Aseri Vallavolikogu — Aseri valla põhimääruse kinnitamine — KO, 58, 886

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 9 ning seoses põhimääruse muutmisega, Aseri Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Aseri valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 10. juunil 2000. aastal. 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 16. detsembri 1998. a määrus nr 43 «Aseri valla põhimääruse kinnitamine» Volikogu esimees Liia STEKLOVA Kinnitatud Aseri Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 11 ASERI VALLA PÕHIMÄÄRUS ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse eesmärk 1.1. Aseri valla põhimääruses sätestatakse Aseri valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord. 2. Valla kohalik omavalitsus 2.1. Aseri valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike huvides, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad seaduse alusel Aseri vallas valla elanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Aseri vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. 3.2. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine. 3.3. Vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 3.4. Seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. 3.5. Vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel. 3.6. Avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel. 3.7. Tegevuse avalikkus. 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Aseri vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Aseri valla õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Aseri vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Aseri valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. Aseri valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel Aseri Vallavalitsus ja vallavanem. Aseri valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on antud vastavad volitused. 5. Aseri omavalitsusorganid on: 5.1. Aseri Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduses ettenähtud korras. 5.2. Aseri Vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Aseri valla omavalitsusüksuste ülesanded 6.1. Aseri valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Aseri valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, keskkooli ja huvikooli, raamatukogude, rahvamaja, muuseumi, spordikeskuse, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Aseri valla ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses Aseri valla arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 6.4. Aseri valla ülesanne on tema kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik haldamine, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arenguks. 6.5. Aseri valla ülesanne on lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustada ja korraldada Aseri valla kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ning korraldada. 6.6. Aseri vald täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Valla sümbolid 7.1. Aseri valla sümbolid on lipp ja vapp. 7.2. Aseri valla vapi hõbedasest talast moodustunud vasakule astangule jaotatud kilbi ülaosa on sinine, alaosa roheline. Sinisel väljal hõbedane pihlakas. 7.3. Valla vapi etalonkujutis ja seletus on toodud põhimääruse lisas 1. 7.4. Aseri valla lipp on jaotatud kolmeks horisontaalseks laiuks: sinine, valge, roheline, laiusega 2,5 ; 1; 2,5 ühikut. Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2:3 (6:9). 7.5. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. 8. Valla sümbolite kasutamise kord 8.1. Aseri valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuurüksuste ruumides, samuti pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel. 8.2. Aseri valla vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab vallavolikogu (lisa 3) 9. Valla piir ja asustusüksused 9.1. Aseri valla piir (sh merepiir) määratakse seaduses sätestatud korras. 9.2. Aseri valla piiri muutmist võib algatada Vabariigi Valitsus või Aseri Vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 9.3. Aseri valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 9.4. Aseri valla haldusterritooriumil asuvad: Aseri alevik, mis on ühtlasi administratiivkeskus ja kaheksa küla – Aseriaru, Kalvi, Kestla, Koogu, Kõrkküla, Kõrtsialuse, Oru, Rannu. 10. Valla elanik 10.1. Aseri valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Aseri vallas. 10.2. Täisealisel Aseri valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele. 11. Külavanem 11.1. Küla koosoleku poolt valitakse külavanem, kes teeb tööd külavanema põhimääruse alusel. 11.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 11.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. ASERI VALLAVOLIKOGU 12. Aseri Vallavolikogu 12.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 12.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia vallaelanike küsitluse. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks reglemendi. 12.3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. 13. Vallavolikogu moodustamine 13.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 13.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas (ringkondades), kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 13.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 13.4. Aseri valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 14. Volikogu liige 14.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 14.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 14.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 14.4. Volikogu liikmetele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel vastavalt volikogu otsusele kehtestatud määras ja korras. 14.5. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 14.6. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt volitatud või kinnitatud, samuti vallavalitsuse poolt ametisse nimetatud ametnikele. Saada valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 14.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellisest üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste otsustamisel vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 14.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 15. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 15.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses 15.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 15.1.2. tagasiastumisega; 15.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Aseri vallas; 15.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 15.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 15.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 15.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 15.1.8. surmaga. 15.2. Eespool nimetatud asjaolude teatavaks saamise korral informeerib Aseri vallasekretär kolme tööpäeva jooksul valla volikogu või valla valimiskomisjoni nende pädevuse piirides. 16. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 16.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisel. 16.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 16.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, prokuröriks, maavanemaks; 16.2.2. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, nimetamisega valla ametnikuks; 16.2.3. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 16.2.