Laheda Vallavolikogu — Laheda valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 59, 897

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Laheda Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laheda valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laheda Vallavolikogu 26. mai 1999. a määrus «Muudatuste tegemine Laheda valla põhimäärusesse». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Aare KALLAS Kinnitatud Laheda Vallavolikogu 5. juuni 2000. a määrusega nr 7 LAHEDA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Laheda vald (edaspidi vald) asub Eesti Vabariigi kaguosas, valla administratiivkeskus asub Tilsi külas. Laheda vald piirneb Põlva valla, Kanepi valla, Sõmerpalu valla, Võru valla, Lasva valla ja Veriora vallaga. § 2. Laheda valla kohalik omavalitsus (1) Valla omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorgani õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja võimalusi. (2) Omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Laheda vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangaasutustes ja oma sümboolika. § 4. Laheda valla omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Laheda valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 6. Laheda valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda valla omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse neile avalike teenuste osutamisel soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus; 8) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks. § 7. Laheda valla omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Omavalitsuse ülesannete realiseerimine tagatakse valla arengukava ja eelarve kujundamisega ning maksusüsteemi rakendamisega seadustes määratud ulatuses ja korras. (3) Omavalitsus teostab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. § 8. Laheda valla omavalitsusorganite ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusorganite ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusorganite ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadustega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. (5) Seadustega pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmine, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 9. Laheda valla põhimäärus Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 10. Laheda valla arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 11. Laheda valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 12. Laheda valla omavalitsuse õigus moodustada liite ja ühisasutusi Omavalitsusel on õigus moodustada teiste omavalitsustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 13. Laheda valla omavalitsuse õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Omavalitsusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsust tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 14. Laheda valla sümbolid (1) Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kuulub kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. (2) Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. (3) Valla lipp ei tohi olla normaalmõõtmetelt suurem riigilipust. II. PIIRID JA HALDUSJAOTUS § 15. Laheda valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi seadusega. (2) Valla piiride muutmine toimub pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. (3) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksuste ja maakonna maa-ametiga. (4) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel, juhindudes teeseadusest ja teistest antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. III. VALLAELANIKUD § 16. Laheda valla elaniku mõiste Vallaelanik on isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Laheda valla territooriumil. § 17. Laheda valla elaniku valimisõigus Vallaelanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 18. Muude isikute seisundi reguleerimine Volikogul on õigus reguleerida Laheda valla territooriumil kinnisvara omavate või haldavate, samuti ajutiselt elavate või töötavate isikute ning valla külaliste käitumist seaduses sätestatud ulatuses. IV. LAHEDA VALLAVOLIKOGU § 19. Laheda Vallavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimiste läbiviimiseks moodustab volikogu valla territooriumil ühe valimisringkonna. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Valimisringkond moodustatakse hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva ning määratakse kindlaks selle piirid ning mandaatide arv. Volikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Hääletamise korraldamiseks jaotab valitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks. Valitsus moodustab valimisjaoskonnad hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu ja piirid ning ühtse numeratsiooni valla territooriumil ja jaoskonnakomisjonide asukohad. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 20. Laheda Vallavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogus sellise küsimuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 21. Laheda Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) tagasiastumisega; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) teovõimetuks tunnistamisega; 5) tema surmaga; 6) volikogu tegutsemisvõimetusega; 7) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 8) nimetamisega kohtunikuks. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogu tegutsemisvõimetusega seotud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Tagasiastumise puhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. (6) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise ja tema asendamisega seotud küsimused volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste ennetähtaegset lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 22. Laheda Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 5) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 6) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uue koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. (7) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 23. Laheda Vallavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. (10) Kui omavalitsuse volikogu liikmete arv on langenud miinimumini või alla selle, mis ei võimalda otsustuste vastuvõtmist küsimustes, kus on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, siis korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 24. Tööandja kohustus Laheda Vallavolikogu liikme ees (1) Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. (2) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, selle komisjonide koosolekutest ning võimaldama volikogu poolt antud ülesannete täitmise. § 25. Laheda Vallavolikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 26. Laheda Vallavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkonna piiride ja mandaatide arvu määramine valimisringkonnas ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valitsuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning nimetatud asutuste põhimääruste kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega omavalitsuse, omavalitsusüksuse või omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Omavalitsuse volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. V. LAHEDA VALLAVALITSUS § 27. Laheda Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning valitsusele seatud ülesandeid. § 28. Laheda vallavanema valimine Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. § 29. Laheda vallavanema õigus moodustada vallavalitsus (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 30. Laheda Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 31. Laheda Vallavalitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes käesolevast põhimäärusest, valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 32. Laheda valla külavanem (1) Laheda valla külavanemad kinnitatakse valitsuse poolt kindlale külale või külade grupile. (2) Külavanemate kandidaadid valitakse külakoosolekul valimisõiguslike külaelanike poolt. (3) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema staatus, valimise kord, pädevus ja volitused sätestatakse külavanema põhimääruses, mille kinnitab valitsus. (4) Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. VI. LAHEDA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS § 33. Laheda Vallavolikogu ja Vallavalitsuse töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu juhatuse, volikogu ja valitsuse komisjonide töövorm on koosolek. Volikogu ja valitsuse töökorraldus toimub vastavalt volikogu ja valitsuse töökorrale. Volikogu töökorra kinnitab volikogu oma otsusega ning valitsuse töökorra valitsus oma korraldusega. § 34. Laheda valla asjaajamiskeel (1) Omavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda omavalitsuse ja tema ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise omavalitsuses sätestab keeleseadus. § 35. Laheda Vallavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti juhatuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse kas vallaelu probleemvaldkonniti või lähtuvalt volikogu pädevusse kuuluvate valdkonnagruppide kaupa volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. (4) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. § 36. Laheda Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Valla valimiskomisjon kutsub volikogu uue koosseisu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valitud volikogu liikmete registreerimist ja vastava otsuse avalikustamist. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu korralise (k.a erakorralise) istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele kätte toimetatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse, revisjonikomisjoni, volikogu juhatuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 37. Laheda Vallavolikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 5) sõlmib volikogu tööks vajalikke lepinguid; 6) kasutab eelarvega ettenähtud raha ja vahendeid kehtestatud korras; 7) kontrollib ja kinnitab volikogu liikmete istungist osavõtu registreerimise lehed ning esitab kulutusi tõendavad dokumendid; 8) kooskõlastab vallavanema poolt valitsusele ametisse kinnitamiseks esitatavad ametiasutuste, valitsuse hallatavate asutuste ja munitsipaalettevõtete juhtide kandidatuurid; 9) võtab vastu valda külastavad ametlikud delegatsioonid. § 38. Laheda Vallavolikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui üks tööpäev) asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. § 39. Laheda Vallavolikogu juhatus (1) Volikogu juhatuse koosseisu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu alatiste komisjonide esimehed. (2) Volikogu juhatuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega. (3) Volikogu juhatus: 1) koordineerib alatiste komisjonide tegevust; 2) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele; 3) kinnitab istungite soovitatava päevakorra; 4) korraldab nõupidamisi majanduse ja vallaelu olulisemates küsimustes. (4) Volikogu juhatuse tööst kutsutakse osa võtma vallavanem ja vallavalitsuse liikmed, kes kureerivad valla elu üht või teist töölõiku, ning vajadusel külavanem (külavanemad). § 40. Laheda Vallavolikogu komisjonid (1) Volikogu võib oma kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide pädevus määratakse kindlaks komisjoni töökorras. (2) Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (3) Komisjoni töökord sätestatakse käesolevas põhimääruses. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku otsusega väljendatakse komisjoni liikmete suhtumist õigusaktide eelnõudesse ja komisjonis arutusel olevasse probleemi. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga. (4) Komisjoni otsused tehakse lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele, vaatamata komisjonis vastuvõetud otsusele. (5) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (6) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. (7) Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse mingi konkreetse probleemi sügavamaks uurimiseks ning nende tegevus ja volitused lõpetatakse volikogu otsusega pärast komisjoni töö tulemuste ärakuulamist. (8) Komisjonidel on õigus kaasata küsimuste lahendamisse eksperte. § 41. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kaheliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vastu seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjoni nõudel peab valitsus või munitsipaalettevõte oma majandustegevuse kontrollimiseks või analüüsiks palkama audiitori. § 42. Volikogu juhatuse ning volikogu ja valitsuse komisjonide töökord (1) Volikogu juhatuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees ning komisjonide koosolekud komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. (2) Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning vajadusel esitatakse tutvumiseks dokumentide (õigusaktide) eelnõud. (3) Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid liikmeid. (4) Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. (5) Liikmete eriarvamus kantakse protokolli, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutusel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. § 43. Küsimuste arutelu Laheda Vallavolikogu istungil (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja (volikogu aseesimees või vanim kohalolev volikogu liige). (2) Volikogu esimees korraldab koos volikogu juhatusega volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu juhatuse poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, külavanemad külavanema põhimääruses sätestatud juhtudel, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 44. Hääletamine Laheda Vallavolikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 45. Umbusaldusmenetlus Laheda Vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu aseesimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 46. Laheda Vallavolikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. § 47. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed (1) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (2) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. § 48. Volikogule materjalide ettevalmistamise kord (1) Ettepanekuid küsimuste volikogu päevakorda võtmiseks võivad teha volikogu liikmed, vallavanem, valitsuse liikmed, revisjonikomisjon, külavanemad ja hääleõiguslikud vallaelanikud volikogu liikme või külavanema kaudu. (2) Ettepanek peab olema põhjendatud, lähtudes seadusandlusest või kohaliku elu probleemide lahendamise soovist. (3) Ettepanekule tuleb lisada lahenduse eelnõu koos õigusakti eelnõuga. (4) Ettepanek pannakse volikogus arutelule hiljemalt ülejärgmiseks istungiks ettepaneku esitamise päevast arvates, kui ettepaneku esitaja ei viita vajadusele küsimuse lahendamiseks hilisemaks tähtajaks. (5) Päevakorrapunkti käsitlemiseks vajalike materjalide ettevalmistamise korraldab volikogu juhatus, sh materjalide laekumise ajagraafikust kinnipidamise. (6) Volikogu esimehel ja juhatusel on õigus vallavanemalt (vallavanema kaudu valitsuselt) ja komisjonide esimeestelt nõuda vajalike materjalide ettevalmistamise korraldamist kõigis päevakorda tulevates küsimustes. (7) Volikogus arutusele tulevad küsimused ja õigusaktide eelnõud peavad olema eelnevalt ette valmistatud ja korrektselt vormistatud ning kättesaadavad volikogu liikmetele vähemalt 48 tundi enne istungit. (8) Materjalide puudulikkuse tõttu võib volikogu küsimuse päevakorrast välja lülitada. (9) Materjalide ebapiisav ettevalmistus on aluseks volikogu liikmetele kompensatsiooni või hüvituse vähendamiseks, ärajätmiseks, vallavanemale, valitsuse liikmetele ja ametnikele distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks või lisatasu vähendamiseks. Vastava ettepaneku teeb volikogu esimees volikogule või vallavanemale. § 49. Laheda Vallavalitsuse töö korraldamine (1) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (5) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem või valitsuse poolt määratud valitsuse liige. (6) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (8) Valitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda külavanemaid ja teisi päevakorra aruteluga seotud isikuid. (10) Valitsuse määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (11) Valitsuse täpsem töökord, komisjonide moodustamise alused ja kord ning tegevuse alused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. (12) Valitsuse haldusaparaadi struktuur koosneb struktuuriüksustest, mille koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. Struktuuriüksuste tööd juhivad abivallavanem, nõunikud või vastavate struktuuriüksuste juhid. (13) Valitsuse hallatavate asutuste tööd juhivad nimetatud asutuste juhid. § 50. Laheda vallavanem Vallavanem: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsust ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) sõlmib valla nimel lepinguid; 4) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuste, valitsuse hallatavate asutuste ja munitsipaalettevõtete juhtide kandidatuurid, kes on eelnevalt volikogu esimehe poolt kooskõlastatud; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. § 51. Volikogu ja valitsuse õigusaktid, nendele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. (4) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla raamatukogudes ja vallakantseleis. (5) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis. (8) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (9) Volikogu määrused ja otsused ning valitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (10) Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud vallakantseleis enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. (11) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (12) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktides ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (13) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (14) Valitsuse määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. (15) Vallavanem, vallasekretär ja valitsuse korraldusega kinnitatud teised valitsuse ametnikud annavad neile alluvate struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (16) Iga õigusakti originaal säilitatakse vallakantseleis. (17) Vallakantselei korraldab õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele. § 52. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja valitsus. § 53. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema vallakantseleis kättesaadavad igaühele. (7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. VII. VALLA OMAVALITSUSTEENISTUS § 54. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valla põhimäärus. (2) Vallavanem ning tema abi, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 55. Laheda Vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse seaduse staaži alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 6–10 aastat – kuue kuu amtipalk; üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel, kui ta on saanud 65-aastaseks, makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 – aastat kahe kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (5) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (6) Punktis 5 sätestatud hüvituse maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendid valla reservfondist § 56. Laheda vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 57. Vallasekretäri sotsiaalsed garantiid (1) Vallasekretäri teenistusest vabastamisel ametniku algatusel, tema tervisliku seisundi või vanuse tõttu makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat – nelja kuu kuupalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. § 58. Laheda vallakantselei (1) Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine. (2) Vallakantselei juht on vallasekretär. § 59. Laheda vallakantselei ülesanded Vallakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide eelnõud ning edastada need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses valla põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning esitada need allkirjastamiseks; 4) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ning vastavalt valla põhimäärusele üldist tähtsust omavate volikogu määruste saatmine Riigikantseleile; 5) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise tagamine; 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) valla registrite pidamine; 10) perekonnaseisualane töö; 11) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 12) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 13) kaadritöö; 14) dokumentide koostamine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamise korraldamine kuni nende üleandmiseni arhiivi; 15) volikogu esimehe ja vallavanema muude korralduste täitmine vallakantselei pädevuse piires. § 60. Omavalitsusteenistujad (1) Valla omavalitsusteenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. (2) Ametnik on valla ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. (3) Abiteenistuja on valla ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (4) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 61. Omavalitsuse ametiasutuste teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine ning ametikohtade nimetuste kehtestamine (1) Omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. (2) Omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse vastavast määrusest lähtudes. § 62. Teenistusse võtmine (1) Omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (2) Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. (3) Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. (4) Valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu. VIII. VALLAELANIKE OSALEMINE OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 63. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast arvates. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul algatuse esitamise päevast arvates volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 64. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest arvates. (3) Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. (4) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (5) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest alates on taotlejal võimalik asja arutamisest osa võtta. (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 65. Omavalitsuse suhted riigiorganitega (1) Omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Omavalitsusorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 66. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 67. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning valitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning valitsuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning valitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja valitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. X. MAJANDUS JA EELARVE § 68. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu vastavalt seadusele. (3) Omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Omavalitsusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 69. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja valitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja-, osaniku- või aktsionäriõigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla põhimäärusega. § 70. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib valitsus vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 71. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit. Pärast volikogu poolt määratud tähtajaks esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu vastu määruse arengukava kinnitamise või muutmise kohta. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 72. Üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 73. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Omavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 74. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada puhas ja tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. § 75. Valla eelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. (4) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 76. Valla eelarve koostamine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Valla eelarve eelnõu ettevalmistamise korra kehtestab volikogu. (3) Eelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (5) Vastu võetud valla eelarve kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 77. Eelarve muutmine (1) Eelarves toodud assigneeringute ja muude kuluartiklite ümberjaotamiseks esitab valitsus valla eelarve kasutamise ja käsutamise korrast lähtudes volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. Volikogul on õigus algatada valla eelarve muutmise menetlust pärast valitsusepoolse seisukoha ärakuulamist. (2) Valitsusel on õigus teha oma pädevuse piires eelarve muudatusi, kas omal algatusel või vallavanema või valitsuse hallatava asutuse juhi taotluse alusel. (3) Eelarvet võib valitsus muuta pärast vallavanema, valitsuse vastava struktuuriüksuse juhi või valitsuse hallatava asutuse juhi seisukoha ärakuulamist. Kirjalikud seisukohad lisatakse eelarve muutmist sätestavale valitsuse õigusaktile. § 78. Lisaeelarve koostamine ja jõustumine (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid või teisi kuluartikleid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest või kuluartiklitest ei jätku, võib valitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve eelnõu. (2) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute või kuluartiklite kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (3) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub valla eelarve koostamise ja vastuvõtmisega samas korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 79. Eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab alates 1. jaanuarist 2001. a olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 80. Laheda valla suhted teiste omavalitsustega (1) Valla suhted teiste omavalitsustega rajanevad lepingutel. (2) Volikogu otsusel võib valla huvide paremaks väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusele; 3) osaleda omavalitsusüksuste liitude töös. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (4) Omavalitsusliitude liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab volikogu. § 81. Omavalitsusüksuste liidu asutamine Omavalitsusüksuste liitude asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitav asutamisleping. § 82. Välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Vallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja omavalitsusüksustega nii Eesti Vabariigis kui väljaspool seda. (4) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. (5) Vald osaleb valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendades sidemeid ja tehes koostööd teiste riikide omavalitsustega. (6) Omavalitsusorgani või tema volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. § 83. Valla esindamine (1) Volikogu ja valitsust esindavad suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt volikogu esimees ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud. (2) Suhetes omavalitsusliitude jt organisatsioonidega, sh rahvusvahelistega, mille tööst on otsustatud osa võtta, esindab valda volikogu määratud esindus. (3) Esinduse suurus, määramise kord jt nõuded tulenevad konkreetse organisatsiooni põhikirjast. (4) Vastavad esindajad saavad asju ajada vaid volituste piires, nende ületamise korral kannavad esindajad täit vastutust. (5) Esindamise täpsustatud korra määrab volikogu. XII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 84. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub volikogu poolt. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil volikogu koosseisu enamus hääletab selle poolt. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad järgmisel päeval pärast avalikustamist.