Ambla Vallavolikogu — Ambla valla avaliku korra ja heakorra eeskiri — KO, 63, 939

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 54, 351) paragrahvi 2 lõike 2, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ambla valla avaliku korra ja heakorra eeskiri uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Ambla Vallavolikogu 15. juuni 1995. a määrus nr 15 «Ambla valla avaliku korra ja heakorra eeskirjad». 3. Määrus avaldada Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Ülle OJAMÄE Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 15 AMBLA VALLA AVALIKU KORRA JA HEAKORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab avalikes kohtades käitumise, nende kohtade korrashoiu nõuded, koerte, kasside pidamise korra ja haldusvastutusele võtmise korra nimetatud nõuete rikkumisel. 2. Iga inimese kohuseks Ambla valla haldusterritooriumil on täita käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, keskkonnakaitse- ja muid nõudeid ning asutuse sisekorra eeskirju. 3. Eeskirjade täitmist kontrollivad: 3.1. Ambla Vallavolikogu poolt määratud isikud; 3.2. Ambla valla konstaabel; 3.3. vastavate ametkondade volitatud isikud (keskkonnakaitse, päästeamet, tervisekaitse jne); 3.4. juriidiliste ja eraisikute, kellele üldkasutavad territooriumid, krundid, hooned või puhastusalad kuuluvad (valdajad, haldajad, kasutajad ja hooldajad), poolt volitatud isikud (komandandid, valvurid jt). Nimetatud isikutel on õigus anda korraldusi eeskirjade täitmiseks ja nõuda eeskirju rikkunud isiku kindlakstegemist ja karistamist. II. AVALIK KORD 4. Avalikud kohad on: 4.1. avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad, vabaõhulavad, staadionid jne); 4.2. üldkasutatavad hooned (ametiasutused, haridus- ja kultuuriasutused, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad jne); 4.3. ühistuta kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid jne). 5. Öörahu vallas kehtib kella 23.00 kuni 6.00. 6. Üldkohustusliku korra nõuded: 6.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu; 6.2. töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjaga kehtestatud päevase olmemüra normid, võib teha ajavahemikus kella 8.00–20.00; 6.3. avalike ürituste korraldamiseks avalikel territooriumidel on vajalik vallavalitsuse luba. Avalikud üritused on rahvapidustused, kontserdid, spordivõistlused, usulised üritused, laadad, näitused, meeleavaldused, demonstratsioonid, miitingud. Ürituse korraldajad on kohustatud kasutatud ala puhastama hiljemalt 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks. Üritusel vastutavad korra tagamise eest korraldajad; 6.4. ürituse korraldajad peavad jälgima, et alla 16-aastastele isikutele korraldatud üritus lõpeks üldjuhul vähemalt üks tund enne liikumispiirangu algust; 6.5. kõrvalistel isikutel on keelatud viibida ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumil, ehituste maa-alal ja varisemisohtlikes kohtades ilma omaniku või valdaja loata; 6.6. laagrisse jäämine või sõiduki kasutamine elamiseks on lubatud ainult vastavalt tähistatud kohas; 6.7. kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras välja antud kauplemisloa alusel. 7. Keelatud on: 7.1. lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, kerjamine, samuti muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 7.2. viibida avalikes kohtades joobnuna; 7.3. eluruumidesse, ettevõttesse või ametiasutusse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, tellimuste korjamise, kerjamise ning aatelise ja usulise tegevusega; 7.4. autosignaalide kasutamine ning muu häiriva, sealhulgas ka muusikalise müra tekitamine, kui sellega kaasneb sanitaarnormide rikkumine, v.a seadusest tulenevatel juhtudel; 7.5. kehtestatud korra kohaselt ülespandud liiklusmärkide, viitade ja reklaami lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 7.6. hoonete, rajatiste, müüride, istepinkide, piirdeaedade, prügikastide lõhkumine, määrimine, sodimine või nende muul viisil kahjustamine; 7.7. suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas; 7.8. kulu põletamine; 7.9. lõkke tegemine võõral territooriumil; 7.10. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine või abistamine nende ostmisel. 8. Alaealised: 8.1. laps on kohustatud järgima avalikku korda; 8.2. ei või viibida ilma valdaja loata suletud territooriumil (lasteaed, kool, pooleliolevad ehitised, ehitus- ja laoplats jne); 8.3. alla 16-aastastel alaealistel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juunist 31. augustini on alaealistel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. III. HEAKORD 9. Teede, tänavate, väljakute, parkide ja haljasalade korrashoid. 