Riigikogu — Riigihangete seaduse muutmise seadus — RT I, 78, 521

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. detsembri 2003. a otsusega nr 477 I. Riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesolev seadus sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine.» § 2. Paragrahvi 2: 1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Käesolevas seaduses asjade ostmise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka asjade järelmaksuga ostmisele, asjade üürimisele, rentimisele ja liisimisele kas asja omandamise õigusega või ilma.»; 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Riigihangete objektideks on asjad, teenused, ehitustööd, ehitustöö kontsessioonid ja ideelahendused.»; 4) lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Ehitustöö käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes viisil tehtav töö, mis on seotud ehitise ehitamisega, sealhulgas ehitise või selle osa püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, restaureerimise, remondi ja lammutamisega, tehnosüsteemide paigaldamise ja muutmisega, või eelnimetatud töö koos sama ehitise projekteerimisega või muu ehitamisega seotud töö, mille tulem vastab ostja poolt kindlaksmääratud nõuetele ja täidab majanduslikku või tehnilist funktsiooni.»; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Ehitustöö kontsessioon on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ehitustöö teostamise eest tasu eest või tasuta antav ehitise ekspluateerimise ainuõigus.»; 6) lõike 7 sissejuhatav osa ning punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete suhtes, mille eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on: 1) asjade ostmise või teenuste tellimise korral 300 000 krooni ja üle selle; 2) ehitustööde tellimise korral 2 miljonit krooni ja üle selle;»; 7) lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) lõike 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) asjade ostmise või teenuste tellimise korral kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi asutatud äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja poolt 1 miljon krooni ja üle selle;»; 9) täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: « (8) Riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud piirmäärad, peab ostja järgima riigihangete teostamise head tava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud riigihangete korral on hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste tellimisel 100 000 krooni ja üle selle ning ehitustööde tellimisel 500 000 krooni ja üle selle, esitab ostja kümne päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist riiklikule riigihangete registrile (edaspidi register) riigihanke deklaratsiooni.» § 3. Paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna «võib» sõnaga «tuleb». § 4. Paragrahvi 4: 1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) riigihangete suhtes, mis on seotud riigi julgeoleku tagamise või eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele või riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147) sätestatud riigisaladusega;»; 2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenuste, Rahandusministeeriumi poolt osutatavate finantsteenuste ja Eesti Panga poolt osutatavate teenuste tellimise korral;»; 3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: « 51) Eesti Panga poolt teenuste tellimise ja asjade ostmise korral, mille otstarve on raharingluse korraldamine Eestis ja välisriikidega, raha emiteerimine või käibelt kõrvaldamine, riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine või kasutamise korraldamine, Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega pangatehingute sooritamine ning maksebilansi koostamine ja andmete kogumine raha-, finants- ja maksebilansistatistika avaldamiseks või mis on seotud Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes kehtestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamisega;»; 4) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) teadus- ja arendustegevusega, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) § 2 tähenduses, seotud uuringute tellimise korral, välja arvatud juhul, kui sellest uuringust tuleneb kasu üksnes ostjale ja tellitud teenuse eest tasub täies ulatuses ostja;»; 5) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 10) teenuste suhtes, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja tellib temaga seotud ettevõtjalt või ettevõtjalt, mis on asutatud mitme sellise ostja poolt eesmärgiga tagada § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuste osutamine nendele ostjatele, või teenuste suhtes, mida ühiselt asutatud ettevõtja osutab ostjaga seotud ettevõtjale, kusjuures vähemalt 80 protsenti käesolevas punktis nimetatud seotud ettevõtja keskmisest käibest Euroopa Majandusühenduse territooriumil on viimasel kolmel aastal või kogu tegevusaja jooksul, kui see on lühem kui kolm aastat, saadud selliste teenuste osutamisest sellele ostjale. Kui sama või sellesarnast teenust pakub enam kui üks ostjaga seotud ettevõtja, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste koondkäive;»; 6) lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna «sidusettevõtja» sõnadega «seotud ettevõtja»; 7) lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 13) käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud rahvusvahelistest piirmääradest madalama maksumusega audiitorkontrolli tellimise korral, kui audiitori nimetab Riigikogu, samuti erakorralise audiitorkontrolli tellimise korral riikliku järelevalve teostamise vajaduseks, kui riikliku järelevalve asutuse poolt sellise erakorralise audiitorkontrolli määramise