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 16.2.5. seoses tööülesannetega, õpingutega või mõnel muul põhjusel, mis takistab istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 16.3. Piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkab oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 16.4. Eespool nimetatud asjaolude teatavaks saamise korral informeerib vallasekretär kolme tööpäeva jooksul vallavolikogu. 17. Vallavolikogu asendusliige 17.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. 17.2. Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 17.3. Asendusliikmete määramisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatu. 17.4. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 17.5. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 17.6. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 18. Vallavolikogu pädevus 18.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 18.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 18.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.1.4. koormiste määramine; 18.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 18.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 18.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 18.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 18.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 18.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 18.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 18.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 18.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 18.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 18.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 18.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 18.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 18.1.26. kohtukaasistujate valimine; 18.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 18.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 18.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 18.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 18.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 18.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 18.1.34. valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 18.1.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 18.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 18.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 18.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 19. Vallavolikogu struktuur 19.1. Vallavolikogu koosneb 13 liikmest. Töötab täiskoguna, samuti volikogu komisjonide kaudu. 19.2. Vallavolikogu kehtestab oma üksikasjalise töökorralduse volikogu reglemendiga. 19.3. Vallavolikogu moodustab komisjone vastavalt vajadusele. 20. Vallavolikogu esimees 20.1. Vallavolikogu esimees: 20.1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamise; 20.1.2. esindab Aseri valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 20.1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 20.1.4. korraldab vallavolikogu otsuste ja määruste täitmise kontrollimist; 20.1.5. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 20.2. Vallavolikogu esimehe koht võib vallavolikogu otsuse alusel olla palgaline või talle võib maksta hüvitist. 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on valimistel üks hääl. 21.2. Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid registreeritakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja kantakse kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad kandidaadid taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 21.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt 3-liikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 21.4. Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 21.5. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häält viiakse läbi kordushääletamine, kus jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 21.6. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 21.7. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimisteks sätestatud korras. 22. Vallavolikogu komisjon 22.1. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevuse valdkonnad, kinnitab alatiste komisjonide põhikirjad. 22.2. Vallavolikogu komisjonide ülesanne on vallas lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuste andmine volikogu ja valitsuse õigusaktide eelnõu kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. 22.3. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega, komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega. 22.4. Vallavolikogu koosoleku töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 22.5. Komisjoni otsused on volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. 22.6. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu otsuse tegemise päeval. 22.7. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib moodustada ajutisi komisjone, määrates ära selle koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. 22.8. Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu reglemendis ja komisjoni põhikirjas. 23. Vallavolikogu revisjonikomisjon 23.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt 3-liikmelise revisjonikomisjoni. 23.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 23.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekust, kooskõla vallavolikogu otsustes ja määrustes sätestatuga, vallavara kasutamise sihipärasust, lepingute täitmist, eelarve kasutamist. 23.4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos omapoolsete seisukohtadega kümne päeva jooksul volikogule. 23.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada tööks vajalikku teavet ja dokumente. 23.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24. Vallavolikogu kokkukutsumine 24.1. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asetäitja. 24.2. Vallavolikogu istungi kutse peab vallavolikogu liikmel käes olema vähemalt neli tööpäeva enne vallavolikogu istungit. Kutses märgitakse ära arutusele tulevad küsimused. 24.3. Vallavolikogu esimees või tema asetäitja kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt sätestatud küsimuste arutamiseks. 24.4. Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalisem kord sätestatakse vallavolikogu töökorras (reglemendis). 25. Vallavolikogu istung 25.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale (reglemendile). Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavolikogu liikmetest. Volikogu töökeel on eesti keel. 25.2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kui ka volikogu aseesimees on ära, juhatab volikogu istungit sellel viibiv kõige vanem volikogu liige. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 25.3. Vallavolikogu istungi päevakorra koostab vallavolikogu esimees või aseesimees ning kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. Pärast kinnitamist võib päevakorda muuta üksnes volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 25.4. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib volikogu istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 25.5. Vallavolikogu võtab vastu otsuseid poolthäälteenamusega. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 25.6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asetäitja või teda asendav volikogu liige. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse valla kantselei poolt. 25.7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutamine, hääletamine, otsuste tegemise ja protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu (töökorras) reglemendis. 26. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 26.