Eesti Panga President — Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused — RTL, 126, 2056

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada: 1) Bilansi ja kasumiaruande koostamise ja esitamise üldpõhimõtted (lisa 1); 2) Krediidiasutuse bilansiskeem (lisa 2); 3) Bilansi koostamise juhend (lisa 3); 4) Aruanne «Krediidiasutuse bilanss» (lisa 4); 5) Krediidiasutuse kasumiaruande skeem (lisa 5); 6) Kasumiaruande koostamise juhend (lisa 6); 7) Aruanne «Krediidiasutuse kasumiaruanne» (lisa 7); 8) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansiskeem (lisa 8); 9) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss» (lisa 9); 10) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruande skeem (lisa 10); 11) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruanne» (lisa 11); 12) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansiväliste kohustuste aruande skeem (lisa 12); 13) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansivälised kohustused» (lisa 13); 14) Lisades 1–13 kasutatud mõistete selgitused (lisa 14); 15) Bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» kirjekoodid (lisa 15). 2. Krediidiasutustel esitada punkti 1 alapunktides 4, 7, 9, 11 ja 13 nimetatud aruanded Finantsinspektsioonile vastavalt aruannetes toodud tähtaegadele. 3. Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määruses nr 2 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 1997, 23, 131; 1999, 6, 65; 106, 1349; 176, 2529; 2001, 2, 13; 139, 2071; 2002, 112, 1623; 125, 1830) tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1. Kinnitada bilansi lisaaruanne «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» ja selle koostamise juhend vastavalt käesoleva määruse lisale.»; 2) punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määrusega kinnitatud aruanne Finantsinspektsioonile viiendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu.»; 3) lisa 4 «Kasumiaruanne ja kasumiaruande koostamise juhend» tunnistatakse kehtetuks. 4. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti Panga presidendi 6. märtsi 1998. a määrus nr 9 «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine» (RTL 1998, 90/91, 384; 2000, 76, 1147; 2001, 139, 2071); 2) Eesti Panga presidendi 17. novembri 1998. a määrus nr 25 «Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete elektrooniline formaat» (RTL 1998, 344/345, 1414; 2001, 139, 2071; 2002, 112, 1623); 3) Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrus nr 12 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 2001, 2, 13; 139, 2071). 5. Määruse punktid 1–4 jõustuvad 31. jaanuaril 2004. a. 6. Krediidiasutustel esitada Finantsinspektsioonile täiendavalt määruse punkti 1 alapunktides 4, 7, 9 ja 11 nimetatud aruanded vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud skeemidele ja koostamise juhenditele 31. detsembri 2003. a seisuga hiljemalt 28. veebruariks 2004. a. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 1 BILANSI JA KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JA ESITAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Üldist Krediidiasutuse bilanss soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi bilanss) ja kasumiaruanne soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi kasumiaruanne) koostatakse rahalises väärtuses ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused hinnatakse ümber vastavalt kehtivale Eesti Panga päevakursile. Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest. Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse krediidiasutuse varade ja kohustuste alusprintsiipide ja arvestuspõhimõtete osas kas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditest (IFRS) või Eesti heast raamatupidamistavast. Eesti head raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud «Raamatupidamise seadusega» (RT I 2002, 102, 600) ja mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Krediidiasutuse ja tema klientide varade kajastamine Krediidiasutuse vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on tema enda või teiste kohustuste tagatisena krediidiasutuse poolt panditud. Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded näidatakse bilansis vastaval varakirjel miinusmärgiga. Krediidiasutuse bilansis ei näidata krediidiasutuse poolt valitsetavat klientide vara. Krediidiasutuse bilansis ei võeta arvele väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel ja mida ta haldab oma nimel, kuid teiste isikute arvel ning millele tal puudub omandiõigus. Sellise vara, sh krediidiasutuse enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Krediidiasutuse bilansis ei näidata neid väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel krediidiasutuse enda arvel. Sellisel viisil ostetud väärtpaberid kajastatakse bilansiväliselt nagu tavaline kliendi arvel tehtud ost ning väärtpaberite soetamisel tekkiv nõue näidatakse bilansis varakirjel nõudena kliendi vastu. Bilansiväliselt kajastatavad väärtpaberid võetakse krediidiasutuse bilansis arvele juhul, kui nende väärtpaberite soetamisega tekkinud nõue kliendile muutub ebatõenäoliselt laekuvaks ja kliendiga sõlmitud leping võimaldab krediidiasutusele võõrandada võlgnevuste sissenõudmise käigus kliendile kuuluvaid varasid. Teavitamise kohustusest Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil informeerima Finantsinspektsiooni alljärgnevatest arvestuspõhimõtetest ja/või nende kavandatavast muutmistest: 1. krediidiasutuse finantsvarade ja -kohustuste grupeerimise põhimõtted ja erinevatesse gruppidesse kuuluvate finantsvarade ostude ja müükide kajastamisel kasutatavad meetodid; 2. krediidiasutuse sidus- ja tütarettevõtjatesse tehtud osaluste kajastamisel kasutatav(ad) arvestusmeetod(id). Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 2 KREDIIDIASUTUSE BILANSISKEEM (tuhat kr) AKTIVA (VARAD) NÕUDED MITTE- RESIDENTIDELE NÕUDED RESIDENTIDELE KOKKU EEK V.VAL EEK V.VAL 1. Sularaha × × 2. Nõuded keskpangale 2.1 Nõudmiseni hoiused 2.2 Muud hoiused 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid 3. Nõuded krediidiasutustele 3.1 Nõudmiseni hoiused 3.2 Tähtajalised hoiused 3.3 Arvelduskrediit 3.4 Muud nõuded 4. Nõuded klientidele 4.A sh arvelduskrediit 4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud 4.1 Laenud valitsusele 4.1.1 Laenud keskvalitsusele 4.1.2 Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele 4.1.3 Laenud muudele eelarvevälistele fondidele 4.1.4 Laenud kohalikele omavalitsustele 4.2 Nõuded finantseerimisasutustele 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes 4.2.2 Laenud kindlustusandjatele ja pensionifondidele 4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele 4.3 Laenud riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 4.4 Laenud muudele äriühingutele 4.5 Laenud mittetulundusühingutele 4.6 Laenud eraisikutele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6.A sh repo 6.1 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2 Aktsiad ja osad 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3 Muud aktsiad ja osad 6.3 Tuletisväärtpaberid 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Kinnisvarainvesteeringud 10. Muu vara 10.A sh maksed teel 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11.A sh intressinõuded 12. AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) VÕLAD MITTE- RESIDENTIDELE VÕLAD RESIDENTIDELE KOKKU EEK V.VAL. EEK V.VAL. EEK 1. Võlgnevused keskpangale 2. Võlgnevused krediidiasutustele 2.1 Nõudmiseni hoiused 2.2 Tähtajalised hoiused 2.3 Arvelduskrediit 2.4 Muud võlgnevused 3. Võlgnevused klientidele 3.1 Võlgnevused valitsusele 3.1.1 Keskvalitsus 3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.1.3 Muud võlgnevused 3.1.2 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.2.3 Muud võlgnevused 3.1.3 Muud eelarvevälised fondid 3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.3.3 Muud võlgnevused 3.1.4 Kohalikud omavalitsused 3.1.4.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.4.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.4.3 Muud võlgnevused 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele 3.2.1 Kindlustusandjad ja pensionifondid 3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused 3.2.1.2 Tähtajalised hoiused 3.2.1.3 Säästuhoiused 3.2.1.4 Muud võlgnevused 3.1.2 Muud finantseerimisasutused 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2 Tähtajalised hoiused 3.1.2.3 Säästuhoiused 3.1.2.4 Muud võlgnevused 3.3 Võlgnevused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 3.3.1 Nõudmiseni hoiused 3.3.2 Tähtajalised hoiused 3.3.3 Säästuhoiused 3.3.4 Muud võlgnevused 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele 3.4.1 Nõudmiseni hoiused 3.4.2 Tähtajalised hoiused 3.4.3 Säästuhoiused 3.4.4 Muud võlgnevused 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele 3.5.1 Nõudmiseni hoiused 3.5.2 Tähtajalised hoiused 3.5.3 Säästuhoiused 3.5.4 Muud võlgnevused 3.6 Võlgnevused eraisikutele 3.6.1 Nõudmiseni hoiused 3.6.2 Tähtajalised hoiused 3.6.3 Säästuhoiused 3.6.4 Muud võlgnevused 4. Valitsuse laenu- ja välisabifondid 5. Väärtpaberikohustused 5.1 Emiteeritud võlakirjad 5.2 Tuletisväärtpaberid 5.3 Muud väärtpaberikohustused 6. Muud kohustused 6.A sh maksed teel 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7.A sh intressivõlad 8. Eraldised 8.1 Lühiajalised eraldised 8.2 Pikaajalised pensionieraldised 8.3 Muud eraldised 9. Allutatud kohustused 10. KOHUSTUSED KOKKU 11. Aktsiakapital 12. Ülekurss (aažio) 13. Üldine pangandusreserv 14. Ümberhindluse reserv 15. Muud reservid 16. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum 17. Majandusaasta kasum/(–)kahjum 18. Oma aktsiad (miinus) 19. OMAKAPITAL KOKKU 20. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 3 BILANSI KOOSTAMISE JUHEND _________________________ Aktiva (varad) _________________________ 1. Sularaha Siin näidatakse sularaha ja selle ekvivalendid (nt sularahatšekid jms sularahaga sarnased vahendid). Välisvaluuta hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga päevakursi järgi. Ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Siin näidatakse sularaha: – krediidiasutuse kassas; – valuutavahetuspunktides; – teel krediidiasutuse piires (nt peapangast filiaali). 2. Nõuded keskpangale 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv. 2.2. Muud hoiused Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega tõendatud kaubeldavate väärtpaberitega. 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid Siin näidatakse keskpankade, keskvalitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid, mida saab kasutada refinantseerimiseks väärtpaberi emiteerija riigi keskpanga kaudu. Siin ei näidata väärtpabereid, mida võib Eesti Panga presidendi poolt kehtestatud korra järgi kasutada kohustusliku reservi nõude täitmiseks. 3. Nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ja muud nõuded teistele krediidiasutustele. Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) paigutatut (väljaantut). 3.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused teistes krediidiasutustes. 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduskrediit Siin näidatakse teistele krediidiasutustele antud arvelduskrediit ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 3.4. Muud nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole näidatud kirjetel 3.1, 3.2 ja 3.3, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements). Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Juhul kui väärtpaberi ostjal on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja ees väärtpaberites väljenduv kohustus. Kui pöördrepo-tehingu puhul on väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinnad erinevad, jaotatakse ostu- ja tagasimüügihinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Tehing, mille puhul ostja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenuandja poolt nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja oma õigust ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks. Pöördrepo-tehingutega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud kajastatakse analoogiliselt pöördrepo-tehingutega. 4. Nõuded klientidele Siin näidatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud jms) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) väljaantut (paigutatut). Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele kuni nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud näidatakse varakirjel 5 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» miinusmärgiga. 4.A. sh arvelduskrediit Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduskrediit ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 4.B. sh hüpoteegiga tagatud laenud Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on hüpoteek. 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes (nt tagatishoiused ja garantiifondid). 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) Siin näidatakse krediidiasutuse antud laenude ja muude nõuete allahindlus. Laenude ja muude nõuete allahindamisel tuleb lähtuda Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrast». Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus. 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus. 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1 ja 5.2. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik krediidiasutuse väärtpaberid (v.a väärtpaberid, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded keskpangale») ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid. Väärtpaberid võetakse arvele vastavalt kas tehingupäeval või väärtuspäeval, olenevalt aruandva krediidiasutuse poolt kasutatavast arvestusmeetodist. Kui aruandev krediidiasutus kasutab väärtpaberite kajastamisel väärtuspäeva meetodit, näidatakse siin ka ettemaksed väärtpaberite eest. Siin ei näidata pöördrepo-tehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingutega, väärtpaberite laenamise tehingutega ja muude sarnaste tehingutega) soetatud väärtpabereid vaatamata sellele, et omandiõigus nendele võib olla aruandval krediidiasutusel. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja). Siin ei näidata ka krediidiasutuse poolt enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse kohustustekirje 5.1 «Emiteeritud võlakirjad» vähenemisena. Kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». Osalustest tütar- ja sidusettevõtjates tulenev kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum kasumiaruande kirjel 4 «Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt». Lühiajalistest osalustest sidus- ja tütarettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, ümberhindlusest tulenev kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 6.A. sh repo Repo-tehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. 6.1. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad osakud ja eelisaktsiad) ning muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse eespool nimetatud võlakirju ja väärtpabereid omandada. 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused tütarettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused tütarettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused sidusettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused sidusettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3. Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse muud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada, investeerimisfondide osakud (v.a intressi iseloomuga tulu teenivad osakud) ja väärtpaberi hoidmistunnistused, mis ei ole kajastatud varakirjetel 6.1, 6.2.1 ja 6.2.2. Samuti näidatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. 6.3. Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on positiivne. 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses. Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Siin näidatakse ka ettemaksed materiaalse põhivara eest. 9. Kinnisvarainvesteeringud Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatavad või kapitalirendi tingimustel renditavad kinnisvaraobjektid (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida krediidiasutus hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kui kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse õiglase väärtuse meetodil, näidatakse kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest tulenev kasum/kahjum kasumiaruande kirjetel 12 «Muud tegevustulud» ja 13 «Muud tegevuskulud». Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel näidatakse kinnisvarainvesteeringud jääkmaksumuses. Kinnisvarainvesteeringute kulum ja allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». 10. Muu vara Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: – maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; – kõik väärismetallid; – dividendinõuded; – vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; – summad selgitamisel. Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluuta veerus. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse käigus tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; – laekumata optsiooni preemiad; – viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt; – viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; – muud viitlaekumised; – maksude ettemaksed; – muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. ________________ Passiva (kohustused ja omakapital) ________________ 1. Võlgnevus keskpangale Siin näidatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. Võlgnevused krediidiasutustele Sellel kirjel näidatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile. Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse teiste krediidiasutuste arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused. 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduskrediit Siin näidatakse teistelt krediidiasutuselt saadud arvelduskrediidid ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise nõudena. 2.4. Muud võlgnevused Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2 ja 2.3, sh tagatishoiused, teistelt krediidiasutustelt saadud laenud (v.a arveldus- ja üleöölaenud), repo-tehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. Repo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kui repo-tehingu puhul väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse müüja poolt nagu repo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja oma õigust ei kasuta, muutub selline repo-tehing väärtpaberi müügitehinguks. Repo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt repo-tehingutega. 3. Võlgnevus klientidele Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Kliendigruppide 3.1–3.6 lõikes näidatakse: 1) nõudmiseni hoiused; 2) tähtajalised hoiused; 3) säästuhoiused; 4) muud võlgnevused. 4. Valitsuse laenufondid ja välisabifondid Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Fondide ülejäänud rahalised vahendid näidatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele». 5. Väärtpaberikohustused Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse finantskohustused, mis väljenduvad väärtpaberites. Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused». Tuletisväärtpaberite ja muude väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 5.1. Emiteeritud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. Siin näidatakse ka krediidiasutuse vekslid, mida krediidiasutus on emiteerinud enda kohustuste katmiseks. Enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 5.2. Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on negatiivne. 