õigus on seaduses sätestatud;»; 8) lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 15) asjade ostmise korral, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud isik vajab üksnes niisuguse tema poolt osutatava avaliku telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, mida teised isikud saavad osutada samas geograafilises piirkonnas samadel tingimustel;»; 9) lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: « 18) teenuste suhtes, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–5 või 7 nimetatud ostja tellib isikult, kellele on antud Euroopa Ühenduse asutamislepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti kohaselt ainuõigus nende teenuste osutamiseks.»; 10) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Seotud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse ostja raamatupidamise aastaaruandega, või isik, kes on otseselt või kaudselt ostja valitseva mõju all või kelle valitseva mõju all on ostja või kes on koos ostjaga sama isiku valitseva mõju all.»; 11) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: « (3) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) ning ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) alusel ja tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimise korral ei ole ostja kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 26–28 tehniliste kirjelduste kohta sätestatu hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne § 16 lõikes 1 sätestatud rahvusvahelise piirmääraga teenuste tellimise korral või ületab seda, ja esitama registrile pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke deklaratsiooni, kui hankelepingu maksumus on võrdne nimetatud piirmääraga või ületab seda. (4) Õigusteenuste tellimise korral ei ole ostja kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 26–28 tehniliste kirjelduste kohta sätestatu hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne § 2 lõike 7 punktis 1 sätestatud piirmääraga või ületab seda, ja esitama registrile pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke deklaratsiooni, kui hankelepingu maksumus on võrdne nimetatud piirmääraga või ületab seda.» § 5. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 5. Ostja (1) Ostja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigiasutus, riigitulundusasutus, linna- või vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus; 3) sihtasutus, mille kõik asutajad on või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määrab mõni käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 4 ning käesolevas punktis nimetatud isik; mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui 50 protsenti on punktides 1, 2 ja 4 ning käesolevas punktis nimetatud isikud; 4) muu käesoleva lõike punktis 3 nimetamata eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud või tegutseb avalikes huvides ja mille põhitegevus ei oma tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja mille tegevust rohkem kui 50 protsendi ulatuses finantseerivad või mille nõukogu või juhatuse liikmetest rohkem kui poole määravad käesoleva lõike punktis 1, 2, 3 või käesolevas punktis nimetatud isikud; 5) ettevõtja, kui ta on saanud ehitustöö kontsessiooni käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikult, selle alusel ehitustööde hankelepingute sõlmimisel, välja arvatud juhul, kui ta sõlmib hankelepinguid temaga seotud ettevõtjaga; 6) ettevõtja, kui ta vastavalt konkurentsiseadusele (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) omab eri- või ainuõigust, kui riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik vahetult või teiste isikute kaudu omab üle poole tema osa- või aktsiakapitalist või üle poole aktsiate või osadega esindatud häältest või kui tema omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda, ja kui tema tegevuseks on kas alaliste võrkude loomine või opereerimine kavatsusega osutada avalikkusele teenust seoses vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmise, transportimise, edastamise või jaotamisega või geograafilise ala ekspluateerimine eesmärgiga uurida või kaevandada kütuseid või võimaldada õhu- või veetranspordiettevõtjatel kasutada lennuvälja, sadamat või muud terminalirajatist või võrkude opereerimine, võimaldamaks avalikkusele teenuseid raudtee-, trammi-, trollibussi- või bussitranspordi, automatiseeritud süsteemide või kaabellevi alal, või avalike telekommunikatsioonivõrkude loomine või opereerimine ühe või enama telekommunikatsiooniteenuse tagamiseks; 7) ettevõtja, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikud kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest. (2) Vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmist, transportimist, edastamist või jaotamist avalikkust teenindavatele võrkudele ettevõtja poolt ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, kui vee või elektrienergia tarbimine on vajalik mingi muu tegevuse teostamiseks kui lõike 1 punktis 6 nimetatu või kui avaliku võrgu varustamine sõltub ainult ettevõtja enda tarbimisest ega ületa 30 protsenti ettevõtja vee või elektrienergia eelneva kolme aasta keskmisest kogutoodangust või kui gaasi või soojusenergia tootmine ettevõtja poolt on mingi muu, lõike 1 punktis 6 nimetamata tegevuse teostamise vältimatuks tagajärjeks või kui avalikku võrku varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20 protsenti ettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest käibest. (3) Eri- või ainuõiguse omamiseks loetakse ka juhtu, kui võrkude loomiseks või rajatiste ehitamiseks on ettevõtja saanud või võib saada eelisõiguse varade kasutamiseks, sundvõõrandamiseks või koormamiseks või võrguseadmete paigutamiseks avaliku tee peale, alla või selle kohale. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ostja finantseerib rohkem kui 50 protsendi ulatuses teise isiku poolt tellitavaid meditsiini- või haridusasutuste hoonete, avalike administratiivhoonete, teede, spordi-, puhke- või vaba aja veetmise rajatiste või muude avalikuks kasutamiseks mõeldud või avalikes huvides ehitatavate rajatiste ehitustöid, on see ostja kohustatud tagama, et teine isik järgiks nimetatud ehitustööde tellimisel lõike 1 punktides 2–5 ja 7 nimetatud ostjale kohalduvaid sätteid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjad võivad oma kulul taotleda sõltumatult atesteerijalt nende poolt rakendatava pakkumismenetluste läbiviimise korra vastavuse hindamist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu riigihangete direktiivides sätestatule. Nimetatud hindamise läbiviimise korra ja nõuded sõltumatutele atesteerijatele kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 6. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 7. Hankeleping (1) Hankelepinguks loetakse käesoleva seaduse tähenduses riigihanke pakkumismenetluse (edaspidi pakkumismenetlus) tulemusel ostja ja pakkuja vahel sõlmitud kirjalikku rahaliste huvidega seotud lepingut. (2) Pakkumismenetluse korraldamise eesmärk on ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine.» § 7. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 10. Pakkumismenetluse korraldamine (1) Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja, kes määrab riigihanke eest vastutava isiku. (2) Ostjal on õigus volitada teisi isikuid teostama pakkumismenetlusega seotud toiminguid. (3) Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.» § 8. Paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse sõnad «riikliku riigihangete registri (edaspidi register)» sõnaga «registri». § 9. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 13. Raamlepingud (1) Raamlepinguks loetakse käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt sõlmitud hankelepingut, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, seda eelkõige hindade ja ettenähtud koguste osas. (2) Ostja võib sõlmida kuni neljaks aastaks ühe või mitme pakkujaga raamlepingu. (3) Ostja ei või raamlepinguga takistada, piirata ega moonutada konkurentsi. (4) Raamlepingu sõlmimise kavatsusest peab ostja teavitama pakkumise kutses.» § 10. Paragrahvi 15: 1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse raamlepingu alusel, võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks raamlepingus määratud ajavahemiku jooksul ettenähtud lepingute maksimaalne eeldatav maksumus.»; 2) lõike 4 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse uuendatava hankelepingu alusel, määratakse riigihanke eeldatav maksumus:»; 3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigihanke eeldatavale maksumusele lisatakse ehitustöö teostamiseks vajalike ja pakkujale üleantavate asjade eeldatav maksumus üleandmise hetkel. Kui asi antakse ehitustöö teostamise ajaks pakkuja kasutusse ja see asi ehitustöö teostamise ajal eeldatavalt täielikult ei amortiseeru, arvestatakse ehitustöö eeldatavale maksumusele juurde selle asja kasutamise keskmine turuhind pakkuja kasutuses oleku aja vältel.»; 4) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: « (61) Kui ostja teavitab ehitustööde riigihanke pakkumise kutses täiendavate ehitustööde tellimise võimalusest käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 6 tähenduses, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks esmase riigihanke eeldatav maksumus ja täiendavate ehitustööde eeldatav maksumus ning võimaluse korral arvestatakse täiendavate ehitustööde suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.» § 11. Paragrahvi 16: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «eurot» sõnadega «SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik)»; 2) lõike 1 punktides 2–4 ja lõikes 2 asendatakse sõna «euro» sõnaga «SDR» vastavas käändes; 3) lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul» sõnadega «, sealhulgas liisinglepingust tuleneva asja väljaostmise õiguse või kohustuse korral ka asja eeldatav jääkmaksumus». § 12. Paragrahvi 18: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigihangetest, mille eeldatav maksumus on asjade ostmise või teenuste tellimise korral 750 000 SDRi või üle selle või ehitustööde tellimise korral 5 miljonit SDRi või üle selle ning mida ostja järgmise 12 kuu jooksul teostada kavatseb, teatab ostja esimesel võimalusel pärast oma eelarveaasta algust või hanke teostamise vajadusest teadasaamist, esitades registrile eestikeelse eelteate.»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Eelteade saadetakse registri kaudu Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele (edaspidi ametlike väljaannete talitus) avaldamiseks. Pärast eelteate saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Eelteadet ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.»; 3) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Eelteates nõutavate andmete loetelu, eelteate vorminõuded ning registrile ja ametlike väljaannete talitusele esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 13. Paragrahvi 19: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigihanke väljakuulutamiseks avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja registrile avaldamiseks eestikeelse pakkumise kutse.»; 2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « (11) Riigihanke korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumise kutse registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast pakkumise kutse saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. (12) Pakkumise kutset ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.»; 3) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pakkumise kutset ja ideekonkursi kutset võib muuta avatud pakkumismenetluse korral pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Pakkumise kutse muutmisega ei tohi muutuda ostja isikusamasus ega riigihanke objekti olemus.»; 5) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Pakkumise kutses nõutavate andmete loetelu, pakkumise kutse vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.»; 6) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: « (8) Piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral võib menetluses osalemisest huvitatud isik teate menetluses osalemise kavatsusest esitada telegrammi, teleksi, faksi, elektronposti või telefoni teel.» § 14. Paragrahvi 20: 1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Riigihanke korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud deklaratsioon registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast deklaratsiooni saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Nimetatud deklaratsiooni ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.»; 2) lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Deklaratsioonides nõutavate andmete loetelu, deklaratsioonide vorminõuded ning esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 15. Paragrahvid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 21. Riigihanke aruanne (1) Pärast hankelepingu sõlmimist, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostab ostja ühe kuu jooksul riigihanke aruande, milles sisalduvad vähemalt: 1) ostja nimi ja kontaktandmed; 2) hankelepingu objekt ja maksumus; 3) kvalifitseeritud pakkujate nimed ja nende kvalifitseerimise põhjused; 4) kvalifitseerimata jäetud pakkujate nimed ja nende kvalifitseerimata jätmise põhjused; 5) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nimi, pakkumise edukaks tunnistamise põhjused, hankelepingu osa, mille edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja kavatseb täita allhankija kaudu, kui see on ostjale teada; 6) pakkumismenetluse valiku põhjendus, kui ei kasutatud avatud pakkumismenetlust. (2) Ostja on kohustatud säilitama riigihanke aruannet seitse aastat pärast hankelepingu täitmist. (3) Euroopa Komisjoni (edaspidi ka Komisjon) nõudmisel esitab ostja riigihanke aruande Komisjonile.» § 22. Register (1) Eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete, deklaratsioonide ja vaidlustuste andmed kantakse registrisse. (2) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina. (4) Eelteated, teated, pakkumise kutsed, ideekonkursi kutsed, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teated, deklaratsioonid ja vaidlustuste andmed esitatakse registrile elektrooniliselt. (5) Registri põhiülesanded on: 1) registrisse kantud eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete, deklaratsioonide ja vaidlustuste andmete avalikustamine ja õigusaktides sätestatud juhtudel edastamine ametlike väljaannete talitusele; 2) registrisse kantud eelteateid, teateid, pakkumise kutseid, ideekonkursi kutseid, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teateid, deklaratsioone ja vaidlustusi käsitleva teabe töötlemine. (6) Ostja, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja, tasub eelteate, pakkumise kutse ja ideekonkursi kutse andmete registrisse kandmise eest riigilõivu. (7) Andmete registrile esitajad vastutavad nende poolt tehtud registrikannete õigsuse eest. Registril on õigus keelduda registrisse kantud eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete ja deklaratsioonide avalikustamisest, kui need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.» § 16. Paragrahvi 23: 1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: « 41) pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete kohta;»; 2) lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõikes 3 asendatakse sõna «hankelepingu» sõnaga «pakkumismenetluse». § 17. Paragrahvi 24: 1) lõike 1 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja pakkumise kutse dokumentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetest need, mida ta peab vajalikuks.» § 18. Paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 26. Tehniline kirjeldus (1) Tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on riigihanke korras ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi või tootmismeetodite kirjeldus, mis määratleb riigihanke objektile esitatavad nõuded ning võimaldab riigihanke objekti kirjeldada sellisel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas kvaliteeti, toimivust ja ohutust, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure, katseid ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja etikettimist, sümboleid ja terminoloogiat, klassifitseerimist, projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist, vedu, koostist, mõõtmeid, mahtu või kogust ja muid tehnilisi näitajaid. (2) Ehitustööde tellimise korral loetakse tehniliseks kirjelduseks muu hulgas ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, katse-, kontrolli- ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid ja -tehnikat ning muid tehnilisi tingimusi, mida ostja võib eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha. Täpsemad nõuded ehitustööde tehnilisele kirjeldusele kehtestatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud eeskirjas. (3) Tehniline kirjeldus ei või anda osale pakkujatest konkurentsieeliseid ega luua tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele. (4) Ostjad ei või tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve.» § 19. Paragrahvi 27: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostatakse tehniline kirjeldus harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse alusel, kui see ei ole vastuolus tehnilise normiga.»