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 26.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 26.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 26.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 27. Vallavolikogu õigusaktid 27.1. Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 27.1.1. vallavolikogu liikmel; 27.1.2. vallavolikogu komisjonil; 27.1.3. vallavalitsusel; 27.1.4. vallavanemal; 27.1.5. vähemalt 1%-l valla hääleõiguslikel elanikel. 27.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. 27.3. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu reglemendis sätestatud korrale. 28. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 28.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 28.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 28.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 28.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 28.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast kinnitanud valitsuse liikmeid. 28.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VALLAVALITSUS 29. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 29.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega pandud ja vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 29.2. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 29.3. Vallavalitsus korraldab valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 29.4. Vallavalitsus võib oma korraldava ja täitva tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 29.5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse avaliku teenistuse töötajad on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 30. Vallavalitsuse struktuur 30.1. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja ülejäänud liikmed vallavanema esildisel. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 30.2. Vallavalitsuse kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. 30.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 30.4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 31. Vallavanem 31.1. Korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 31.2. Esindab Aseri valda vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 31.3. Annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 31.4. Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. 31.5. Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu ning teeb ettepanekuid selle muutmiseks. 31.6. Esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamiseks. 31.7. Täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 31.8. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 31.9. Vallavanema lahkumisel või vabastamisel määrab vallavolikogu ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni ja uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 32. Vallavanema valimise kord 32.1. Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 32.2. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 32.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. 32.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse vallavolikogu esimehele kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 32.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 32.6. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 32.7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 32.8. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 32.9. Kui kumbki kandidaat ei saanud kordushääletamisel nõutavat häälteenamust, viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 32.10. Vallavanema valimiseks võib korraldada vallavolikogu otsuse alusel ka avaliku konkursi, kus vallavolikogu sätestab eelnevalt kandidaatidele esitatavad nõudmised ja konkursi korraldamise protseduuri. 33. Vallavalitsuse kinnitamise kord ja volituste tähtaeg 33.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 33.2. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 33.3. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. 33.4. Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33.5. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.6. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 33.7. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälteenamusega. 33.8. Vallavalitsuse liikme saab ametist vabastada talle salajasel hääletusel poolthäälteenamusega volikogus umbusaldust avaldades. 34. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 34.1. Vallavalitsus valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest. 34.2. Vallavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega ja käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele. 34.3. Vallavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse. 34.4. Vallavalitsus esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 34.5. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud otsuse või määruse uuesti läbivaatamist. 34.6. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. 34.7. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 34.8. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 34.9. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 34.10. Vallavanem või tema asendaja võib vallavalitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid. 35. Vallasekretär 35.1. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 35.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 35.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. Vallasekretär: – juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja koosseisude kohta; – annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; – korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; – saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad ühe nädala jooksul nende vastuvõtmisest arvates; – esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; – hoiab valla vapipitsatit; – osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist, korraldab vallavalitsuse juriidilise teenindamist; – annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; – täidab teisi seaduses ning valla töökorralduses talle pandud ülesandeid. 35.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 36. Valla avalik teenistus 36.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutustes. 36.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 36.3. Valla avalik teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 36.4. Valla avalikku teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 37. Valla avalike teenistujate sotsiaalsed garantiid 37.1. Valla ametnike sotsiaalsed garantiid kehtivad vastavalt KOKSi paragrahvile 54¹ ja avaliku teenistuse seadusele. VALLA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 38. Valla eelarve tulud ja kulud 38.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 38.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 38.3. Valla eelarve tulud on: – laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; – laekumised valla asutustest, äriühingutest ja vallavarast; – rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; – laenud ja intressid; – muud laekumised. 38.4. Valla eelarve kulud on assigneeringud : – seadusega pandud kohustuste täitmiseks; – lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; – muude vajaduste finantseerimiseks; – reservfondi moodustamiseks. 38.5. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks, kui vallal on selleks moodustatud eelarves fond. 39. Valla eelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 39.1. Valla eelarve projekti koostamise aluseks on valla arengukava, seadusega vallale pandud kohustused, lepingutest tulenevad kohustused, eelmisest eelarveaastast üleminevad kohustused. 39.2. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras. 39.3. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused vallavalitsusele oma ettepanekute projektid koos põhjendustega hiljemalt 15. oktoobriks. 39.4. Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus koos valla eelarvekomisjoniga. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. 39.5. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 39.6. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vara müügiks või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. 39.7. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta tehtud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. 39.8. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 39.9. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 39.10. Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. 39.11. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja täitmine avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 40. Eelarve täitmine 40.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu sätestatud korras. 40.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 40.3. Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele lisatakse vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (jõustub 1. jaanuaril 2001. a) 41. Kohalikud maksud ja koormised 41.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. 41.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarvega või eelarve muutmisega. 41.3. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 41.4. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus. 41.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 41.6. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 41.7. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 41.8. Koormise võib kehtestada füüsilisele või juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 41.9. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 41.10. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt seadusele. 41.11. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, ta ei või olla lepingu objektiks. VALLAVARA 42. Vallavara (munitsipaalomand) mõiste 42.1. Vallavara on vallale kuuluv vara, s.t kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 42.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab vallavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele. 42.3. Vallaeelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 42.4. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu poolt sätestatud korras. 42.5. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 43. Vallavara valdus 43.1. Vallavara valdajad on vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus ja vallaasutus. Vallale kuuluvad kohaliku omavalitsuse asutused ja äriühingud, kus vald on ainsaks osanikuks või aktsionäriks, on vallavara valdajad vastavalt põhikirjale. 43.2. Vallavara valdajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 43.3. Vallavara valdajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbeka kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. 43.4. Riigi poolt tasuta vallale üleantud vara võib võõrandada juhul, kui vara ei ole enam vallale vajalik tema ülesannete täitmiseks või see on muutunud kasutamiskõlbmatuks. 43.5. Võõrandamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 43.6. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 44. Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 44.1. Valla majandustegevus on: – osalemine ettevõtluses; – tehingud vallavaraga; – ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; – fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 44.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 44.3. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 44.4. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Nõukogu liikmed nimetab, samuti muid õigusi teostab vallavalitsus, kui nõukogu ei ole, nimetab vallavalitsus juhatuse liikmed. 44.5. Kui sihtasutusel, äriühingul on ka teisi aktsionäre ja osanikke, samuti valla osalemise liikmena mittetulundusühingutes otsustab valla osalemise ja osalemise lõpetamise vallavolikogu, muus osas teostab õigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. 44.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid käesolevas põhimääruses kehtestatud volituste piires. VALLA ARENGU PLANEERIMINE 45. Valla arengukava mõiste, vastuvõtmine ja muutmine 45.1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, kavandatud valla pikemaajaline tegevus ning edasise arengu suunad ja eelistused. 45.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab ka arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 45.3. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 45.4. Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vallavalitsusse laekunud ettepanekute läbivaatamist. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 45.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu arengukava läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 45.6. Arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 45.7. Valla arengukava on aluseks vallaeelarve koostamiseks, investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks investeeringute taotlemiseks, laenude võtmiseks ja võlakirjade pikemaajaliseks emiteerimiseks. 46. Valla üldplaneering 46.1. Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu aktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. 46.2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. 47. Valla detailplaneering 47.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 47.2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. 48. Valla ehitustegevus 48.1. Valla pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve valla territooriumil. 48.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses, valla ehitusmääruses ja teistes valla õigusaktides sätestatud korraga. 49. Kultuuriväärtuste kaitse 49.1. Aseri valla territooriumil on kaitstavad loodusobjektid, kultuurimälestised ja huviväärsused. 49.2. Omavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate kultuuriväärtuste säilimine. 49.3. Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub riigi õigusaktides ning volikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 50. Keskkonnakaitse 50.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate loodusobjektide säilimine. 50.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korras. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 51. Välissuhted 51.1. Aseri vallal on õigus astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 51.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu poolt määratud esindus. 51.3. Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. 52. Omavalitsuste koostöö 52.1. Aseri vallal on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks valla arengu ja elanike huvides tegutseda koos teiste omavalitsustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusele või moodustada omavalitsuste liite. 52.2. Koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamist. 52.3. Valla omavalitsusorganite või nende esindajate poolt sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest, koostöölepingud kinnitab vallavolikogu. 