Olustvere Vallavolikogu — Olustvere valla põhimääruse kinnitamine — KO, 64, 964

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 588; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8, paragrahvi 10 lõike 1, paragrahvi 14 lõike 1, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, paragrahvi 23 lõike 5, paragrahvid 24 ja 27, paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3, paragrahvi 30 lõike 1 punkti 2, paragrahvi 31 lõike 1, paragrahvi 34 lõike 2, paragrahvi 35 lõiked 2 ja 5, paragrahvi 37 lõike 2, paragrahvi 391 lõike 2, paragrahvi 42 punktid 2 ja 4, paragrahvi 47 lõike 2, paragrahvi 48 lõike 3, paragrahvi 49 lõiked 5 ja 11, paragrahvi 50 punktid 2 ja 8, paragrahvi 51 lõike 7, paragrahvi 55 lõike 4 punkti 10 ja valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) paragrahvi 4 ja paragrahvi 12 lõike 1, Olustvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Olustvere valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Olustvere Vallavolikogu 26. jaanuari 1994. a istungil kinnitatud «Olustvere valla põhimäärus». 3. Tunnistada kehtetuks Olustvere Vallavolikogu 16. juuni 1999. a kinnitatud «Olustvere vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 4. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Arnold PASTAK Kinnitatud Olustvere Vallavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 9 OLUSTVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse mõiste Olustvere valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla kui avalik-õigusliku isiku, omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ning valla ametiasutuste ja valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Valla omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2.3. Valla omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine, lahendamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel; 3.8. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, valla põhimäärusest ning teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või liitudega. 4.2. Vald omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 4.3. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras ilma täiendavate volitusteta oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktiga sätestatud korras. 4.5. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja õigus kasutada oma sümboolikat. 5. Valla ülesanded ja pädevus 5.1. Vald korraldab sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Vald korraldab koolieelse lasteasutuse, põhikoolide, raamatukogude ja kultuurimaja ülalpidamist. 5.3. Lisaks punktidele 5.1 ja 5.2 otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ega korraldada. 5.4. Vald täidab ka riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Vallale riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 5.5. Valla ülesanne on korraldada valla asutuste ülalpidamist ja tööd. 5.6. Valla ülesanne on arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 5.7. Valla ülesanne on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 6. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 6.1. volikogu – omavalitsusüksuse esindusorgan, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Omavalitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigusloovate ehk üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ning valla õigusaktidega sätestatud korras. Vald võib oma vara, mis asub teise valla territooriumil, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks anda õigusakte nagu iga teine omanik. 7.4. Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad volikogu ja valitsus seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras.Valla õigusaktide tähtajalise kontrolli korraldab vallakantselei. 8. Valla piir 8.1. Valla piir koos kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 8.2. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 8.3. Olustvere vald piirneb Suure-Jaani, Kõo ja Saarepeedi vallaga. 8.4. Olustvere valda kuuluvad Olustvere alevik, Mudiste, Kurnuvere, Kuiavere, Kärevere, Jaska, Aimla, Kuhjavere, Mäeküla, Riiassaare, Tääksi, Võivaku ja Ülde küla. 8.5. Valla piir on tähistatud kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. 8.6. Valla piiride skeem on toodud käesoleva põhimääruse lisas (joonis 1*). 8.7. Valla piiride muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alusel ja korras. 9. Valla administratiivkeskus 9.1. Olustvere valla administratiivkeskus asub Olustvere alevikus. 9.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulude eelarve. 9.3. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 10. Vallaelanik 10.1. Vallaelanik on isik, kelle alatine elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel vallaelanike registris. 10.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.3. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises. 10.4. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 11. Aleviku- või külavanem 11.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 11.2. Aleviku- või külavanema volitused ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 11.3. Kui alevikus või külas ei valita aleviku- või külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 11.4. Aleviku- või külavanema võib kutsuda osa võtma vallavolikogu ja valitsuse istungist ja volikogu komisjonide koosolekust. 11.5. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 12. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse valla ametiasutuse ja vallaasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 13. Valla sümboolika 13.1. Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 13.2. Valla lipu ja vapi kirjeldus, kasutamise kord ja kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamise kord kehtestatakse vastava määrusega. 14. Vald avalik-õigusliku isikuna 14.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduse ja antud põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 14.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 15. Valla suhted riigiorganitega 15.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 15.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 15.3. Vallavolikogu valib Viljandi Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. 16. Valla suhted ja koostöö teiste omavalitsusüksustega 16.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud korras ja alusel. 16.2. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 16.3. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 17. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 17.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 17.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega toimub valla esindamine volikogu sätestatud korra kohaselt. 17.3. Vallal on õigus sõlmida sõprus- ja koostöölepinguid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsustega. 17.4. Valla sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale ja täiendavad kulutused valla eelarvest. 18. Valla õiguste kaitse 18.1. Valla likvideerimine, valla piiride ja nime muutmine toimub vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele. 18.2. Vallal on õigus seaduses sätestatud korras korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitlusi või -hääletusi. 18.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 18.4. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate isikute, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 19. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. II. VALLAVOLIKOGU 20. Volikogu – omavalitsusüksuse esindusorgan 20.1. Volikogu on omavalitsusüksuse esindusorgan, mis valitakse hääleõiguslike vallakodanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 20.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nimel. 20.3. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 20.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees või aseesimees. Nende puudumisel või äraolekul juhib volikogu tööd vanim kohalolev volikogu liige. 21. Volikogu valimine 21.1. Volikogu liikmed valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. 21.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmine koosseis. 21.3. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. 21.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 21.5. Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 22. Volikogu liige 22.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 22.2. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 22.3. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, vallaelanike huvidest ja vajadustest ning valla õigusaktidest. 22.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. Volikogu liikmele makstava hüvituse määrad avalikustatakse. 22.5. Volikogu liige ei tohi võtta osa nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus või volikogu komisjonis, mis puudutavad: 22.5.1. teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamine); 22.5.2. äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab; 22.5.3. tema tööandjat. 22.6. Käesoleva põhimääruse punktis 22.5 nimetatud juhtudel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamise ja otsustamise vajalik kvoorum on antud volikogu liikme võrra väiksem. 22.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses ja valla õigusaktis sätestatud korras. 22.8. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või ametisse nimetatud isikutele, saada volikogu või vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seaduse alusel keelatud. Arupärimine tuleb esitada kirjalikus vormis vallakantseleile. Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata kümne päeva jooksul. Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavat suulist vastust volikogu istungil. 22.9. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava otsuse või määruse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 23. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 23.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 23.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 23.1.2. tagasiastumisega; 23.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud vallas; 23.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 23.1.5. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 23.1.6. kohtuotsusega, millega on tuvastatud tema poolt selle põhimääruse punktis 22.5 nimetatud nõuete tahtlik rikkumine; 23.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 23.1.8. tema surmaga. 23.2. Volikogu liige (v.a surnud) on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 23.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituse lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituse lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 24. Volikogu liikme volituste peatumine 24.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 24.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks, prokuröriks või maavanemaks; 24.1.2. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 24.1.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 24.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega; 24.1.5. ajutiselt tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab volikogu liikmel istungist osavõttu vähemalt kolme järjestiku kuu ulatuses, volikogu liikme isikliku taotluse alusel volikogu otsusel tähtajaliselt. 24.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 24.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 24.4. Käesoleva põhimääruse punktis 23.1.2 nimetatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkab oma tegevust uue valitsuse kinnitamiseni. Volikogu hääletamisel kehtib punktis 22.5.1 sätestatud piirang. 