Vinni Vallavolikogu — Vinni valla korra eeskirja kehtestamine — KO, 60, 907

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ning haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT I 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169, 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351) paragrahvi 2 lõike 2, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vinni valla korra eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Vinni Vallavolikogu 30. märtsi 1993. a määrus nr 3 «Koerte ja kasside pidamise eeskirjad»; 2.2. Vinni Vallavolikogu 30. märtsi 1994. a määrus nr 1 «Koduloomade ja -lindude pidamise eeskirjad»; 2.3. Vinni Vallavolikogu 26. märtsi 1997. a määrus nr 5 «Avaliku korra eeskirja kinnitamine»; 2.4. Vinni Vallavolikogu 16. aprilli 1997. a määrus nr 7 «Heakorra eeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusega nr 21 VINNI VALLA KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab avalikes kohtades käitumise ja nende kohtade korrashoiu nõuded, koerte ja kasside pidamise korra ning haldusvastutusele võtmise korra nimetatud nõuete rikkumisel. 2. Iga inimese kohuseks Vinni valla haldusterritooriumil on täita käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, keskkonnakaitse- ja muid nõudeid ning asutuste kodukorda. II. AVALIK KORD 3. Avalikud kohad on: 3.1. avalikud territooriumid (teed, tänavad, haljasalad, pargid, parklad, vabaõhulavad jne); 3.2. üldkasutatavad hooned (ametiasutused, haridus- ja kultuuriasutused, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad jne); 3.3. kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid jne). 4. Öörahu vallas kehtib kella 23.00–6.00. 5. Üldkohustuslikud korra nõuded: 5.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu; 5.2. töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjaga kehtestatud päevase olmemüra normid, võib teha ajavahemikus kella 8.00–21.00; 5.3. avalike ürituste korraldamine avalikel territooriumidel tuleb kooskõlastada vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga. Avalikud üritused on rahvapidustused, kontserdid, spordivõistlused, usulised üritused, laadad, näitused, meeleavaldused, demonstratsioonid, miitingud. Ürituse korraldajad on kohustatud kasutatud ala puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks. Üritusel vastutavad korra tagamise eest korraldajad; 5.4. ürituse korraldajad peavad jälgima, et alla 16-aastastele isikutele korraldatud üritus lõpeks üldjuhul vähemalt üks tund enne liikumispiirangu algust; 5.5. kõrvalistel isikutel on keelatud viibida ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumidel, ehituste maa-alal ja varisemisohtlikes kohtades ilma omaniku või valdaja loata; 5.6. kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras välja antud kauplemisloa alusel. 6. Keelatud on: 6.1. lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, kerjamine, samuti muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 6.2. alkohoolsete jookide pruukimine avalikus kohas või joobnud olekus avalikesse kohtadesse ilmumine, millega solvatakse inimväärikust; 6.3. eluruumidesse, ettevõttesse või ametiasutusse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, tellimuste korjamise, kerjamise ning aatelise ja usulise tegevusega; 6.4. autosignaalide kasutamine ning muu häiriva, sealhulgas ka muusikalise müra tekitamine, kui sellega kaasneb sanitaarnormide rikkumine, v.a seadusest tulenevatel juhtudel; 6.5. kehtestatud korra kohaselt ülespandud liiklusmärkide, viitade ja reklaami lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 6.6. hoonete, müüride, istepinkide, piirdeaedade ja prügikastide lõhkumine, määrimine, sodimine või nende muul viisil kahjustamine; 6.7. suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas; 6.8. kulu põletamine; 6.9. lõkke tegemine võõral territooriumil; 6.10. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine või abistamine nende ostmisel. 7. Alaealised on 7–18a vanused isikud, v.a tsiviilseadustiku üldosa paragrahvi 9 lõikes 2 ettenähtud juhtudel. 7.1. Lapsevanemal lasub kohustus õpetada ja kasvatada oma alaealist last. 7.2. Alaealine on kohustatud järgima avalikku korda. 7.3. Keelatud on viibida või mängida võõral territooriumil (lasteaed, kool, pooleliolevad ehitised, ehitus- ja laoplatsid jne) ilma omaniku või valdaja loata. 7.4. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma lapsevanema või teda asendava seadusjärgse hooldajata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. 