52.4. Aseri Vallavolikogu nimetab volitatud esindaja või esindajad omavalitsusliitudesse ja muudesse ühendustesse, mille liige Aseri vald on, kui pole sätestatud teistsugune valimise kord. Esindaja volitused kehtivad üldjuhul vallavolikogu koosseisu volituste lõpuni. 52.5. Esindaja võib tagasi kutsuda vallavolikogu otsusel. 53. Omavalitsusüksuste liidu asutamine 53.1. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja liit tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 53.2. Omavalitsusüksuste liidul on õigus sõlmida liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikliku kohustuse täitmiseks juhul, kui selle poolt on kõik liitu kuuluvad omavalitsusüksuste volikogud. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 54. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega ja järelevalve 54.1. Aseri valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 54.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 54.3. Kohaliku omavalitsusega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 54.4. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostavad järelevalvet maavanem seadusega sätestatud korras, riigikontroll valla valdusesse antud riigivara kasutamise ja käsutamise kohta vastavalt oma pädevusele ja õiguskantsler valla õigusloovate aktide vastavuse kohta Eesti Vabariigi seadustele. 54.5. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle teostatav kontroll. 54.6. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus motiivide olemasolu korral: – teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks; – peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus kuni kümneks tööpäevaks seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks; – tunnistada akt kehtetuks. 54.7. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. VALLA ÕIGUSAKTID 55. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 55.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 55.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. Vallavanem ja vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid annavad oma volituste piires käskkirju. 56. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 56.1. Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallakantseleis ja valla raamatukogudes. 56.2. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise aega. 56.3. Vallavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 56.4. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 56.5. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 56.6. Vallavolikogu otsused ja määrused ning vallavolikogu istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 56.7. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 56.8. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 57. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 57.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga vallakantseleis ning nad peavad olema kättesaadavad kõikidele isikutele. 57.2. Vallavalitsus ei avalikusta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 57.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 57.4. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 57.5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 57.6. Määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 58. Õigusaktide algatamise õigus 58.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule või vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 58.2. Punktis 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 58.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 59. Muudatuste tegemine valla õigusaktides 59.1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktide muutmist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud nende õigusi. 59.2. Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. 60. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 60.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 60.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 60.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. Kinnitatud Aseri Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 41 ASERI VALLA LIPU JA VAPI KASUTAMISE KORD 1. Üldosa 1.1. Aseri valla ristkülikukujuline lipp on jagatud horisontaalselt kolmeks laiuks: sinine, valge ja roheline laiustega vastavalt 25, 1 ja 2,5 ühikut. Lipu normaalmõõdud on 100×150 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 6:9. 1.2. Aseri valla vapp kujutab kolme värviga, teravatipulise alaosaga kilpi. Vapi ülemisel, helesinise põhjaga väljal on kujutatud hõbedane pihlakas. Vapikilbi keskosa läbib hõbedane astang, millest allapoole jääv alumine vapiväli on heleroheline. Vapi kõrguse ja laiuse suhe on 5:4. 1.3. Valla lipp ja vapp peavad vastama riigisekretäri poolt 9. juunil 1994. a kinnitatud Aseri valla lipu ja vapi kirjeldustele. Lipu ja vapi etalonkujutised asuvad vallavalitsuses. 2. Vapi kasutamise kord 2.1. Aseri valla vapi kujutist kasutavad oma pitsatitel, dokumendiblankettidel, samuti trükiste, embleemide ja siltide kujunduselemendina ainult Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsus. 2.2. Aseri Vallavalitsus võib anda loa Aseri valla vapikujutise kasutamiseks vimplite, kleebiste, siltide, trükiste ja muu näol lepingu alusel. 2.3. Valla vapi kujutisega dokumendiblankettide valmistamisel tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi standarditega kehtestatud haldusdokumentide vormistamise nõuetest. 2.4. Rikutud või kehtetud valla vapi kujutisega pitsatid ja dokumendiblanketid kuuluvad hävitamisele. 2.5. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole lubatud kasutada kauba- ja teenindusmärgina ning neid reklaamivates materjalides tähiseid, mis sisaldavad või on äravahetamiseni sarnased Aseri valla vapi kujutisega, kui puudub vallavalitsuse kirjalik nõusolek. 2.6. Aseri valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstus- ja käsitöötoodete kujundamises on keelatud. 3. Lipu kasutamise kord 3.1. Aseri valla lipp heisatakse vallavalitsuse hoonele riiklikel pühadel ja tähtpäevadel (lipupäevadel) ning valla tähtpäevadel (omavalitsusliku staatuse saamise päev /9. aprill/ ja vallapäev). 3.2. Valla lippu võivad heisata ka kõik Aseri valla kodanikud eramajadele ning asutused ja ettevõtted oma hoonetele punktis 3.1 nimetatud aegadel. 3.3. Muude sündmuste puhul (avalikud üritused, demonstratsioonid jne), välja arvatud perekondlikud pidupäevad, heisatakse valla lipp vallavalitsuse loal. 3.4. Heisatav lipp peab olema terve, puhas ja vastama käesoleva korra punkti 1.3 nõuetele. 3.5. Lipp heisatakse maapinnalt tõusvasse lipumasti või hoonele. Lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuuekordne lipukanga laius. Hoonele kinnitatava lipuvarda pikkus peab olema kolm korda suurem lipu laiusest. 3.6. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 3.7. Kui valla lipp heisatakse koos riigilipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. 3.8. Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülaotsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti. 3.9. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp likvideeritakse sündsal viisil. Aseri valla lipp

Lipu kirjeldus Ristkülikukujuline lipp on jaotatud kolmeks horisontaalseks laiuks: sinine, valge, roheline, laiustega 2,5; 1; 2,5 ühikut. Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2:3 (6:9). Aseri valla vapp

Vapi kirjeldus Hõbedasest talast moodustunud vasakule astanguga jaotatud kilbi ülaosa on sinine, alaosa roheline. Sinisel väljal hõbedane pihlakas.