5.3. Muud väärtpaberikohustused Siin näidatakse muud krediidiasutuse kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nt kohustus, mis tekib pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite ostu/ tagasimüügi tehinguga, väärtpaberite laenamise tehinguga ja muu sarnase tehinguga) soetatud väärtpaberite müümisel. 6. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: – maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – dividendikohustused. 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga võlad; – tasumata optsiooni preemiad; – võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; – võlad hankijatele; – võlad, mis tulenevad emiteeritud võlakirjadest; – maksuvõlad ja viivisvõlad; – muud viitvõlad; – ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. Eraldised 8.1. Lühiajalised eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad lähema 12 kuu jooksul. 8.2. Pikaajalised pensionieraldised Siin näidatakse pikaajalised eraldised seoses krediidiasutuse kohustusega maksta oma endistele töötajatele pensioni või muid töösuhtejärgseid hüvitisi. 8.3. Muud eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul. 9. Allutatud kohustused Siin näidatakse krediidiasutuse kohustused, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. 11. Aktsiakapital Siin näidatakse emiteeritud aktsiad nimiväärtuses. Aktsiakapitali kogusumma tuleb vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident, näidata eraldi ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o kvartali lõpus). 12. Ülekurss (aažio) Siin näidatakse summad, mis saadakse krediidiasutuse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse, omaaktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügi hinna vahest, oma aktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahest, millest on maha lahutatud aktsiatehingutega seotud otsekulud. 13. Üldine pangandusreserv Siin näidatakse kuni 1999. a lõpuni kehtinud tulumaksuseaduse alusel moodustatud reserv ja «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 71 lõike 6 alusel moodustatud reserv. 14. Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv Siin näidatakse vastava õigusakti kehtestamisel ümberhindluse reserv. 15. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt «Äriseadustikule» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500;1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332, 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387, 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel moodustatud kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mille moodustamine kasumi arvel on ette nähtud õigusaktide ja põhikirjaga. 16. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum. 17. Majandusaasta kasum/(–)kahjum Siin näidatakse majandusaasta kasum või kahjum. 18. Oma aktsiad (miinus) Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 4 ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE BILANSS» 1. Aruande esitamine Aruande kood on 21. 2. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on dekaad. Aruanne esitatakse iga kuu 10., 20. kuupäeva ja kuulõpu seisuga. 3. Aruande esitamise tähtaeg Aruannetel 10. ja 20. kuupäeva seisuga 2. (teine) pangapäev ja kuulõpu seisuga 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator; 2) väärtus_1; 3) väärtus_2; 4) väärtus_3; 5) väärtus_4; 6) väärtus_5. 5. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Sularaha 7 Nõuded keskpangale 6 Nõudmiseni hoiused 8 Muud hoiused 9 Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid 11 Nõuded krediidiasutustele 18 Nõudmiseni hoiused 20 Tähtajalised hoiused 21 Arvelduskrediit 19 Muud nõuded 22 Nõuded klientidele 23 sh arvelduskrediit 441 sh hüpoteegiga tagatud laenud 25 Laenud valitsusele 12 Laenud keskvalitsusele 14 Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele 1430 Laenud muudele eelarvevälistele fondidele 16 Laenud kohalikele omavalitsustele 27 Nõuded finantseerimisasutustele 26 Hoiused finantseerimisasutustes 1401 Laenud kindlustusandjatele ja pensionifondidele 1402 Laenud muudele finantseerimisasutustele 1403 Laenud riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 28 Laenud muudele äriühingutele 29 Laenud mittetulundusühingutele 1404 Laenud eraisikutele 30 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 442 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 443 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 444 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 1405 Väärtpaberid 1406 sh repo 1407 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 31 Aktsiad ja osad 1409 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 446 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 445 Muud aktsiad ja osad 38 Tuletisväärtpaberid 1443 Immateriaalne põhivara 44 Materiaalne põhivara 45 Kinnisvarainvesteeringud 1444 Muu vara 51 sh maksed teel 52 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 53 sh intressinõuded 55 Aktiva (varad) kokku 122 Võlgnevused keskpangale 57 Võlgnevused krediidiasutustele 70 Nõudmiseni hoiused 72 Tähtajalised hoiused 73 Arvelduskrediit 71 Muud võlgnevused 74 Võlgnevused klientidele 75 Võlgnevused valitsusele 69 Keskvalitsus 60 Nõudmiseni hoiused 61 Tähtajalised ja säästuhoiused 62 Muud võlgnevused 63 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid 1431 Nõudmiseni hoiused 1432 Tähtajalised ja säästuhoiused 1433 Muud võlgnevused 1434 Muud eelarvevälised fondid 64 Nõudmiseni hoiused 65 Tähtajalised ja säästuhoiused 66 Muud võlgnevused 67 Kohalikud omavalitsused 81 Nõudmisteni hoiused 82 Tähtajalised ja säästuhoiused 83 Muud võlgnevused 85 Võlgnevused finantseerimisasutustele 76 Kindlustusandjad ja pensionifondid 1411 Nõudmiseni hoiused 1412 Tähtajalised hoiused 1413 Säästuhoiused 1414 Muud võlgnevused 1415 Muud finantseerimisasutused 1416 Nõudmiseni hoiused 1417 Tähtajalised hoiused 1418 Säästuhoiused 1419 Muud võlgnevused 1420 Võlgnevused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 86 Nõudmiseni hoiused 87 Tähtajalised hoiused 88 Säästuhoiused 89 Muud võlgnevused 90 Võlgnevused muudele äriühingutele 91 Nõudmiseni hoiused 92 Tähtajalised hoiused 93 Säästuhoiused 94 Muud võlgnevused 95 Võlgnevused mittetulundusühingutele 1421 Nõudmiseni hoiused 1422 Tähtajalised hoiused 1423 Säästuhoiused 1424 Muud võlgnevused 1425 Võlgnevused eraisikutele 96 Nõudmiseni hoiused 97 Tähtajalised hoiused 98 Säästuhoiused 99 Muud võlgnevused 100 Valitsuse laenufondid ja välisabifondid 68 