Kihelkonna Vallavolikogu — Kihelkonna Vallavolikogu 13. detsembri 1995. a määruse nr 99 «Kihelkonna valla põhimääruse kinnitamine» kehtetuks tunnistamine ja Kihelkonna valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 59, 894

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9 ja paragrahvi 23 lõikest 6, Kihelkonna Vallavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 13. detsembri 1995. a määrusega nr 99 kinnitatud Kihelkonna valla põhimäärus. 2. Kinnitada Kihelkonna valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 3. Määrus koos lisaga saata Riigikantseleile avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 12. juunil 2000. a. Volikogu esimees Arvo KULLAPERE Lisa Kihelkonna Vallavolikogu 1. juuni 2000. a määrusele nr 11 KIHELKONNA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kihelkonna valla omavalitsus 1.1. Kihelkonna valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. 1.3. Kihelkonna valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 1.4. Kohalik omavalitsus vallas teostub territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 2. Kihelkonna valla omavalitsuse põhimõtted 2.1. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.1.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.1.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.5. vastutus vallale antud ülesannete täitmise eest; 2.1.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ning vahendamine soodsaimatel tingimustel; 2.1.7. tegevuse avalikkus. 3. Kihelkonna valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik isik, kelle põhiülesanne on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 3.2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kehtivatest seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 3.3. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja -vanem. 4. Kihelkonna valla omavalitsusorganid Kihelkonna valla omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks kohaliku omavalitsuste volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 5. Kihelkonna valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 5.1. Valla omavalitusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. 5.2. Valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. 5.3. Vallavolikogu valib Saare Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras. 6. Kihelkonna valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 6.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele. 6.2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. 7. Kihelkonna valla suhted rahvusvahelistes organisatsioonides 7.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd. 7.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksusi volikogu. 8. Kihelkonna valla sümboolika ja kasutamise kord 8.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp. 8.2. Kihelkonna valla vapiks on sinisel kilbil viilkatuse ja ühe aknaavaga torn, selle saatena päises paremal tähtrist, vasakul kolmikhark (ahing) – kõik hõbedased. Vapitüvimikus kaksiksarviklõikega hõbedane varras. Valla vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 8.3. Kihelkonna valla lipuks on ristkülikukujuline lipp, mis koosneb võrdse laiusega neljast punasest ja kolmest mustast horisontaalsest värvilaiust, mille ülemine ja alumine on punased. Lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Valla lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 8.4. Vallavolikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra. 8.5. Kihelkonna valla vappi kasutatakse: 8.5.1. vallavolikogu, vallavalitsuse ja munitsipaalasutuste pitsatitel ja dokumendiblankettidel; 8.5.2. valla pidulikel üritustel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, samuti valla ametiasutuste ametlikel trükistel; 8.5.3. valla piiritähistel. 8.6. Kihelkonna valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel ning suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega. 8.7. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi, Eesti riigilipust või mõnest muust lipust. 8.8. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. 8.9. Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks. 8.10. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele valla tänukirju. 8.11. Valla sümboolika ja tema statuudi muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. II. KIHELKONNA VALLA HALDUSJAOTUS 9. Valla piirid 9.1. Kihelkonna valla piir (sh merepiir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt koos piirikirjeldusega. 9.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suunduvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 9.3. Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel: 9.3.1. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel; 9.3.2. territooriumi osa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 9.3.3. haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele. 9.4. Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. 9.5. Kihelkonna valla piiride muutmist võivad algatada vastavalt seadusele: 9.5.1. Vabariigi Valitsus, tehes ettepaneku Saare maavanema kaudu vallavolikogule; 9.5.2. vallavolikogu. 9.6. Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab: 9.6.1. koos asjaomaste valitsusasutuste või omavalitsustega elanike arvamuste väljaselgitamise; 9.6.2. vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise; 9.6.3. piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste küsimuste lahendamise. 9.7. Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride muutmisega seotud küsimuste lahendamist. 9.8. Asjaomane volikogu esitab Saare maavanemale: 9.8.1. volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 9.8.2. seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus, teise valla koosseisu arvatava territooriumiosa suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotus valla arengukavaga; 9.8.3. valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega. III. KIHELKONNA VALLA ELANIK 10. Vallaelaniku mõiste Kihelkonna valla elanik on isik, kellel on isikuregistri järgi alaline elukoht Kihelkonna vallas. 11. Vallaelaniku valimisõigus Kihelkonna valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 12. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikuga võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Kihelkonna valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. KIHELKONNA VALLAVOLIKOGU 13. Volikogu moodustamine 13.1. Kihelkonna Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 13.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi elanike küsitlusi. 13.3. Volikogu valitakse kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, kusjuures hääletamine on salajane. 13.4. Kihelkonna Vallavolikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline.Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 13.5. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadusest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks Kihelkonna valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. 13.6. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. 14. Volikogu liige 14. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14.2. Volikogu liige juhindub seadusest ja valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 14.