9.1. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvaraomanike, kaasomanike ning vastavate ettevõtete kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade kohustuse korrashoiu rendi, tasuta kasutamise või muu lepingu alusel vara kasutajale. 9.2. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ning nendega piirnevad puhastusalad. 9.3. Teedel, asulate tänavatel, platsidel, haljasaladel, parkides, metsades, spordi- ja mänguväljakutel, supluskohtades ja teistes avalikes kohtades on keelatud: 9.3.1. igasugune reostamine, prahi (sh suitsukonide, tikkude) mahaloopimine, samuti selle loopimine tänavatelt aedadesse; 9.3.2. puude, põõsaste, lillede, õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 9.3.3. lamamine selleks sobimatutes kohtades, pinkide, piirete ja puude otsa ronimine; 9.3.4. teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine, eirates selleks kehtestatud korda ning aegunud reklaamplakatite ülesjätmine; 9.3.5. jalgratta või mõne muu mootorsõidukiga haljasalal või kalmistul sõitmine; 9.3.6. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenemisohtlike koormatega liiklemine. Vedusid teostavad isikud on kohustatud veose kinnitama nii, et see ei pudeneks teedele ja tänavatele. Veose teele pudenemisel on vedaja kohustatud viivitamatult selle koristama ja hoiatama takistusest teisi liiklejaid; 9.3.7. sodida, joonistada ja kanda värvi hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jm ilma objekti õiguspärase valdaja nõusolekuta, lõhkuda või kahjustada eespool nimetatud objekte. 9.4. Supluskohtades on keelatud: 9.4.1. hoida väikeujuvvahendeid väljaspool paadisadamaid; 9.4.2. kalastada; 9.4.3. viibida supluskohas ja teistes vastavalt märgistatud kohtades loomadega ja neid ujutada; 9.4.4. sõita ujumiseks tähistatud piirkonnas veesõidukiga; 9.4.5. pesta pesu ja liiklusvahendeid. 10. Hoonete, rajatiste ja õuede korrashoid 10.1. Hoonete valdajad on kohustatud tagama: 10.1.1. riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 10.1.2. vastavalt tänava või tee hoonete numeratsioonile õige hoone numbri ja korteri numbri olemasolu ning nende valgustamise pimedal ajal; 10.1.3. kortermajade väliskoridoride ja trepikodade valgustamise; 10.1.4. soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustamise; 10.1.5. õuede üldise puhtuse ja korra; 10.1.6. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud, settekaevud, kuivkäimlad, prügikonteinerid jms) korrashoiu, regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise. 10.2. Hoonete fassaadid ja piirded, krundisisene ja -väline haljastus peavad olema korras. 10.3. Prügikonteinerid ja urnid peavad asuma kindlas paigas, soovitavalt statsionaarsel alusel, sealjuures: 10.3.1. konteinerite valdaja peab tagama juurdepääsu nende juurde; 10.3.2. kõik konteinerid peavad olema värvitud ja tihedalt kaanega suletud; 10.3.3. konteinerite valdaja on kohustatud sõlmima prügiveofirmaga sellise lepingu, mis tagab konteinerite äraveo enne nende ületäitumist; 10.3.4. hooletust äraveost tekkinud praht tuleb koristada prahi vedajal; 10.3.5. keelatud on konteineritesse visata tulist tuhka, kustutamata sütt ja teisi põlevaid materjale, samuti toksilisi aineid, vanarauda, mööbliesemeid ja klaasi; 10.3.6. põletada prügikastides sinna visatud jäätmeid. 10.4. Keelatud on: 10.4.1. paigaldada hoonete fassaadile sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid, kuivatada pesu jm esemeid rõdupiirdest kõrgemal; 10.4.2. ehitada ja paigaldada loata metallgaraaže, kuure jms; 10.4.3. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljaspoole krundi piire, samuti paigutada neid õues korratult, laduda vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 10.4.4. eriloata tarastada köögiviljamaad; 10.4.5. kütta kasvuhooneid kivisöe, raskete kütteõlide või teiste õhku oluliselt saastavate materjalidega. 10.5. Kortermajades on keelatud: 10.5.1. valdaja loata viibida hoonete soojussõlmedes, kilbiruumides ja katusel; 10.5.2. paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ja tolmu koguvaid või haisvaid esemeid, tuleohtlikke aineid, kloppida riideid ja vaipu rõdul, koridoris, ustel ja akendel. 11. Ehitusobjektide ja kommunikatsioonide korrashoid 11.1. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud, tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ning möödujate ohutuse. Piirdel peab olema info tööde teostaja ja tähtaegade kohta. 