Risti Vallavolikogu — Risti valla põhimääruse kinnitamine — KO, 57, 879

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Risti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Risti Vallavolikogu 18. augusti 1999. a määrus nr 17 «Risti valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» (KO 1999, 28, 344); 2.2. Risti Vallavolikogu 16. detsembri 1996. a määrus nr 3 «Risti Vallavolikogu töökorra kinnitamine» ja 10. aprilli 1997. a määrus nr 14 «Risti Vallavolikogu töökorra muutmine»; 2.3. Risti Vallavolikogu 16. detsembri 1996. a määrus nr 5 «Vallavanema statuudi kinnitamine»; 2.4. Risti Vallavolikogu 16. detsembri 1996. a määrus nr 4 «Ametisse valitud või nimetatud omavalitsusametnike hüvitised ametist vabastamise korral»; 2.5. Risti Vallavolikogu 9. juuni 1997. a määrus nr 18 «Risti vallavara valdamise, käsutamise ja kasutamise korra kinnitamine» (RTL 1997, 112, 661). 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 10. juunil 2000. a. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA Kinnitatud Risti Vallavolikogu 31. mai 2000. a määrusega nr 15 RISTI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Risti valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Risti valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted riigi, teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. valla elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Valla ülesanded ja pädevus 5.1. Vald juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega ning teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 5.2. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.3. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.4. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 5.2 ja 5.3 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald veel neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ning mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.5. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ning mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 5.6. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Vald avalik-õigusliku isikuna 6.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kes on vallalt vastavad volitused saanud. 6.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 7. Valla õiguste kaitse 7.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 7.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 7.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 8. Arengukava 8.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt üheksaks järgnevaks aastaks. Kui varalised kohustused on võetud või kavandatud üheksast aastast pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 8.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valitsuse ruumides asuval stendil. 8.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 9. Valla vapp ja lipp 9.1. Valla lipu ja vapi kirjeldus kinnitatakse volikogu otsusega. Vastav otsus on käesoleva põhimääruse lisas. 9.2. Valla vapi ja lipu kasutamise kord 9.2.1. Värvides ja värvideta (must-valget) vappi või vapi must-valget kontuuri võib kasutada volikogu, valitsuse ja valla asutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 9.2.2. Vappi (kilbiga või kilbita) kasutatakse volikogu, valitsuse ja valla asutuste pitsatites. Pitsati läbimõõt on 35 mm. 9.2.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib valla vappi kasutada vaid valitsuse loal. 9.2.4. Vapi värvideta (must-valgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. 9.2.5. Valla lippu kasutatakse volikogu ja valitsuse istungitel, samuti valla, maakonna ja vabariiklikel pidustustel. Muudel juhtudel võib lipu heisata vaid valitsuse loal. 9.2.6. Valla lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse valla lipp lippude poolt vaadates vasakule. 9.2.7. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga hoidjasse või masti. 9.2.8. Valla lipu üht originaali hoitakse vallamajas vallavanema kabinetis. 9.2.9. Valla asutuste lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla lipuga. 9.2.10. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 10. Valla piir 10.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) ja teiste kehtivate õigusaktide alusel. 10.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 10.3. Valla piirikirjeldus ja skeem tuuakse ära põhimääruse lisas. 10.4. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel. 11. Valla administratiivkeskus 11.1. Valla administratiivkeskus on Lääne maakonnas Risti alevikus Tallinna mnt 4. 11.2. Valla administratiivkeskuse muutmise otsustab volikogu. II. VOLIKOGU 12. Volikogu 12.1. Volikogu on valla esinduskogu. 12.2. Volikogu juhindub seadustest, teistest õigusaktidest ja tegutseb vallaelanike nimel ja huvides. 12.3. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. 12.4. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 12.5. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva. 12.6. Volikogus on vähemalt kümme liiget. 12.7. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 13. Volikogu liige 13.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.2. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 13.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 13.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 13.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 13.6. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu pikemaajalistest kui üks kuu vallast eemalviibimistest. 13.7. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus, maksuinspektsiooni jms organi poolt antud erivolitus või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 13.8. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 13.9. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 13.10. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 13.11. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 13.12. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi hõimlasi. 13.13. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 1999, 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 13.14. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 13.15. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 13.16. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 14. Volikogu liikme õigused 14.1. Volikogu liikmel on õigus algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta. 14.2. Seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale. 14.3. Esitada volikogu menetluses olevate eelnõudele täiendus- ja parandusettepanekuid. 