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus vastavas valdkonnas puudub, võib tehnilise kirjelduse koostada ühe alljärgneva tehnilise normi või standardi alusel alltoodud järjekorras: 1) tehnilise normi alusel, mille ettevalmistamisel on lähtutud Eesti standardist, mis on identne rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardiga, või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditest; 2) Eesti algupärase standardi alusel; 3) Eesti standardiks ülevõetud teise riigi algupärase standardi alusel; 4) muu standardi alusel.» § 20. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 28. Standardid (1) Tehnilises kirjelduses tuleb viidata tehnilisele normile, standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele, millest on selle koostamisel lähtutud. Ostja peab tagama pakkujale vastava taotluse alusel juurdepääsu tehnilise kirjelduse aluseks olevale dokumendile, kui see ei ole pakkujale vabalt kättesaadav. (2) Ostjal on lubatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud nõuetest kõrvale kalduda, kui: 1) riigihanke objekt ei vasta või puuduvad vahendid piisava vastavuse tagamiseks § 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardile, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele; 2) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse kasutamisel tuleks osta asju, mis ei sobi tehniliselt kokku juba kasutusel olevate asjadega või mille kasutuselevõtmine põhjustaks ebamõistlikke lisakulutusi või tehnilisi probleeme; 3) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus ei ole konkreetseks rakenduseks sobivad ega arvesta tehnilisi uuendusi, mis on aset leidnud pärast nende standardite kasutuselevõtmist; 4) riigihanke objekt on oma olemuselt täielikult uuenduslik ja seetõttu ei ole § 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse rakendamine võimalik; 5) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus vastavas valdkonnas puuduvad. (3) Kui ostja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 kaldunud kõrvale käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, on ostja kohustatud avaldama vastava põhjenduse avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutses ja pakkumise kutse dokumentides, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutse dokumentides ning tagama pakkujale vastava taotluse alusel juurdepääsu informatsioonile, mis oli aluseks tehnilise kirjelduse koostamisel. (4) Kui ostja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2 kaldunud kõrvale käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, on ta lisaks lõikes 3 sätestatule kohustatud koostama selge tegevuskava harmoneeritud standardile, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele ülemineku kohta tulevikus.» § 21. Paragrahvi 30: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 30. Pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni kontrollimine»; 2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise esitamise korral kvalifitseeritakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 toodud summeerimatute näitajate osas taotlejad või pakkujad eraldi. Numbrilised näitajad summeeritakse, kusjuures summeerimisel saadav näitaja peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kui üks taotlejatest või pakkujatest ei kvalifitseeru, jäetakse kvalifitseerimata kõik ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise esitanud taotlejad või pakkujad.»; 3) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Ehitustööde tellimise korral, mille maksumus on üle 3 miljoni krooni ja madalam rahvusvahelisest piirmäärast, peavad ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ühe taotleja või pakkuja vastavad näitajad vastama vähemalt 40 protsendile pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.» § 22. Paragrahvi 34: 1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Kui ostetakse asju, mis on eriti keerukad või eriotstarbelised, võib ostja ise või tema poolt volitatud asukohamaa pädev asutus pakkujaga kokkuleppel ning pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustel kontrollida pakkuja tootmisvõimalusi kohapeal.»; 2) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «viimase kolme aasta jooksul» sõnadega «viimase viie aasta jooksul»; 3) lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu «tema töötajate» sõnadega «ja juhatuse liikmete»; 4) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) tõendust pakkuja juhatuse liikmete, spetsialistide ja teenuse osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja erialase kvalifikatsiooni kohta;»; 5) lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu «tema töötajate» sõnadega «ja juhatuse liikmete». § 23. Paragrahvi 35: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 35. Pakkujate kvalifitseerimine»; 2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ostja on kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsitud dokumente.»; 3) täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: « (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel võib pakkuja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on ostjale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline. (6) Ostja ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata üksnes varasemate hankelepingute puudumise tõttu. (7) Kirjalik teade pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise või pakkujate pakkumiselt kõrvaldamise ja selle põhjuste kohta toimetatakse pakkujale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.» § 24. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 36. Tunnustatud pakkujate ametlik nimekiri (1) Pakkuja, kelle asukoht on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, kus peetakse tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja, võib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 32 sätestatud nõuetele esitada ostjale oma asukohamaa volitatud isiku väljastatud registreerimistunnistuse pakkuja registreerituse kohta tunnustatud pakkujate ametlikus nimekirjas. Registreerimistunnistuses viidatakse registreerimise alusele ja pakkuja klassifikatsioonile selles nimekirjas. (2) Pakkuja registreeritus tunnustatud pakkujate ametlikus nimekirjas on ostjale aluseks pakkuja kvalifitseerimisel nende näitajate osas, mis olid aluseks pakkuja registreerimisel selles nimekirjas. Ostjal ei ole õigust registreerimistunnistuse esitanud pakkujalt küsida täiendavalt andmeid, mille alusel on pakkuja kantud tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja, mille alusel ta selles nimekirjas klassifitseeriti ja mis sisalduvad registreerimistunnistuses, välja arvatud täiendav kinnitus kohustuslike sotsiaalkindlustuse maksude või maksete tasumise kohta.» § 25. Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: « § 361. Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlik nimekiri (1) Nõuded ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja kantavatele isikutele, nimekirja koostamise nõuded ja korra ning nimekirjast teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul. (2) Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja kandmiseks esitatavad nõuded peavad olema ühesugused kõikidele nimekirja kandmist soovivatele isikutele, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kusjuures nõuded ja nõuete täitmist tõendavad dokumendid ja andmed peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse §-des 31–35 sätestatuga. (3) Isiku tegutsemisõigus nimekirja pidajana nähakse ette majandus- ja kommunikatsiooniministri ning isiku vahelises halduslepingus. (4) Nimekirja koostamisele ja teavitamisele kehtestatud nõuete rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamise eest vastutab nimekirja pidaja. Nimekirja pidajal peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping kindlustussumma alammääraga 5 miljonit krooni.» § 26. Paragrahvi 37: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «§ 5 lõike 1 punktides 1–5» sõnadega «ja 7»; 2) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (10) Ostja esitab registrile eestikeelse pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teate.»; 3) täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: « (101) Kui ostja kehtestab pakkujate kvalifitseerimise süsteemi, mida võidakse kasutada hankelepingute sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teade registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teate saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Nimetatud pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadet ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.»; 4) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (11) Pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teates nõutavate andmete loetelu, teate vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 27. Paragrahvi 38: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega ostja arvelduskontole.»; 2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Rahvusvahelisest piirmäärast madalama maksumusega ehitustööde ehitusaegne tagatis peab olema 10 protsenti ja garantiiaegne tagatis 2 protsenti pakkumise maksumusest. Selliste ehitustööde garantiiaegse tagatise kehtivusaeg peab olema sama mis ehitustööde garantii kestus.» § 28. Paragrahvi 39: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis.»; 2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pakkujad võivad esitada ühise pakkumise.» § 29. Paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Ostja võib pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega ja pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse korral ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset. Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja avatud pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutse dokumente. Pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide muutmise korral peab ostja arvestama käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 ja §-s 25 sätestatut.» § 30. Paragrahvi 42: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll.»; 2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 31. Paragrahvi 43: 1) lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõikes 5 asendatakse sõna «pakkumise» sõnaga «pakkumiste». § 32. Paragrahvi 45: 1) lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hindab pakkumisi osade kaupa.» § 33. Paragrahvi 48: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui pakkumise maksumus on põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, on ostja kohustatud nõudma pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta, mida ta peab asjassepuutuvaiks, nimetades pakkujale mõistliku tähtaja andmete esitamiseks. Nimetatud nõue ja vastus sellele peavad olema vormistatud kirjalikult.»; 2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui ostja on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastuse ning vastavalt lõikele 2 vaadanud läbi pakkuja poolt esitatud selgitused, kuid leiab siiski, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, või kui pakkuja ei ole esitanud ostjale vastust lõikes 1 nimetatud nõudele, võib ta pakkumise tagasi lükata.»; 3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kui riigihanke maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning pakkumise kutse dokumentides nähakse ette hankelepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab ostja põhjendamatult madala maksumusega pakkumise tagasilükkamise korral teavitama oma vastavasisulisest otsusest kirjalikult Ameti kaudu Komisjoni.» § 34. Paragrahvi 50: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Taotlejal ja pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide kohta. Ostja annab selgitused kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest ja edastab need samal ajal kõigile pakkujatele või talle teada olevatele taotlejatele.»