Väärtpaberikohustused 1445 Emiteeritud võlakirjad 101 Tuletisväärtpaberid 1446 Muud väärtpaberikohustused 1447 Muud kohustused 104 sh maksed teel 447 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 105 sh intressivõlad 106 Eraldised 107 Lühiajalised eraldised 1426 Pikaajalised pensionieraldised 1448 Muud eraldised 1449 Allutatud kohustused 448 Kohustused kokku 1450 Aktsiakapital 112 Ülekurss (aažio) 449 Üldine pangandusreserv 111 Ümberhindluse reserv 114 Muud reservid 113 Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum 115 Majandusaasta kasum/(–)kahjum 116 Oma aktsiad (miinus) 452 Omakapital kokku 1435 Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 123 2) Väärtus_1 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse Eesti kroonides väljendatud nõuded või võlad mitteresidentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 3) Väärtus_2 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse välisvaluutas väljendatud nõuded või võlad mitteresidentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 4) Väärtus_3 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse Eesti kroonides väljendatud nõuded või võlad residentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 5) Väärtus_4 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse välisvaluutas väljendatud nõuded või võlad residentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6) Väärtus_5 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse nõuded või võlad kokku, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 5 KREDIIDIASUTUSE KASUMIARUANDE SKEEM (tuhat kr) KIRJE NIMETUS MITTE- RESIDENDID RESIDENDID KOKKU 1. Intressitulu 1.1 Laenudelt 1.2 Hoiustelt 1.3 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.4 Tuletisväärtpaberitelt 1.5 Muud intressitulud 2. Intressikulu 2.1 Laenudelt 2.2 Nõudmiseni hoiustelt 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 2.4 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt 2.6 Tuletisväärtpaberitelt 2.7 Muud intressikulud 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.1.1 Dividenditulu 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.1.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu 4.1.4 Muud (+/–) 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.2.1 Dividenditulu 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.2.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu 4.2.4 Muud (+/–) 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.3.1 Dividenditulu 4.3.2 Muud (+/–) 5. Teenustasutulu 6. Teenustasukulu 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 7.1 Kasum/tulu 7.2 Kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4 Muud halduskulud 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 9.1 Kasum/Tulu 9.2 Kahjum/Kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 10.1 Kasum/tulu 10.2 Kahjum/kulu sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 11.1 Tulu 11.2 Kulu 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 6 KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. 1.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud), millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu pöördrepo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2. Hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded. 1.3. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu alla nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.4. Tuletisväärtpaberitelt Siin näidatakse: a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 1.5. Muud intressitulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu muudelt nõuetelt; b) intressitulu kapitalirendilt; c) intressi iseloomuga teenustasutulu; d) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud kohustuse lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud); b) periodiseeritud intressikulu repo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2. Nõudmiseni hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt. 2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt. 2.4. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt; b) periodiseeritud kulu üle nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt Siin näidatakse intressi- ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt allutatud kohustustelt ja eelisaktsiatelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt intressikulu hoiustelt, laenudelt, võlakirjadelt). 2.6. Tuletisväärtpaberitelt Siin näidatakse: a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 2.7. Muud intressikulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu muudelt võlgnevustelt; b) intressi iseloomuga teenustasukulu; c) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe. 4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb krediidiasutuse poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.1.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt. 4.1.3. Kapitaliosalusel arvestatud kulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu tütarettevõtjatelt. 4.1.4. Muud (+/–) Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.2.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt. 4.2.3. Kapitaliosalusel arvestatud kulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu sidusettevõtjatelt. 4.2.4. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2 3 «Muud aktsiad ja osad». 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.3.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt. 4.3.2. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum muude omanikutulu eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate ja osade müügist. 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh kontode avamise tasu, ülekannete teostamise tasu, hooldustasu, väärtpaberitehingutasu jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 6. Teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt), kohustustekirjetel 5.2 «Tuletisväärtpaberid» ja 5.3 «Muud väärtpaberikohustused» kajastatud väärtpaberikohustustelt ning mitmesugustest valuutatehingutest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 7.1. Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) dividenditulu kauplemiseks või edasimüümiseks soetatud väärtpaberitelt; d) kasum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; e) realiseerimata kasum ja kasum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»). 7.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) kahjum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; d) realiseerimata kahjum ja kahjum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»). 