Võhma Linnavolikogu — Võhma Linnavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 57, 883

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775) paragrahvi 8 ja Võhma Linnavolikogu põhimääruse (KO 2000, 42, 647) punkti 13.3, Võhma Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võhma Linnavolikogu reglemendi uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 25. veebruari 1997. a määrus nr 5 «Võhma Linnavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises admekogus. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Ants PÄRNA Kinnitatud Võhma Linnavolikogu 23. mai 2000. a määrusega nr 9 VÕHMA LINNAVOLIKOGU REGLEMENT 1. Reglemendi ülesanne 1.1. Reglement määrab kindlaks Võhma Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja tema komisjonide töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest sellega kooskõlas olevatest õigusaktidest ning Võhma linna põhimäärusest. 1.2. Volikogu moodustab oma töö paremaks korraldamiseks nii alatisi kui ajutisi komisjone. 2. Töö planeerimine 2.1. Volikogu istungitel arutusele tulevad küsimused planeeritakse arengukava alusel koostatud poolaasta tööplaanis, mis vaadatakse läbi igal volikogu istungil. 2.2. Tööplaani võetud küsimuste arutamise tähtaja edasilükkamise või nende küsimuste istungi päevakorrast väljajätmise otsustab volikogu küsimuse tööplaani esitanud isiku või küsimuse ettevalmistamise eest vastutava isiku ettepanekul. 2.3. Kui tööplaanis ettenähtud ajaks ei ole küsimus nõuetekohaselt ette valmistatud, tuleb volikogu istungil esitada informatsioon selle põhjustest ning ettepanekud edasise tegevuse kohta (määrata uus tähtaeg, jätta tööplaanist välja, lahendada süüdiolevate isikute vastutuse küsimus jne). 3. Volikogu istungi kokkukutsumine 3.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras üldjuhul üks kord kuus. 3.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 3.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg, planeeritav kestvus ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele, linnapeale ja linnaelanikele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos ettevalmistatud otsustuste eelnõudega. 3.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks nende määratud ajal viie päeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist. 3.5. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele linnasekretäri kaudu, näidates ära istungi toimumise aja ja arutusele tulevad küsimused. 3.6. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal teisipäeval. Korralist istungit ei kutsuta kokku, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust. Istungi ärajäämisest teatab volikogu esimees volikogu liikmetele, linnapeale ja linnaelanikele. 3.7. Kui arutluse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks ja see otsustatakse arutada lõpuni järgmisel istungil, siis lepitakse kokku järgmise istungi toimumise kuupäev. 3.8. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele linnasekretäri kaudu. 3.9. Kui volikogu istungile mitteilmumisest teatavad mõjuval põhjusel ette pooled liikmetest, tuleb volikogu esimehel nende nõudmisel tunnistada istungi toimumise aeg ebasobivaks. Kui mitteilmumisest teatab ette 1/3 volikogu liikmetest, võib volikogu esimees tunnistada istungi toimumise aja ebasobivaks. Neil juhtudel istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest, näidates ära selle põhjused. 4. Istungi päevakord 4.1. Iga volikogu istungi lõpus selgitatakse järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu ja määratakse kindlaks küsimuste ettevalmistajad, põhi- ja kaasettekandjad. 4.2. Volikogu istungi päevakorra esitab kinnitamiseks volikogu esimees või tema asendaja. 4.3. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra muutmise või täiendamise kohta võivad teha ja otsuste projekte esitada: 4.3.1. volikogu liikmed ja fraktsioonid; 4.3.2. volikogu komisjonid; 4.3.3. linnapea ja linnavalitsuse liikmed; 4.3.4. linna territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme kaudu. 4.4. Linnavalitsuse liikmete, linnapea, volikogu esimehe ja komisjonide esimeeste umbusalduse küsimused võetakse päevakorda salajase hääletamise teel. 4.5. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees, arvestades kehtestatud korras tehtud ettepanekuid. Sama küsimust käsitlevat kaht või enamat eelnõu võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanekud eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja pealkirja, eelnõu arutamise soovitava kuupäeva ja kellaaja, ettekandja ja kaasettekandjate ees- ja perekonnanimed ning ametikohad, antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele linnasekretäri kaudu hiljemalt viis päeva enne istungi toimumist. Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud ettepanekud. Eelnõude arutamise järjekorra koostab volikogu esimees, arvestades tehtud ettepanekuid. Väljakuulutatud päevakorra projektis toodud eelnõude arutamise järjekorda võib muuta üksnes eelnõu algatajate, linnavalitsuse ja asjaosaliste komisjonide nõusolekul. 4.6. Umbusaldusavaldust samadele isikutele samade esitajate ettepanekul ei võeta päevakorda varem kui kolm kuud pärast eelmise umbusaldusavalduse arutamist volikogu istungil. 5. Istungi ettevalmistamine 5.1. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed). 5.2. Tööplaanijärgsete eelnõude esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu, linnavalitsuse, linnapea või komisjoni poolt. Kui eelnõu algatamisel ettevalmistamise eest vastutajat ei määratud, vastutab eelnõu ettevalmistamise eest volikogu esimees, komisjoni esimees või linnapea. 