Tähtvere Vallavolikogu — Tähtvere valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 64, 971

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 punkti 9, Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tähtvere valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt käesolevale määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 8. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Tähtvere valla põhimäärus ja reglement». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub pärast avalikustamist. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Kinnitatud Tähtvere Vallavolikogu 8. juuni 2000. a määrusega nr 8 TÄHTVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS Tähtvere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Tähtvere valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. I. ÜLDSÄTTED 1. Valla omavalitsuse mõiste 1.1. Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2. Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2. Omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.6. tegevuse avalikkus; 2.7. valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 2.8. avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 3. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 4.1. volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Vallaeelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus Valla ülesanne on korraldada vallas: 6.1. sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaal-majandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, õpilaste, reisijate ja kauba vedu ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 6.2. valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktidele 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsuse haldusterritooriumil. 8. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 11.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12. Valla vapp ja lipp 12.1. Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 12.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava otsusega. 12.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 14. Asjaajamiskeel – riigikeel – eesti keel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 15. Valla piir 15.1. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.2. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. 15.3. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus. 16. Valla administratiivkeskus 16.1. Valla administratiivkeskus asub Ilmatsalus. 16.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe ametikoht on palgaline. 18.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 18.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.6. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavasse asutusse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. 18.7. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 18.8. Volikogu liikmed informeerivad vallavalitsust pikemaajalistest kui üks kuu vallast eemalviibimistest. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.2. tagasiastumisega; 19.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tähtvere vallas; 19.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 19.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.8. surmaga. 20. Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.2. nimetamisega prokuröriks; 20.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.4. nimetamisega vallaametnikuks; 20.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatus korras määratud isik. 21.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 23.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.1.4. koormiste määramine; 23.1.5. toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 23.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 23.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 23.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni(de) moodustamine; 23.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 23.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 23.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 23.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 23.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 23.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 23.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 23.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 23.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 23.1.26. kohtukaasistujate valimine; 23.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 23.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 23.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 23.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 23.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 23.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 23.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 23.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 23.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 23.3. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 23.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei ja nõunikud. 24. Fraktsioonid Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valitsuse kantselei. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu reglemendiga. 25. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel. 26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 26.1. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad volikogu poolt kehtestatud korras. 26.2. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 26.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul kohe pärast aktile allakirjutamist. Selle kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 26.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla ajalehes või Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 26.5. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 26.6. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 26.7. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. 26.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud üksnes valla omavalitsuste siseseks kasutamiseks. 27. Õigusaktide täitmise kontroll 27.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. 27.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmetele hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastus tuleb esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 28. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 28.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale teatama kaks ööpäeva ette. 28.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt antud ülesandeid. 29. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALITSUS Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse ja mis on volikogu poolt antud valitsuse pädevusse. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste ja volikogu otsustega. Volikogu poolt valitsuse määruste ja otsuste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse vallaeelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse ning tegid selle teatavaks ka volikogule. Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks kohtus. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja volikogu reglemendile kolmeks aastaks. 30.2. Vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist ühe kuu jooksul esimese istungi toimumise päevast arvates. 30.3. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 30.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande. 30.5. Iga vallavanemakandidaat esitab oma valimisprogrammi. 30.6. Hääletamise protseduuri viib läbi sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 30.7. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 31. Vallavalitsuse moodustamine 31.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 31.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 31.3. Valitsusse peavad kuuluma vallavanem, vallavanema asetäitja ja nõunikud. 31.4. Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 31.5. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. 31.6. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 31.7. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 32. Valitsuse volituste tähtaeg 32.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 32.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 32.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 33. Vallavalitsuse pädevus 33.1. Vallavalitsus: 33.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 33.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 33.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 33.1.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 33.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. 33.3. Valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav koosseisu häälteenamus. 33.4. Realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega otsuste alusel valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus. 34. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 34.1. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 34.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 34.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 34.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 34.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 34.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 35. Õigusaktide algatamise õigus 35.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 35.2. Käesoleva punkti 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 35.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 36. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 36.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 36.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 37. Munitsipaalomand 37.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 37.2. Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu. 38. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 38.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 38.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Hallatava asutuse juhi nimetab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 38.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 39. Maksud ja koormised 39.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 39.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, näidates ära koormise olemuse, ulatuse, täitmise tingimused ja korra. 40. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 40.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 40.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. 40.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus. 40.