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse mitteriiklik pensionikohustuse kulu, mis tekib vastava õigusakti kehtestamisel või aruandva krediidiasutuse poolt sõlmitud kokkuleppe alusel. 8.4. Muud halduskulud Siin näidatakse muud krediidiasutuse tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude halduskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringute (kui hindamisel kasutatakse soetusmaksumuse meetodit), materiaalse ja immateriaaalse põhivara väärtuse muutus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 9.1. Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas eelmistel aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindluse korrigeerimine. 9.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlus. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/(–) kahjum. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 10.1. Kasum/tulu Siin näidatakse varasematel aruandeperioodidel bilansist maha kantud laenude laekumine. 10.2. Kahjum/kulu sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel, ja kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 11.1. Tulu Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud tulu. 11.2. Kulu Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud kulu. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimata kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskasum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mida ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimata kahjum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskahjum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin näidatakse ka Tagatisfondi osamaksed ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasud. 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 17. Tulumaksukulu Siin näidatakse dividendide tulumaks (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel). 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 7 ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KASUMIARUANNE» 1. Aruande esitamine Aruande kood on 22. 2. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamise tähtaeg 10. (kümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator; 2) väärtus_1; 3) väärtus_2; 4) väärtus_3. 5. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Intressitulu 400 Laenudelt 401 Hoiustelt 402 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 403 Tuletisväärtpaberitelt 404 Muud intressitulud 405 Intressikulu 406 Laenudelt 407 Nõudmiseni hoiustelt 408 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 409 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 410 Kapitali iseloomuga kirjetelt 1481 Tuletisväärtpaberitelt 1482 Muud intressikulud 411 Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 412 Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) 413 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 1470 Dividenditulu 1471 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1493 Kapitaliosalusel arvestatud kulu 1494 Muud (+/–) 1473 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 1474 Dividenditulu 1475 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1495 Kapitaliosalusel arvestatud kulu 1496 Muud (+/–) 1477 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 1478 Dividenditulu 1479 Muud (+/–) 1480 Teenustasutulu 418 Teenustasukulu 419 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 420 Kasum/tulu 1483 Kahjum/kulu 1484 Administratiivkulud 421 Palgakulu 422 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 423 Pensionikulu (mitteriiklik) 424 Muud halduskulud 425 Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 426 Kasum/Tulu 1485 Kahjum/Kulu 1486 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 427 Kasum/tulu 1487 Kahjum/kulu 1488 sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest 1497 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 428 Tulu 1489 Kulu 1490 Muud tegevustulud 429 Muud tegevuskulud 430 Erakorralised tulud 1491 Erakorralised kulud 1492 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 432 Tulumaksukulu 433 Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) 434 2) Väärtus_1 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse mitteresidentidega seotud tulud (kasumid) või kulud (kahjumid), mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 3) Väärtus_2 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse residentidega seotud tulud (kasumid) või kulud (kahjumid), mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 4) Väärtus_3 Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse tulud (kasumid) või kulud (kahjumid) kokku, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 8 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSISKEEM (tuhat kr) I. AKTIVA (VARAD) KOKKU 1. Sularaha 2. Nõuded 2.1 Nõuded keskpangale 2.2 Nõuded krediidiasutustele 2.3 Nõuded krediidiasutuse klientidele 2.4 Nõuded liisingettevõtjate klientidele 2.5 Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest 2.6 Muud nõuded 2.7. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud (miinus) 3. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 4. Aktsiad ja muud väärtpaberid 4.1 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 4.2 Muud aktsiad ja osad 4.3 Tuletisväärtpaberid 5. Immateriaalne põhivara 5.1 Konsolideeritud firmaväärtus 5.2 Muu immateriaalne põhivara 6. Materiaalne põhivara 7. Kinnisvarainvesteeringud 8. Arveldused aktsionäridega 9. Muu vara 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11. AKTIVA (VARAD) KOKKU II. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevus 1.1 Võlgnevus keskpangale 1.2 Võlgnevus krediidiasutustele 1.3 Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 1.4 Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest 1.5 Muud võlad 2. Väärtpaberikohustused 2.1 Emiteeritud võlakirjad 2.2 Tuletisväärtpaberid 2.3 Muud väärtpaberikohustused 3. Muud kohustused 4. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 5. Eraldised 5.1 Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 5.2 Pikaajalised pensionieraldised 5.3 Muud eraldised 6. Allutatud kohustused 7. Vähemusosalus 8. KOHUSTUSED KOKKU 9. Aktsiakapital 10. Ülekurss (aažio) 11. Üldine pangandusreserv 12. Reservkapital 13. Muud reservid 14. Realiseerimata kursivahed 15. Jaotamata kasum/(–)kahjum 16*. Aruandeaasta kasum/(–)kahjum 16**. Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum 17. Oma aktsiad (miinus) 18. OMAKAPITAL KOKKU 19. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU * Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta kasum/(–)kahjum». ** Märkus. Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurdelisatud kirjet «Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 9 ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSS» 1. Aruande esitamine Aruande kood on 321. 2. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamise tähtaeg Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 5. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Sularaha 1200 Nõuded 1201 Nõuded keskpangale 1202 Nõuded krediidiasutustele 1203 Nõuded krediidiasutuse klientidele 1204 Nõuded liisingettevõtjate klientidele 1205 Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest 1206 Muud nõuded 1207 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) 1208 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 1209 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 1211 Muud aktsiad ja osad 1210 Tuletisväärtpaberid 1247 Immateriaalne põhivara 1212 Konsolideeritud firmaväärtus 1213 Muu immateriaalne põhivara 1214 Materiaalne põhivara 1215 Kinnisvarainvesteeringud 1248 Arveldused aktsionäridega 1216 Muu vara 1217 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1218 AKTIVA (VARAD) KOKKU 1219 Võlgnevus 1220 Võlgnevus keskpangale 1221 Võlgnevus krediidiasutustele 1222 Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 1223 Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest 1224 Muud võlad 1225 Emiteeritud võlakirjad 1226 Tuletisväärtpaberid 1249 Muud väärtpaberikohustused 1250 Muud kohustused 1227 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 1228 Eraldised 1229 Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 1230 Pikaajalised pensionieraldised 1232 Muud eraldised 1251 Allutatud kohustused 1233 Vähemusosalus 1234 KOHUSTUSED KOKKU 1235 Aktsiakapital 1236 Ülekurss (aažio) 1237 Üldine pangandusreserv 1238 Reservkapital 1239 Muud reservid 1240 Realiseerimata kursivahed 1241 Jaotamata kasum/(–)kahjum 1242 Aruandeaasta kasum/(–)kahjum / Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum 1243 Oma aktsiad (miinus) 1244 OMAKAPITAL KOKKU 1245 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 1246 2) Väärtus Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 10 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANDE SKEEM (tuhat kr) 1. Intressitulu 1.1 Intressitulu krediidiasutuse tegevusest 1.2 Intressitulu liisingtegevusest 1.3 Muu intressitulu 2. Intressikulu 2.1 Intressikulu krediidiasutuse tegevusest 2.2 Intressikulu liisingtegevusest 2.3 Muu intressikulu 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 4. Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–) 4.1 Kindlustuspreemiad (neto) 4.2 Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus (neto) 5. Tulu väärtpaberitest 5.1 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–) 5.2 Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–) 5.3 Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt 6. Neto teenustasutulu 6.1 Teenustasutulu 6.2 Teenustasukulu 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 7.1 Kasum/tulu 7.2 Kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4 Muud halduskulud 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 9.1 Kasum/tulu 9.2 Kahjum/kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 10.1 Kasum/tulu 10.2 Kahjum/kulu 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 11.1 Tulu 11.2 Kulu 12. Muud tegevustulud ja -kulud (+/–) 12.1 Muud tegevustulud 12.2 Muud tegevuskulud 13. Erakorralised tulud/kulud (+/–) 13.1 Erakorralised tulud 13.2 Erakorralised kulud 14. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 15. Tulumaksukulu 15.1 Aruandeperioodi tulumaks 15.2 Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus 16. Vähemusosaluse kasumi osa 17*. Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–) 17**. Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum (+/–) * Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–)». ** Märkus. Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurdelisatud kirjet «Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum(+/–)». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 11 ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANNE» 1. Aruande esitamine Aruande kood on 333. 2. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamise tähtaeg Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 5. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Intressitulu 1260 Intressitulu krediidiasutuse tegevusest 1261 Intressitulu liisingtegevusest 1262 Muu intressitulu 1263 Intressikulu 1264 Intressikulu krediidiasutuse tegevusest 1265 Intressikulu liisingtegevusest 1266 Muu intressikulu 1267 Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 1268 Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–) 1269 Kindlustuspreemiad (neto) 1270 Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus (neto) 1271 Tulu väärtpaberitest 1296 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–) 1273 Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–) 1297 Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt 1298 Neto teenustasutulu 1274 Teenustasutulu 1275 Teenustasukulu 1276 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) 1277 Kasum/tulu 1299 Kahjum/kulu 1300 Administratiivkulud 1278 Palgakulu 1279 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 1280 Pensionikulu (mitteriiklik) 1281 Muud halduskulud 1282 Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 1283 Kasum/tulu 1301 Kahjum/kulu 1302 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 1284 Kasum/tulu 1303 Kahjum/kulu 1304 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) 1285 Tulu 1305 Kulu 1306 Muud tegevustulud ja -kulud 1286 Muud tegevustulud 1287 Muud tegevuskulud 1288 Erakorralised tulud/kulud (+/–) 1289 Erakorralised tulud 1307 Erakorralised kulud 1308 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 1290 Tulumaksukulu 1291 Aruandeperioodi tulumaks 1292 Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus 1293 Vähemusosaluse kasumi osa 1294 Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–)/Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum (+/–) 1295 2) Väärtus Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 12 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIVÄLISTE KOHUSTUSTE ARUANDE SKEEM (tuhat kr) BILANSIVÄLISED TINGIMUSLIKUD JA TÜHISTAMATUD KOHUSTUSED KOKKU 1. Garantiid ja muud sarnased tingimuslikud ja tühistamatud kohustused 2. Kontserni kohustuste katteks panditud ja kasutusvaldusega koormatud vara 3. Muu koormatud vara 4. Muud tingimuslikud kohustused 5. Vara, mis on müüdud tagasiostu kohustusega 6. Laenuks antud väärtpaberid 7. Valmisolekulaenud ja krediidiliinide kasutamata osa 8. Intressimäärade ja välisvaluutakurssidega seotud tuletisväärtpaberid 9. Muud tühistamatud kohustused Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 13 ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED» 1. Aruande esitamine Aruande kood on 322. 