Ridala Vallavolikogu — Ridala valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 63, 954

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Ridala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ridala valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ridala Vallavolikogu 29. jaanuari 1997. a määrus nr 1 «Ridala valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Ridala Vallavolikogu 26. oktoobri 1994. a otsus nr 12 «Valla esindamise korra kinnitamine». 4. Tunnistada kehtetuks Ridala Vallavolikogu 29. jaanuari 1997. a otsus nr 22 «Ridala Vallavolikogu töökorra kinnitamine». 5. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 6. Määrus jõustub 21. juunil 2000. a. Volikogu esimees Aare TAMM Kinnitatud Ridala Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 10 RIDALA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Ridala valla põhimääruse eesmärk Ridala valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Ridala valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, samuti muud küsimused, mida reguleeritakse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt põhimäärusega. § 2. Ridala valla kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Ridala valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel iseseisvalt otsustada, korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja säästva arengu põhimõtteid. (2) Ridala valla kohalikku omavalitsust teostavad vallaelanikud demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Ridala valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Ridala vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine Ridala vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus; 8) vastutus oma ülesannete täitmise eest. § 4. Ridala valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Ridala vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Ridala valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Ridala vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Ridala vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Ridala Vallavolikogu, Ridala Vallavalitsus, volikogu esimees, vallavanem ja abivallavanem. (4) Ridala valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Ridala valla õigusaktidega sätestatud korras. (5) Ridala vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arvelduskonto pangas ja oma sümbolid. § 5. Ridala valla omavalitsusorganid Ridala valla omavalitsusorganid on: 1) Ridala Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Ridala Vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Ridala valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 7. Vallaelaniku õiguslik seisund Ridala valla elanik on isik, kelle seaduslik elukoht on Ridala vallas. § 8. Vallaelaniku valimisõigus Vallaelanik osaleb volikogu valimistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt. § 9. Muude isikute õiguslik seisund Ridala vallas Muudel isikutel on Ridala vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. § 10. Valla piir (1) Ridala vald ümbritseb Haapsalu linna. Põhjast piirneb vald Haapsalu linna ja merega, läänest ja lõunast merega, idast Oru, Taebla ja Martna vallaga. (2) Ridala valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu seadusega sätestatud korras. (3) Ridala valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Ridala valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 11. Valla administratiivkeskus (1) Vallavalitsuse administratiivkeskus asub Haapsalu linnas. (2) Vallavalitsuse administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. § 12. Ridala valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Ridala valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd, kasutades täielikult ära seaduses ette nähtud kulude katmise riigieelarvest või muudest allikatest; 3) valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses vallaelanike poolt arengukavas määratletud põhisuundadele ja eelistustele, valla valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik haldamine vallaelanikele võimalikult kasulikul viisil. (2) Peale käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete otsustab ja korraldab Ridala vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 13. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Ridala valla haldusterritooriumil. § 14. Arengukava Ridala valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandus- ja sotsiaalsete olude ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 15. Suhted riigiorganitega (1) Ridala valla ning riigi valitsusasutuse suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Ridala valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 16. Ridala valla suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Ridala valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 17. Rahvusvaheline suhtlemine (1) Ridala vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (2) Rahvusvahelises suhtlemises esindab valda volikogu, volikogu määratud esindus või vallavanem. § 18. Ridala valla aukodanik (1) Ridala valla aukodaniku nimetus (edaspidi aunimetus) antakse füüsilisele isikule Ridala vallale osutatud teenete eest erilise austusavaldusena. (2) Aunimetus võidakse anda ka välismaalastele. (3) Taotlusi aunimetuse andmiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult valitsusele. Taotlus peab sisaldama soovitava aukodaniku isikuandmeid, tegevusala ja teenete loetelu. (4) Valitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud aunimetuse andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta volikogule. Aunimetuse andmise otsustab volikogu 3/4 häälteenamusega. (5) Aunimetuse andmist tõendab Ridala valla aukodaniku sellekohane tunnistus. Tunnistused nummerdatakse ning neile kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. (6) Aunimetuse andmise otsused, milles on Ridala valla aukodanike nimed ja teenete kirjeldus, kantakse Ridala valla aukodanike registrisse, mis on hoiul valitsuse kantseleis. § 19. Vallavanema ametiraha (1) Ridala vallavanema ametitunnuseks on hõbedast valmistatud ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46-mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on keskel ornamenti paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst LÄÄNEMAA ja allpool vapimärki tekst VALLAVANEM (tähe kõrgus 4,5 mm). Siseringi läbimõõt on 31 mm. Medaljoni äärtel on ornament läbimõõduga 12 mm. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel on kirjas Eesti Vabariigi sünnipäev 24. II 1918 (numbri kõrgus 3 mm), ornamenti on paigutatud tekst ülalpool poolkaarel EESTI (tähe kõrgus 4 mm) ja allpool poolkaarel VABARIIK (tähe kõrgus 4 mm). Ornamendijoonte paksus on 1,5 mm, ristiteede laius 6 mm. (3) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Ridala vallavanemal valitsuse ametisse kinnitamisest kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. (4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Ridala valla esindusfunktsioonide täitmisel. § 20. Ridala valla õiguste kaitse (1) Ridala valda likvideerida või selle piire või nime ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Ridala vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. RIDALA VALLA SÜMBOLID § 21. Ridala valla vapp ja lipp ning nende kasutamise kord (1) Ridala valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Ridala valla vapp vastab järgmisele kirjeldusele: Ridala valla vapp on kilbikujuline. Punase kilbi alumisest servast tõusev hõbedase ääristusega must jalaga rõngasrist sümboliseerib elupuud, mis tähendab igavest elu ning pärineb unikaalselt muistiselt, milleks on trapetsikujuline hauaplaat Ridala kiriku edelanurga lähedal. Risti harude vahelised sektorid on kuldsed ning sümboliseerivad Päikeseketast ilmasamba otsas. (3) Ridala valla lipp on vapilipp. Normaalmõõtmetega 105×165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (4) Ridala valla vapp ja lipp on valla omandid, mida käsutab volikogu ja mille kasutamist korraldab valitsus. (5) Nii värvilist kui ka mustvalget vapi ja lipu kujutist võib kasutada volikogu ja valitsuse pitsatitel ning dokumendiplankidel, Ridala valla autasudel, maanteel ja valla ametiasutuste ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel; volikogu ja valitsuse hoonetel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (6) Teistel valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Ridala valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal. (7) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär. (8) Ridala valla vapipitsati hoidmise eest vastutab vallasekretär. (9) Ridala valla vapipitsatit kasutatakse valitsuse asjaajamise juhendi kohaselt. (10) Ridala valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele valitsuse poolt. (11) Vallalipp heisatakse alaliselt volikogu ja valitsuse hoone peasissekäigu juurde või selleks sobivasse kohta kas lipuvarda hoidjasse või lipumasti. Ajutiselt võib lippu heisata valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (12) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (13) Rahvusvahelistel, üleriigilistel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Ridala valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud. (14) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. III. VOLIKOGU § 22. Volikogu mõiste (1) Volikogu on Ridala valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seadusega ettenähtud korras teha rahvaküsitlusi või -hääletusi. § 23. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldisel, ühetaolisel ja otsesel valimisel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu valimisteks määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (4) Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget, liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 24. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmetele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmetele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimehele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu võib peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute võtta enda pädevusse teiste kohaliku elu küsimuste reguleerimise, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. (3) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. § 25. Ridala valla elanike küsitluse korraldamine (1) Volikogul on õigus korraldada Ridala valla territooriumil oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi. (2) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. § 26. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 1) korraldab ja juhib volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale; 2) kutsub kokku eestseisuse ning korraldab selle tööd; 3) korraldab volikogu komisjonide tööd; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamist volikogu istungil arutamiseks; 6) määrab volikogu õigusakti eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) esindab Ridala valda ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel ning suhetes riigi- ja teiste omavalitsusorganite ning muude organisatsioonidega. Valla esindamisel volikogu ainupädevuses olevates küsimustes peab volikogu esimees tuginema volikogu otsustele, muude küsimuste korral võib volikogu esimees otsustada, kas on vaja volikogu seisukohta või mitte. Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste kooskõlastamisel, kui volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades vajadusel ette sellekohased materjalid volikogule seisukoha võtmiseks; 8) korraldab ja teavitab volikogu õigusaktide täitmist; 9) võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamist; 10) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile antud vastustest; 11) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 12) täidab muid talle volikogu otsuste alusel pandud ülesandeid. § 27. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja tagasiastumise kord (1) Volikogu esimehe valimisteks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval arvates valitud volikogu liikmete avalikustamisest. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Ridala valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega järgmises korras: 1) volikogu liikmed esitavad kirjalikult volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerida. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga; 2) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 3) pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Komisjoni suuruse otsustab volikogu. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. Hääletustulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Häältelugemisprotokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras; 5) pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust; 6) kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel volikogu liikmetega võrdsetel alustel; 7) kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni; 8) kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel; 9) kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletusele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja liisu heitmise teel; 10) kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid; 11) kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks; 12) kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (5) Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks volikogu selle otsuse jõustumisest. (6) Volikogu aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. (7) Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe valimise ja tagasiastumise korda. § 28. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. (2) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime ja allkirja, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». § 29. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes osutus valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme volitused algavad valimistulemuste otsuse avaldamisele järgneval päeval. Samast päevast lõpevad volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna õiguslikku vastutust, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus. (4) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse, et ei osale nimetatud päevakorrapunkti arutamises. Sellekohane märge fikseeritakse volikogu protokollis. (6) Volikogu liikme kinnitamisel valitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (7) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks astub tema asemele volikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (8) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (9) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (10) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (11) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (12) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (13) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 30. Volikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade kujundamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. § 31. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti koostamiseks ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisus tegutseb volikogu istungite vaheajal. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Volikogu eestseisus moodustatakse volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimeestest, volikogu sekretärist ning volikogu esimehest ja aseesimehest. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek, mille kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit, juhul kui volikogu esimees ei määra teisiti. (4) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu esimees või aseesimees. (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku ajal esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad lisad jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. (6) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. (7) Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, milliseid neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. (8) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. (9) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokolle säilitatakse vallakantseleis. § 32. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu komisjonid moodustatakse 3–5-liikmelised. (3) Volikogu komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. (4) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (5) Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Volikogu komisjonide liikmeks võivad olla volikogu liikmed või kes tahes kolmandad isikud. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (6) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildisel volikogu. (7) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu esimees või valitsus volikogu esimehe kaudu. (8) Volikogu komisjoni pädevuses on: 1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad probleemid ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötada välja komisjoni tegevuskavad; 3) algatada volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) anda arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Ridala valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) teavitada komisjoni valdkonda kuuluvate volikogu määruste ja otsuste täitmisest; 6) teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungite päevakorda; 7) teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (9) Komisjonide töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt kahe komisjoni liikme nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära volikogu vastava valdkonna asjatundja seisukoha arutatava küsimuse kohta. (10) Volikogu esimees suunab üldjuhul volikogu õigusakti eelnõu antud valdkonna alalisele komisjonile, vajadusel lisaks ka teemaga kaudselt seotud valdkonna komisjonile. Komisjon peab kümne päeva jooksul pärast eelnõu saamist esitama selle koos kommentaaride ja ettepanekutega volikogu esimehele. (11) Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja protokollija. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. (12) Komisjoni otsused on volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. Komisjon annab vähemalt kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (13) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet. (14) Volikogu komisjoni liikmete (v.a valitsuse liikmete ja teenistujate) osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. Kui valitsuse liikmetele ja teenistujatele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine volikogu poolt sätestatud korras. (15) Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus igal ajal tagasi astuda. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volitused lõpevad volikogu sellekohase otsuse tegemise hetkest. (16) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (17) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. § 33. Volikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Volikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning käesolevas põhimääruses sätestatud korrale. (4) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) valitsuse (asutusena) ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse (asutusena) ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult volikogu eestseisusega asjatundjaid ja eksperte. (6) Kontrollimine toimub volikogu esimehe kinnitatud kirjaliku kontrollimisplaani alusel. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Kontrolli tulemused vormistab revisjonikomisjon aktiga. (9) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga revisjonikomisjonile. Revisjoni tulemused kinnitatakse volikogu otsuses, mille eelnõu koostab revisjonikomisjon. (10) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (11) Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon revisjoni läbi viia igal ajal. § 34. Volikogu fraktsioonid (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades volikogu esimehele fraktsiooni moodustamise otsuse, millel on kõigi fraktsiooni liikmete allkirjad poolt ning milles on näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu esimehe poolt sellekohase avalduse teatavaks tegemisest. (2) Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte volikogu fraktsiooni. (3) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata ülejäänud fraktsiooni kõigi liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõudele; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil 10-minutiline vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletusele panekut; 6) esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. § 35. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu töökeel on eesti keel. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Volikogu istung kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas vahemikuga kord kvartalis, kui volikogu esimees ei otsusta teisiti. Volikogu esimees või aseesimees kutsub kokku volikogu istungi ka valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse (sh e-posti), milles tuleb näidata volikogu istungil arutamisele tulevad küsimused. Kutse tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning sellele märgitakse koht, kus on võimalik tutvuda õigusaktide projektidega ja nende juurde istungil esitatavate materjalidega. Volikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse ka Ridala vallamajas asuval teadetetahvlil. (5) Igal volikogu liikmel on õigus saada endale vähemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit paberil või elektroonilisel kujul koopiad kõikidest arutamisele tulevate õigusaktide projektidest ja nende juurde istungil esitatavatest materjalidest. Andmekandja suhtes lepitakse kokku iga volikogu liikmega eraldi. § 36. Küsimuste ettevalmistamine enne volikogu istungit (1) Kõigil volikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel, vallavanemal ning valitsusel on õigus teha ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks. Ettepanekud koos nõuetekohase otsuseprojektiga tuleb esitada hiljemalt volikogu eestseisuse koosoleku toimumise päevaks valla kantselei kaudu volikogu esimehele. (2) Küsimuse ettevalmistamise volikogu istungiks korraldab ettepaneku esitaja, kui volikogu esimees ei määra teisiti. (3) Volikogu õigusakti projekt esitatakse volikogu istungile koos seletuskirjaga, milles põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajadust ja kommenteeritakse lühidalt õigusakti aluseks olevaid õigusakte. § 37. Volikogu istungi läbiviimise põhimõtted (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees, nende äraolekul vanim volikogu liige. (3) Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. (4) Volikogu istungil tehakse 10-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu oma istungil ei otsusta teisiti. (5) Ühel päeval ei tööta volikogu üle kuue tunni. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval. (6) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või abivallavanem, valitsuse liikmed ja teised kutsutud isikud. Kinnistest istungitest võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või abivallavanem. Valitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. § 38. Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. (2) Istungi alguseks tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra muutmise ja eelnõude menetlusest väljajätmise kohta. Ettepanekute ja protestide esitamise õigus on igal volikogu liikmel. (3) Ettepanekud ja protestid päevakorra muutmiseks või eelnõude menetlusest väljajätmiseks esitatakse kirjalikult enne istuni algust istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. (4) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. (5) Päevakorra muutmine ja eelnõude menetlusest väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega ja protokollitakse. § 39. Küsimuste arutelu volikogu istungitel (1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (2) Istungi päevakorras oleva iga küsimuse kohta korraldatakse arutelu järgmises korras: 1) ettekanne (pikkusega kuni 15 minutit), mille esitab küsimuse ette valmistanud komisjon või volikogu liige või vallavanem või valitsuse liige; 2) kaasettekanne (pikkusega kuni 10 minutit), mille esitab küsimuse ettevalmistamisel osalenud komisjon või vallavanem või valitsuse liige või volikogu poolt istungile kutsutud kolmas isik; 3) sõnavõtt (pikkusega kuni 5 minutit) oma ettepanekute ja kommentaaride esitamiseks, mille võib esitada volikogu iga liige või vallavanem või valitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 4) repliik (pikkusega kuni 2 minutit) oma märkuste, ettepanekute või õiendite esitamiseks, mille võib esitada volikogu iga liige või vallavanem või valitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 5) küsimuse esitamine (pikkusega kuni 2 minutit), mille võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või valitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik. (3) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Ajalimiiti võib pikendada volikogu nõusolekul. Kui kõneleja räägib üle aja, kaldub ilmselt teemast kõrvale või rikub mõnda muud põhimääruse sätet, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (4) Arutelus osalemiseks annab sõna istungi juhataja, kusjuures sellekohane sooviavaldus tuleb esitada istungi juhatajale pärast ettekande lõppu käega märku andes. (5) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele. (6) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (7) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja küsimuse hääletusele. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu õigusakti projekti, paneb istungi juhataja need hääletamisele ettepanekute tegemise järjekorras. § 40. Redaktsioonitoimkond (1) Volikogu õigusakti projekti muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonitoimkond. Redaktsioonitoimkonna koosseisu ja esimehe kinnitab volikogu. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma vastava komisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. (2) Redaktsioonitoimkond on otsusevõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonikomisjon arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. (3) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. (4) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. § 41. Hääletamine volikogu istungitel (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on volikogus lahtine, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (4) Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletusel. (5) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine korraldatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (6) Enne hääletuse algust tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv, mis on aluseks hääletustulemuste kindlakstegemisel. Iga volikogu liige võib hääletusel osaleda vaid isiklikult. (7) Salajase hääletamise korraldab häältelugemiskomisjon, mille valib volikogu lahtisel hääletusel vähemalt kolmeliikmelise. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. (8) Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. (9) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist ning nendele kandidaatide nimede kandmist. (10) Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletamist suleb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (11) Kõigi valitavate kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile ning igal volikogu liikmel on nii mitu häält, kui on valitavaid ametikohti. (12) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed ära selle kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. Kui märge tehakse selliselt, et häältelugemiskomisjonil ei ole võimalik üheselt aru saada hääletussedeli sisust, loetakse sedel rikutuks. Kui volikogu liige võttis hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti või kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see erapooletuks. (13) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes viibisid hääletamise algul saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad hääletussedelit ei võta. (14) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15 ja 18 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (15) Volikogu otsused kinnistab istungi juhataja haamrilöögiga. (16) Õigus hääletustulemusi vaidlustada on volikogu liikmel samal istungil. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. § 42. Istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnistab seda haamrilöögiga. (2) Kui istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendunud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. (3) Arutamata jäänud päevakorrapunktid või need, mille lugemine katkestati, lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. § 43. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele valitsuse kantselei kaudu vähemalt 15 päeva enne volikogu istungit. (3) Volikogu esimees edastab arupärimise asjakohasele valitsuse liikmele või vallavanemale. (4) Arupärimisele tuleb vastata volikogu järgmisel istungil. (5) Arupärimisele vastab arupärimise adressaat või arupärija nõusolekul adressaadi ametlik kohusetäitja. (6) Arupäritav teatab arupärimise kättesaamisele järgneva töönädala jooksul volikogu esimehele kirjalikult oma valmisolekust arupärimisele vastata. § 44. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametiisik või volikogu komisjoni liige küsimust puudutavate asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (3) Küsimuse arutamisele volikogu või valitsuse istungil kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. § 45. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. IV. VALITSUS § 46. Valitsuse mõiste (1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Ridala vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu õigusaktides seatud ülesandeid, korraldab vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab valla eelarve täitmist. (2) Valitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Valitsus juhib valla asutuste ja valla omanduses olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. § 47. Vallavanema valimise kord (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (3) Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (4) Vallavanemakandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (5) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist oma käega kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (8) Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. (9) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 lõike 4 punktides 1–12 sätestatud korras. (10) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega (11) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus. (12) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 48. Vallavanema pädevus Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja istungite ettevalmistamist; 2) esindab valitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega nii Ridala vallas, Eesti Vabariigis kui ka välissuhetes. Annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse nimel koostatud dokumentidele ja korraldab nende täitmist; 4) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad; 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks või mõne valitsuse liikme vabastamiseks; 6) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide vabastamise kohta; 7) esitab volikogu istungile valitsuse poolt esitatud õigusaktide eelnõud ja valitsuse seisukoha; 8) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepinguid valitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 9) sõlmib valla nimel lepinguid; 10) kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele; 11) jälgib, et vallateenistus ei tegeleks küsimustega, mis ei kuulu tema pädevusse; 12) täidab muid talle seaduse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 49. Vallavanema asendamise kord (1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda abivallavanem. (2) Abivallavanema kinnitab ametisse vallavanema esildisel volikogu vallavanema volituste ajaks. (3) Kui ka abivallavanemal pole ajutiselt võimalik vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat valitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Kui asendajat ei määrata, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. (4) Vallavanema äraolek pikemaks ajaks kui kaks päeva vormistatakse vallavanema käskkirjaga, välja arvatud vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. (5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma nime ja ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 50. Valitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja valitsuse liikmed. (3) Enne volikogu poolt ametisse kinnitamist esitavad valitsuse liikmed oma käega kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (4) Pärast valitsuse arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul ametisse nimetamiseks valitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkab ta oma teenistust. Volikogu otsustab valitsuse liikmete nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Valitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel volikogu vallavanema volituste ajaks. (7) Vajaduse korral täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem kirjalikult valitsuse koosseisu muutmise ettepaneku volikogule kinnitamiseks. § 51. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse nimetamise päevast. (2) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Valitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse alusel. (4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates lahkumisavalduse saamisest. (5) Volikogu peab valitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (6) Kui astub tagasi üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole volikogu poolt kinnitatud valitsuse algkoosseisust, ei ole valitsus kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 52. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, valla põhimääruse, volikogu määruste ja otsustega on pandud täitmiseks valitsusele ja mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 3) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 4) otsustab valitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 5) kinnitab ametisse valitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhid; 6) võtab seisukoha kõigis volikogus arutusele tulevates küsimustes; 7) korraldab valitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevust, määrab kindlaks nende kodukorra ja teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet; 8) kinnitab valitsuse töökorra. (2) Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust. (3) Aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab valitsus. (4) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist volikogus. § 53. Valitsuse istungid (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asetäitja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Valitsuse istungid kutsub kokku ja neid juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. (2) Valitsus on otsusevõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Valitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatud põhinõuetele. (5) Valitsuse istungitele küsimuste esitamine, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud valitsuse õigusaktide ning protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse valitsuse töökorras. (6) Valitsuse liikmete igapäevane töö toimub valitsuse kehtestatud personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. § 54. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse seisukohtade väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu, töökorra ja pädevuse ulatuse kinnitab valitsus. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osalema isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga. § 55. Valla kantselei (1) Valitsuse kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine. (2) Valla kantselei juht on vallasekretär. § 56. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist; 5) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 10) korraldab valitsuse tõendite ja õiendite väljaandmist ja allkirjastab need; 11) korraldab vallaelanike registri pidamist; 12) korraldab perekonnaseisualast tööd; 13) korraldab personalitööd; 14) tõestab dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsust, dokumendil isiku allkirja ehtsust ning volikirja; 15) peab seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise arvestuse kartoteeki; 16) kirjutab alla valijate nimekirjale; 17) täidab teisi talle seaduse või valitsuse sisemise tööjaotuse alusel pandud kohustusi, ametijuhendis pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. V. VALLA ÕIGUSAKTID § 57. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Ridala valla haldusterritooriumil, samuti Ridala vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Ridala valda. (2) Volikogu ja valitsuse õigusakte ja istungite protokollide originaale säilitatakse vallakantseleis. (3) Valitsuse kantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 58. Valla õigusaktide algatamise ja nendesse muudatuste tegemise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 2) volikogu liikmel; 3) volikogu komisjonil; 4) volikogu fraktsioonil; 5) valitsusel; 6) vallavanemal. (2) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 2) vallavanemal; 3) valitsuse liikmel; 4) valitsuse struktuuriüksuse juhil. § 59. Valla omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. (2) Volikogu istungite protokollidele kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. (3) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja. Kaasallkirja annab vallasekretär. (4) Valitsuse istungite protokollile kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (5) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse kuue tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni või redaktsioonikomisjoni esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 60. Volikogu ja valitsuse õigusaktide jõustumine (1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjale ja asjaosalistele. (3) Valitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjale ja asjaosalistele. § 61. Volikogu ja valitsuse õigusaktide avalikustamine (1) Üldtähtsusega volikogu ja valitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul, kui avaldamise kohustus sätestatakse õigusaktis endas selle vastuvõtmisel. (2) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse enne nende jõustumist. Allkirjastatud määrused ja otsused avalikustatakse valitsuse ruumides asuval teadetetahvlil hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. (3) Volikogu määrused ja otsused ning valitsuse määrused peavad olema kättesaadavad Ridala valla raamatukogudes kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist, kus nad on kättesaadavad kogu kehtivuse ajal. (4) Valitsuse korraldused avalikustatakse valitsuse kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes kasutamiseks valla ametiasutuses. (6) Vallavalitsuse kantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. (7) Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini. (8) Volikogu ja valitsuse õigusaktide originaale säilitatakse valla kantseleis. § 62. Volikogu ja valitsuse istungite ja komisjonide koosolekute protokollid (1) Volikogu ja valitsuse istungid ja komisjonide koosolekud protokollitakse. Volikogu ja valitsuse istungite protokollid vormistatakse kuue päeva jooksul. Komisjonide koosolekute protokollid vormistatakse kolme päeva jooksul. (2) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asetäitja ja protokollija. (3) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (4) Volikogu või valitsuse komisjonide koosolekute protokollidele kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsused ning vastuvõetud määrused, otsused või korraldused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (7) Istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste, otsuste või korralduste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokoll ja nimelise hääletamise tulemused. (8) Volikogu ja valitsuse istungite või komisjonide koosolekute protokolle säilitatakse valitsuse kantseleis ja nad peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. (9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (10) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 63. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. (2) Volikogu komisjonid kontrollivad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmist, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Valitsus kontrollib valitsuse õigusaktide täitmist, selleks kuulates valitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. (4) Volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavanemale, valitsusele või valitsuse liikmele, kellele on ülesandeks tehtud sellekohase õigusakti täitmise tagamine. VI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 64. Õigusaktide algatamine (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Volikogu või valitsuse määruste vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse valitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos oma seisukohaga. (4) Algatuse esitajad valivad endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 65. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. VALLA ASUTUSED, TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE JA AVALIK TEENISTUS § 66. Valla asutused (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. (3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (4) Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. § 67. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatava asutuse juhi täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse järelkontrollimiseks või vajalike lisaandmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide või valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveraha ebaotstarbekat kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. § 68. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutustes, mis teostab avalikku võimu. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhul ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. (7) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud avaliku teenistuse seaduses ja volikogu sellekohastes otsustes. (8) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Ridala valla õigusaktidega sätestatud korras. § 69. Volikogu valitud või ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VIII. ALEVIKU- VÕI KÜLAVANEM § 70. Aleviku- või külavanem (1) Aleviku või küla(de) koosolekul võidakse valida aleviku- või küla(de)vanem. (2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või küla(de)vanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Aleviku- või küla(de)vanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Aleviku- või küla(de)vanem kutsutakse vajadusel nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest. IX. VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE VASTUVÕTMINE § 71. Valla arengukava vastuvõtmine ja avalikustamine (1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Valla arengukava peab olema enne selle vastuvõtmist arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. (3) Valla arengukava projekt avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil valitsuse ruumides ja raamatukogudes. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisel ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisel, sõltumata nende allikast; 3) laenuvõtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 72. Valla eelarve vastuvõtmine ja avalikustamine (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid ning valla teenistused ja nende hallatavad asutused oma ettepanekud valitsusele (võttes aluseks valla arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. maiks. (3) Võttes aluseks valla arengukava, volikogu õigusaktid ja esitatud ettepanekud, koostab valitsus eelarve projekti ja kulude jaotuse ning esitab need eelarveaastale eelneva aasta oktoobrikuus toimuvale volikogu istungile arutamiseks. (4) Eelarve koostamise põhimõtetest lähtudes esitab valitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. (5) Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud (esimese poolaasta tegelik) ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate kaupa; 3) ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta; 4) ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste näitamisega. (6) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt võib enne vastuvõtmist olla arutamisel kahel volikogu istungil. (7) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. X. VALLA PLANEERINGUD § 73. Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Vabariigi Valitsuse õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab volikogu. (4) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle volikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (5) Planeeringute algatamine, koostamine, vastuvõtmine ja kehtestamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduses ning Ridala valla ehitusmääruses sätestatud korras. XI. VALLAVARA § 74. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine (1) Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, s.o asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valitseja on valitsus või tema poolt hallatav asutus. (3) Valitsusel tuleb arvestust pidada vallale kuuluvate kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste ning vallasasjade, samuti rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste üle. (4) Vallavara arvestust peab valitsus või tema poolt määratud valla ametiasutus. (5) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) majandustegevuseks. (6) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi ja olla osanik või aktsionär valla arengu seisukohast olulises osaühingus või aktsiaseltsis. (7) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab ning sihtasutuse, aktsiaseltsi või osaühingu nõukogu liikmed nimetab kuni viieks aastaks volikogu. (8) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (9) Vallavara võib võõrandada, kui vallavara ei ole vajalik või on kõlbmatu avalikuks otstarbeks kasutamiseks või valla valitsemiseks. (10) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise täpsem kord on sätestatud Ridala vallavara eeskirjas, milles on määratud ka valla nimel lepingute sõlmimiseks volitatud isikud. XII. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 75. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib volikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei või olla lepingu objektiks. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 76. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu. (2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on olnud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.