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 14.4. Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 14.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 14.6. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 14.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 15. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine 15.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 15.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 15.1.2. tagasiastumisega; 15.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kihelkonna vallas; 15.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 15.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 15.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 15.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 15.1.8. surmaga. 15.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 15.3. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 15.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 15.5. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 16. Volikogu liikme volituste peatumine 16.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 16.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 16.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 16.2.2. nimetamisega prokuröriks; 16.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 16.2.4. nimetamisega antud valla ametnikuks; 16.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 16.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 16.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 16.3. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 16.4. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul Riigi Teatajas avaldamisest, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 16.5. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 16.6. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 16.7. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 17. Volikogu asendusliige 17.1. Käesoleva seaduse paragrahvides l8 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 17.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 17.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmisena sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 17.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 17.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaat, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 17.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 17.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 17.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 17.9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 18. Volikogu pädevus 18.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 18.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 18.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.1.4. koormiste määramine; 18.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 18.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 18.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 18.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 18.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe ja aseesimeeste valimine; 18.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 18.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 18.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 18.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 18.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 18.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 18.1.24. valla poolt äriühingu, sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 18.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 18.1.26. kohtukaasistujate valimine; 18.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 18.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 18.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 18.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 18.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 18.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 18.1.34. valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 18.1.35. valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 18.1.36. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuste või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 18.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 19. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 19.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Kui valla põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 19.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 19.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 19.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 19.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 19.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 19.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 20. Vallavolikogu struktuur 20.1. Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. 20.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 20.3. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 20.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu sekretär. 21. Vallavolikogu esimees 21.1. Volikogu esimees: 21.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 21.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt volikogu antud pädevusele; 21.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 21.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 21.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 21.1.6. esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 21.1.7. täidab seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 21.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 22. Vallavolikogu esimehe valimine 22.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 22.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 22.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 22.4. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 22.5. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 22.6. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 22.7. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 22.8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 23. Vallavolikogu komisjon 23.1. Volikogu moodustab vallaelanike huvidest ja oma töö vajadustest lähtudes alalisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe. 23.2. Volikogu alalised komisjonid on: 23.2.1. revisjonikomisjon; 23.2.2. majanduskomisjon; 23.2.3. sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 23.2.4. maa- ja keskkonnakomisjon; 23.2.5. haridus- ja kultuurikomisjon. 23.3. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 23.4. Komisjonid töötavad ühiskondlikul alusel, kuid komisjoni liikmetele võib volikogu otsusel määrata komisjonide ülesannete täitmisel tehtud kulutuste või komisjonide tööst osavõtu eest hüvitust. 23.5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlake komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 23.6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 23.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjoni lahenduseni mittejõudmise korral langetab otsuse volikogu. 