Paldiski Linnavolikogu — Sihtasutuse Paldiski Rehabilitatsioonikeskus põhikirja muutmine — KO, 61, 911

Tulenevalt vajadusest teha Sihtasutuse Paldiski Rehabilitatsioonikeskuse põhikirjas muudatusi ja lähtudes Paldiski Linnavolikogu 1. oktoobri 1998. a määrusest nr 19 «Sihtasutuse Paldiski Rehabilitatsioonikeskus asutamine» ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 35 lõike 3 alusel, Paldiski Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sihtasutuse Paldiski Rehabilitatsioonikeskus põhikiri (terviktekst). 2. Tunnistada kehtetuks Paldiski Linnavolikogu 1. oktoobri 1998. a määruse nr 19 «Sihtasutus Paldiski Rehabilitatsioonikeskus asutamine» punkt 3. 3. Määrus jõustub 20. juunil 2000. a. Volikogu esimees Anne TAKLAJA Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr.17 SIHTASUTUSE PALDISKI REHABILITATSIOONIKESKUS PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutus Paldiski Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi sihtasutus) on sihtasutus, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 1.2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Paldiski Rehabilitatsioonikeskus. 1.3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (edaspidi sihtasutuste register). 1.4. Sihtasutuse asukoht on Pakri 7, Paldiski. 1.5. Sihtasutus on asutatud Paldiski Linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt Paldiskis Pakri 7 asuva spordikompleksi valitsemiseks ja rahastamiseks ning selles spordikompleksis toimuvate kultuuri- ja spordiprojektide rahastamiseks (08.06.2000). 1.6. Sihtasutuse asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Muid asutaja õigusi teostab Paldiski Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 1.7. Sihtasutus on asutatud tähtajatult. 1.8. Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib sihtasutus tegelda majandustegevusega seaduses ettenähtud piirides. 1.9. Sihtasutus vabastatakse maksudest seaduses ettenähtud alustel ja korras. 1.10. Sihtasutus juhindub oma tegevuses riigi ja Paldiski linna õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 2. Sihtasutuse juhtimine Sihtasutuse juhtimisorganid on juhatus ja nõukogu. 3. Juhatus 3.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. 3.2. Juhatus võib koosneda ühest kuni viiest liikmest (08.06.2000). 3.3. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 3.4. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 3.5. Juhatuse liikmete arvu, koosseisu, koosseisus muudatuste tegemise ning juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse määrab ametisse nõukogu kuni kolmeks aastaks, volikogu volituste ajaks. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. 3.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 3.7. Juhatus peab järgima sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 3.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei nõua nõukogu otsus. 3.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. 3.10. Juhatus peab esitama nõukogule kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 3.11. Juhatusele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. 3.12. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 3.13. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4. Nõukogu 4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle. 4.2. Nõukogu koosseisu võivad kuuluda volikogu ja linnavalitsuse liikmed ning pedagoogid, arstid, treenerid ja teised linnavalitsuse poolt nimetatud spetsialistid. 4.3. Nõukogu liikmete arvu, koosseisu, koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab linnavalitsus. Nõukogu koosseis määratakse kuni kolmeks aastaks, s.o volikogu koosseisu volituste ajaks. Linnavalitsus võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 4.4. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest. 4.5. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. 4.6. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. 4.7. Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega. 4.8. Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused. 4.9. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe. Sihtasutuse esimees: 4.9.1. korraldab nõukogu tegevust; 4.9.2. teeb linnavalitsusele ettepaneku sihtasutuse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kohta; 4.9.3. informeerib volikogu ja üldsust sihtasutuse tegevusest mitte vähem kui kaks korda aastas või vastavalt volikogu liikmete nõudmisele. 4.10. Nõukogu liige 4.10.1. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. 4.10.2. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 4.10.3. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 4.10.4. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriavamusele ning see eriarvamus on kantud protokolli. 4.11. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 4.12. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 4.13. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 4.14. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga. 5. Nõukogu otsus 5.1. Nõukogu otsused võetakse vastu koosseisu poolthäälteenamusega. 5.2. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 5.3. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 5.4. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega. 6. Sihtasutuse eelarve 6.1. Sihtasutuse tulud on: 6.1.1. Paldiski linna eelarvest eraldatavad vahendid; 6.1.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute sihteraldised ja annetused; 6.1.3. teiste sihtasutuste ja organisatsioonide ning välisriikide sihtasutuste ja organisatsioonide eraldised; 6.1.4. intressid ja tulud investeeringutelt; 6.1.5. sihtasutuse omateenitud vahendid. 6.2. Sihtasutuse kulud on: 6.2.1. assigneeringud sihtotstarbeliste projektide finantseerimiseks (08.06.2000); 6.2.2. haldus- ja majanduskulud; 6.2.3. muud kulud. 7. Vara kasutamine ja käsutamine 7.1. Vara võib kasutada ja käsutada sihtasutuse eesmärkide täitmiseks riigi ja Paldiski linna õigusaktides sätestatud korras. 7.2. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu kehtestatud korras. 8. Majandusaasta ja aruanne 8.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 8.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. 8.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. 8.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. 8.5. Nõukogu esitab kinnitatud majandusaasta aruande linnavalitsusele ja juhatus registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust. 9. Audiitor 9.1. Sihtasutusel peab olema audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. 9.2. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 9.3. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 10. Sihtasutuse tegevuse avalikustamine 10.1. Kõigil õigustatud huvi omavatel isikutel on õigus nõuda sihtasutuselt teavet tema eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti audiitori järeldusotsuse, raamatupidamisdokumentide ja põhikirjaga. 10.2. Kui sihtasutus ei täida punktis 10.1 nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras. 10.3. Pärast sihtasutuse aastaaruande kinnitamist nõukogu poolt avaldatakse sellest ülevaade ajakirjanduses. 11. Sihtasutuse põhikirja muutmine 11.1. Pärast sihtasutuse sihtasutuste registrisse kandmist võib volikogu põhikirja muuta seaduses sätestatud alustel ja korras. 11.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel. 12. Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine 12.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub volikogu otsuse alusel. 12.2. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. 12.3. Sihtasutuse likvideerijad määrab linnavalitsus. 12.4. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga (08.06.2000). 12.5. Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara antakse üle linnale.