2. Aruandeperiood Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamise tähtaeg Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 4. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 5. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Garantiid ja muud sarnased tingimuslikud ja tühistamatud kohustused 730 Kontserni kohustuste katteks panditud ja kasutusvaldusega koormatud vara 731 Muu koormatud vara 732 Muud tingimuslikud kohustused 735 Vara, mis on müüdud tagasiostu kohustusega 736 Laenuks antud väärtpaberid 733 Valmisolekulaenud ja krediidiliinide kasutamata osa 737 Intressimäärade ja välisvaluutakurssidega seotud tuletisväärtpaberid 738 Muud tühistamatud kohustused 739 2) Väärtus Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 14 LISADES 1–13 KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED Lisades 1–13 on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses. 1. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh nende poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusi. Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) § 8 lõikele 2 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse investeerimisfondi vastavalt «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) § 4 lõikele 1. Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-le 5, v.a kindlustusandjad ja pensionifondid. Finantseerimisasutuste all kuuluvad kajastamisele ka hoiu-laenuühistud, investeerimisfondid, liisingteenuseid ja välissularaha vahetusteenust pakkuvad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, Tagatisfond, maaklerid (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtjad jne. Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikele 1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik isik omab valitsevat mõju (kontrolli). Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuulub ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Siia ei kuulu keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla kuuluvad «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all. Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. 2. Residentsus Resident: 1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) füüsilised isikud: a) Eestis elavad Eesti kodanikud; b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; d) välisriikides õppivad või ravil viibivad alapunktides a kuni c nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestvusest; e) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. Mitteresident. Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste «resident» all. 3. Laenude grupeerimisel kasutatud mõisted Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Pöördrepo-tehing. Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. Repo-tehing. Repo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. Arvelduskrediit. Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) §-s 407 sätestatule. 4. Hoiuste grupeerimisel kasutatud mõisted Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. Nõudmiseni hoius. Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; 4) hoiuse negatiivne jääk (arvelduskrediit) on võimalik; 5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid. Arvelduskonto. Arvelduskonto on konto omanikule kontopidaja juures avatud konto, mida konto omanik kasutab maksete sooritamiseks, sularaha väljamakseteks ja mille kaudu on kontopidaja kohustatud vastu võtma konto omanikule tehtavaid sissemakseid. Üleööhoius. Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. Tähtajaline hoius. Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress). Tagatishoius. Tagatishoius on hoius, mille osas on konto omanik andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust. Säästuhoius. Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); 4) arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; 5) hoiustatud summat võib suurendada; 6) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 7) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius). Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities). Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. 5. Väärtpaberite grupeerimisel kasutatud mõisted Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1. Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused. Rahaturuinstrument. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas. Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. Lühiajaline finantsinvesteering. Lühiajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida hoitakse kauplemiseks või edasimüügi eesmärgil, ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaline finantsinvesteering. Pikaajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul, ja kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. 6. Osaluste kohta kasutatud mõisted Tütarettevõtja. Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mida kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega või 2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel või 3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest või 4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid. Sidusettevõtja. Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või 2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või 3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või 4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või 5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 15 BILANSI LISA «IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS» KIRJEKOODID Kirje nimetus Kirjekood Immateriaalne põhivara 700 Asutamiskulud 701 Firmaväärtus 702 Uuringu- ja arenduskulud 703 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 713 Muud immateriaalsed 704 Materiaalne põhivara 705 sh põhivara välismaal 714 Maa ja ehitised 706 sh maa ja ehitised oma vajaduseks 707 Arvutid 709 Autod 710 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 711 Muud materiaalsed 712