Tartu Linnavolikogu — Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 64, 968

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 7 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tartu linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 5. veebruari 1998. a määrus nr 34 «Tartu linna jäätmekäitluse eeskirja kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. septembril 2000. a. Esimees Peeter TULVISTE Lisa Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusele nr. 30 TARTU LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tartu linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. 1.2. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, uurimisasutuste ning loomakliinikute nakkusohtlike jäätmete käitlemise suhtes rakendatakse käesolevat eeskirja niivõrd, kuivõrd teistest õigustloovatest aktidest ei tulene teisiti. 1.3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Tartu linnas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.4. Eeskiri on Tartu linna haldusterritooriumil täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele. II. MÕISTED 2.1. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. suurjäätmed – jäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi olmeprügi konteineritesse (külmkapid, pliidid, vana mööbel, kraanikausid jne); 2.1.2. püsijäätmed – jäätmed, milles ei teki olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kontakti sattuvaid aineid nii, et see tõenäoliselt põhjustaks keskkonna reostust või kahju inimese tervisele. Jäätmetest tekkinud nõrgvee kogus, reoainete sisaldus selles ja nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ega ei tohi ohustada pinna- ja põhjavee kvaliteeti; 2.1.3. kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 3.1. Jäätmekäitlust korraldab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) linnamajanduse osakonna (edaspidi LMO) kaudu. 3.2. Jäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida seda kohustust, korraldab jäätmete käitlemist kinnistu omanik. 3.3. Käesoleva eeskirja punkti 3.2 teises lauses sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 3.4. Jäätmevaldajal soovitatakse vältida jäätmete segunemist ning koguda jäätmeid liigiti. 3.5. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, määrab jäätmete kogumise ja sorteerimise korralduse kinnisasjal ning teavitab sellest kinnistul asuvaid isikuid. Jäätmetekitaja on kohustatud järgima jäätmete kindlaksmääratud kogumise ja sorteerimise korraldust. 4.2. Käesoleva eeskirja punktis 4.1 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 4.3. LMO võib vajaduse tekkimisel määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed toimetada. Kinnistu(te) omanikku (omanikke) teavitab sellest kirjalikult LMO. 4.4. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud kogumisvahendisse kinnistul või krundil. 4.5. Keelatud on paigutada jäätmeid väljaspoole krunti või kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse või kui taaskasutatavaid jäätmeid paigutatakse vastavasse erimahutisse. 4.6. Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada mahutit, mis tagab: 4.6.1. jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 4.6.2. jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 4.6.3. tuleohu vältimise; 4.6.4. võimaliku lekke vältimise. 4.7. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ning haisu tekke, aga mitte harvemini kui kord kuus, kui olmejäätmete äraviimise tihedus pole reguleeritud punktis 5.4 sätestatud korras. 4.8. Olme- ja segaolmejäätmete mahutitesse ei tohi panna: 4.8.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 4.8.2. üle 40 °C kuuma tuhka; 4.8.3. vedelaid jäätmeid; 4.8.4. ohtlikke jäätmeid; 4.8.5. käimlajäätmeid; 4.8.6. kogumiskaevude setteid; 4.8.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 4.8.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 4.8.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 4.9. Jäätmemahutite nõuetekohase paigutuse ja tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. 4.10. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmemahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Jäätmemahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. 4.11. Jäätmetekitaja kogub eraldi püsijäätmed ning taaskasutatavad jäätmed, plast- ja klaaspakendi, vanapaberi ja papi, vanametalli. 4.12. Juriidilised isikud annavad taaskasutatavad jäätmed üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 4.13. Kodumajapidamises tekkinud taaskasutatavad jäätmed viib jäätmevaldaja LMO poolt määratud kogumispunktidesse või üldkasutatavatesse erimahutitesse või vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 4.14. Taaskasutatavate jäätmete üldkasutatavate erimahutite paigaldamise korraldab LMO. 4.15. Jäätmekäitlusettevõtete poolt linna territooriumile paigutatud taaskasutatavate (plast, paber, papp, klaas) ja ohtlike jäätmete kogumismahutite asukohad tuleb paigutajal kooskõlastada eelnevalt LMO-ga. 4.16. Käesoleva eeskirja punktides 4.14 ja 4.15 nimetatud jäätmete kogumisvahendid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 4.17. Jäätmevaldaja peab kohe korraldama suurjäätmete transpordi tekkekohast LMO poolt määratud kogumiskeskusesse. Kogumiskeskuse haldaja korraldab suurjäätmetest teisese toorme ja ohtlike jäätmete eraldamist ning nõuetekohast käitlust. 4.18. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, ametiasutuste ja teenindusettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prüginõu. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÕRVALDAMINE 5.1. Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Tartu linnas võib läbi viia ainult tegutsemis- ja jäätmeloa alusel. 5.2. Jäätmete vedu elurajoonidest on keelatud ajavahemikul kl 22.00–7.00. 5.3. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba ja sellekohast tegevusluba omava ettevõtjaga. 5.4. Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes ise korraldab olmejäätmete veo selleks ettenähtud kohta, andes sellest nõudmisel aru LMO keskkonnateenistusele. 5.5. Korraldatud olmejäätmeveo kohustusest vabastamiseks esitab taotleja põhjendatud avalduse LMO keskkonnateenistusele, kes valmistab avalduse ette linnavalitsuses otsustamiseks. Otsus tehakse ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 5.6. Jäätmete keskkonda viimisel (jäätmete kõrvaldamisel) tuleb maksta saastetasu vastavalt saastetasu seadusele. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda jäätmeid. 5.7. Kinnisasja omanik peab tagama, et tema tahte vastaselt ei saaks tema kinnisasjal jäätmeid keskkonda viia. 5.8. Käesoleva eeskirja punktis 5.6 ja 5.7 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 5.9. Püsijäätmete ladustamine või ladestamine linna haldusterritooriumil toimub ainult selleks ettenähtud kohtades. 5.10. Prügilat haldav ettevõtja on kohustatud tähistama ja hoidma korras juurdesõiduteed ning rakendama meetmeid tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel. 5.11. Linna haldusterritooriumil asuva prügila haldaja kooskõlastab linnavalitsusega prügila eeskirjad, kus reguleeritakse prügilasse jäätmete vastuvõtu ja ladestamise tingimused, järelhoole ja seire. 5.12. Prügila ja püsijäätmetäitekohtade haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab nõutavate aastaaruannete koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmetoojate lõikes. Arvestuse pidamine peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega. VI. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 6.1. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat jäätmeluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes. 6.2. Ohtlikke aineid mittesisaldavaid paberi-, papi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid on lubatud põletada katlamajades ja küttekolletes. VII. KOGUMISKAEVUDE SETETE JA REOVEE KÄITLUS NING JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 7.1. Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada ainult tegutsemis- ja jäätmeloa alusel reovee vastuvõtu sõlme. 7.2. Füüsilised isikud võivad taimseid orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või elamukruntidel, arvestades keskkonnakaitse ja tervisekaitse nõudeid. VIII. OHTLIKUD JÄÄTMED 8.1. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmetekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale, veekogudesse või kanalisatsiooni. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtjale. 8.2. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed viib jäätmevaldaja LMO poolt määratud jäätmekogumispunktidesse või vastavat litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtjale. 8.3. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Jäätmete tekitaja on kohustatud pidama vastavalt kehtivale seadusandlusele nõuetekohast arvestust ohtlike jäätmete koguste, säilitamise ja üleandmise kohta. IX. LÕPPSÄTTED 9.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 49. 9.2. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele. 9.3. Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse rikkumise asjaoludest sõltuvalt haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48.