25. Volikogu asendusliige 25.1. Käesoleva põhimääruse punktides 23.1 ja 24.1 ettenähtud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 25.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 25.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisjaoskonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 25.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 25.5. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise päevast. 25.6. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vastava otsuse jõustumise päevast. 25.7. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Volikogu liikmete arvu langemisel alla poole volikogu poolt kinnitatud volikogu arvulisest koosseisust korraldatakse volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 26. Volikogu pädevus 26.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 26.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori kinnitamine; 26.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 26.1.4. koormiste määramine; 26.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 26.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 26.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 26.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 26.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.10. taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 26.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 26.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 26.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 26.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 26.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 26.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 26.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 26.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 26.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 26.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 26.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 26.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 26.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 26.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 26.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nende osalemise lõpetamise otsustamine 25.1.26. kohtukaasistujate valimine; 25.1.27. põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 26.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 26.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 26.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 26.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 26.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 26.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 26.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 26.1.36. valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 26.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused; 26.1.38. elanike küsitluse läbiviimine; 26.1.39. valla administratiivkeskuse määramine. 26.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus, kui volikogu üksikjuhul ei otsusta teisiti.Volikogul on õigus nõuda vallavalitsuselt sellises küsimuses antud määruse või korralduse kohest kehtetuks tunnistamist, kui volikogu leiab, et see ei ole tehtud valla huvides või otstarbekalt, ning lahendada see küsimus ise. 27. Volikogu struktuur 27.1. Volikogu töötab täiskoguna, alatiste ja ajutiste komisjonide kaudu. 27.2. Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. 28. Volikogu esimees 28.1. Volikogu esimees: 28.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide menetlemist; 28.1.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 28.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 28.1.4. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 28.1.5. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 28.1.6. korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist; 28.1.7. korraldab komisjonide tööjaotust; 28.1.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 28.1.9. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 28.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda üks tema poolt määratud asendajatest. 29. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord 29.1. Volikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 29.2. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 29.3. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige istungi juhatajale kirjalikult. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseatud järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 29.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 29.5. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemust hääletamisega ei kinnitata ning see vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 29.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse volikogu järgmisel istungil, mis toimub hiljemalt kahe nädala pärast, uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi hääletamine. 29.7. Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist analoogselt volikogu esimehe valimisega. Volikogu aseesimehe valimise päevakorrapunkti juhatab volikogu esimees. Hääletamistulemus vormistatakse otsusega, millele kirjutab alla volikogu esimees. 30. Volikogu komisjonid 30.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevusvaldkonnad. 30.2. Komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine ja vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid valitsuse eelnõude algatamiseks ja valla eelarve projekti kohta. 30.3. Kõik komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 30.4. Komisjonide töökord on sätestatud «Olustvere Vallavolikogu töökorras» (lisa 1). 31. Revisjonikomisjon 31.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse ja tema ametiasutuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu kinnitatud põhimääruse alusel. Revisjonikomisjoni liikmete tagasikutsumise otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 31.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 31.2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 31.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 31.2.3. valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 31.2.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 31.2.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 31.3. Revisjonikomisjon teostab kontrolli volikogu poolt kinnitatud kontrollplaani ja volikogu otsuse alusel. 31.4. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates oma tööst osa võtma asjatundjaid ja eksperte. 31.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 31.6. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab koos aktiga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Volikogu õigusakti projekti esitab (koostab) revisjonikomisjon. 31.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 31.8. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisemalel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis- vastuvõtmise akti pärast sellele allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 32. Volikogu istung 32.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud töökorrale (lisa 1). Volikogu on töövõimeline, kui volikogu istungist võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. 32.2. Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 26.1.2, 26.1.4, 26.1.6, 26.1.7, 26.1.8, 26.1.9, 26.1.10, 26.1.14, 26.1.15, 26.1.17 ja 26.1.22 ettenähtud küsimustes otsuse vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 32.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 32.4. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud, kellele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 33. Umbusaldusmenetlus volikogus 33.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu komisjoni esimehele, vallavanemale või mõnele valitsuse liikmele. 33.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 33.3. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 33.4. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 33.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema ja määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue koosseisu volituste saamiseni. 33.6. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud pool valitsuse koosseisust, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 33.7. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 34. Volikogu õigusaktide algatamine 34.1. Volikogu õigusakti algatamise õigus on: 34.1.1. volikogul; 34.1.2. volikogu komisjonil; 34.1.3. vallavalitsusel; 34.1.4. vallavanemal; 34.1.5. vallaelanikel punktis 35 sätestatud korras. 34.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele kohustuseks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu. 35. Volikogu õigusaktide algatamise õigus vallaelanike poolt 35.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 35.2. Punktis 34.1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 35.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus. 36. Muudatuste taotlemine volikogu õigusaktides 36.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult tema poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud teme õigusi. 36.2. Kui volikogu jätab antud õigusakti muutmata või kehtetuks tunnistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 37. Volikogu õigusaktid, nendele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 37.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Volikogu õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ja on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis. 37.2. Volikogu õigusaktide avalikustamine toimub nende väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis. Õigusaktid tuleb välja panna hiljemalt istungile järgneval päeval ning nad loetakse väljapanduks, kui on vallavalitsuse kantseleis kaustas kohe leitavad. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse raamatukogudes. 37.3. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti. 37.4. Erandkorras, kui see on määruses ette nähtud, jõustub määrus vastuvõtmise hetkel. 37.5. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikanseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 37.6. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 37.7. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 37.8. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 38. Volikogu tegutsemisvõimetus 38.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 38.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 38.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud ametisse valitsust; 38.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 38.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsuse liikmele umbusaldamise avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 38.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 38.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktis 26.1.13 nimetatud küsimusi valitsus. III. VALLAVALITSUS 39. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan Vallavalitsus: 39.1. on omavalitsuse täitevorgan, kes lahendab omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud küsimusi; 39.2. realiseerib punktis 39.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitevkorralduse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. Valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi; 39.3. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 39.