23.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsustel on soovituslik iseloom. 23.9. Majanduskomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega valla eelarve projektide koostamine, volikogu dokumentide projektide koostamine ja volikogule esitamine, mis on seotud ettevõtluse, munitsipaliseerimise, erastamise, kohalike maksude, ehituse, transpordi, elamu- ja kommunaalmajanduse küsimustega. 23.10. Sotsiaalkomisjoni pädevuses on tervishoiu- ja sotsiaalhooldeküsimused. 23.11. Maa- ja keskkonnakomisjoni pädevuses on omandi- ja maareformiküsimused, keskkonnakaitse, kalanduse, jahinduse, metsanduse, energeetika ja heakorra küsimused. 23.12. Haridus- ja kultuurikomisjoni pädevuses on valla haridus-, kultuuri- ja spordiküsimused. 23.13. Komisjonide pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. 23.14. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 24. Volikogu revisjonikomisjon 24.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 24.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallavalitsuses. 24.3. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 24.4. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsustele: 24.4.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 24.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 24.4.3. valla ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 24.4.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 24.4.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 24.5. Plaanilised kontrollimised viiakse läbi vastavalt komisjoni tööplaanile. Plaanivälised kontrollimised määrab volikogu esimees kooskõlastatult revisjonikomisjoni esimehega. 24.6. Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes: 24.6.1. koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks; 24.6.2. valmistab ette kontrollülesande projekti ning määrab kooskõlastatult volikogu esimehega kontrollimise läbiviimise aja, viisi ja ulatuse; 24.6.3. määrab kontrolli läbiviivad isikud ning teeb vajadusel ettepanekuid ekspertide ja erialaspetsialistide kaasamiseks kontrollimisse; 24.6.4. korraldab algaktide ning kontrollitud asutuste juhtide seletuskirjade alusel revisjonikomisjonile edastatava koondakti koostamise ning kirjutab sellele koos kontrollijatega alla. 24.7. Revisjonikomisjoni liikmel on temale kontrollülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 24.7.1. saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ning saada vajadusel nende koopiaid ja kirjalikke seletusi; 24.7.2. pääseda koos kontrollitavate asutuste vastava teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlasse; 24.7.3. esitada volikogu esimehele, revisjonikomisjonile, revisjonikomisjoni esimehele ja vallakantseleile ettepanekuid nende pädevuses olevates küsimustes. 24.8. Kontrollimised toimuvad kirjaliku kontrollülesande alusel, mille valmistab ette komisjoni esimees. Volikogu esimees võib ülesannet muuta. 24.9. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Ülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. 24.10. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. 24.11. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutuses oleva kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 24.12. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele. 24.13. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. 24.14. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning ta peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. 24.15. Kontrollija kannab oma teenistuskohustuste täitmisel vastutust seadustes sätestatud korras. 24.16. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. 24.17. Kontrollimise tulemused vormistatakse lähtudes püstitatud ülesandest. 24.18. Kontrollija poolt läbiviidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 24.19. Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitav periood ja kontrolli läbiviimise aeg. 24.20. Akt peab sisaldama faktilise olukorra kirjeldust, viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda, ja järeldusi, mis osas on õigusakte rikutud. 24.21. Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad. 24.22. Kontrollija esitab akti koos lisatud dokumentide ja omapoolsete ettepanekutega kontrollitava asutuse töö parandamiseks revisjonikomisjoni esimehele. 24.23. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul revisjonikomisjoni esimehele. 24.24. Kontrollakti ja seletuskirja alusel koostab revisjonikomisjon kümne tööpäeva jooksul seletuskirja saamisest koondakti, millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni esimees ja kontrollijad. 24.25. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 25. Vallavolikogu istung 25.1. Volikogu töövorm on istung. 25.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt neli korda aastas. Juulis ja augustis volikogu korralisi istungeid ei toimu. 25.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 25.4. Volikogu uue koosseisu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. 25.5. Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele välja kutse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused koos otsuste projektidega. 25.6. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus. Volikogul on õigus korraline istung ära jätta volikogu esimehe ettepanekul, kui päevakorda ei ole esitatud ühtegi küsimust. 25.7. Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse volikogu liikmete allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. 25.8. Volikogu istungi päevakorra projekti esitab kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul asendaja, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 25.9. Ettepanekuid volikogu päevakorra kohta ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 25.9.1. volikogu liikmed; 25.9.2. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 25.9.3. revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 25.9.4. valla elanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme kaudu. 25.10. Päevakorra projekti kantakse kõik istungi kutsetes märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimused. 25.11. Volikogu päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 25.12. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Mõlema puudumisel lükatakse volikogu istung edasi. Volikogu esimest istungit juhib kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 25.13. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 25.14. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega. 25.15. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. 25.16. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 25.17. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 18.1.2, 18.1.4, 18.1.6, 18.1.7–18.1.11, 18.1.14, 18.1.15 ja 18.1.18 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 25.18. Hääletamine volikogus on avalik. 25.19. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 25.20. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 25.21. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 25.22. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu sekretär tagab istungi protokollide ja volikogu õigusaktide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. 