Loodna Vallavolikogu — Loodna valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 60, 899

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Loodna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Loodna valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Margus JEHE Kinnitatud Loodna Vallavolikogu 27. märtsi 2000. a määrusega nr 5 LOODNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 2. Eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Loodna valla territooriumil. 3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 4. Eeskiri on kohustuslik kõigile juuriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Loodna valla haldusterritooriumil. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: – jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud tegema; – aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed; – mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, kraanikausid, pliidid, külmikud, autokummid jne); – ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; – tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; – olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlike jäätmeid; – komposteerimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; – püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele ja bioloogilistele muutustele; – jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; – jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; – kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; – jäätmekogumisvahend – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed; – jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; – jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; – jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel või energia saamisel; – jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; – prügila – rajatis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; – jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik Loodna valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: – rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; – valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Loodna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vastavatesse kogumispunktidesse. Kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Eraldi kogutavate jäätmete kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 12. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendit. 13. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: – rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; – korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; – pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 14. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 15. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: – koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; – omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; – korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga. 16. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele esitatud nõuetele ning ei põhjusta kahju inimesele, keskkonnale ega kinnistule. 17. Kogumisvahendina tuleb kasutada mahutit, mis oma näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 18. Kogumisvahendina on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega kaetud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmeid jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 19. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 20. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kord aastas. 21. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 22. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab olema nende lahtiolekuajal prüginõu. 23. Avalike ürituste paigad varustab prügikogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib üritusele järgnevaks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 24. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõiduteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Mahutite mass ei tohi ületada temale kehtestatud piirnorme. 25. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 26. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 27. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnreostust või kahjustada inimeste tervist. 28. Klaaspakendid tuleb võimaluse korral paigutada eraldi ja anda üle klaastaara vastuvõtupunkti või paigutada üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse, kui need on olemas. Lehtklaasi paigutamine klaaspakendi kogumiskonteirerisse on keelatud. Lehtklaas tuleb koguda koos mittekomposteeruvate tavajäätmetega. 29. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 30. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 31. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 32. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 33. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C ja niisutamata ning tihedalt pakkimata tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedalaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist. 34. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, mis on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – komposteerimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa 1). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 35. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava veoettevõttega ja informeerima vallavalitsust sõlmitud lepingust. 36. Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru vallavalitsusele, säilitades jäätmete üleandmise akte ja arveid kuni viis aastat. 37. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: – vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; – eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi; – koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; – oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahuteid; – paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi esialgsesse kohta; – kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; – korraldama jäätmete kogumist elanikkonda vähem häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elumajade vahetust lähedusest on keelatud ajavahemikus kella 21.00 kuni kella 7.00-ni. 38. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: – konteineri mass ületab lepingus sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid või konteiner ei ole tühjendatav vabapuiste meetodil. Sellisel juhul tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; – konteineritele juurdepääs on takistatud muude esemete või lumega. 39. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteineritesse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 40. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: – sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; – organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja lepingus sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo; – kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; – tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed ning vedama need vastavasse jäätmekäitluskohta. 41. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljastatud kviitung, mille peab nõudmisel esitama vallavalitsuse poolt volitatud ametiisikule ja mida peab säilitama viis aastat. 42. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida nii, et kompostitud jäätmeid ei saaks laiali tassida linnud ega loomad ega saaks tekkida muul viisi ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 43. Lahtine kompostiaun tohib olla vähemalt 5 m kaugusel kinnistupiirist ja 15 m kaugusel kaevust ega tohi asuda veekaitsevööndis. 44. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. 45. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tuleb nende valdaja poolt tühjendada paakmasinaga vastavalt nende täitumisele ja vastavat teenust osutava ettevõtte poolt. Tühjendusprodukte tohib ladustada ainult selleks ettenähtud kohtadesse. 46. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkonnas oma maal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 47. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena hoonete küttesüsteemides. 48. Arvestades tuule suunda ja segamata naabreid ning järgides kõiki tuleohutuseeeskirju on lubatud lahtises tules oma kinnistul põletada looduslikku risu ja oksi. Okste ja risu põletamine väljapool oma kinnistu piire on keelatud. 49. Jäätmete põletamine on lubatud erisaasteloa olemasolul ja sellega määratud tingimustel. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja päästeametiga. 50. Jäätmete omavoliline ladustamine ja matmine on keelatud (välja arvatud komposteerimine ja pinnase täitmine inertsete ehitusjäätmetega oma kinnistul). VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 51. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada nii, et oleks välditud oht inimeste tervisele ja keskkonnale ja võimaldamaks hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist, keelatud on paigutada ohtlikke jäätmeid tavajäätmete kogumisnõusse või viia neid tavajäätmete prügilasse. 52. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 53. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 54. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 55. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 56. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja, milles on andmed üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleandja isiku kohta, samuti andmed ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 57. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 58. Füüsiline isik annab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) üle vastavatesse spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või otse ohtlike jäätmete jäätmekäitlusettevõttesse (vt lisa 1). 59. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võib juriidilistel isikutel olla ettevõttes ohtlike jäätmete hoiuruum, mis peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. Ruum peab olema spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatud ja tagama ohtlike jäätmete säilimise nii, et oleks välditud oht tervisele ja keskkonnale. 60. Ohtlike jäätmete ajutine säilituskoht peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega ning olema tähistatud ja varustatud vastavate juhistega säilituspaiga kasutamise kohta. Ajutiselt tohib ohtlikke jäätmeid säilitada kuni ühe aasta vältel. 61. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 62. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba jäätmeseaduses ettenähtud juhtudel. 63. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need maakonna keskkonnateenistusele. 64. Jäätmeluba väljastatakse seaduses ettenähtud korras. 65. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 66. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 67. Jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja peab esitama seaduses ettenähtud juhtudel jäätmearuande, saastetasu kalkulatsiooni ning tasuma saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID LOODNA VALLAS 68. Vallavalitsus koostab oma arengukava osana Loodna valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 69. Loodna valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 70. Jäätmehoolduse eeskirja täitmist on õigus kontrollida Loodna Vallavolikogu poolt määratud isikutel või teistel haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud isikutel. 71. Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 72. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, tsiviil-, või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 73. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab reostuse tekitaja oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse otsuse alusel. 74. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega tekitatud kahju täies ulatuses. 75. Kui reostuse tekitaja käesoleva eeskirja punktis 73 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. Lisa 1 Loodna valla jäätmehoolduseeskirjale OSALINE INFORMATSIOON JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETEST JA VASTUVÕTUKOHTADEST Antud nimekirjas on mõned näited võimalikest jäätmekäitlusettevõttetest. Kõigil jäätmetekitajatel on õigus ise valida jäätmekäitlejat. Jäätmete üleandmine jäätmeluba mitteomavale ettevõttele on keelatud. 1. Jäätmete vedu: Ragn Sells Läänemaa AS Lihula mnt 20, Haapsalu Tavajäätmete vedu tel 247 20 160 Ragn Sells Eesti AS Suur-Sõjamäe 50, Tallinn Tava- ja ohtlike jäätmete vedu tel (2) 627 76 80 OÜ Resk Sauna 2, Rapla Tavajäätmete vedu tel 55 140 2. Tavajäätmete prügilad: Uhta prügila asukoht Märjamaa vallas teenindab OÜ Resk avatud teisipäeval ja neljapäeval kella 8.00-st kuni 19.00-ni, laupäeval kella 10.00-st kuni 14.00-ni. 3. Loomakorjuste ja tapajäätmete matmispaigad puuduvad. Ettevõtted, kellel tekivad nimetatud jäätmed, peavad need kõrvaldama vastavalt kehtivale korrale ja vajadusel taotlema vastava jäätmeloa. 4. Settega heitvee ja fekaalide vedu ja vastuvõtt: Rapla Vesi ülepumplas Viljandi mnt Välja 9, Rapla, tel 94 375 vastuvõtuks vajalik leping 5. Klaas-, plastik- ja plekkjoogitaara kokkuostupunktid: AS Vaania Komeedi 5, Tallinn tel 94 375 kokkuostupunkt Märjamaal Metsa tänaval kogumiskonteinerid Orgita ja Varbola asulas 6. Vanapaberi kogumiskonteinerid: Raplas turu ja Edu poe vahelisel alal Raplas Mahlamäe kaupluse taga 7. Ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtt elanikkonnalt: Märjamaa alevis Pärnu mnt Lemmiku bussipeatuse juures. Avatud kolmapäeval kella 15.00-st kuni 18.00-ni ja laupäeval kella 11.00-st kuni 14.00-ni. 8. Mõned ohtlike jäätmete vastuvõtjad ja käitlejad: Ettevõtted saavad ohtlikke jäätmeid jäätmekäitluseks üle anda allpool toodud ettevõtetele. Jäätmekäitlus on tasuline. Jäätmeseaduse kohaselt peab ettevõte üleantud jäätmed märgistama ja saama vastuvõtjalt tõendi jäätmete üleandmise kohta. AS Masp Laki 25, Tallinn, tel 2 639 30 34 Päevavalguslambid, akud, patareid, värvide ja lahustite jäätmed, vanad õlid, ravimid, mürkkemikaalid jm AS EcoPro Rävala 8, Tallinn, tel 2 631 42 23; 250 18 523 ohtlike jäätmete vastuvõtt AS Kesto Paljassaare põik 9a, Tallinn, tel 2 639 52 22; 251 65 545 Akude ja patareide vastuvõtt. Koos akuhappega akude eest maksta tasu. Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Suur-Sõjamäe tee 37/39, tel 2 660 45 98 õlid, happed, orgaanilised lahustid, värvid, kemikaalid, loomsed jäätmed, taimsete ja loomsete rasvade töötlemise jäätmed AS Reci Eesti Ravi 19–7, Tallinn, tel 2 631 33 10, 250 52 278 õlijäätmete utiliseerimine, reostunud pinnase puhastamine