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või korraldustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele ja mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 39.5. esindab valda volikogu poolt kehtestatud korras; 39.6. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 39.7. võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 39.8. otsustab vallavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 39.9. kinnitab ametisse vallavalitsuse (asutusena) hallatava asutuse juhid; 39.10. võtab seisukoha kõigi volikogus arutusele tulevate küsimuste osas. 39.11. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsus organi pädevusse antud küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, lahendab vallavalitsus, kui volikogu üksikjuhul ei otsusta teisiti. 39.12. Valitsus korraldab vallavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevust ja teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet. 40. Vallavanema valimine 40.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem võidakse valida konkursi korras, mille läbiviimise üksikasjalikuma korra kehtestab volikogu. 40.2. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 40.3. Volikogu valib vallavanema kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 40.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 40.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 40.6. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 40.7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine punktis 40.4 sätestatud korras. 40.8. Valimistulemust hääletamisega ei kinnitata ning see vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. 41. Vallavanem 41.1. Vallavanem: 41.1.1. juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 41.1.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda; 41.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 41.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 41.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepaneku selle muutmiseks; 41.1.6. kinnitab vallavalitsuse (ametiasutusena) ametnike ametijuhendid; 41.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi ja teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks; 41.1.8. juhib valla ametiasutuse tegevust, esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 41.1.9. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus erivolitusteta; 41.1.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, vallaametnikud ja teenistujad; 41.1.11. kinnitab valla haldusaparaadi kodukorra; 41.1.12. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 41.2. Ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 41.3. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat finantsist-asevallavanem. Asendamine vormistatakse käskkirjaga, kus märgitakse ära asendatava nimi ja asendamise aeg. 41.4. Vallavanema vabastamisel ametist valib volikogu samal istungil (vallavanema surma korral järgmisel istungil) uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. 42. Vallavalitsuse moodustamine 42.1. Vallavanemal on valituks osutamise hetkest volitus moodustada valitsus. 42.2. Vallavanem esitab hiljemalt kahe kuu jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid. 42.3. Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 42.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, finansist-asevallavanem ja valitsuse liikmed. 42.5. Kui osa valitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub valitsuse koosseis väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool valitsuse koosseisust, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. 43. Vallavalitsuse tagasiastumise kord ja tagasiastunud valitsuse volitused 43.1. Valitsus esitab tagasiastumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 43.2. Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on kinnitatud. 43.3. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud valitsus põhimõttelistest või eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. 44. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 44.1. Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 44.1.1. tagasiastumisavalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.1.2. umbusalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 44.1.4. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 44.1.5. surma korral – surmale järgnevast päevast. 44.2. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 44.2.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.2.2. vallavanema esildisel – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.2.3. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.2.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 44.2.5. seoses valitsuse uue koosseisu ametisse nimetamisega – volikogu otsuse jõustumise päevast; 44.2.6. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 44.2.7. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 44.3. Vallavanema või valitsuse liikme volituste lõppemisel vabastatakse ta teenistusest või valitsuse liikme kohustustest ning see vormistatakse volikogu otsusega. 45. Valitsuse töö korraldamine 45.1. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 45.2. Valitsuse töövorm on istung. 45.3. Istungi kutsub kokku vallavanem omal algatusel, poolte valitsuse liikmete ettepanekul või volikogu komisjoni otsuse alusel. 45.4. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 45.5. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Igal valitsuse liikmel on üks hääl. Häälte poolekslangemise korral on otsustav vallavanema või teda asendava valitsuse liikme hääl. 45.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 45.7. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 45.8. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 45.9. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 45.10. Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töörühmi, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 45.11. Valitsuse istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatud valitsuse töökorras. 46. Valitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 46.1. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Avalikustamine toimub nende väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis. Õigusaktid tuleb välja panna hiljemalt istungile järgneval päeval ning nad loetakse väljapanduks, kui nad on vallavalitsuse kantseleis kaustas kohe leitavad. 46.2. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 46.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 46.4. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vallasekretär on kohustatud alla kirjutama ka juhul, kui vastuvõetud määrus või korraldus ei ole seaduslik. Sel juhul kantakse tema kirjalik eriarvamus istungi protokolli ning sellest informeerib ta volikogu esimeest. Kui valitsuse määrus ei ole seaduslik, informeerib vallasekretär sellest õiguskantslerit, kui ei ole seaduslik valitsuse korraldus, informeerib vallasekretär sellest maavanemat. 46.5. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 46.6. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. 47. Vallasekretär 47.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 47.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele ning kes oma tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallasekretäri ülesandeid. 47.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungist. 47.4. Vallasekretär: 47.4.1. juhib vallakantselei tööd ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 47.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 47.4.3. korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 47.4.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 47.4.5. esindab valitsust kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 47.4.6. hoiab valla vapipitsatit; 47.4.7. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 47.4.8. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 47.4.9. taotleb ebaseaduslike aktide tühistamist; 47.4.10. viseerib eelnõusid; 47.4.11. kinnitab valijate nimekirja; 47.4.12. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamiseks ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemiseks; 47.4.13. täidab teisi seaduse ja põhimäärusega pandud ülesandeid. 47.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. IV. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 48. Valla asutused ja nende moodustamise kord 48.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad ametiasutused ja muud asutused. 48.2. Valla ametiasutus on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse struktuuri kinnitab volikogu. 48.3. Valla ametiasutuse asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. 48.4. Valla ametiasutuse põhimääruse kinnitab valitsus. 48.5. Töötamine valla ametiasutuses toimub avaliku teenistuse seaduse alusel. 48.6. Valla asutused on haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 48.7. Valla asutustel on oma põhimäärus, eelarve ja pitsat ning dokumendiplangid. 48.8. Valla asutuse põhimääruse kinnitab valitsus, milles sätestatakse: 48.8.1. ametiasutuse nimetus, asukoht ja sümboolika; 48.8.2. ametiasutuse ülesanded; 48.8.3. ametiasutuse õigused; 48.8.4. ametiasutuse juhtimine. 48.9. Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. 48.10. Valla asutuse asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab valitsus. 48.11. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. 48.12. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. 49. Valla avalik teenistus 49.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 49.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb tööd valla ametiasutuses. 49.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 49.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamise või ametisse valimisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametisse valimise õigus on volikogul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 49.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 49.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 50. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 50.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 50.1.1. seoses volituste tähtaja lõppemisega; 50.1.2. isiku avaldusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 50.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 50.2. Punktis 50.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud isik: 50.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 49.1.2 toodud juhul; 50.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. V. VALLAVARA 51. Vallavara mõiste 51.1. Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 51.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 52. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara kohta peetakse arvestust, seda omandatakse, valitsetakse, võõrandatakse, tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha ning kasutatakse majandustegevuses valla "Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korras" (lisa 2) sätestatud korras. 53. Vallavara register 53.1. Vallavara võetakse arvele vallaregistris. 53.2. Vallavara registrisse kantakse vallale kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti volikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 53.3. Vallavara register asutatakse ja registripidaja määratakse volikogu poolt sätestatud korras. 53.4. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamise kord kehtestatakse volikogu poolt kinnitatud registri põhimäärusega. 54. Vallavara omandamine 54.1. Vallavara täieneb seaduse ja tehingute alusel. 54.2. Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale valitsejale volitatud asutusele see vara valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat või asutust valla õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise valitsus. 55. Vallavara valitsemine 55.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 55.2. Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. 55.3. Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele volikogu õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. 56. Vallavara kasutamine 56.1. Vallavara kasutatakse: 56.1.1. avalikuks otstarbeks; 56.1.2. valla valitsemiseks; 56.1.3. tulu saamiseks. 56.2. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. 56.3. Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 56.4. Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 56.5. Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 57. Vallavara võõrandamine 57.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 57.1.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 57.1.2. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 57.1.3. vara on vajalik riigile või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 57.1.4. vara on vajalik välisriigile diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 57.1.5. võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 57.2. Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab volikogu valitsuse ettepanekul. 58. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 59. Vallavara kasutamine majandustegevuseks 59.1. Valla majandustegevus on: 59.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 59.1.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 59.1.3. tehingud vallavaraga; 59.1.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 59.1.5. muu valla õigusaktiga sätestatud majandustegevus. 59.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 59.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku, aktsionäri, asutaja ja liikme õigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 59.4. Volikogu, valitsus ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. 59.5. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega valla õigusaktidega sätestatud korras. VI. VALLAEELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 60. Vallaeelarve 60.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest (edaspidi eelarve). 60.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 60.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 60.4. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja täitmise aruanne avaldatakse üdiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes. 61. Vallaeelarve tulud ja kulud 61.1. Vallaeelarve tulud on: 61.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 61.1.2. laekumised vallaasutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast; 61.1.3. eraldised riigieelarvest riiklike ülesannete täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 61.1.4. muud laekumised. 61.2. Vallaeelarve kulud on assigneeringud: 61.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 61.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 61.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 61.2.4. valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 62. Eelarve projekti koostamine. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 62.1. Vallaeelarve (edaspidi eelarve) projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks oma ettepanekud. 62.2. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab valitsus koostöös eelarve- ja majanduskomisjoniga esitatud taotlusi, valla arengukava, volikogu otsustusi ja valitsuse seisukohti arvestades 1. novembriks. 62.3. Valitsus esitab eelarveprojekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada. Kui on tegemist kohaliku omavalitsuse volikogude valimise aastaga, esitatakse eelarve projekt 15. detsembriks. 62.4. Eelarve projektile lisatakse: 62.4.1. seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigitusele; 62.4.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 62.4.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 62.4.4. volikogu komisjonide ja vallaasutuste ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 62.5. Valitsuse poolt volikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 62.6. Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. 62.7. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 62.8. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 63. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 63.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada valitsus, volikogu komisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 63.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja valitsuse arvamus. 63.3. Eelarve muutmise otsustab volikogu. 63.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 63.5. Lisaeelarve projektile lisatakse: 63.5.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 63.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 63.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras, mis eelarve vastuvõtmine, arvestades punktis 62 toodud erisusi. 64. Eelarve täitmine 64.1. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 64.2. Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. aprilliks volikogule. 64.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 64.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 64.3.2. tulude ja kulude aruanne; 64.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 64.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 64.4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 64.5. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks. 65. Kohalikud maksud 65.1. Volikogul on õigus kohalike maksude seaduse (RT 1994, 68, 1169; 1996, 49, 953; 1999, 16, 269; 101, 903; 2000, 33, 196) alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 65.2. Volikogu määrus kohaliku maksu kehtestamiseks (edaspidi määrus) jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 65.3. Kui seaduses või volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks valitsus. 65.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 65.5. Vastutus määruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel määruses. 66. Koormised 66.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 66.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 66.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 66.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 66.5. Koormise täitmist kontrollib valitsus vastavalt volikogu õigusaktidega sätestatud korrale. 66.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 66.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 66.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. VALLA ARENGUKAVA 67. Arengukava mõiste 67.1. Valla arengukava on dokument, mille ülesanne on valla sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs, prioriteetsete suundade kindlaksmääramine ning strateegilise tegevuse kavandamine. 67.2. Valla arengukava koostatakse viieks aastaks. 67.3. Arengukava on aluseks: 67.3.1. valla eelarve koostamisele ja kinnitamisele; 67.3.2. investeeringute kavandamisele eelarveaastast pikemaks perioodiks; 67.3.3. rahaliste ja muude vahendite taotlemisele väljaspoolt valla eelarvelisi vahendeid; 67.3.4. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 67.4. Arengukava peab olema aluseks valla üldplaneeringule. 67.5. Arengukava võib olla mitme valla kohta ühine, kui ta on vastu võetud kõigi vastavate volikogude poolt. 68. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 68.1. Volikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. 68.2. Volikogu korraldab arengukava eelnõu avaliku väljapaneku vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemusel tehakse arengukavas vajalikud parandused ja täiendused. 68.3. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse raamatukogudes. 68.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 68.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 69. Valla planeerimine 69.1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. 69.2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneeringu algatab ja kinnitab volikogu. 69.3. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu algatab ja kinnitab volikogu. 70. Vallaehitus 70.1. Vallaehitus on: 70.1.1. ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 70.1.2. olemasoleva ehituse laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 70.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 70.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 70.1.5. ehitise lammutamine. 70.2. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja selle alusel kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vallaehitust reguleeritakse riigi õigusaktide ja volikogu kinnitatud korra alusel. 71. Valla kultuurimälestiste kaitse 71.1. Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste või väärtuste säilimine. 71.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub riigi ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 72. Keskkonnakaitse 72.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, järgida loo duskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuse avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 72.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. 72.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras vallal õigus kitsendada omandi käsutamist ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 72.4. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. VIII. LÕPPSÄTTED 73. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 73.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 73.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga lugemise vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva. Põhimääruses tehtava muudatuse võib vastu võtta esimesel lugemisel. Põhimäärus ja selle muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 73.3. Põhimäärus ja sellle muudatused jõustuvad määruses märgitud tähtajal. Lisa 1 Olustvere Vallavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 9 kinnitatud «Olustvere valla põhimääruse» juurde Olustvere Vallavolikogu töökord Üldsätted 1. Olustvere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Olustvere valla esinduskogu, mis valitakse vallaelanike poolt. 2. Volikogu tugineb oma tegevuses seadustele, käesolevale töökorrale ja muudele volikogu vastuvõetud õigusaktidele, lähtudes Olustvere valla ja selle elanike huvidest ning arvestades eelkõige valla kui terviku huvidega. 3. Volikogu töövorm on istung. Volikogu eestseisuse ja komisjonide töövorm on koosolek. 4. Volikogu töökeel on eesti keel. 5. Volikogu istungid on avalikud. Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks. 6. Volikogu tehnilise teenindamise, sealhulgas istungite protokollimise tagab Olustvere Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kantselei. Kulutused hüvitab volikogu oma eelarvest. 7. Volikogusse saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. Volikogu liige 8. Volikogu liikmel on õigus osaleda iga asja arutelus sõnavõtu, repliigi või küsimustega, välja arvatud töökorra punktis 11 nimetatud juhtudel. 9. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu eestseisusele, esimehele, komisjonidele, samuti valitsusele või valitsuse liikmele arupärimisi. 10. Volikogu liige võib olla valitud või kinnitatud volikogu mis tahes tööorganisse. 11. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 12. Punktis 11 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 13. Päevakorrapunkti arutamisest mitteosavõttev volikogu liige võib jääda ruumi, kus arutelu toimub. 