7.5. Alla 18-aastastel on keelatud külastada ilma lapsevanema või teda asendava seadusjärgse hooldajata pärast kella 22.00 baare ja kohvikuid ning viibida ja osaleda üritustel, kus müüakse alkohoolseid jooke. 7.6. Alla 18-aastastel on keelatud omandada, omada ja tarvitada alkoholi, joovastavaid aineid ja tubakatooteid. III. HEAKORD 8. Teede, tänavate, väljakute, parkide ja haljasalade korrashoid 8.1. Avalike kohtade korrashoid on kinnisvaraomanike, kaasomanike ning vastavate ettevõtete kohustus. Omanikud võivad panna avalike kohtade korrashoiu kohustuse rendi, tasuta kasutamise või muu lepingu alusel vara kasutajale. 8.2. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad on kohustatud korras hoidma kruntide siseterritooriumid ning nendega piirnevad puhastusalad: koristama jäätmed ja prahi, niitma muru või heina, pügama heki, riisuma lehed, koristama kõnniteelt lume ja jää, tõrjuma libeduse. 8.3. Tiheasustusega piirkondades (alevikud, külade keskasulad) on puhastusalaks füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistuga külgneva sõidutee ja kinnistu territooriumi vahele jääv ala. Puhastusala piirid võidakse määrata detailplaneeringuga. Vabaplaneeringuga aladel, kus detailplaneering puudub, on ehitistevahelise maa-ala puhastusalade piiriks nendevaheline mõtteline telgjoon. 8.4. Teedel, asulate tänavatel, platsidel, haljasaladel, parkides, spordi- ja mänguväljakutel, supluskohtades ja teistes avalikes kohtades on keelatud: 8.4.1. igasugune reostamine, prahi (sh.suitsukonide ja tikkude) mahaloopimine, samuti selle loopimine tänavatelt aedadesse; 8.4.2. puude, põõsaste, lillede, õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine; 8.4.3. murul käimine ja lamamine selleks sobimatutes kohtades, pinkide, piirete ja puude otsa ronimine; 8.4.4. mootorsõidukiga pargis, haljasalal, spordi- ja mänguväljakul või kalmistul sõitmine; 8.4.5. nõuetekohaselt kinnitamata ja pudenemisohtlike koormatega liiklemine. Vedusid teostavad isikud on kohustatud veose kinnitama nii, et see ei pudeneks teedele ja tänavatele. Veose teele pudenemisel on vedaja kohustatud viivitamatult selle koristama ja hoiatama takistusest teisi liiklejaid; 8.4.6. sodida, joonistada ja kanda värvi hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jms. Ilma objekti õiguspärase valdaja nõusolekuta lõhkuda või kahjustada eespool nimetatud objekte. 9. Hoonete, rajatiste ja õuede korrashoid 9.1. Hoonete valdajad on kohustatud tagama: 9.1.1. riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 9.1.2. vastavalt tänava või tee hoonete numeratsioonile õige hoone numbri olemasolu ning nende valgustamise pimedal ajal; 9.1.3. kortermajade väliskoridoride ja trepikodade valgustamise; 9.1.4. soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustamise; 9.1.5. õuede üldise puhtuse ja korra; 9.1.6. õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud, settekaevud, kuivkäimlad jms) korrashoiu, regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise. 9.2. Hoonete fassaadid ja piirded ning krundisisene ja -väline haljastus peavad olema korrastatud. 9.3. Keelatud on: 9.3.1. paigaldada hoonete fassaadile sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid, kuivatada pesu jm esemeid rõdupiirdest kõrgemal; 9.3.2. ehitada ja paigaldada ilma loata metallgaraaže, kuure jms; 9.3.3. paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljaspoole krundi piire, samuti paigutada neid õues korratult, laduda neid vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 9.3.4. kütta kasvuhooneid kivisöe, raske kütteõli või teiste õhku saastavate materjalidega. 9.4. Kortermajades on keelatud: 9.4.1. viibida valdaja loata hoonete soojussõlmedes, kilbiruumides ja katusel; 9.4.2. paigutada trepikotta ja punktis 9.4.1 loetletud ruumidesse mööblit, kaste ja teisi esemeid ning tuleohtlikke aineid, kloppida riideid ja vaipu rõdul, trepikojas või akendel. 9.5. Kinnistu valdaja on kohustatud koguma kinnistul tekkivad jäätmed ning need üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale. 10. Ehitusobjektide ja kommunikatsioonide korrashoid 10.1. Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale. Ajutised piirded peavad olema hooldatud, tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ning möödujate ohutuse. Piirdel peab olema info tööde teostaja ja tähtaegade kohta. 