Põltsamaa Linnavolikogu — Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra uue redaktsiooni kehtestamine — KO, 62, 925

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Põltsamaa linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 12. veebruari 1996. a määrus nr 27 «Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine» ja 17. jaanuari 2000. a määrus nr 16 «Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine hanke korras». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määrusega nr 36 PÕLTSAMAA LINNAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Korra eesmärk Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Põltsamaa linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise. Paragrahv 2. Linnavara mõiste Linnavara käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Paragrahv 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavolikogu otsuse alusel. Paragrahv 4. Linna kinnisvara (1) Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad linna kinnisvara hulka. (2) Linna kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. (3) Linnale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid. Paragrahv 5. Linna vallasvara (1) Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad linna vallasvara. (2) Omandiõigus linnaasutustele, samuti linnale kuuluvad aktsiad, osad, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse linna vallasvaraks. II. LINNAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE Paragrahv 6. Linnavara valitsemine ja kasutamine (1) Linnavara valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva asja üle. (2) Linnavara valitsejad on: 1) linnavolikogu; 2) linnavalitsus; 3) linnaasutused. (3) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (4) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (5) Linnavara jaotuse valitsejate vahel ja linnavara üleandmise otsustab linnavalitsus. Linnavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. (6) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri volitatud ametnikule. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (7) Linnavalitsus määrab volitatud isikud, kelle valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahv 7. Linnavara arvestus ja linnavara register (1) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. (2) Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab linnavolikogu. III. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE Paragrahv 8. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 1) linnavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 200 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. (3) Linnavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav linnavara valitseja. (4) Pärandi vastuvõtmise korra kehtestab linnavalitsus. Paragrahv 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldavad linna nimel linnavara valitsejad. (2) Riigihangete teostamise korra kehtestab linnavalitsus. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega ja/või sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditega, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. Paragrahv 10. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE Paragrahv 11. Linnavara kasutamise otstarve (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) linna valitsemise otstarbel; 3) linnale tulu saamiseks. (2) Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid jms. Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. (3) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava linnavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuse valduses olevat linnavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (4) Tulu saamiseks kasutatav linnavara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada. Paragrahv 12. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse: 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) linnavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 3) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul – kümme aastat; 2) kinnisasja puhul – 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et linnavara on linnale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. (6) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel linnavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse linnavalitsus. Linnavara valitsejad võivad anda linnavara kasutusse arvestades linnavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alustel linnavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja käsutusse. Paragrahv 13. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse linnavolikogu kehtestatud korras. Paragrahv 14. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendi algsuuruse; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes üleriigilises ja kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses näidatud kohas ja ajal; 3) rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. Paragrahv 15. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) linna rendivõlglased. Paragrahv 16. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe, juhataja ja sekretäri. Paragrahv 17. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumise pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad paragrahvi 15 lõikes 2 toodud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. Paragrahv 18. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 17 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. Paragrahv 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (10) Rendilepingus tuleb ära määrata linnavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. Paragrahv 20. Rendilepingute muutmine ja uuendamine Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE Paragrahv 21. Linnavara võõrandamise tingimused Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. Paragrahv 22. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võõrandatava vara müügihind on suurem kui 1 000 000 krooni või vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 500 000 krooni või vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara väärtus on suurem kui 100 000 krooni või vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) linnavara valitseja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (2) Linnavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. Paragrahv 23. Linnavara võõrandamise viisid Linnavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. Paragrahv 24. Linnavara võõrandamine otsustuskorras Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. Paragrahv 25. Linnavara müük enampakkumise korras (1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14–19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale andmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. (2) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa linnavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. Paragrahv 26. Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud linnavolikogu poolt kehtestatud lisatingimused. (3) Linnavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14–16, 18 ja 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 ja paragrahvi 25 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on linnavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (5) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtumaksudest ei piisa linnavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. Paragrahv 27. Alghind Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. Paragrahv 28. Linnavara erastamine (1) Linnavara erastamine toimub seaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldamise aluseks on linnavolikogu poolt kinnitatud erastamiskava. (3) Erastamise korraldaja on linnavalitsus. VI. LINNAVARA KOORMAMINE Paragrahv 29. Linnavara koormamise mõiste (1) Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. Paragrahv 30. Reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Paragrahv 31. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. (4) Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus. Paragrahv 32. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. Paragrahv 33. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnistus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalane pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimisega nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 14 (lõiked 2 ja 3) kuni 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Paragrahv 34. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. Paragrahv 35. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva korra paragrahvide 32–34 sätetest. VII. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE Paragrahv 36. Linnavara mahakandmine (1) Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni, otsustab linnavara mahakandmise vastava linnavara valitseja. (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise linnavara registrisse ja raamatupidamise dokumentidesse. Paragrahv 37. Nõuetest loobumine Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 200 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel linnavolikogu.