14. Punktides 11–13 käsitletud juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem. 15. Volikogu liikmel on õigus saada vallaametnikelt volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 16. Volikogu järgmise koosseisu sotsiaalsed garantiid otsustab volikogu eelmine koosseis. Tegutsev koosseis võib enda suhtes kehtestatud sotsiaalseid garantiisid üksnes vähendada ja selleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Volikogu esimees, aseesimees, eestseisus 17. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 18. Volikogu esimees võtab jutulesoovijaid vastu üks kord kuus. Vastuvõtuajad määrab volikogu otsusega ning need avalikustatakse valla infolehes ja vallamajas teadetetahvlil. 19. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes. 20. Volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees on volikogu eestseisus. Eestseisust juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse otsused ei pea olema protokollitud ega kirjalikult vormistatud. Asja suhtes põhjendatud huvi omava isiku kirjalikul nõudmisel peab eestseisus talle ühe kuu jooksul arvates kirjaliku nõudmise saamisest kirjalikult vastama. 21. Eestseisus: 1) võib ilmutada määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiivi; 2) võib määrata juhtiva komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks; 3) võib erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist enne volikogu kutsete väljastamist; 4) võib õigusakti vastuvõtmist eeldava päevakorrapunkti puhul erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist istungile; 5) teeb ettepanekuid istungi päevakorra muutmiseks; 6) võib määrata kaasettekandja istungi päevakorrapunkti ettekandmiseks; 7) otsustab, kas volikogu liikme suuline nõue istungi protokolli paranduste tegemiseks on põhjendatud; 8) moodustab vajadusel redaktsioonikomisjoni; 9) moodustab istungitevahelisel ajal erakorralisel vajadusel esindusi valla või volikogu esindamiseks. 22. Eestseisus koguneb oma ülesannete täitmisele korraliselt üks tund enne istungi algust. Volikogu komisjonid 23. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Revisjonikomisjoni moodustamine on kohustuslik. 24. Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks. 25. Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni. 26. Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema valitsuse liige, v.a revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 27. Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud. 28. Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest ning Olustvere valla õigusaktidest. 29. Komisjoni tegevusvaldkond määratakse volikogu otsusega. Valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides. 30. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte. 31. Komisjon töötab tööplaani alusel ja vastavalt vajadusele. Komisjoni kutsub kokku selle esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. 32. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute lubamise ja kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 33. Komisjoni esimees, juhtides komisjoni tööd: 1) kutsub kokku komisjoni koosolekud; 2) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 3) jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel, varustab komisjoni liikmeid dokumentide ja muu materjaliga; 4) juhatab komisjoni koosolekuid; 5) korraldab komisjoni koostööd volikogu ja vallavalitsusega; 6) esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega; 7) korraldab komisjoni otsuste täitmist. 34. Komisjoni aseesimees abistab esimeest komisjoni töö korraldamisel ja täidab esimehe kohustusi tema äraolekul. 35. Koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 36. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. 37. Kui vähemalt üks komisjoni liige nõuab, otsustatakse hääletamise teel. Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest komisjoni liikmetest. Koosoleku protokoll edastatakse volikogu esimehele. Komisjoni liikmel on õigus kolme päeva jooksul koosolekust arvates edastada komisjoni esimehe kaudu volikogu esimehele oma eriarvamus. Eriarvamust hoitakse protokolli juures ja säilitatakse protokolliga samas korras. 38. Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik. 39. Komisjon on kohustatud talle laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates. 40. Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja vallaametnikelt komisjoni tööks vajalikke andmeid. 41. Komisjoni koosolekute protokollide, kirjavahetuse ja muude dokumentide säilitamise ja protokollide avalikustamise tagab vallavalitsuse kantselei. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis väljapanekuga hiljemalt koosolekule järgneva volikogu istungi päeval. 42. Komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Õigusaktide ettevalmistamine 43. Volikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. 44. Määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda: 1) volikogult; 2) volikogu komisjonilt; 3) vallavalitsuselt; 4) vallavanemalt; 5) vähemalt ühelt protsendilt hääleõiguslikest Olustvere valla elanikest. Üldjuhul lähtub eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv volikogult ja seda korraldab volikogu esimees. 45. Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja. Eelnõu esitaja saab eelnõu tagasi võtta menetluse igal etapil. 46. Eelnõu enne istungile esitamist komisjonides läbivaatamise vajaduse otsustab eestseisus. 47. Vajadusel moodustab eestseisus eelnõu läbivaatamiseks redaktsioonikomisjoni, millest enamuse moodustavad volikogu liikmed ja mille koosseisu kuulub vallasekretär. 48. Komisjoni suunatud eelnõu peab komisjon koos arvamusega eestseisusele tagastama kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. Kui komisjon selle aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu autoril õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. 49. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega, normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõul peab olema märgitud autori ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja allkiri. 50. Mittenõuetekohase eelnõu võib volikogu esimees autorile koos põhjendusega tagastada kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. Eelnõu, millel puuduvad autori andmed, võib lugeda mitteesitatuks. 51. Eelnõu, mida ei esita vallavalitsus, tuleb hiljemalt viis nädalat enne istungit esitada vallavalitsusele seisukohavõtuks. Vallavalitsus peab sellise eelnõu suhtes seisukoha võtma ühe kuu jooksul eelnõu saamisest arvates. 52. Juhul kui eestseisus otsustab punktis 51 nimetatud eelnõu vallavalitsuse seisukohta ootamata või arvestamata istungi päevakorda võtta, ei vastuta vallavalitsus selle õigusakti täitmisest tulenevate tagajärgede eest. 53. Kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise või muutmise käigus. Volikogu istung 54. Volikogu töötab tööplaani alusel. Tööplaanis on näidatud aasta jooksul istungitel arutusele võetavad tähtsamad asjad. Järgmise aasta tööplaan kinnitatakse ühel IV kvartali istungitest. Volikogu uus koosseis kasutab kas eelmist tööplaani, tehes selles soovi korral muudatusi, või koostab uue. 55. Istungid toimuvad üldjuhul vallamajas. Igale volikogu liikmele tagab valitsus istekoha ja töölaua kasutamise võimaluse ning volikogu liikmele ja kutsutud külalisele vajadusel tõlke, mille eest tasutakse volikogu eelarve vahenditest. 56. Volikogu kutsutakse korraliseks istungiks kokku vastavalt vajadusele, üldjuhul neljapäeval algusega kell 16.00 ja kestusega kuni kaks tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Võidakse kokku kutsuda ka erakorralisi istungeid. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. 57. Volikogu kutsub kokku volikogu esimees. Uue koosseisu kutsub esimeseks istungiks kokku valla valimiskomisjoni esimees, kes juhatab istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. 58. Volikogu esimees on kohustatud kutsuma volikogu erakorraliseks istungiks kokku seitsme päeva jooksul arvates vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu liikmete sellekohase kirjaliku nõude saamisest. Sellisel juhul tuleb koos volikogu kokkukutsumise nõudega teatada volikogu esimehele ka küsimused, mille arutamiseks volikogu kokkukutsumist nõutakse. 59. Volikogu kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ja teistele kutsutavatele hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Kutses peab olema märgitud: 1) kutsutava ees- ja perekonnanimi; 2) kas kutsutakse istungile volikogu liikmena või külalisena; 3) istungi algusaeg ja toimumise koht; 4) istungi päevakord. Külalisele saadetaval kutsel võib lisaks alapunktides 1 ja 2 sätestatule olla märgitud vaid istungi toimumise koht, kellaaeg, mis ajaks teda oodatakse, ja küsimused, mille arutamise juures tal palutakse viibida. Kutse võib saata lihtkirjana postiasutuse kaudu või käsipostiga. 60. Kutsete väljastamise ajaks peab olema vallavalitsuse kantseleis kättesaadav volikogu istungi päevakorra projekt koos otsuste ja määruste eelnõudega. Õigusakti eelnõu ettevalmistamise ja volikogule esitamise tagab selle punkti päevakorda esitanud isik. Erandjuhtudel võib volikogu eestseisus lubada eelnõu mitteesitamist. 61. Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, on ta kohustatud sellest enne istungi algust vallavalitsuse kantseleisse teatama. 62. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 63. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 64. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. 65. Istungil osalejad registreerivad end ühel korral – enne istungi avamist. Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale, varem lahkumisest ka volikogule. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis. 66. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ja staatuse järgi ning registreerimisleht lisatakse istungi protokollile. 67. Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt töökorra punktile 49, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Päevakord lõpeb määruse andmist või otsuse vastuvõtmist mitteeeldavate punktidega (arupärimised jmt). 68. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavalitsuse nimel vallavanem; 3) volikogu eestseisus; 4) volikogu komisjonid. Päevakorda pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta. 69. Päevakord kinnitatakse istungi avamisel lihthäälteenamusega. 70. Istungi avamine hõlmab: 1) volikogu otsustusvõime kontrollimist kvoorumilehe alusel; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) teiste külaliste nimetamist; 4) päevakorra arutamist ja kinnitamist. 71. Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus. 72. Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõu, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega, kusjuures küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. 73. Ettekanne on asja käsitlev eelnevalt ettevalmistatud esinemine kestvusega kuni 15 minutit. Volikogu määruse või otsuse eelnõu autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Eelnõu autor, volikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja. Volikogu istung või volikogu eestseisus võivad määrata juhitava komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks. 74. Kaasettekanne on ettekannet kas täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestvusega kuni kümme minutit. 75. Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike. Läbirääkimiste käigus saab teha vaid redaktsioonilisi parandusettepanekuid. 76. Kui läbirääkimise käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist, asja arutelu peatatakse. 