10.2. Mulla- ja kaevetöid võib teha vallavalitsuse kaeveloa alusel. Maa-aluste kommunikatsioonide tsoonis võib kaevetöid teha ainult vastavate asutuste esindajate järelevalvel, sealjuures: 10.2.1. kasvupinnas tuleb eemaldada ja kasutada sihipäraselt; 10.2.2. pärast kaevetöid tuleb kohe taastada ümbruse heakord ning lõpetada kaevamisluba. 10.3. Kommunikatsioonide vigastamisel tuleb vigastuse põhjustajal või selle avastajal viivitamatult informeerida vastavat avariitalitust. Avariist põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerib ja teeb heakorratöid süüdlane, viimase puudumisel kommunikatsiooni valdaja. 10.4. Keelatud on: 10.4.1. takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 10.4.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ning teravalõhnalisi ja muid mürkaineid. Veekogude saastejuhtudest tuleb kohe informeerida keskkonnakaitse- ja päästeteenistust; 10.4.3. paigaldada ilma projektita ning keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütusemahuteid ja -süsteeme; 10.4.4. rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma maavaldaja nõusolekuta. 11. Koduloomade pidamine 11.1. Kodulinde ja -loomi ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, sööklate ja kaupluste ümbruses lähemal kui 50 m kaugusel nimetatud krundist. Erandiks on koerad ja kassid, keda peetakse eluruumides koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt. 11.2. Keelatud on: 11.2.1. pidada loomi ja linde kortermajade keldrites; 11.2.2. karjatada loomi ja linde tänavate ja teede ääres ning parkides; 11.2.3. karjatada loomi ja linde pumbajaamade sanitaarkaitsevööndis. 11.3. Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud reostuse sattumine põhjavette ning pinnaveekogudesse. 11.4. Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima või koristuse hüvitama omanik. 11.5. Loomadeja lindude pidamine on lubatud vaid selleks ehituslikult sobivates heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias piirdega eraldatud kohas. 12. Sõidukid avalikes kohtades Keelatud on: 12.1. parkida liiklusvahendeid haljasaladele, laste mänguväljakutele ja teedele, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks; 12.2. parkida traktoreid, veoautosid ja autobusse kortermajade juures ning nende juurdesõiduteedel nii, et on takistatud operatiivtehnika juurdepääs elamule. IV. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE KORD 13. Koera ja /või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmine ja inimestele või loomadele kallaletungimise võimalus. 14. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 15. Asutuses tohib looma pidada, kui see ei ole vastuolus asutuse töökorraga ning kui loomale on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada sealviibivaid inimesi. 16. Loomapidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 17. Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. 18. Koera on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autodest eemalasuval maa-alal, kui sellega ei ohustata kaaskodanikke ja loomi. 19. Koeraomanik on kohustatud: 19.1. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 19.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse koera olemaolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu. 20. Koera ja/või kassi teadmata põhjusel hukkumisel tuleb omanikul pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks. 21. Inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud: 21.1. kohe sellest teatama veterinaarasutusse; 21.2. järgima veterinaarasutuse ettekirjutusi looma tervisliku seisundi uurimisel. 22. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 22.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (supluskohad, spordi- ja laste mänguväljakud jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 22.2. ujutada koera või kassi supluskohtades; 22.3. lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on loomaomanik kohustatud selle kohe koristama. 23. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nende püüdmist korraldab vallavalitsus. 24. Püütud looma hoitakse Rakvere linna tasulises varjupaigas kolm päeva, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 25. Ohtliku koera, kes on väljunud kontrolli alt, võib politseiametnik kohapeal hukata. V. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 26. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 27. Rikkumise kohta protokolli koostamise või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politsei-, tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistuse töötajatel ning teistel haldusõiguserikkumiste seadustiku ja vallavolikogu poolt volitatud isikutel.