Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 62, 924

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja Põltsamaa linna põhimääruse (RTL 1998, 366/367; KO 1999, 2, 23) punkti 29.1.9 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa linna põhimääruse uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 16. novembri 1998. a määrus nr 44 «Põltsamaa linna põhimääruse kinnitamine uue redaktsioonis» ja 15. märtsi 1999. a määrus nr 61 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määrusega nr 35 PÕLTSAMAA LINNA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Linna põhimääruse mõiste Põltsamaa linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põltsamaa linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Põltsamaa linna kohalik omavalitsus (1) Põltsamaa linna (edaspidi linn vastavas käändes) kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Omavalitsust teostavad linnaelanikud ja omavalitsusorganid. Kohalik omavalitsus teostub linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted linnas Kohalik omavalitsus linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) linna elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) tegevuse avalikkus. § 4. Linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Linna omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Linna omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. § 5. Linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Linna omavalitsuse ülesanded ja pädevus (1) Linna omavalitsuse ülesanneteks on, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist ja ehitustegevust; 7) linnasisest ühistransporti; 8) linna teede ja tänavate korrashoidu; 9) noorsootööd. (2) Linna ülesanne on korraldada linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linna omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Linna omavalitsus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelistest lepingutest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 7. Linn avalik-õigusliku isikuna (1) Linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. (2) Linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 8. Linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja järelevalve (1) Linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (3) Linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (4) Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Jõgeva Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. (5) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (6) Linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. (7) Järelevalvet linna omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. (8) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (9) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (10) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (11) Teenistusliku järelevalve teostamise üksikasjalik kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning linnavalitsus teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse alusel. § 9. Linna suhted teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, kaitsmiseks ning muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. (3) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linnaasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. (4) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. § 10. Rahvusvaheline suhtlemine (1) Linnal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Linnal on õigus sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna tema volikogu või volikogu poolt määratud esindus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. (3) Rahvusvahelised lepingud kinnitab linnavolikogu. (4) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja linnaasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Linnaasutused informeerivad sellest linnavalitsust. (5) Linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 11. Linna sümbolid (1) Põltsamaa linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Linna vapiks on rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon – mõlemad kuldsed. Linna vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Linna lipp (edaspidi linnalipp) on järgmine: rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Linnalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 12. Linna sümbolite kasutamise kord (1) Linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse, linna asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Põltsamaa linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) linna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel; 3) linnavalitsuse hoonel ja linna piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud punkti 1 alapunktis 1, võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Linna lipp heisatakse: 1) alaliselt linnavalitsuse haldushoonel; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Linna lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. § 13. Põltsamaa linna teenetemärk (1) Põltsamaa linna teenetemärk antakse üksikisikule Põltsamaa linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Teenetemärgi kirjelduse kinnitab linnavalitsus. (3) Põltsamaa linna teenetemärk võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele ja välisriikide kodanikele. (4) Teenetemärk antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeval. (5) Teenetemärgi taotlusi on õigus esitada linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, samuti Põltsamaal registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel. (6) Kirjalikud taotlused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. veebruariks. (7) Linnavalitsuse ettepanekul otsustab teenetemärgi andmise linnavolikogu. (8) Teenetemärgi kandmise õigust tõendatakse vastava diplomiga. (9) Teenetemärgi kavaleril puuduvad eriõigused. (10) Teenetemärk ei kuulu asendamisele. (11) Teenetemärgi kavaleride nimed koos teenetemärgi andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu istungi protokolli juurde. § 14. Põltsamaa linna aukodanik (1) Põltsamaa linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikutele Põltsamaa linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austuse avaldusena. (2) Aukodaniku statuudi kirjelduse kinnitab linnavalitsus. (3) Põltsamaa linna aukodaniku nimetus võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele, samuti välisriigi kodanikele. (4) Aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, samuti Põltsamaal registreeritud juriidilistel isikutel. (5) Kirjalikud taotlused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. veebruariks. (6) Linnavalitsuse ettepanekul otsustab aukodaniku nimetuse andmise linnavolikogu. (7) Aukodaniku tunnistus antakse üle koos vapimärgiga. (8) Aukodanikul puuduvad eriõigused. (9) Aukodanike nimed koos andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde. § 15. Põltsamaa linna vapimärk (1) Põltsamaa linna vapimärk on rinnamärk, millel on Põltsamaa täisvapi kujutis pärjatud altpoolt 2/3 ulatuses. (2) Põltsamaa linna vapimärgi kandmise õiguse annab Põltsamaa linna aukodaniku staatus. § 16. Linna õiguste kaitse (1) Linna likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada linna seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Linna omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 17. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Põltsamaa linna omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 18. Linna piir (1) Linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 19. Linnaelanik (1) Linnaelanik on isik, kelle alaline elukoht on Põltsamaa linnas. (2) Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadustele. § 20. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 21. Muude isikute õiguslik seisund Põltsamaa linnas Muudel isikutel on Põltsamaa linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. 2. peatükk LINNAVOLIKOGU § 22. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja reglemendi. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim linnavolikogu liige. § 23. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (2) Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis. (3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Liikmete arv määratakse linnaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. (4) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 24. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linnavalitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) siseneda linnaasutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. (5) Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (8) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Linnavolikogu liikmed informeerivad linnavalitsust kauem kui üks kuu linnast eemalviibimisest. (10) Linnavolikogu esimehe ametikoht on linnavolikogu otsusel palgaline. § 25. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Linnavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima linnasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. (3) Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. (4) Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega vastavalt seadusele. (5) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (6) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (7) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (8) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (9) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 5, 6 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 26. Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, riigisekretäriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) valimisega linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 4) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 5) nimetamisega prokuröriks; 6) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 5 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 3 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. (8) Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. (9) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 27. Linnavolikogu asendusliige (1) Linnavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. (2) Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (3) Valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. (4) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel linnavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (5) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjon. (6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastava linnavolikogu, linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna või erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Asendusliikme volitused lõpevad, arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. (8) Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. (9) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile. § 28. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogul on õigus reguleerida linnas kinnisvara omavate või valdavate, samuti linnas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning linna külaliste käitumist ning linnas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. (4) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. § 29. Linnavolikogu ainupädevus: (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) töötasu määramine linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) Jõgeva Maakohtu kaasistujate valimine; 27) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel; 29) nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks või vahistamiseks; 30) nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks; 31) kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine; 32) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 33) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 34) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 35) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 36) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 37) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 38) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 39) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 40) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 41) linnavolikogu reglemendi kinnitamine; 42) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita temale volikogu poolt pandud ülesandeid. § 31. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 32. Linnavolikogu töökorraldus (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. (2) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone linnaelu probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse linnavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. (4) Linnavolikogu võib linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees ning komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (5) Linnavolikogu tehnilise teenindamise tagab linnakantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav spetsialist või osakond. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või aseesimees. (6) Volikogu töövorm on istung. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. § 33. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees on linnavolikogu juht, kes: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama linna ja linnavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt linnaasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) kinnitab linnavolikogu komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 8) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 11) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 12) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 34. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Volikogu esimehe kandidaadid ei osale võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (9) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (10) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva paragrahvi linnavolikogu esimehe valimist sätestavates lõigetes toodud korras. § 35. Linnavolikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui üks tööpäev) asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 36. Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi töökeel on eesti keel. (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiste Põltsamaa linna valimiskomisjoni esimees. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 37. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu fraktsioonil; 3) linnavolikogu komisjonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 38. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 39. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu aseesimees või volikogu vanim kohalolev liige. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit volikogu aseesimees. (2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. (4) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (5) Linnavolikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste eelnõusid, millega eelnevalt on tutvunud linnavalitsus. (6) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Linnavolikogu istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed, linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed ja linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab linnavolikogu istungi juhataja ettepanekul. § 40. Linnavolikogu liikme enesetaandamine (1) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Hõimlastena käsitatakse käesolevas põhimääruses linnavolikogu liikme abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. Pärimisõiguse kaudu seotud isikutena käsitatakse vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid-vendi, k.a poolõed ja poolvennad. (3) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (4) Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 41. Hääletamine volikogus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised. (3) Linnavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt 1/4 kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. (4) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja protokollis. (5) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamistulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (6) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (7) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 42. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme teenistusest vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (5) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 43. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue linnavolikogu koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud kinnitada linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. § 44. Arupärimine ning avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest linnakantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. (4) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas linnavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (5) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (6) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks linnaametnik või linnavolikogu komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. § 45. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide ning fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnakantseleis. § 46. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja alatised komisjonid (edaspidi komisjon) linnaelu valdkondade kaupa. Komisjonid moodustatakse linnavolikogu tegevuse kavandamiseks eespool nimetatud valdkondades, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu oma otsusega. (2) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud linna õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ning aseesimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni liikmeid, v.a revisjonikomisjon, võib valida ka volikogu asendusliikmete, linnaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees. § 47. Komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni korraline koosolek kutsutakse kokku vastavalt komisjoni põhimäärusele. (2) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid komisjoni liikmeid. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuste eelnõud võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära linnavalitsuse vastava ala ametniku seisukoha küsimuse kohta. (4) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (5) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (6) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab tehtud tööst aru vähemalt üks kord aastas linnavolikogu ees. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt või linna asutuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnasekretäriga. Kui linnavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine linnavolikogu või linnavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile komisjoni töös osalemine linnavolikogu poolt sätestatud korras. (8) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (9) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Linnavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (10) Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. § 48. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab aseesimees. (3) Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. § 49. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada linna haldusaparaadis ja linnaasutustes. (3)Revisjonikomisjon kontrollib linna põhimääruses sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linnaasutuste ning raamatupidamise õigsust teistesse ettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna majandustegevuse otstarbekust; 5) linna sõlmitud lepingute täitmist; 6) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 50. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 49 lõikes 3 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste tööd linnavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande esitajale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (6) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. 3. peatükk LINNAVALITSUS § 51. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli kaudu ja elanike kaasamisega. (3) Linnavalitsus juhib linnaasutuste tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 52. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. (2) Linnapea valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või hiljemalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 43 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud tähtaegadel. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Igal linnapeakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (6) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. (8) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas punktis sätestatud korras. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 53. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu linnapea ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (3) Valitsusse peavad kuuluma linnapea ja abilinnapea. (4) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse koosseisu kohta. (5) Linnapea võib linnavalituse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Enne ametisse kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (7) Valitsus kinnitatakse ametisse linnapea ettepanekul linnapea volituste ajaks. (8) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (9) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (10) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 54. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. (5) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle volikogule. § 55. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. § 56. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt paragrahvis 53 sätestatud korras. § 57. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) organiseerib linnavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi linna eelarve seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest eelnõu jt volikogu määruste ja otsuste eelnõud, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 5) esindab linnavolikogu poolt sätestatud korras linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Linnavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. (3) Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, linnaasutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, s.h omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab linnavalitsus. (4) Oma ülesannete täitmiseks moodustab linnavalitsus linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linnaasutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töökorra. (5) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 58. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus (1) Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ning tühistada. (2) Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse linna eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. (3) Linnapeal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning linnapea puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida linnapea, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. (4) Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (5) Valitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja kaebus või protest halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. § 59. Linnapea Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu, linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse nimetamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) kinnitab linna haldusaparaadi kodukorra; 9) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 60. Linnapea asendamine (1) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea. Kui ka asendajaks määratud abilinnapea on ära, asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (2) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, v.a riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (3) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. § 61. Linnavalitsuse töö korraldamine (1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. (2) Linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise otsustab valitsus ning informeerib sellest volikogu. (3) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. § 62. Linnavalitsuse istungi töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Valitsuse istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad linnakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Valitsuse protokoll peab olema alla kirjutatud hiljemalt seitsmendal päeval pärast valitsuse istungi toimumist. § 63. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. § 64. Linnasekretär (1) Linnasekretär juhib linnakantselei tegevust. (2) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. (5) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 3) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 5) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmise päevast arvates; 11) täidab teisi talle seaduse või ametijuhendiga pandud ülesandeid. (6) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama linnasekretärile seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. § 65. Linnakantselei (1) Linnakantselei on linna haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tagamine vastavalt linna asjaajamisjuhendile. (2) Linnakantselei juht on linnasekretär. (3) Linnakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need õigusnõunikule, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokollilise teenindamise; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) linna registrite pidamine; 10) linnakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) personalitöö; 13) volikogu esimehe, linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 14) täita teisi seaduses, linna põhimääruses ning volikogu, valitsuse töökorras ja linnapea pandud ülesandeid. 4. peatükk LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 66. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. (4) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab linnasekretär oma allkirjaga. (5) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (6) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 67. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuste tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastaselt kitsendamisest teadasaamisest alates. (3) Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. (4) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (5) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 5. peatükk LINNAASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 68. Linnaasutused (1) Linnaasutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. § 69. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (2) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (3) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (4) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (5) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (6) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. § 70. Hüvitus teenistusest vabastamisel (1) Teenistusest vabastamisel atesteerimistulemuste alusel, suutmatusest ametikohal ettenähtud ülesandeid täita, ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu, makstakse ametnikule hüvitust ühe kuu põhipalga ulatuses. (2) Ametiasutuse likvideerimisel või ametikohtade koondamisel makstakse ametnikule hüvitust olenevalt teenistuse kestusest: 1) alla 3 aasta kestnud teenistusaja korral 3 kuu põhipalk; 2) 3 – 5-aastase teenistuse korral 4 kuu põhipalk; 3) 6 – 10-aastase teenistuse korral 6 kuu põhipalk; 4) üle 10 aasta 12 kuu põhipalk. (3) Ametniku vabastamisel teenistusest ametniku kirjaliku avalduse alusel ametnikust mitteolenevate oluliste põhjuste alusel (alaealise lapse, vanuri või haige hooldus, elukoha vahetus, sobimatus juhiga) võib maksta hüvitust 2 kuu ametipalga ulatuses linnapea käskkirja alusel. (4) Teenistustähtaja möödumisel ametniku vabastamisel makstakse ametnikule hüvitust olenevalt teenistuses oldud ajast järgmiselt: 1) 1 kuni 3 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 3 kuu põhipalk; 2) 3 kuni 6 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 6 kuu põhipalk; 3) 6 kuni 9 a teenistuses oldud tähtaja möödumisel 9 kuu põhipalk. (5) Määratud ajaks teenistusse võetud ametniku ennetähtaegsel vabastamisel makstakse hüvitust käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud määrades (v.a ametniku lahkumine teisele ametikohale teises asutuses või teenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse alusel). (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 6. peatükk LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 71. Linnaeelarve (1) Linnal on linnavolikogu poolt vastuvõetud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. (3) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, kasutamine ja muutmine toimub vastavalt seadusele ja selle täpsema korra sätestab linnavolikogu. (4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 72. Eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised linnaasutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Laenude võtmine: 1) laene võib võtta tingimusel, et kulutused võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks ei ületa eelarveaastal kehtestatud määra planeeritud tuludest, millest on välja arvatud laenud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui laenu tagajaks on riik; 3) laenu tagatiseks ei või olla linna valitsemiseks või avalikuks otstarbeks vajalik kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi; 4) jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. § 73. Eelarve avalikustamine, eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. § 74. Kohalikud maksud (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 75. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus linna õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. 7. peatükk LINNAVARA § 76. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. (4) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab linnavolikogu. § 77. Linnavara register (1) Vara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 78. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist. (2) Linnavara valitsejad on ametiasutused. (3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linnaasutused, kellele linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mis tahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. § 79. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linnaasutuse kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Linn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linnaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Linna omavalitsusorganid ja linnaasutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Linnavalitsusel ja linnaasutusel on õigus sõlmida Põltsamaa linna nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktides. Linnavalitsuse või linnaasutuse poolt sõlmitavale lepingule kirjutab alla vastava asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 80. Linna arengukava mõiste (1) Linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linna eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 81. Linnaplaneerimine (1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldise ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Põltsamaa linna ehitusmääruse. (3) Põltsamaa linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 82. Linna üldplaneering (1) Linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Linna üldplaneeringu algatab, kehtestab ja tühistab linnavolikogu. § 83. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringud kehtestab ja tühistab linnavolikogu. § 84. Linna ehitustegevus (1) Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma territooriumil. (2) Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. § 85. Kultuurimälestiste kaitse Linna ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. § 86. Keskkonnakaitse (1) Linna ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse linna õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. (4) Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes linna õigusaktides. 9. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID § 87. Linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil seadusega sätestatud korras, samuti linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool linna haldusterritooriumi. § 88. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja informatsiooni kättesaadavaks tegemine (1) Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist linnavalitsuse ruumides asuval stendil ja linna raamatukogus, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (4) Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. (5) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning need avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist linnavalitsuse stendil ja linna raamatukogus, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. (6) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. (7) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. (9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks linnaelanikele, teenistujad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas linnapea või linnasekretäri käes. (10) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 89. Informatsiooni kättesaadavus (1) Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad raamatukogus (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. (2) Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnasekretäri juures. (3) Dokumentidest on võimalik saada koopiaid linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 90. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse stendil. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. (2) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse kohalikus ajalehes ning saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Üldist tähtsust omavad määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigikantselei poolt. Kui määrust ei avaldata Riigikantselei poolt, jõustub see kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. (4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavalitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutustes kasutamiseks. (8) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 91. Linna õigusaktide täitmise kontroll (1) Linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud korras. (2) Linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide osas linnavalitsuse kantselei. (3) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. (5) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnapea kaudu. (6) Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. (7) Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. (8) Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse linnasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt linnapea ja linnasekretär või linnavolikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab linnasekretär. 10. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 92. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. Lisa 1 Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määrusele nr 35 Põltsamaa linna vapp

Vapi kirjeldus Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon – mõlemad kuldsed. Lisa 2 Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määrusele nr 35 Põltsamaa linna lipp

Lipu kirjeldus Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuuurus on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.