5.3. Eelnõud esitatakse volikogu esimehele linnasekretäri kaudu vähemalt 10 päeva enne istungit. Linnasekretär lisab eelnõule ühe tööpäeva jooksul oma seisukoha. Linnavalitsuse poolt esitatud ja linnasekretäri seisukohaga varustatud eelnõu annab volikogu esimees kohe komisjonidele arutamiseks. Kui eelnõu ei ole esitatud linnavalitsuse poolt, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks linnavalitsusele. Linnavalitsus vaatab eelnõu läbi kahe tööpäeva jooksul ja lisab sellele oma seisukoha. 5.4. Komisjon vaatab eelnõu läbi pärast linnavalitsuse seisukoha esitamist, muudatuste ja paranduste tegemist nelja päeva jooksul. Kui eelnõu peab läbi vaatama mitu komisjoni, antakse paljundatud eelnõu kõigile asjaosalistele komisjonidele. Komisjonid võivad eelnõu arutada ka ühiselt. Oma seisukoha eelnõu suhtes esitavad komisjonid volikogu istungile. 5.5. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 5.6. Kui linnavalitsus või komisjon ei ole istungi ajaks eelnõu läbi vaadanud ja oma seisukohta esitanud, siis võetakse eelnõu selle algataja nõusolekul või volikogu esimehe ettepanekul päevakorda ilma linnavalitsuses või komisjonis läbi vaatamata. 5.7. Volikogu võib volikogus arutusele tulevaid küsimusi anda linnavalitsusele ettevalmistamiseks. 5.8. Volikogus arutusele tulevad määruste ja otsuste eelnõud peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt volikogu istungi alguseks. 5.9. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 5.10. Volikogule saab arutamiseks esitada määruste ja otsuste eelnõud, millega eelnevalt on tutvunud linnavalitsus. Eelnõud peavad olema viseeritud linnasekretäri poolt, finantsdokumentide eelnõud ka pearaamatupidaja poolt. Linnasekretär ja pearaamatupidaja võivad keelduda eelnõu viseerimisest, kui see on ebaseaduslik. Pearaamatupidaja võib lisada oma eriarvamuse, kui eelnõu on ebamajanduslik. Viseerimata ja viseerija eriarvamuseta eelnõu osas langetab volikogu otsuse järgmisel istungil. 5.11. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos õiendiga tuleb esitada linnasekretärile hiljemalt viis päeva enne istungit, mille päevakorda antud eelnõu tahetakse panna. 5.12. Eelnõu saadetakse asjaosalistele asutustele, ettevõtetele või üksikisikutele eelnevaks tutvumiseks. 5.13. Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 6. Eelnõu muutmine 6.1. Eelnõu muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu liikmetele ja linnavalitsusele ning projekti ettekandjatele enne istungi algust. Kõiki muudatusettepanekuid tutvustatakse volikogu istungil. 6.2. Enne komisjoni koosolekut laekunud muudatusettepanekud koos komisjoni ja eelnõu algataja seisukohtade ja selgitustega esitatakse kirjalikult volikogu liikmetele enne istungi algust. 6.3. Enne ettekannet tehtud muudatusettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse ettekandes. Enne lõppsõna tehtud ettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse lõppsõnas. 6.4. Kui projekti arutelu on vahepeal katkestatud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekuid. 6.5. Kui komisjon arvestab tehtud ettepanekutega, kuid muudab nende sõnastust, esitatakse hääletamisele mõlemad redaktsioonid. 6.6. Volikogu kas kinnitab istungil määruse või otsuse eelnõu või lükkab selle tagasi. 7. Kohalolijate registreerimine 7.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 7.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 8. Istungi läbiviimine 8.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8.2. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel. 8.3. Eelnõu arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud eelnõu arutamist ilma tema osavõtuta. 9. Istungi avamine 9.1. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu uue koosseisu esimese koosoleku avab ja juhatab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kuni volikogu esimehe valimiseni. 9.2. Istungi avamine hõlmab: 9.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 9.2.2. kohalolevate külaliste tutvustamist; 9.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 9.3. Istungi algul teeb istungi juhataja teatavaks muudatused päevakorra projektis ja istungi juhatajale kirjalikult esitatud protestid päevakorra kohta. 10. Istungi kodukord 10.1. Volikogu istungi pikkus ei ole üle viie tunni. Iga tunni aja järel tehakse 10-minutiline vaheaeg. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes istungist osa ei võtnud. 10.2. Eelnõude arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või linnavalitsus. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab linnapea, linnavalitsus, vähemalt kaks volikogu liiget või eelnõu esitaja. 10.3. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 10.4. Ettenähtud aeg on: 10.4.1. ettekandeks – kuni 15 min; 10.4.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 10.4.3. ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 10.4.4. sõnavõtuks – kuni 5 min; 10.4.5. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 1 min; 10.4.6. arupärimise esitamiseks – kuni 5 min; 10.4.7. arupärimisele vastamiseks – kuni 15 min; 10.4.8. küsimusele vastamiseks – kuni 5 min. 10.5. Volikogu istungil võidakse päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teised ajad. 10.6. Pärast arupärimise vastuse või informatsiooni ärakuulamist otsustatakse, kas lubatakse esitada küsimusi ja alustatakse läbirääkimisi. 10.7. Istungi juhataja informeerib istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 10.8. Sõnavõtusoovist antakse märku käe tõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovid ja fikseerib päevakorra. 10.9. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. 10.10. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 10.11. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 10.12. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 10.13. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jms parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja eelnõu kohta). 10.14. Samas päevakorraküsimuses antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Küsimusi võib esitada ettekandjale, kaasettekandja(te)le ja sõnavõtjatele. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib soovijad volikogu istungi juhataja. 10.15. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 10.15.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 10.15.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 10.15.3. vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 10.15.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõnataotlejate ettepanekute alusel; 10.15.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu etiketile vastavalt; taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 10.15.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 10.15.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 10.15.8. kuulutab otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 10.16. Volikogu esimees võib algatada volikogu istungil korda rikkunud volikogu liikme, külalise või pealtvaataja vastutusele võtmise avaliku korra eeskirja rikkumise või muudel alustel. 10.17. Volikogu esimehe esinemise ajal ettekande või sõnavõtuga ning tema ajutise äraoleku korral juhatab istungit volikogu aseesimees või selle puudumisel vanim volikogu liige. Volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine, maa eraldamine jne). 10.18. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu otsustuse tegemisega. Selleks ajaks registreerunud sõna võtta või repliigi esitamist soovijatele annab istungi juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks 30 sekundi jooksul. 10.19. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega, lükates arutamise edasi järgmisele istungile. 10.20. Kui arutelu jätkamisel on aluseks olev eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 11. Hääletamisele asumine 11.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus arusaadav, vajadusel annab täiendavaid selgitusi. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jaa» või «ei». 11.2. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 11.3. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 11.4. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 11.4.1. proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 11.4.2. teadete edasiandmist; 11.4.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 11.4.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 11.5. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse kuni kolmel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon, samuti 1/3 saadikute üldarvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele lugemisele panemine hääletamisega. 11.6. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 11.6.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 11.6.2. maksude kehtestamine. 12. Hääletamise kord 12.1. Hääletatakse kirjalikult ja suuliselt tehtud ettepanekuid. 12.2. Hääletamise järjekord on järgmine: 12.2.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 12.2.2. sisulised muudatusettepanekud; 12.2.3. redaktsioonilised ettepanekud; 12.2.4. eelnõu tervikuna. 12.3. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Määruse või otsuse eelnõu täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud komisjoni, fraktsiooni, volikogu liikme, linnavalitsuse või linnapea poolt. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, linnapeal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 12.4. Hääletamine volikogus on avalik. 12.5. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. 12.6. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 12.7. Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. 12.8. Komisjon kontrollib valimiskasti. 12.9. Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses. 12.10. Komisjon annab linnavolikogu liikmetele pitsati jäljendiga hääletamissedeli. Sedel antakse nimekirja alusel. 12.11. Hääletamissedel täidetakse hääletusruumis, mis võimaldab salajast hääletamist. 12.12. Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti. 12.13. Komisjon teeb kindlaks: 12.13.1. linnavolikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu; 12.13.2. valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 12.13.3. kehtetute hääletamissedelite arvu. 12.14. Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. 12.15. Valimistulemuste vormistamiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. 12.16. Enne valimistulemuste teatavakstegemist on linnavolikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldab komisjon kordushääletuse. 12.17. Valimistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valimistulemuse teeb komisjoni esimees teatavaks kohe pärast protokolli allakirjutamist. 12.18. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 12.19. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis hääletatakse ettepanekud läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub ettepanek, mis saab poolthäälteenamuse. Kui ükski ettepanek poolthäälteenamust ei saanud, valitakse teises voorus kahe enam hääli saanud ettepaneku vahel. Ettepaneku vastuvõtmiseks pannakse see eraldi hääletamisele ning vastavalt reglemendile on siis vajalik poolthäälte- või koosseisu häälteenamus. 12.20. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi mõneks järgmiseks päevakorrapunktiks või katkestab eelnõu arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. Volikogu võib sama otsusega moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkumisel. Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine või arutamine edasi järgmisele istungile. 12.21. Kui volikogu on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. 12.22. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 12.23. Isikuvalimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 12.24. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 12.25. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 13. Määruse ja otsuse vastuvõtmine 13.1. Määrust ja otsust ei saa vastu võtta, kui üks volikogu liige seda nõuab põhjusel, et volikogus vastuvõetud muudatus- või täiendusettepanek on volikogu liikmetele enne volikogu istungi algust reglemendis ettenähtud korras tutvustamata. 13.2. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktid 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24) . 13.3. Kui määruse või otsuse eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 13.4. Linnavolikogu võtab vastu dokumentidena: 13.4.1. määrusi, millel on üldkohustuslik iseloom; 13.4.2. otsuseid, mis on üksikaktid; 13.4.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. 13.5. Volikogu poolt vastuvõetud aktides määratakse otsustuse täitmise eest vastutajad. 13.6. Linna alluvusega ettevõtted ja asutused informeerivad volikogu otsuse või määruse täitmisest otsuses või määruses märgitud tähtajaks. 14. Arupärimine 14.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu otsustuses määratud ametiisikule. 14.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavalitsuse kantselei kaudu. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja arupärijale hiljemalt ühe kuu jooksul. 15. Istungi protokollija 15.1. Istungit protokollib linnasekretär. Tema puudumisel määrab protokollija volikogu esimees. 15.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 15.3. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. Protokollijal on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, kui ta avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, et volikogu võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 16. Istungi protokoll 16.1. Kõik volikogu istungid protokollitakse. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. 16.2. Volikogu istungi protokoll peab linnavalitsuse kantseleis olema välja pandud 10 päeva jooksul pärast istungi lõppu. 16.3. Nelja päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma arvamus. 16.4. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli alla kirjutamata jäämise põhjuste kohta. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastuvõetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. Sellisel juhul on tal õigus nõuda, et istungi protokolli tehakse märge tema eriarvamuse kohta. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 16.5. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 16.6. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 16.7. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele linnavalitsuses tööpäevadel ja linnaraamatukogus selle lahtiolekuaegadel. 16.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 16.9. Protokollid peavad olema alla kirjutatud hiljemalt nelja päeva jooksul. 16.10. Volikogu määrused ja otsused avaldatakse nelja päeva jooksul pärast istungit. 17. Kinnine istung 17.1. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult linnapea ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 17.2. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsuse alusel. 18. Volikogu tehniline teenindamine Volikogu tehnilise teenindamise tagab linnavalitsuse kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoniliige. 19. Fraktsioonid 19.1. Fraktsiooni nimel võib seisukoha, ettepaneku jms esitada fraktsiooni esimees või volitatud esindaja. Ülejäänud fraktsiooni liikmete seisukohavõtte, ettepanekuid jne käsitletakse kui nende isiklikke seisukohti, ettepanekuid jne. 19.2. Fraktsioonil on õigus: 19.2.1. nõuda kuni 10-minutilist vaheaega enne hääletamist; 19.2.2. nõuda enda esitatud eelnõu põhjal vastuvõetud otsuse või määruse uuesti läbivaatamist samal istungil sobivama sõnastuse leidmiseks; 19.2.3. nõuda ühele oma liikmele osavõtuvõimalust komisjonide, sh redaktsioonikomisjonide, toimkondade jms tööst kas liikmena või ilma sõna- ja hääleõiguseta vaatlejana. 20. Volikogu liikme taandamine 20.1. Volikogu võib oma määruse või otsusega ette näha juhtumeid, mil volikogu liige taandatakse konkreetse küsimuse lahendamisest. 20.2. Volikogu liige, kelle ülesanne on volikogus osaleda sellise otsuse langetamisel, mille suhtes tal on huvide konflikt, on kohustatud sellest volikogule viivitamatult teada andma ning mitte osalema otsuse langetamises. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui volikogu liige peab langetama majandusliku või administratiivse otsuse, või osalema sellise otsuse langetamises, mis otseselt või oluliselt mõjutab tema enda või tema lähisugulaste või -hõimlaste varanduslikke huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed. Lähisugulastena käsitletakse volikogu liikme vanemaid ja vanavanemaid; lapsi ja lapselapsi; õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlastena käsitletakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. 21. Volikogu reglemendi jõustumine, parandamine ja täiendamine Volikogu reglementi võib volikogu teha parandusi ja täiendusi koosseisu häälteenamusega.