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 41. Vallaeelarve 41.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 41.2. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 41.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. 41.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 42. Vallaeelarve koostamine ja jõustumine 42.1. Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 42.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 42.3. Vallaeelarve jõustub alates seaduses ettenähtud tähtajast. 43. Eelarve täitmise aruande kinnitamine 43.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 43.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt avalikustamise üldisele korrale. VI. TÖÖKORRALDUS 44. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 45. Asjaajamiskeel Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 46. Volikogu esimees 46.1. Volikogu esimees: 46.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 46.1.2. esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu; 46.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 46.1.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid: 46.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 46.1.6. valmistab ette koos vallavalitsusega volikogu määruste ja otsuste projektid. 46.2. Volikogu aseesimees valitakse volikogu esimehe ettepanekul volikogu koosseisu häälteenamusega. 47. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 47.1. Volikogu esimehe valimine. 47.2. Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. 47.3. Uue vallavanema valimine. 47.4. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine. 47.5. Uute komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 48. Volikogu kokkukutsumine 48.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või aseesimees vastavalt volikogu reglemendis kehtestatud korrale. 48.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. 48.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 48.4. Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 49. Volikogu esimehe valimine 49.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 49.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 49.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 49.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 49.5. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. 49.6. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele. 49.7. Hääletamine toimub salajasel hääletamisel vastavalt volikogu reglemendis sätestatud korrale. 49.8. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. 49.9. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 49.10. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamise ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 49.11. Volikogu aseesimehe kandidaadi esitab volikogule kinnitamiseks volikogu esimees. 49.12. Volikogu aseesimehe kinnitab volikogu koosseisu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 50. Küsimuste arutelu volikogus 50.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. 50.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 50.3. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 50.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 50.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 50.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 51. Hääletamine volikogus 51.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 51.2. Hääletamine volikogus on avalik. 51.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 51.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 51.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktides 23.2, 23.4, 23.6–23.10, 23.14, 23.15, 23.18 ja 23.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 51.6. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. 51.7. Volikogu kas kinnitab istungil otsuseprojekti või lükkab selle tagasi. 51.8. Volikogu istungi käigus võidakse võtta päevakorda otsuseprojekte, mida ei ole eelnevalt tutvustatud vallavalitsusele või muuta otsuseprojekte, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus (v.a punkt 49.5). 52. Umbusaldusmenetlus volikogus 52.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 52.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 53. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 54. Volikogu komisjonid 54.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 54.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 54.3. Komisjon moodustatakse ning selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 54.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. 54.5. Komisjoni esimees ja üks aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni teiseks aseesimeheks on vallavalitsuse vastav ametiisik. 54.6. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete ja vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 54.7. Komisjonide koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepaneku alusel. 54.8. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 55. Revisjonikomisjon 55.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 55.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 55.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 55.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 55.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 55.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 55.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 55.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 55.4. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 55.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 55.6. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 56. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 57. Valitsuse töö korraldamine 57.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 57.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või abivallavanem. 57.3. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või abivallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab juhataja hääl. 57.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 57.5. Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 57.6. Vallavanem või abivallavanem võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 57.7. Vallavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem ja vallasekretär. 57.8. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. 58. Vallavanem Vallavanema ülesanded: 58.1. korraldab valla tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 58.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 58.3. annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 58.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 58.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 58.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 58.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 58.8. kehtestab valla töötajate töökorra; 58.9. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 59. Istungi ja koosoleku protokoll 59.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. 59.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem ja protokollija. 59.3. Volikogu ja valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 59.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 59.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 59.6. Volikogu istungite, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad. 59.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 59.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 60. Volikogu tegutsemisvõimetus 60.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 60.1.1. pole vastu võtnud vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 60.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 60.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 60.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 60.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 ja paragrahvi 52 punktides 2 ja 3 sätestatud korras. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 61. Vallateenistus 61.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 61.2. Vallavanem ja tema abid, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 62. Vallasekretär 62.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 62.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 62.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 62.4. Vallasekretär: 62.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 62.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 62.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 62.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 62.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 62.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 62.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 62.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 62.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 62.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 62.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 55 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 63. Vallakantselei 63.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 63.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 63.3. Vallakantselei: 63.3.1. kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 63.3.2. tagab volikogu ja valitsuse istungite protokollilise teenindamise; 63.3.3. vormistab volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses valla põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 63.3.4. esitab need allakirjutamiseks; 63.3.5. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 63.3.6. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt korrale; 63.3.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele; 63.3.8. volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine; 63.3.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse teostamine; 63.3.10. tõendite ja õiendite väljastamine; 63.3.11. valla registrite pidamine; 63.3.12. passitöö teostamine; 63.3.13. sõjaväearvestus; 63.3.14. perekonnaseisualane töö; 63.3.15. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 63.3.16. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 63.3.17. kaadritöö; 63.3.18. volikogu esimehe või aseesimehe, vallavanema või abivallavanema ja vallasekretäri seaduslike korralduste täitmine. 64. Raamatupidamine Raamatupidamine on eraldi üksus. 65. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 65.1. Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 65.2. Põhimäärus võetakse vastu või muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 65.3. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast avaldamist.