77. Asjad, mis antakse volikogule arutamiseks (lugemiseks) esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks lihthäälteenamusega. 78. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimusi võib esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige või külaline esitada kuni kolm küsimust. Soovi küsimuseks avaldatakse käetõstmisega. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. 79. Küsimuste esitamine võidakse lõpetada 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul. 80. Sõnavõtt on üldjuhul volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestvusega kuni kolm minutit, teistkordselt samas küsimuses kuni kaks minutit. Istungi juhataja võib sõna anda peale volikogu liikmete ka teistele soovijatele. Eelnõule sisulise parandus- või täiendusettepaneku teinud volikogu liige on kohustatud oma ettepaneku kaitsmiseks esinema sõnavõtuga. Sõnavõtjatele võib küsimusi esitada ainult istungi juhataja nõusolekul sõnavõtus esitatu täpsustamiseks. 81. Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult või suuliselt istungi juhatajale, kusjuures kirjalikul taotlusel on eelistus suulise ees. Sõna antakse soovide esitamise järjekorras, kuid arutelu huvides võib juhataja sõnavõttude järjekorda muuta. 82. Repliik on üldjuhul volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 83. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus vastavalt viie- või kolmeminutiliseks lõppsõnaks. 84. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega ettekandjale kuni viis minutit, kaasettekandjale kuni kolm minutit, sõnavõtjale kuni üks minut. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda volikogu. 85. Istungi juhataja kutsub teemast kõrvale kalduva esineja tagasi asja juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada, kui üle poole kohalviibivatest volikogu liikmetest ei ole selle vastu. 86. Sõnavõtud lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või vähemalt 2/3 kohalolevate liikmete nõudel. Viimasel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunule tema soovil kaks minutit ettepanekute tegemiseks. 87. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalviibivate volikogu liikmete nõudel. 88. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 89. Hääletamine volikogus on avalik. Vähemalt kolmel volikogu liikmel ühiselt on õigus nõuda nimelist hääletamist, kuid selle korraldamiseks on vajalik poolthäälteenamus. Nimeline hääletamine toimub kas nimekirja alusel või nimedega varustatud bülletäänidega. Nimelisel hääletamisel antud hääled tehakse teatavaks volikogule ning istungist osavõtvate volikogu liikmete enamuse nõudmisel avalikustatakse. 90. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamiseks valitakse vähemalt kolmeliikmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kuhu on kantud kõik kandidaadid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed. 91. Isikuvalimistel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust viiakse läbi uus valimine. Uuele valimisele saab esitada uued kandidaadid ja hääletamine toimub eespool sätestatud korras. 92. Valimistulemust hääletamisega ei kinnitata ning see vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. 93. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 94. Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. 95. Pärast seda, kui istungi juhataja on teatanud: «Asun hääletama», enam kellelegi sõna ei anta. 96. Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. 97. Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmel õigus taotleda kuni kümneminutilist vaheaega, mis otsustatakse poolthäälteenamusega. Ettepanekut kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. 98. Määruse või otsuse vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. Otsustamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 99. Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras. Kui samas asjas on tehtud mitu alternatiivset ettepanekut, siis neist ühe vastuvõtmise järel ei panda teisi ettepanekuid hääletamisele. 100. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast. Tähtaegade puhul alustatakse hääletamist hilisemast tähtajast. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. 101. Otsuste projekte hääletatakse üldjuhul nende esitamise järjekorras. Otsus tervikuna pannakse hääletamisele pärast parandusettepanekute läbihääletamist. 102. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 103. Häälte jaotumisel võrdselt kahe otsuseprojekti vahel on määravaks volikogu esimehe hääl. 104. Volikogu esimees kirjutab määrustele ja otsustele alla istungile järgneval päeval ning annab need vallasekretärile avalikustamiseks. 105. Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi järjekorranumber, istungi alguse ja lõpu aeg ning toimumise koht, istungist osavõtvate volikogu ja valitsuse liikmete ning istungile kutsustud isikute nimed, istungi juhataja ja protokollija nimed, istungi päevakord, arutusel olnud küsimuste kohta otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused, sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees. 106. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele ja need vormistatakse eesti keeles. 107. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 108. Protokollid ja neile lisanduv peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 109. Protokollid peavad olema valmis ja vallavalitsuse kantseleis välja pandud hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. Kolme päeva jooksul on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste tegemist protokolli. Kui parandus on põhjendatud, tuleb see teha. Selle nõude põhjendatuse otsustab eestseisus. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma kirjalikult esitatud eriarvamuse lisamist protokollile. 110. Volikogu võib teha istungil fonosalvestusi. Fonosalvestisi säilitatakse pool aastat. 111. Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja fonosalvestusi võib teha ning istungit filmida volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. Volikogu töö avalikustamine 112. Volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist korraldab vallasekretär. 113. Volikogu õigusaktide avalikustamine toimub nende väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis. Õigusaktid tuleb välja panna hiljemalt istungile järgneval päeval ning nad loetakse väljapanduks, kui nad on vallavalitsuse kantseleis kaustas kohe leitavad. 114. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 115. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 116. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 117. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on vallavalitsuse kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. 118. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadab vallasekretär Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 119. Volikogu õigustloovate aktide kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. 120. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Lisa 2 Olustvere Vallavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 9 kinnitatud «Olustvere valla põhimääruse» juurde Olustvere vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Korra eesmärk 1.1. Käesolev kord sätestab Olustvere valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1519; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavara käesoleva korra tähenduses on Olustvere valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus ning teised õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- ja tööettevõtulepingu alusel, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsuse alusel. II. VALLAVARA VALDAMINE 4. Vallavara valdaja 4.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 4.2. Vallavara valdajad on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) vallaasutus. 4.3. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusesse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. 4.4. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks. 4.5. Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 5.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul punktis 4.2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik ülesannete täitmiseks. 5.2. Vallavara üleandmine ühe struktuuriüksuse või vallaasutuse valdusest teisele otsustab kinnisvara puhul vallavolikogu ja vallasvara puhul vallavalitsus. 5.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 6.2. Vallavara arvestus peab tagama ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest ja ülevaate vallavara majandamise tulemustest. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta vallavalitsusele. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 7.2. Kinnisvara soetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel ja määratud korras. 7.3. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 7.4. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise ettepanekus peab olema näidatud selle kasutamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 7.5. Vallasvara omandamise vajaduse otsustab vald vastavalt tema käsutuses olevate vallasvara soetamiseks eelarves ettenähtud vahendite hulgale, kui vallavolikogu või vallavalitsus ei ole kehtestanud teistsugust korda. Vallasvara omandamise, mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab vallavolikogu. 7.6. Vallale, valla asutusele, vallavalitsuse struktuuriüksusele pärandatud või kingitud vara vastuvõtmise ning sellest loobumise otsustab vallavolikogu, arvestades pärandvaral või kingil lasuvaid kohustusi. Pärandvara või kingi valdaja määrab vallavalitsus. 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu. 9. Valla osalus ettevõtluses 9.1. Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusvormis ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 9.2. Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 9.3. Vallaasutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. III. VALLAVARA KASUTAMINE 10. Vallavara kasutamise eeskiri Vallavara kasutatakse: 1) valla üldisel otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) vallale tulu saamiseks. 11. Üldotstarbel kasutatav vallavara 11.1. Üldotstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud tänavad, pargid, väljakud, haljasalad ja veekogud. Üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. 11.2. Üldotstarbelise vallavara kasutamiseks piirangute seadmine ja selle kasutamise eesmärgi muutmine toimub vallavolikogu otsusel. 11.3. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldotstarbel kasutamiseks vallavolikogu otsusel. 11.4. Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. 12. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 12.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 12.2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuste põhimäärustes sätestatud ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui vallavara ei ole enam vajalik valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu. 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 13.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 13.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk Üldsätted 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (punkt 4.3) kasutada andmine 14.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras: – tasuta; – rendile; – üürile; – enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 14.2. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab vallavalitsus. 14.