14.4. Esitada oma kandidatuur komisjoni või juhatuse liikmeks. 14.5. Saada Eesti Vabariigi Valitsuse, volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet. 14.6. Esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi. 14.7. Esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele. 14.8. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalasutustesse ja valla omanduses olevasse äriühingusse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega nende tööd. 14.9. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada valla omanduses olevate äriühingute ja munitsipaalasutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 15. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 15.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 15.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 15.1.2. tagasiastumisega; 15.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Risti vallas; 15.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 15.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 15.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 15.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 15.1.8. surmaga. 15.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 15.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 15.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega. 15.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks said. 16. Volikogu liikme volituste peatumine 16.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 16.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 16.1.2. nimetamisega prokuröriks; 16.1.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega valitsuse liikmeks; 16.1.4. nimetamisega vallaametnikuks; 16.1.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 16.1.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 16.1.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 16.2. Punktis 16.1.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 16.3. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 16.4. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates. 16.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks said. 17. Volikogu asendusliige 17.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvis 20 sätestatud korras määratud isik. 17.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise päevast. 17.3. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 17.4. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 18. Volikogu pädevus 18.1. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud korras kõiki kohaliku elu küsimusi. 18.2. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 18.2.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 18.2.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.2.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.2.4. koormiste määramine; 18.2.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 18.2.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.2.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 18.2.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.2.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.2.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.2.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 18.2.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.2.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 18.2.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 18.2.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.2.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 18.2.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18.2.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 18.2.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 18.2.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 18.2.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 18.2.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.2.23. valla esindamise korra kehtestamine; 18.2.24. valla äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 18.2.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 18.2.26. kohtukaasistujate valimine; 18.2.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 18.2.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 18.2.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 18.2.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.2.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 18.2.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 18.2.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 18.2.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 18.2.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 18.2.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 18.2.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18.3. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 19. Volikogu õigusaktid 19.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 19.2. Volikogu määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist valitsuse ruumides asuval stendil. 19.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid saadab vallasekretär Riigikantseleile avaldamiseks Riigikantselei poolt antud juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Selle kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 19.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 19.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning avalikustatakse hiljemalt seitse päeva pärast vastuvõtmist valitsuse ruumides asuval stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 19.6. Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 19.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 19.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks valla elanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. 19.9. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad ka raamatukogus (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. 19.10. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures tööajal. 19.11. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid valitsuse poolt kehtestatud korras. 20. Õigusaktide täitmise kontroll 20.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 20.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 20.3. Arupärimine esitatakse (suuliselt volikogu istungil või kirjalikult) vallavanema kaudu. 