Põlva Linnavolikogu — Põlva linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 60, 904

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põlva linna põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põlva Linnavolikogu 15. detsembri 1993. a otsusega kinnitatud «Põlva linna põhimäärus» Põlva Linnavolikogu 18. novembri 1999. a määrusega nr 4 kinnitatud «Põlva linna põhimääruse osaline muutmine» ja Põlva Linnavalitsuse 4. juuli 1994. a määrusega nr 84 kinnitatud «Põlva linna vapi kasutamise kord». 3. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Peeter URMAN Kinnitatud Põlva Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 24 PÕLVA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Linna kohalik omavalitsus (1) Linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 2. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) Põlva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) Põlva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 4. Linna ülesanded ja pädevus (1) Linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, kultuurimajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on linna omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi, mis: 1) on talle pandud teiste seadustega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis: 1) on talle pandud seadusega; 2) tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel linnale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Linna sümbolid (1) Linna sümbolid on vapp ja lipp, mis registreeritakse seaduse alusel sätestatud korras. (2) Linna vapp (edaspidi linnavapp) on hõbedane vapikilp, mille keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas kaardikeppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline, mõõtude suhe 5:4. (3) Linna lipp (edaspidi linnalipp) koosneb võrdse laiusega triipudest: roheline, valge, sinine kuni keskkohani ja siis keskelt alla sinine, valge ja roheline. Kuna lipu keskel kohtuvad kaks sinist, moodustub nendest lai triip, mille keskel paikneb Põlva linna vapp. Linnalipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050×1650 mm. § 6. Linna sümbolite kasutamise kord (1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 5 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. (2) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel. (3) Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. (4) Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linnalipp mõne muu sündmuse puhul. (5) Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused. (6) Linnavappi võivad vimplina kasutada kõik Põlva linna asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. (7) Loa müügi eesmärgil vimplite valmistamiseks linnavapi või linnalipu alusel annab iga kord linnavalitsus. Vimplite müügitulust kantakse 20% Põlva linna eelarvesse. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. (8) Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtete või asutuste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel. (9) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. (10) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 7. Asjaajamiskeel Linna omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. § 8. Linna piir (1) Linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Põlva linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (3) Linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 9. Linna elanik Linna elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Põlva linnas. § 10. Linna suhted riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (1) Linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel või lepingul. (2) Linnal on õigus moodustada muude omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ning arendada nendega ja teiste riikide omavalitsusüksustega koostööd. II. LINNAVOLIKOGU § 11. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valmistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas. Linnavolikogu liikmete arvu, piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel. (3) Linnavolikogu valimiste korraldamise kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras. (5) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 12. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest ning Põlva linna õigusaktidest, linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja ennetähtaegne lõppemine ning linnavolikogu liikme asemele asendusliikme asumine ning tema õigused ja kohustused sätestatakse seaduses. (6) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. (7) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. (8) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 13. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 14. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku linnavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Igal linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. (4) Linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (8) Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. (9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast linnavolikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud linnavolikogu esimehe valimisega samas korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. § 15. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) moodustab vajadusel linnavolikogu istungi ettevalmistamise korraldamiseks linnavolikogu eestseisuse ja juhib selle tööd linnavolikogu kehtestatud korras; 3) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele või volitab teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 6) käsutab linnavolikogu poolt kinnitatud linna eelarve alusel linnavolikogu eelarvelisi vahendeid, vastutades nende täpse ja otstarbeka täitmise eest; 7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 16. Linnavolikogu esimehe asendamine (1) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab neid vanim kohalolev linnavolikogu liige. (3) Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. § 17. Linnavolikogu töökord (1) Linnavolikogu töökord kehtestatakse linnavolikogu määrusega. § 18. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja linnavolikogu kinnitatud tööplaani alusel: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 19. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõikes 3 sätestatud valdkondades tööd linnavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Linnavolikogu võib revisjonikomisjoni ettepanekul otsustada lisaks revisjonikomisjoni liikmetele ekspertide või erialaspetsialistide (edaspidi kontrollijad) kaasamise kontrollimisse. (3) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, või revisjonikomisjoni ettepanekul paneb linnavolikogu esimees selle ettevalmistamise mõnele linnavolikogu muule komisjonile. Kirjalik kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesande kinnitab linnavolikogu. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. (4) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. (5) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja või töötaja, kes osutab kontrollijatele kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (6) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija linnavolikogu esimehele. (7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (8) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (9) Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (10) Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis. (11) Akti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta 10 päeva jooksul linnavolikogule. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda linnavolikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. (12) Revisjonikomisjon vormistab kümne päeva jooksul akti ja kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle linnavolikogule ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhile. § 20. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. § 21. Linnavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed (1) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (2) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab seaduses nimetatud küsimusi linnavalitsus. III. LINNAVALITSUS § 22. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab eelarve projekti ning korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. § 23. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) koostab linnaeelarve projekti, korraldab linnaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 3) käsutab linnaeelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus; 5) kinnitab ametisse ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga; 6) moodustab linnavalitsuse hallatava asutuse hoolekogu või nõukogu; 7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 8) valdab, kasutab ja käsutab linna vara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 9) kontrollib linna vara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 11) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 24. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 25. Linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Linnavolikogu võib linnapeaks valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Igal linnapeakandidaadil on õigus esineda ettekandega oma valimisplatvormist ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. (5) Linnapeakandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas paragrahvis ettenähtud korras. (9) Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega. § 26. Linnavalitsuse moodustamine ja koosseis (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile. (4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea esildisel linnapea volituste ajaks. (6) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete kinnitamise poolthäälteenamusega. (7) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (8) Linnavalitsuse juht on linnapea. Linnavalitsuse juht ei või olla linnavolikogu esimees. § 27. Linnapea Linnapea: 1) juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) käsutab linnavolikogu kinnitatud linnaeelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 4) korraldab linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist; 5) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 6) korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli; 7) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid; 8) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 9) teeb linnavalitsusele ettepaneku linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 10) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse kodukorra ja linnavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 11) kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitatavad nõuded; 12) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses; 13) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 14) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle seaduses sätestatud korras; 15) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 16) moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone; 17) sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga; 18) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 19) korraldab linna vara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 20) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 28. Linnapea asendamine Linnapea äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda abilinnapea. Vajadusel võib linnapead asendada linnavalitsuse poolt määratud linnavalitsuse liige. § 29. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. (2) Linnavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (3) Linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise ning komisjonide täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse töökorras, mille kinnitab linnavolikogu. § 30. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. (3) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (4) Linnavalitsuse istung protokollitakse. § 31. Linnavalituse istungi protokoll (1) Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Linnavalituse istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentide vormistamise nõuetele. (2) Linnavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Linnavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad igaühele käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 32. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsuse komisjon moodustatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad, samuti komisjoni asjaajamine ja tehniline teenindamine. (2) Väljaspool linna ametiasutust teenistuses olevaid isikuid võib komisjoni liikmeks määrata nende nõusolekul. (3) Linnavalitsuse komisjonil on õigus oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks pöörduda linnavalitsuse hallatavate asutuste poole. (4) Linnavalitsuse komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru linnavalitsusele, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (5) Linnavalitsuse komisjoni liikmetele võib täiendavate tööülesannete täitmise eest maksta tasu. (6) Linnavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. Linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 33. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Alates 1. jaanuarist 2002. a on linnasekretäri asendajal kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. (5) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid; 2) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu ning töökorralduse kohta; 3) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldusetele; 4) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) jaotab ülesanded talle alluvate teenistujate vahel, annab neile juhiseid ja korraldusi ning valvab nende teenistuskohustuste täitmise üle; 11) annab linnapeale aru linnakantselei tegevusest; 12) teeb ettepanekuid talle alluvatele teenistujatele ergutuste ja toetuste määramise ning distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 13) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses või linnavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. IV. LINNA AVALIK TEENISTUS § 34. Linna ametiasutus ja omavalitsusteenistus (1) Linna ametiasutus on linnaeelarvest finantseeritav asutus, mille põhiülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Omavalitsusteenistust linna ametiasutuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (4) Linna ametiasutuste põhimäärused, struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. (5) Linna avalikud teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. (6) Ametnikuna võib linna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (7) Ametnik on kohustatud esitama volikogu määratud komisjonile igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni. (8) Majanduslike huvide deklareerimise korra linna ametnikele kehtestab linnavolikogu. § 35. Linna avalikele teenistujatele puhkusetoetuse ja hüvitise maksmine (1) Linna avalikele teenistujatele võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. (2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse puhkusetoetust puhkuse esimese osa kasutamisel. (3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. (4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. (5) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse linnavolikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 36. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Linnavalitsuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuse ning selle ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. V. LINNA MAJANDUS JA EELARVE § 37. Linna vara (1) Linna vara (edaspidi linnavara) on linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest ja Põlva linna õigusaktidest ei tulene teisiti. (3) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 38. Linna ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel Linnal on ostueesõigus oma haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 39. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutus ja linnavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimisel esindavad linna linnavolikogu esimees ja linnapea oma pädevuse piires käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 40. Linnavara omandamine ja võõrandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse linnavolikogu kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks; 2) linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel; 3) võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel; 4) muudel seaduses või linnavolikogu ettenähtud juhtudel. § 41. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse linnavolikogu määrusega. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Linna kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või linnavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. (4) Linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul kehtestab soodustuste andmise korra linnavolikogu. § 42. Koormised (1) Linnavolikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi, s.o kohustuslikke töid linna heakorraeeskirja täitmiseks. Koormis kehtestatakse linnavolikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus linna heakorraeeskirjas kehtestatud korras. § 43. Linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. (2) Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse väljapanekuga Põlva Keskraamatukogus üks kuu enne selle esitamist vastuvõtmiseks linnavolikogus. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 44. Linna eelarve (1) Linna iseseisev eelarve (edaspidi linnaeelarve) koosneb linna ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on: 1) linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise aluse; 2) linnavara majandamise kava. (4) Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsus esitab linnaeelarve projekti volikogule vähemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (5) Linnaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (6) Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (7) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus linnavolikogu kehtestatud korras. (8) Linnaeelarve reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. (9) Linnavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult linnaeelarves neile selleks ettenähtud kulude piires. (10) Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse selle väljapanekuga Põlva Keskraamatukogu lugemissaalis. (11) Linnaeelarve projekti koostamise, linnaeelarve vastuvõtmise, täitmise ja muutmise täpsema korra kehtestab linnavolikogu. (12) Linnaeelarve projekt, vastuvõetud linnaeelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning linnaeelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 ettenähtud korras. § 45. Laenu võtmine (1) Linn võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laenud. Suuremas ulatuses võib laenu võtta, kui laenu tagaja on riik. (3) Linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla linna omanduses olev kinnisvara. (4) Jooksvate kulude katteks võib linn võtta ainult lühiajalist laenu. VI. LINNA ÕIGUSAKTID JA NENDE AVALIKUSTAMINE § 46. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. § 47. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu määrusele ja teistele linnavolikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (2) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. § 48. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea või teda asendav isik ja linnasekretär. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. § 49. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse nende väljapanekuga Põlva Keskraamatukogu lugemissaalis. Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused avalikustatakse ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse nende väljapanekuga Põlva Keskraamatukogu lugemissaalis. (3) Linnavolikogu otsused saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist täitjatele ja teistele asjaosalistele ning nendega on igaühel võimalik tutvuda linnavolikogu töökorras sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu avalikustatakse vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit linnavolikogu töökorras sätestatud korras. (5) Linnavalitsuse korraldused saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Linnavalitsuse korraldustega on igaühel võimalik tutvuda linnakantseleis linnavalitsuse töökorras sätestatud korras. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Linnavolikogu istungite protokollid saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi lõppu Põlva Keskraamatukogu lugemissaali, kus need peavad olema kättesaadavad igaühele. Linnavolikogu komisjonide koosolekute protokollidega, välja arvatud andmetega, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud siseseks kasutamiseks, on võimalik igaühel tutvuda linnavolikogu töökorras sätestatud korras. (8) Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollidega, välja arvatud andmetega, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud linnavalitsuse või linnavalitsuse hallatava asutuse siseseks kasutamiseks, on võimalik igaühel tutvuda pärast nende vormistamist ja allakirjutamist linnakantseleis vastuvõtuaegadel kohapeal. (9) Linnavolikogu ja linnavalitsus võivad otsustada oma määrused avaldada kohalikus ajalehes. VII. LINNA ESINDAMINE § 50. Linna esindamine (1) Linna esindamise all käsitatakse linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires: 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. (3) Linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea võivad neile antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama Põlva linna. (4) Suhetes riigiorganite ja valitsusasutustega esindab linna oma pädevuse piires linnavolikogu või linnavalitsus. (5) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna linnavolikogu või tema määratud esindus. Suhetes teiste riikide omavalitsusüksustega esindab linna linnavolikogu või linnavalitsus. (6) Suhetes teiste omavalitsusüksustega esindab linna linnavolikogu või linnavalitsus. Omavalitsusüksuste liidu asutamise või sinna astumise otsustab linnavolikogu. (7) Kohtus esindab linna linnavalitsus. Erivolituseta esindab linna kohtus linnasekretär. VIII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 51. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Põlva linna elanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 52. Muudatuste taotlemine linna õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või õigusaktide tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. IX. LINNA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 53. Linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) kinnitab, teeb selles muudatusi ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse või põhimäärus tunnistatakse kehtetuks linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimääruse kinnitamiseks, selles muudatuste tegemiseks või põhimääruse kehtetuks tunnistamiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt üks nädal. (4) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub käesolevas põhimääruses sätestatud korras.