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle viie aasta; 2) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul üle 25 aasta. 14.4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 15.1. Vallavara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 5) mitteärilistele sihtasutustele (fondidele); 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsusel lähtudes valla huvidest. 15.2. Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 15.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega vallavolikogu poolt. 15.4. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavolikogu oma otsusega: 1) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on tarvis vallale vajalikke eriteadmisi; 2) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras 16.1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust; kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. 16.2. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 2. peatükk Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 17. Enampakkumise ettevalmistamine 17.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. 17.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (punkt 21.2); 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjasthuvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumises osaleda võivate isikute ring kooskõlas punktiga 20; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. 17.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (punkt 21.2). Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud volikogu. 18. Rendilepingu tingimused 18.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava tulemiga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2. Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. 19. Alghind 19.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 19.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 19.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 20.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 20.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, alghinna määraja ning isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ning nende abikaasad ja otseliinis ülenevad ja alanevad sugulased; 2) valla rendivõlglased. 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviija on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 21.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 22.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 22.2. Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 22.3. Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 22.4. Pärast pakkumise lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumiste tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 22.5. Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 22.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 22.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 22.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 23.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 23.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 23.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 23.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 23.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punktid 22.5, 22.6 ja 22.7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (punkt 20) ja puudulike (punktid 23.1, 23.2 ja 23.3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 24. Segapakkumiste läbiviimise kord 24.1. Segapakkumisel kohaldatakse suulistele pakkumistele punktis 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktis 23 sätestatut, arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõpetamist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud eelöeldule vaatamata osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 25. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja lepingute sõlmimine 25.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavalitsus. 25.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul. 25.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub punktis 20.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellises enampakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 25.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 25.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 25.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 5) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 25.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimise teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 25.8. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mitteilmumisel teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 22.5 sätestatule. 25.9. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 22.5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. 25.10. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. peatükk Vallavara rendile andmine konkursi korras 26. Enampakkumise sätete kohaldamine Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (punkt 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 27. Rendilepingu tingimused 27.1. Lisaks enampakkumise korra punktis 18 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendile andja tasu arvutamise alused, kui rendile andja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuste osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendile andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 27.2. Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punkti 27.1 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. 28. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha 28.1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuste täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. 28.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. 28.3. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. 29. Konkursi läbiviimise kord 29.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 29.2. Konkurss võib olla: 1) avalik, kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud, kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. 29.3. Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetekse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. 29.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 29.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks punktis 18.2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemiseks on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. 29.5. Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 5–60 päeva. 29.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 29.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab isik või organ, kelle pädevusse kuulub vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 29.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind. Muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 29.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 30. Konkursi tulemuste kinnitamine 30.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuste osutamiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. 30.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjale esitatavatele nõuetele. 30.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 25.3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades üldist turukonjunktuuri; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk Üldsätted 31. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 32. Vallavara võõrandamise tingimused 32.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei anna tulu; 3) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või vallale kahjulik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) juba rendile antud vallavara renditingimused seda võimaldavad; 6) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 32.2. Kinnisvara võõrandamise ja selle viisi otsustab vallavolikogu. Vallasvara võõrandamise ja selle viisi otsustab vallavolikogu, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni, teistel juhtudel otsustab vara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. Munitsipaalasutusel on õigus vallasvara võõrandada vallavalitsuse loal. 32.3. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud, kui: – vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu; – vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda; – võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse, selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 33. Vallavara võõrandamise otsustamine Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt punkti 32.2 tingimustele. 34. Vallavara võõrandamise viisid 34.1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: – tasu eest; – tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 34.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda. 35. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 35.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatav vara on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub punkti 32.1 alapunktis 3 ja punkti 32.1 alapunktis 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 35.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. 35.3. Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel. 2. peatükk Vallavara müük enampakkumise korras 36. Enampakkumise ettevalmistamine 36.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. 36.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjaliku pakkumise korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on 2000 krooni. 36.3. Käesoleva punkti esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (punkt 37) kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 37. Alghind 37.1. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara eriline seisukord. 37.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 37.3. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. 38. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 38.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 38.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad ja isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 39. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 39.1. Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse IV osa 2. peatüki punktide 22, 23, 24 ja 25 sätetega, arvestades käesolevas punktis sätestatud erisusi. 39.2. Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. 39.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 40. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 40.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. 40.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul. 40.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales punktis 38.2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 40.4. Kirjalike pakkumiste võrdsusel eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsusel eelistatakse kirjalikku. 40.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. Enampakkumise võitjal on kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, õigus nõuda vara üleandmist, tasudes kogu müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 41. Ostu-müügilepingu sõlmimine 41.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab alla volikogu määratud (volitatud) vallavalitsuse töötaja. 41.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (saatekoha postitempli kuupäevast). 41.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 41.4. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 41.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 41.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. peatükk Vallavara erastamine 1. jagu. Üldsätted 42. Erastamissätete kohaldamine 42.1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitatav erastamisena. 