11.2. Mulla- ja kaevetöid võib teha vallavalitsuse kaeveloa alusel. Maa-aluste kommunikatsioonide punktide tsoonis võib kaevetöid teha ainult vastavate asutuste esindajate järelevalvel, sealjuures: 11.2.1. kasvupinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 11.2.2. pärast kaevetöid tuleb kohe taastada ümbruse heakord ning lõpetada kaevamisluba. 11.3. Kommunikatsioonide vigastamisel tuleb vigastuse põhjustajal või selle avastajal viivitamatult informeerida vastavat avariitalitust. Avariist põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerib ja teeb heakorratöid süüdlane, viimase puudumisel kommunikatsiooni valdaja. 11.4. Keelatud on: 11.4.1. takistada läbipääsu kommunikatsioonidele; 11.4.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ning terava lõhnaga ja muid mürkaineid. Veekogude saastejuhtudest tuleb informeerida looduskaitse- ja päästeametit; 11.4.3. paigaldada ilma projektita ning keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütuse mahuteid ja -süsteeme; 11.4.4. rajada haljastusi, istutada puid ja põõsaid ilma maavaldaja nõusolekuta. 12. Loomade pidamine 12.1. Kodulinde ja loomi ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, sööklate ja kaupluste ümbruses lähemal kui 50 m kaugusel nimetatud krundist. Erandiks on koerad ja kassid, keda peetakse eluruumides koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt. 12.2. Keelatud on pidada loomi ja linde kortermajade keldrites. 12.3. Keelatud on karjatada loomi ja linde tänavate ja teede äärtes ning parkides. 12.4. Keelatud on karjatada loomi ja linde pumbajaamade sanitaartsoonis. 12.5. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. 12.6. Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima või koristuse hüvitama omanik. 12.7. Loomade pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias selleks eraldatud kohas. 12.8. Talvel on keelatud läga ja sõnniku laotamine lumele ja külmunud pinnasele. 12.9. Sõnniku veol üldkasutatavatel teedel peab olema tagatud teede puhtus. Tekkinud reostuse likvideerimise kahjud tasub reostuse tekitaja. 13. Sõidukid avalikes kohtades 13.1. Keelatud on parkida liiklusvahendeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, teedele, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks, ja kohtadesse, kus need tõkestavad inimeste ja sõidukite liikumist. 13.2. Keelatud on parkida traktoreid, veoautosid ja autobusse kortermajade juures ja nende juurdesõiduteedel ning sõita ilma mõjuva põhjuseta nimetatud piirkondades. IV. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE KORD 14. Koera ja kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmine ja inimestele või loomadele kallaletungimise võimalus. 15. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 16. Asutuses tohib loomi pidada, kui see ei ole vastuolus asutuse töökorraga ning loomale on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada sealviibivaid inimesi. 17. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 18. Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. 19. Koeral on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autodest eemalasuval maa-alal, kui sellega ei ohustata kaaskodanikke ja loomi. 20. Koera omanik on kohustatud: 20.1. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 20.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu. 21. Koera ja kassi teadmata põhjusel hukkumisel tuleb omanikul pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuse selgitamiseks. 22. Inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud: 22.1. kohe sellest teatama veterinaarasutusse; 22.2. jälgima veterinaarasutuse ettekirjutusi looma tervisliku seisundi uurimisel. 23. Koera ja kassi omanikul on keelatud: 23.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool vms) või üldkasutatavale territooriumile (supluskohad, spordi- ja laste mänguväljakud jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 23.2. ujutada koera või kassi supluskohtades; 23.3. lasta kassil või koeral reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud selle kohe koristama. 24. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele vallavalitsuse poolt selleks määratud isiku poolt. 25. Püütud looma hoitakse kolm päeva, mille kestel võib omanik oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 26. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt koerte püüdmisega tegelemiseks määratud isik kohapeal hukata. 27. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumise seadustiku järgi. 28. Rikkumise kohta protokolli koostamise või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politsei-, tervisekaitseteenistuse ja looduskaitseameti töötajatel ning teistel haldusõiguserikkumiste seadustiku ja vallavolikogu poolt volitatud isikutel.