20.4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 20.5. Volikogu või eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 20.6. Õiguskantsleri ettepaneku korral õigustloov akt seadusega kooskõlla viia koostab vallasekretär määruse muudatuse projekti koos vastava ala spetsialistiga ning esitab selle volikogule vastuvõtmiseks 20 päeva jooksul ettepaneku saamisest. 21. Volikogu tegutsemisvõimetus 21.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 21.1.1. ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 21.1.2. ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud ametisse valitsuse liikmeid; 21.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 21.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 21.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. 22. Volikogu esimees 22.1. Volikogu esimees: 22.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 22.1.2. esindab volikogu või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele ja põhimääruses toodud pädevusele; 22.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 22.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 22.1.5. koos valitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 22.1.6. esitab istungi päevakorra projektid; 22.1.7. korraldab fraktsioonide koostööd; 22.1.8. osaleb valitsuse istungitel; 22.1.9. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 22.1.10. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 22.1.11. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 22.2. Volikogu esimees töötab vallamajas kolmapäeviti. 22.3. Volikogu esimehe või tema asetäitja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 22.4. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 22.4.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 22.4.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 22.4.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 22.5. Ametist vabastamisel ei maksta hüvitist, kui volikogu esimees või tema asetäitja vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a tervislikud põhjused) või kui ta valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 22.6. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 23. Volikogu esimehe valimine 23.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. 23.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 23.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 23.4. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 23.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 23.6. Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib liikmete seast esimehe ja sekretäri. 23.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele. 23.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 23.9. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 23.10. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 23.11. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. Alternatiiv: hääletamisele pannakse kõige enam hääli saanud kandidaat, kui ta ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse läbi eeltoodud hääletamine 2. ja 3. vahel ning pärast uuesti kahe enam hääli kogunud kandidaadi vahel. 23.12. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 23.13. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 23.14. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 24. Volikogu esimehe asendamine 24.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 24.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 24.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 25. Volikogu kokkukutsumine 25.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja vähemalt neli korda aastas. 25.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 25.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal peab olema selgitatud ka eelnõude tutvustamise korda. 25.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 25.5. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, ära näidates istungil arutamiseks antavad küsimused. 25.6. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul vallamaja saalis. 25.7. Kui arutuse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks ning see otsustatakse arutada lõpuni järgmisel istungil, siis lepitakse kokku järgmine kuupäev. 25.8. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. 25.9. Kui mitteilmumisest teatavad ette 1/3 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu kokkukutsumine ajaliselt ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest. 26. Istungi päevakord 26.1. Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega. 26.2. Volikogu istungi päevakorra esitab kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 26.3. Ettepanekuid istungi päevakorras võivad teha ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 26.3.1. volikogu liikmed ja nende grupid; 26.3.2. vallavanem ja valitsuse liikmed; 26.3.3. revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 26.3.4. valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme (üldjuhul volikogu esimehe) või vallasekretäri kaudu. 26.4. Isikute umbusalduse avalduse ja tagasikutsumise küsimused võetakse päevakorda salajase hääletamise teel. 26.5. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees arvestades valitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. Sama suhet reguleerivad kaks või enam projekti võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek projekti päevakorda võtmiseks tuleb esitada suuliselt volikogu esimehele vallasekretäri kaudu viis päeva enne istungi algust. 26.6. Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud ja esitatud eelnõud. Eelmisel istungil arutamata jäänud projektid lülitab volikogu esimees päevakorda esimestena. Projektide arutamise järjekorra koostab volikogu esimees arvestades tehtud ettepanekuid. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis toodud projektide arutamise järjekorda võib muuta üksnes projekti algatajate, valitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul. 27. Istungi ettevalmistamine 27.1. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed). 27.2. Projektide esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu, valitsuse, komisjoni või vallavanema poolt. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab vastavalt volikogu esimees, vallavanem või komisjoni esimees. 27.3. Projektid esitatakse volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, kes vajadusel ühe tööpäeva jooksul lisab sellele oma seisukoha. 27.4. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu komisjonide poolt. Komisjonid vaatavad projektid läbi ühe nädala jooksul ja esitavad oma seisukoha istungile. 