42.2. Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. 43. Erastamise objekt 43.1. Erastamise objekt on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. 43.2. Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Valla omandis olevate tootmishoonete ja -rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusoleku saamiseks esitab vallavolikogu. 44. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjekt on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratletud isikud. 45. Erastamise korraldaja 45.1. Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. 45.2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 45.3. Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. 46. Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide pädevus 46.1. Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. 46.2. Vallavolikogu majanduskomisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab selle kohta volikogule oma hinnangu; 2) kooskõlastab otsuse erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikute erastamisele mittelubamise või erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lisatingimuste kehtestamise kohta; 3) kooskõlastab erastamisnimekirja kantud ettevõtete saneerimisprogrammid ning nende finantseerimistaotlused; 4) kooskõlastab eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramise; 5) teeb ettepaneku erastamisnimekirja lülitatud objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 6) kooskõlastab otsuse ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müügi viisi kohta, kui punktis 53.1 või 53.2 nimetatud viisil ei leidunud ostjat; 7) esitab otsuse järelmaksu kasutamise kohta. 2. jagu. Erastamise ettevalmistamine 47. Erastamisnimekirja kinnitamine 47.1. Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu kinnitatud erastamisnimekiri. 47.2. Erastamisnimekirja koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab vallavalitsus oma struktuuriüksuste ettepanekul. Nimetatud ettepanekute väljatöötamise korra kehtestab vallavalitsus. 47.3. Punktis 47.2 nimetatud ettepanekud peavad sisaldama järgmisi andmeid: 1) erastatava objekti nimetus ja asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik ja valdaja; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) vallavalitsuse seisukoht sama tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta antud ruumides; 9) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 10) ettepanekud maaeralduse ja hoonete renditingimuste kohta; 11) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 12) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi ettevõtteregistris või äriregistris; 13) erastamise põhjendus; 14) andmed erastatava vara keskkonnaalase seisundi kohta; 15) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. 47.4. Erastamisnimekirja, mille on eelnevalt heaks kiitnud majanduskomisjon, esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. 48. Erastamisnimekirja sisu 48.1. Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate ettevõtete nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. 48.2. Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse; 6) ettevõtte saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikaid, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtte eelnev saneerimine. 49. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine 49.1. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja kuni erastamise lõpuniviimiseni haldavad erastatavaid ettevõtteid vallavalitsuse struktuuriüksused, kelle haldusalas nad tegutsevad. Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete omaniku õigused ja kohustused lähevad üle vallavolikogule. 49.2. Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventeerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 6) vajadusel passistatud võimsused (tootmisvõimsused jne), kütte- ja veevajaduse, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (sh mürgised); 7) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. 49.3. Erastatava ettevõtte tööd korraldab ja vastutab erastatava vara säilimise eest kuni omandiõiguse üleminekuni uuele omanikule see ettevõte, kelle põhikirjafondi antud vara kuulub. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja võib teha muudatusi erastatava vara koosseisudes ainult vallavolikogu loal. 3. jagu. Erastamise läbiviimine 50. Informatsioon erastatava vara kohta 50.1. Ettevõte, kelle bilansis olev vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma vallavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. 50.2. Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujad) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka punktis 43.2 nimetatud maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. 50.3. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes, vajadusel ka raadios ja televisioonis vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda punktis 50.2 nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. 50.4. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele punktis 50.2 nimetatud andmete ja erastamise objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. 50.5. Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija poolt määratud korras. 51. Erastamise viisid Erastamise viisid on: 1) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük vallavolikogu määratud ja majanduskomisjoniga kooskõlastatud viisil, kui käesoleva punkti alapunktis 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. 52. Vara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel 52.1. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavolikogu on kehtestanud lisatingimused erastamiseks. Seejuures võib lisatingimustele kehtestada piirsuurusi volikogu sätestatud korras. 52.2. Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuste tegevust reguleerivad tingimused. 52.3. Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tagatise(d) tehtud pakkumiste täitmiseks ja tasuma tagatisraha, mille suuruse määrab erastamise läbiviija. Pakkumised tehakse erastamise läbiviijale. 52.4. Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada läbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumised ja esitatud tagatised tehtud pakkumiste täitmiseks pole piisavad. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. 52.5. Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avalikustata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumistele, millel võib erastamise läbiviija anda erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. 52.6. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. 52.7. Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija isikuga, kelle pakkumine on vallavalitsuse või eksperdi ettepanekul volikogu poolt tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. 52.8. Võrdväärsetel pakkumistel annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumist täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. 52.9. Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast punktis 52.7 nimetatud vallavolikogu otsuse tegemist. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda (ei tasu lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostu-müügilepingut. 53. Vara (sh aktsiad) müük avalikul või piiratud enampakkumisel 53.1. Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata punktis 52.2 nimetatud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. 53.2. Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõrgema ostuhinna. 53.3. Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva eeskirja V osa 2. peatükis sätestatud korras. 53.4. Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. 53.5. Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamisnimekirja alusel ei lubata erastamisele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektile erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõudeid. 53.6. Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavolikogu. Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamisel võib mitte leida varale ostjat. 53.7. Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja pärast seda, kui vallavolikogu on enampakkumise tulemused kinnitanud. 54. Avaliku ja piiratud enampakkumise erisused valla aktsiate müügil 54.1. Vald müüb oma aktsiad avalikul ja piiratud enampakkumisel, kui: 1) vallal on seltsi asutamisdokumentidest tulenevalt oma aktsiate vaba võõrandamise õigus; 2) teiste aktsionäridega saavutatakse sellekohane kokkulepe. 54.2. Enampakkumise ettevalmistamisel korraldab enampakkumise läbiviija muuhulgas: 1) seltsi aktsiakapitali muutmise; 2) vajadusel seltsi põhikirja muutmise ja muudatuste registreerimise; 3) aktsiate registreerimise õigusaktidega kehtestatud korras. 55. Vara erastamine järelmaksuga Erastatavat vara võivad järelmaksuga osta Eesti kodanikud ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kus üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest on juriidilistel isikutel, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 56. Ostu-müügilepingu sõlmimine 56.1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktidega; 6) erastatava ettevõtte poolt sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 56.2. Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 56.3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 57. Ostu-müügilepingu avalikustamine Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. 58. Erastatava vara ja omandiõiguse üleandmine 58.1. Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. 58.2. Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. peatükk Vallavara koormamine 59. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 60. Vallavara koormamise otsustamine Vallavara koormamise otsustab vallavolikogu. 61. Vallavara koormamise tingimused 61.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kavaga või vallavara majandamise kavaga. 61.2. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 1) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 2) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 3) viie aasta kasutusvalduse seadmisel; 4) viie aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; 5) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; 6) viie aasta pandi andmisel või seadmisel. 62. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 62.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse poolt esitatuna ning kooskõlas majanduskomisjoniga. 62.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 62.3. Kinnisasja ostueesõiguse teostamisest loobumise omandaja taotluse otsustab vallavolikogu. 63. Hoonestusõiguse seadmine 63.1. Valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja see toimub vallavolikogu poolt määratud korras. 63.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 2. peatükk Vallavara muul viisil käsutamine 64. Vallavara mahakandmine 64.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 1) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete (raamatupidamislik viga) vahel. 64.2. Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 64.3. Põhivahendite mahakandmise otsustab vallavolikogu, väikevahendite mahakandmise vallavalitsus. 65. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 65.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või munitsipaalasutus. 65.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada vallavolikogu. 65.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik, saades selleks loa vallavolikogult. * Joonisega 1 saab tutvuda Olustvere Vallavalitsuses.