Vinni Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 60, 908

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 55; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vinni valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Tunnistada kehtetuks Vinni Vallavolikogu 26. veebruari 1997 määrus nr 3 «Jäätmete käitlemise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusega nr 23 VINNI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse § 21 lõige 1. 1. Käesolev jäätmehoolduseeeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Vinni valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Vinni vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Vinni valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Vinni vallas korraldab Vinni Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Vinni valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Vinni valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Vinni Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 9. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Vinni Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa 1). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil, tetrapakend, plastiktaara jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb samuti koguda tavajäätmetest eraldi. 10. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 11. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 12. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 13. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 13.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 13. 2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 14. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 15. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 15.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 15.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 15.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 15.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 16. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 17. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismi abil veovahendisse tühjendada või laadida; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 18. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 19. Et vältida ümbruskonna saastamist, peab jäätmete kogumisvahend olema terve ja korralikult suletav. 20. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. 21. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib 12 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 22. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 23. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 24. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 25. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 26. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses. 27. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 28. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Vinni Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse (lisa 1). 29. Klaaspakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 30. AS Vaania kogumismahutitesse võib panna koos klaastaara, plastiktaara ja tetrapakendi, kui mahutitel on vastavasisuline kiri. 31. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 32. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 33. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmekäitlejale või vedada vastavasse jäätmekäitluskohta. 34. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 35. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 36. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 37. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlikke jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – komposteerimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa 1). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 38. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Vinni Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. 39. Vinni Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete vedu või käitlust, andes sellest nõudmise korral aru Vinni Vallavalitsusele. 40. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Vinni vallas tohivad läbi viia ainult vallavalitsuse määratud ettevõtted. 41. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub maakondlikus või piirkondlikus prügilas. 42. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 42.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 42.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 42.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 42.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 42.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 42.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 42.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–7.00. 43. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 43.1. konteiner sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 43.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 44. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 45. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 45.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 45.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 46. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta prügila valdaja poolt väljaantud kviitungit jäätmete üleandmise kohta säilitama ühe kalendriaasta, et vajadusel esitada järelevalvet teostavale isikule. 47. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 47.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 47.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 47.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 47.4. taotlema jäätmete veoks jäätmeluba seadusega kehtestatud korras. 48. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 49. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Vinni Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 50. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 51. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 52. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Vinni Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 53. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks koos taimsete jäätmetega. 54. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud reostuse vältimiseks inertse materjali (puidutuhk, peenestatud põhk, saepuru), mulla või kilega. Sõnniku ajutised välihoidlad peavad paiknema ohutus kauguses kaevudest ja veekogudest (vähemalt 200 m). 55. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja ­pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 56. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 57. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (vähemalt 150 m hoonetest ja kergesti süttivatest objektidest) ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules kuivi oksi ja risu. 58. Põhu põletamine on lubatud ainult Lääne-Virumaa Päästeteenistuse ja Vinni Vallavalitsuse loal, kui sellega ei kaasne naaberkinnistu valdaja heaolu halvenemist. 59. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 60. Kõik eeskirjas mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Vinni Vallavalitsuse ning Lääne-Virumaa Päästeteenistusega. 61. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Vinni vallas asuvad prügilad on loetletud käesoleva eeskirja lisas 1. 62. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 63. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 64. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliinikujäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (näit laboratooriumijäägid jt); – terveid ega peenestatud autorehve; – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 65. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös kohaliku omavalitsuse ja prügila haldajaga. 66. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 67. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 68. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis spetsiifiliste omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Konkreetne ohtlike jäätmete iseloomustus on toodud lisas 2. 69. Vinni Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 70. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 71. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 72. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 73. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 74. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Vinni Vallavalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või kindla marsruudi ja ajagraafiku alusel liikuvasse kogumisautosse. 75. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Vinni Vallavalitsusega. 76. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema veetihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist ning pinna- ja põhjavee reostamist. 77. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 78. Ohtlike jäätmete ajutise säilituspaiga omanikul peab olema leping litsentseeritud jäätmekäitlejaga kogutud ohtlike jäätmete üleandmiseks-vastuvõtmiseks. Jäätmete üleandmist käitlejale tõestavat dokumentatsiooni tuleb säilitada 5 aastat. 79. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VI. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 80. Jäätmekäitlusega seotud kulud kannab jäätmetekitaja või -valdaja. 81. Jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri kehtestab vallavalitsus. 82. Volikogul on õigus nõuda valla haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikelt reaalkoormistena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks, juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 83. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele ja kehtestatud normdokumentidele. 84. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Vinni Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele. 85. Jäätmeloa annab Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. 86. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 87. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID VINNI VALLAS 88. Juhindudes Lääne-Viru maakonna jäätmekavast koostab Vinni Vallavalitsus oma arengukava osana Vinni valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 89. Vinni valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Vinni Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 90. Vinni Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 91. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 92. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 93. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. Kui kinnisasja omanik ei täida oma kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Vinni Vallavalitsus. 94. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Lisa 1 Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusele nr 23 Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtu kohad Vinni vallas Ragn Sells Eesti AS Virumaa jsk – olmejäätmete kogumine ja transport, v.a Tudu Aadress: Keskpuiestee 8, 43123 Kiviõli, telefon (233)74 310 ELKARIN OÜ – olmejäätmete kogumine ja transport Tudu piirkonnas Aadress: Uus t 2, 43123 Kiviõli Vaania AS – klaas- ja plastiktaara, plekkpurkide ja tetrapakendite kogumine ja transport Aadress: Komeedi 5, 10122 Tallinn, telefon (2)6311 221, 2 5030 408. MASP AS – ohtlike jäätmete kogumine ja transport Aadress: Laki 25, 12915 Tallinn, telefon (2)6393 034 Tavajäätmete prügilad – nõuetekohane puudub, praegu kasutuselolevad asuvad: 1. Koeravere külas; 2. Soonuka külas; 3. Tudu alevikus. Maakondliku jäätmekäitlussüsteemi juurutamisel need suletakse ja heakorrastatakse. Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad Klaastaara kogumise mahutid: 1). Vinni alevik, Sõpruse 1a, apteegi juures; 2). Pajusti alevik, Linnu tee 13, elamu juures; 3). Viru-Jaagupi alevik, Kesk 23, sauna juures; 4). Kadila küla, kaupluse juures; 5). Roela alevik, mõisa kaupluse juures; 6). Tudu alevik, kaupluse juures. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt: puudub. Väikepatareide kastid: kõigis valla koolides. Plastikpudelid, alumiiniumpurgid ja tetrapakendid: Vaania AS kogumismahutid Vinni ja Pajusti kaupluse juures. Vanametalli vastuvõtt: puudub. Kompostimisväljak: Vinni aleviku puhastusseadmed. Lisa 2 Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusele nr 23 Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale: 1) H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või on löökidele ja hõõrumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (sealhulgas eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; 4) H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C; 5) H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; 7) H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; 8) H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 – sööbivad ained või valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; 10) H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 11) H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 12) H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; 13) H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; 14) H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mis tahes käesoleva lõike punktides 1–13 loetletud omadused; 15) H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. Lisa 3 Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusele nr 23 Korraldatud jäätmekäitlusega liituma kohustatud tiheasustusega alad Vinni vallas 1. Vinni alevik 2. Pajusti alevik 3. Viru-Jaagupi alevik 4. Roela alevik 5. Tudu alevik 6. Vetiku küla tiheasustusega osa 7. Küti küla tiheasustusega osa 8. Kadila küla tiheasustusega osa 9. Inju küla tiheasustusega osa 10. Vana-Vinni küla tiheasustusega osa