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui pakkuja ei esita temalt põhjendatult nõutud selgitusi ostjale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, võidakse tema pakkumine tagasi lükata.» § 35. Paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « (4) Kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi. (5) Pärast edukaks tunnistatud pakkumise tagasilükkamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 hindab ostja uuesti kõiki teisi vastavaks tunnistatud pakkumisi vastavalt käesolevas seaduses sätestatud pakkumiste võrdlemise, hindamise ja vastuvõtmise korrale.» § 36. Paragrahvi 56 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) tellitavad ehitustööd on vajalikud üksnes teadus- või arendustegevuse eesmärgil ja mitte tulu saamiseks ega teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;». § 37. Paragrahvi 57: 1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) esialgselt pakkujalt ostetakse täiendavalt asju, mis on mõeldud kas varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks, ning pakkuja vahetamise tõttu tuleks osta asju, mis ei ole varem ostetute ja kasutusel olevatega tehniliselt kokkusobivad või mille kasutuselevõtmine põhjustaks ebamõistlikke lisakulutusi või tehnilisi probleeme, kusjuures täiendava asjade ostmise hankelepingu kestus ei tohi ületada kolme aastat;»; 2) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) tellitakse ehitustöid, mis on samade hankelepingupoolte vahel varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ehitustöödega samalaadsed ja vastavad esialgsele ehitusprojektile, varem sõlmitud hankelepingu sõlmimiseks kasutatud pakkumismenetluse pakkumise kutses oli teavitatud sellise uuendatava hankelepingu sõlmimise võimalusest ja pakkumise kutse dokumentides selle sõlmimise tingimustest ning varem sõlmitud hankelepingu sõlmimisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat;»; 3) lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 8) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjaga ning asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga või asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel; 9) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjaga ja asju ostetakse kaubabörsil;»; 5) lõike 1 punktid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 11) avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral pakkumisi ei esitatud või kõik esitatud pakkumised olid olemuslikult erinevad pakkumise kutse dokumentides kirjeldatud objektist ja esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud; 12) asju ostetakse üksnes uuringute või eksperimentide tegemiseks või teadus- või arendustegevuse eesmärgil ning mitte tulu saamiseks ega vastavate kulutuste katmiseks tingimusel, et selline asjade ostmine ei kahjusta konkurentsi järgnevate sellesarnase eesmärgiga lepingute sõlmimisel;»; 6) lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 7) lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: « 14) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–5 või 7 nimetatud ostjaga ning tellitakse teenuseid, mis seisnevad samade hankelepingu poolte vahel varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tellitud teenuste kordamises, varem sõlmitud hankelepingu sõlmimiseks kasutatud pakkumismenetluse pakkumise kutses oli teavitatud sellise uuendatava hankelepingu sõlmimise võimalusest ja pakkumise kutse dokumentides selle sõlmimise tingimustest ning varem sõlmitud hankelepingu sõlmimisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.»; 8) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (5) Ostja esitab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral registrile väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate. Ostjal ei ole õigust alustada läbirääkimisi pakkujatega enne teate avalikustamist registri veebilehel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel. (6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teates nõutavate andmete loetelu, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 38. Paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib lisaks §-s 57 sätestatud juhtudele kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui ta: 1) valib pakkujad vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud kvalifitseerimise süsteemile kvalifitseeritud pakkujate seast või 2) on avaldanud pakkumise kutse avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldamiseks ja puuduvad pakkujad või taotlejad või kvalifitseeritud pakkujad või taotlejad ning esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud või 3) sõlmib hankelepingu raamlepingu alusel.» § 39. Paragrahvi 59: 1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Ideekonkursi riigihanke korral, mille autasude ja konkursist osavõtjatele makstavate muude summade eeldatav kogumaksumus on võrdne käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud rahvusvahelise piirmääraga teenuste tellimise korral või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ideekonkursi kutse registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast ideekonkursi kutse saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Nimetatud ideekonkursi kutset ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.»; 2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Ideekonkursi kutses nõutavate andmete loetelu, ideekonkursi kutse vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 40. Paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks. § 41. Paragrahvi 62: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ametile esitatakse vaidlustus pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja pakkumismenetluse käigus tehtud käesolevas seaduses nimetatud otsuse, sealhulgas taotleja kvalifitseerimise otsuse või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale.»; 2) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vaidlustus esitatakse kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.» § 42. Paragrahvi 63: 1) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse §-s 61 ja § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustuse esitaja ei tasunud riigilõivu;»; 2) lõike 6 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vaidlustuse esitamise kulud, mis koosnevad riigilõivust ja eksperdi kaasamise tõendatud kuludest, sealhulgas eksperdi tasust, kannab vaidlustuse esitaja, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 1 või 3 nimetatud alusel, ja ostja, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb § 65 lõike 6 punktis 2, 4 või 5 nimetatud alusel.» § 43. Paragrahvi 65 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõnad «punktides 2–6» sõnadega «punktides 2–7». § 44. Seadust täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses: « § 671. Lepitamine (1) Igal pakkujal või taotlejal, kes leiab, et käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja on kahjustanud või võib kahjustada tema seaduslikke huve Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid õigusakte rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete rikkumisega pakkumismenetluse läbiviimisel, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on õigus pöörduda Komisjoni poole ja taotleda lepitusmenetlust. (2) Lepitusmenetlust taotlenud pakkujal või taotlejal ja ostjal, kellega lepitusmenetlust taotleti, on õigus igal ajal lepitusmenetlusest loobuda või nõuda lepitusmenetluse peatamist. (3) Lepitusmenetluse tulemus ei ole õiguslikult siduv. (4) Lepitusmenetluse taotluse esitamise ja lepitusmenetluses osalemise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 45. Paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kas tunnistada kehtetuks käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja pakkumismenetlus või teha § 5 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud ostjale ettekirjutus tunnistada kehtetuks pakkumismenetlus, kui ostja: 1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning ostja on avanud pakkumised; 2) ei ole teatanud pakkumise kutse dokumentide muutmisest kõikidele pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele; 3) ei ole teatanud pakkumiste vastavaks tunnistamisest või pakkumiste tagasilükkamisest ja selle põhjustest või pakkumise edukaks tunnistamisest kõikidele pakkumised esitanud pakkujatele; 4) on rikkunud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud selgituste andmise korda; 5) ei ole pakkumiste avamisel kontrollinud esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule; 6) ei ole saatnud pakkumiste avamise protokolli ärakirja kõikidele pakkujatele, kellele ta on väljastanud pakkumise kutse dokumendid; 7) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses; 8) on avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga.» § 46. Seadust täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses: « § 711. Koostöö Euroopa Komisjoniga Kui Komisjon teavitab ostjat kirjalikult Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete ilmsest rikkumisest pakkumismenetluse läbiviimisel, on ostja kohustatud kolme tööpäeva jooksul teate saamisest arvates edastama Ametile kogu asjakohase informatsiooni vastava pakkumismenetluse kohta. Nimetatud informatsiooni käsitlemise ja Komisjonile edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 47. Paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 72. Kulude hüvitamine pakkujale Pakkujal on õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumise ettevalmistamise ja pakkumises osalemisega seotud kulude hüvitamist, kui ta tõendab, et ostja rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks olnud tõenäoline hankelepingu sõlmimine temaga.» II. Rakendussätted § 48. Paragrahvi 82: 1) lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: « (6) Käesoleva seaduse § 5 lõige 5, § 18 lõige 1 1, § 19 lõige 11, § 20 lõige 31 , § 37 lõige 101, § 48 lõige 4, § 59 lõige 1 1, §-d 671 ja 711 jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. (7) Pakkumismenetlustele, mis algasid enne 2004. aasta 1. jaanuari ja lõpevad nimetatud tähtpäeval või hiljem, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid seisuga 2003. aasta 31. detsember, välja arvatud käesoleva seaduse § 21. (8) Enne 2004. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse alusel peetud registri infotehnoloogiline andmebaas liidetakse käesoleva seaduse alusel alates nimetatud tähtpäevast moodustatud registri infotehnoloogilise andmebaasiga 2004. aasta 1. aprillil.» § 49. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ene ERGMA