25.23. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, volikogu õigusaktide ja protokollide kättesaadavus tagatakse seaduste ning vallavolikogu istungi kodukorra alusel. 26. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 26.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 26.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 26.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. 26.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotuse tõttu. 26.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 27. Vallavolikogu õigusaktide algatamine Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 27.1. volikogu liikmel; 27.2. volikogu komisjonil; 27.3. vallavalitsusel; 27.4. vallavanemal; 27.5. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 27.6. Kodanike poolt esitatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 27.7. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuses. 28. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 28.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 28.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 29. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja nende jõustumine 29.1. Volikogu määrused avalikustatakse vallamajas oleval teadetetahvlil ja valla infolehes. 29.2. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast. 29.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 29.4. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 29.5. Volikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 29.6. Volikogu määrused ja otsused ning protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 29.7. Volikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 30. Õigusaktide täitmise kontroll 30.1. Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. 30.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 30.3. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 30.4. Vastus järelepärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. 30.5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsuse istungile. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 31. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 31.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 31.1.1. pole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 31.1.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. 31.2. Kui vallavolikogu otsustub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS 32. Vallavalitsus 32.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kihelkonna vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ning käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 32.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 32.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 32.3. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 32.4. Vallavalitsus moodustab vallakantselei ning määrab kindlaks vallavalitsuse teenistuse korra. 32.5. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. 32.6. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingute alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 33. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 33.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, kolm mittepalgalist liiget ja vallasekretär. 33.2. Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 33.3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse nimetamise päevast. 33.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, millal uus koosseis on õiguspädev küsimusi otsustama. Käesolev punkt ei laiene vallasekretärile. 33.5. Vallavalitsus, v.a vallasekretär, esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. 33.6. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumist. 33.7. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 34. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 34.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi vallaeelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid, 34.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 34.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.6. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtuorganites; 34.1.7. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 34.1.8. kinnitab ametisse vallaasutuse juhi vallavanema ettepanekul; 34.1.9. täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid. 34.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 34.3. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja vähemalt kaks päeva enne istungit. 34.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 34.5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtavad peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt kaks liiget. 34.6. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, häälte võrduse korral otsustab istungi juhataja hääl. 34.7. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil. 34.8. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja, kes määratakse vallavanema käskkirjaga. 34.9. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. 34.10. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja mida volikogu pole jätnud volikogu ainupädevusse. 34.11. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadusega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 34.12. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Nende äraolekul määratakse asendamine vallavanema käskkirjaga. 34.13. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 34.14. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad igal tööpäeval vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 35. Vallavanema valimine 35.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 35.2. Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 35.3. Vallavanem valitakse koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 35.4. Vallavanemakandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 35.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 35.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kolm küsimust. 35.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi hääletamiskomisjon samas korras volikogu esimehe valimisega. 36. Vallavanem 36.1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning nimetatakse ametisse vallavolikogu otsusega. 36.2. Vallavanem: 36.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 36.2.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele erivolituseta; 36.2.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 36.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 36.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 36.2.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 36.2.7. esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi; 36.2.8. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta; 36.2.9. täidab talle seaduste ja volikogu otsuste alusel pandud ülesandeid. 36.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 36.4. Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 37. Vallasekretär 37.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 37.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses ning vastab seaduses vallasekretärile esitatud nõuetele. 37.3. Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 4) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta; 7) esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 8) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 9) vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 10) kinnitab valijate nimekirja; 11) täidab teisi talle seaduse ja ametijuhendiga ning vallavanema pandud ülesandeid. 37.4. Vallasekretäri asendamine määratakse vallavanema käskkirjaga. 37.5. Vallasekretärile makstakse ametist vabastamisel hüvitust avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras. 38. Vallavalitsuse komisjonid 38.1. Tööks vajalikud komisjonid moodustab ühekordselt vallavalitsus. Komisjoni koosseisu võib kaasata spetsialiste ja eksperte, kes ei pea olema vallavalitsuse töötajad. 38.2. Vallavalitsuse komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga. 38.3. Komisjoni otsused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. VI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 39. Õigusaktide algatamise õigus vallaelanike poolt 39.1. Vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel‚ kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 39.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 39.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 39.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 39.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osa võtta küsimuse arutelust volikogus või valitsuses. 39.6. Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine võetakse arutusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. 40. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 40.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 40.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti kättesaamise päevast. 40.3. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või kehtetuks tunnistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 41. Valla avalik teenistus 41.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses (vallavalitsuses). 41.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 41.3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 41.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse tööle ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on volikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 41.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 41.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 41.7. Vallaametnikele makstakse ametist vabastamisel hüvitust avaliku teenistuse seaduses ja töölepinguseaduses ettenähtud korras. 41.8. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena kuue kuu ametipalk. 42. Valla teenistujate ametisse võtmine 42.1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega määramata ajaks. 42.2. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 1) ajutiselt ära oleva ametniku asendaja; 2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 3) koosseisuväline ametnik; 4) volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. 42.3. Ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. 42.4. Vallavanema otsusel võib ametikohtade täitmiseks välja kuulutada avaliku konkursi vastavas ametiasutuses. 43. Valla asutused 43.1. Kihelkonna valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud vallaasutused. 43.2. Valla ametiasutus on vallavalitsus. 43.3. Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 43.4. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VIII. VALLA ESINDAMINE 44. Valla esindusfunktsioonide täitmine 44.1. Valla esindamise all käsitatakse volikogu ja valitsuse ametiisikute pädevust esindada Kihelkonna valda suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 44.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid. 44.3. Valda esindavad oma pädevuse piires: 1) vallavolikogu või selle esindus; 2) vallavalitsus või selle esindus; 3) vallavolikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 44.4. Kolmandad isikud esindavad Kihelkonna valda neile antud volituste piires. 44.5. Vallavolikogu esindab valda: 1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 44.6. Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjaga; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 5) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 6) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust; 7) volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel tema asendaja või mõni teine volikogu liige talle volikogu esimehe poolt antud volituste piires. 44.7. Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 44.8. Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministri ja teiste ministritega, ministeeriumide ja riiklike ametitega ja nende kohalike struktuuridega; 2) suhetes omavalitsusüksustega ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Saare Maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega täitevvõimu teostamiseks; 5) volikogu volitatud juhtudel; 6) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 7) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 8) Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või vallaametnik talle vallavanema poolt antud volituste piires. 44.9. Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees ja vallavanem. 44.10. Kohtus esindab Kihelkonna valda vallavalitsus. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta, teised isikud vallavalitsuse poolt antud volituse alusel. 44.11. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib volikogu esindada kohtus vallavolikogu esimees ilma erivolitusteta või volikogu esimehe määratud esindaja volikirja alusel. 44.12. Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema poolt kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile või vallavanema poolt volitatud korras. 45. Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt 45.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 45.2. Volikogu delegatsiooni koosseisu või delegatsiooni liikmed vallavalitsusega ühises delegatsioonis määrab volikogu oma otsusega. 45.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu või delegatsiooni liikmed volikoguga ühises delegatsioonis määrab vallavalitsus oma korraldusega. 46. Valla esindamine tehingute tegemisel 46.1. Vald kui avalik õiguslik-juriidiline isik teeb oma tehingu esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juriidiline isik võib olla esindaja, kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega. 46.2. Esindaja peab ise tegema tehingu, milleks teda volitati, kui volitusega ei ole antud esindajale edasivolitamise õigust. Edasivolitamise korral vastutavad esindaja ja isik, kellele esindaja on volituse edasi andnud, solidaarselt. 46.3. Valla esindaja tehingu tegemiseks võib määrata volikogu oma otsusega või vallavalitsus oma korraldusega. IX. VALLA EELARVE; KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 47. Valla eelarve 47.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 47.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 48. Valla eelarve tulud ja kulud 48.1. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud laekumised. 48.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 49. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine 49.1. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad vallavalitsuse struktuuriüksused ja vallaasutuste juhid eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks vallavalitsusele ettepanekud. 49.2. Valla eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus koos volikogu eelarvekomisjoniga hiljemalt novembriks. 49.3. Projekti alusel teatab vallavalitsus eelseisva aasta majandusliku ja sotsiaalse prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajatele tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 49.4. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. 49.5. Eelarvesse lülitatakse kõik eelarveaasta tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 49.6. Parandusettepanekud tuleb esitada eelarve esimese ja teise lugemise ajal. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise ajal. Pärast teist lugemist ei saa parandusettepanekuid teha. 49.7. Eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 49.8. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osa ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 49.9. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla raamatukogus ja vallakantseleis. 50. Valla eelarve muutmine. Lisaeelarve 50.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarvekomisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 50.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. 50.3. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 50.4. Vallavalitsusel ja vallaasutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 50.5. Eelarve reservfondi käsutab vallavalitsus volikogu määrusega kehtestatud korras. 50.6. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei piisa, võib vallavalitsus vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 50.7. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras eelarve vastuvõtmisega, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud erisusi. 51. Eelarve täitmine 51.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 51.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 51.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 51.4. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele. 52. Kohalikud maksud ja koormised 52.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 52.2. Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 52.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 53.4. Isik, kelle koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul maksta koormise täitmise eest raha, mida peab kasutama koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 53.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 53.6. Koormist ei või asendada maksuga vallaeelarvesse. 53.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 53.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. X. VALLAVARA 53. Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine 53.1. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning varalised õigused ja kohustused. 53.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatisest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 53.3. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 53.4. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kinnitatud vallavolikogu määrusega. 53.5. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 54. Valla majandustegevus 54.1. Valla majandustegevuseks on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine ettevõtluses; 3) tehingud vallavaraga; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 5) muu vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud majandustegevus. 54.2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 54.3. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 54.4. Vallaasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. Asutuse kooseisud kinnitab vallavalitsus asutuse juhi ettepanekul. 54.5. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed kinnitab ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. 54.6. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. 54.7. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. XI. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 55. Valla arengukava 55.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 55.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 55.3. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele ja kinnitamisele; 2) planeeringute koostamisele ja kinnitamisele; 3) investeeringute kavandamisele eelarveaastast pikemaks perioodiks; 4) rahaliste ja muude vahendite taotlemisele väljastpoolt valla eelarvelisi vahendeid; 5) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele. 56. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 56.1. Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast selle läbivaatamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides. Arengukava projekt on kättesaadav kõigile vallaelanikele vallamajas ja valla raamatukogus. 56.2. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukava kohta volikogu poolt kehtestatud ajaks. 56.3. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 56.4. Arengukava muutmise vajaduse ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 57. Valla planeeringud 57.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, selle koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 57.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasutuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 57.3. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksemate osade kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab vallavalitsus ja kehtestab volikogu. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. 57.4. Üld- ja detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 57.5. Vald võib kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu alusel seaduses sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. XII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 58. Koostöövormid 58.1. Kihelkonna vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 58.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 58.3. Kihelkonna vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 58.4. Eelmises lõigus tähendatud koostöö korral võib Kihelkonna Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 58.5. Valla nimel teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 58.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumisel või nendest lahkumisel, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. 59. Külavanem 59.1. Külavanema valivad ühe või mitme küla elanikud küla täiskasvanud elanike koosolekul lihthäälteenamusega kolmeks aastaks. 59.2. Külavanem esindab külaelanike huve volikogus ja vallavalitsuses ning juhib küla ühistegevust. 59.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 59.4. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 59.5. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus kandidaadi nõusolekul. XIII. LÕPPSÄTTED 60. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 60.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 60.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus peab läbima volikogus vähemalt kaks lugemist, kui muudatus ei tulene seadusest. 60.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.