27.5. Muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse kirjalikult enne istungit tutvumiseks volikogu liikmetele ja valitsusele. Kui projekti vaatab läbi mitu komisjoni, siis määrab volikogu esimees läbivaatamise järjekorra ja tähtajad. Komisjonid võivad korraldada ühiseid koosolekuid. Kui projekti ei ole esitanud valitsus, siis annab volikogu esimees selle vajadusel läbivaatamiseks ka valitsusele ning projekti volikogu istungil ette kandva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka valitsuse arvamus, muudatused ja parandused. 27.6. Muudatusettepanekud volikogu liikmetelt tuleb esitada kirjalikult vallasekretäri kaudu komisjonile, kes kannab projekti ette istungil. Kõiki muudatusettepanekuid tutvustatakse volikogu liikmetele. Enne komisjoni koosolekut laekunud muudatusettepanekud koos komisjoni ja projekti algataja seisukohtade ja selgitustega esitatakse kirjalikult volikogu liikmetele enne volikogu istungi algust. Enne ettekannet tehtud muudatusettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse ettekandes, enne lõppsõna tehtud ettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse lõppsõnas. Kui arutelu on vahepeal katkestatud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekud. 27.7. Kui komisjon küll põhimõtteliselt arvestab mõnda tehtud ettepanekut, kuid muudab selle sõnastust, esitatakse hääletamisele mõlemad ettepanekud. 27.8. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 27.9. Määruste ja otsuste projektid peavad olema esitatud volikogu esimehele või teda asendavale isikule hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. 27.10. Volikogul arutamisele tulevad määruste ja otsuste projektid peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt volikogu istungi alguseks. 27.11. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 27.12. Volikogu kas kinnitab istungil määruse või otsuse projekti või lükkab selle tagasi. Õigusakti vastuvõtmisel saab arvestada üksnes neid täiendusi ja parandusi, mis olid kirjalikult esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks enne volikogu istungi algust. 27.13. Täiendavate paranduste ja muudatuste sissehääletamise korral istungi käigus võetakse määrus või otsus vastu volikogu järgmisel istungil. 28. Istungil osalemine 28.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 28.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 28.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 28.4. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel. 28.5. Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. Kui projekti algataja hoiab projekti arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise projekti algatada valitsus või komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. 29. Istungi avamine 29.1. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja, tema puudumisel volikogu liige volikogu otsuse alusel. 29.2. Volikogu uue koosseisu esimese koosoleku avab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja ja juhatab seda volikogu esimehe valimiseni. 29.3. Istungi avamine hõlmab istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist, kohalolevate külaliste tutvustamist ja päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist. 30. Volikogu istung 30.1. Volikogu istungi pikkus ei ole üle viie tunni. Iga tunni aja järel tehakse vaheaeg 10 minutit. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorrapunktid läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 30.2. Projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui selle ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, valitsus või vähemalt kaks volikogu liiget. 30.3. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud istungi läbiviimise korra kohta, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 30.4. Ettenähtud aeg on: 30.4 1. ettekandeks kuni 15 min; 30.4.2. kaasettekandeks kuni 10 min; 30.4 3. ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 min; 30.4.4. sõnavõtuks kuni 5 min; 30.4.5. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks kuni 1 min. 30.4.6. Volikogu istungil võidakse päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teised ajad. 30.5. Volikogu istungi juhataja: 30.5.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 30.5.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 30.5.3. vastutab kodukorra eest kogu istungi kestel; 30.5.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel; 30.5.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu etiketile vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 30.5.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 30.5.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 30.5.8. kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 30.6. Volikogu esimehe esinemise ajal ettekande või sõnavõtuga ning tema ajutise äraoleku korral juhatab istungit volikogu aseesimees, tema puudumisel volikogu liige volikogu otsuse alusel. Volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine, maa eraldamine jne). 30.7. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta). 30.8. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 30.9. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 30.10. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 30.11. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem või komisjoni esimees nõuda kuni 10 minutit vaheaega. 30.12. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 30.12.1. protestid protseduurireeglite rikkumise kohta; 30.12.2. teadete edasiandmine; 30.12.3. töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 30.12.4. ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 30.13. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või mitmel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või saadikugrupp, samuti 1/3 saadikute üldarvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse projekti teisele lugemisele panemine hääletamisega. 30.14. Kohustuslikus korras kuulatakse mitmel lugemisel järgmisi küsimusi, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige, vallavanem või valitsus: 30.14.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 30.14.2. maksude kehtestamine; 30.14.3. umbusalduse avaldamine. 31. Hääletamine volikogus 31.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 31.2. Määruse või otsuse projekti tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud projekti esitanud komisjoni, volikogu liikme, valitsuse või vallavanema poolt. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal, vallavanemal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 31.3. Hääletamine volikogus on avalik. 31.4. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 31.5. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega, nimeline hääletamine nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel, salajane hääletamine anonüümse sedeli hääletusurni laskmise teel. 31.6. Salajaseks hääletuseks valitakse vähemalt 3-liikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmete hulgast. 31.7. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 31.8. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis hääletatakse ettepanekud läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Enne pannakse hääletamisele radikaalsem ettepanek, arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid või vastupidi, olenevalt ettepaneku iseloomust. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. 31.9. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi mõneks järgmiseks päevakorrapunktiks või katkestab projekti arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. 31.10. Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, enne häälte lugemist enam sõna ei anta. 31.11. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 31.12. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad saadikud. 31.13. Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, toimetatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 31.14. Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine. 31.15. Hääled loetakse järgmises järjekorras: – poolthääled; – vastuhääled; – erapooletud. 31.16. Avaliku hääletamise tulemused kantakse protokolli, fikseerides nimeliselt poolt hääletanud, vastu hääletanud, erapooletuks jäänud ja hääletamises mitteosalenud volikogu liikmed. 31.17. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 26.1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17, 23, 30 jt seadusega ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 31.18. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. 32. Arupärimine 32.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 32.2. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 32.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 32.4. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. Suulisele arupärimisele vastamise korral jagatakse arupärimise tekst ja kirjalik vastus volikogu liikmetele välja enne istungi algust. Arupärimise esitajal on õigus küsida täiendavalt kolm küsimust ja iga volikogu liige ühe küsimuse. Iga volikogu liige võib teha ka ühe repliigi antud küsimuse edasise käsitlemise kohta volikogu poolt ning nende alusel võetakse vastu volikogu vastav(ad) otsus(ed). 33. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord volikogus 33.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 33.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 33.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 33.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 33.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 33.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 34. Volikogu istungi protokollija 34.1. Istungit protokollib vallasekretär. Tema puudumisel määrab protokollija vallasekretär. 34.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 34.3. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 35. Volikogu istungi protokoll 35.1. Kõik volikogu istungid protokollitakse. 35.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja kohtosavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetavad otsused ja eriarvamused. Volikogu istungi käigus antud informatsioon ja sõnavõtud protokollitakse juhul, kui need on ettekandena, kaasettekandena, sõnavõtuna, märkusena, õiendusena, repliigina või kommentaarina selgelt fikseeritud. 35.3. Juhul kui informatsioon (sõnavõtt, ettekanne jne) on kas mahukas või üldsõnaline, kannab protokollija istungi protokolli lühikese kokkuvõtte, mis kajastab edastatud informatsiooni põhiolemust, sisu või ettekandja seisukohta. 35.4. Nädala jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. 35.5. Volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja. Istungi juhataja on kohustatud õigusaktile alla kirjutama ka siis, kui ta hääletas selle õigusakti vastu. Protokollile kirjutavad alla protokollija ja istungi juhataja. 35.6. Volikogu istungi juhataja või protokollija keeldumine alla kirjutamast on piisav alus talle umbusalduse avaldamiseks. 35.7. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, istungi juhataja ja protokollija nimi, arutusele tulevad küsimused ja vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused, sõnavõtud, ettekanded, kaasettekanded jne (vastavalt käesoleva peatüki punktile 1). 35.8. Protokollis on fikseeritud protokolli lehtede arv. Hääletustulemused fikseeritakse protokollis nimeliselt, välja arvatud juhul, kui otsus võeti vastu ühehäälselt või kui hääletamine on salajane. 35.9. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri käes tööajal. 35.10. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 35.11. Protokollid peavad olema alla kirjutatud kaheksa päeva jooksul pärast koosolekut. 35.12. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis seda säilitatakse kuus kuud. 36. Umbusaldusmenetlus volikogus 36.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 36.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 37. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 37.1. Volikogult volitused saanud isiku (esindaja omavalitsuste liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 37.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 37.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende kehtestamise ajal ei muuda. 37.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 38. Fraktsioonid/grupid 38.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 38.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 38.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 38.4. Fraktsiooni õigused kinnitatakse reglemendiga (osalemine eestseisuses, päevakorra täiendamine, eelnõude esitamine, pikem sõnavõtt, esindajate esitamine valitavatesse organitesse ja delegatsioonidesse jne). 39. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks võib volikogu esimees kokku kutsuda eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimehed, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, osavaldade esindajad ja vallavanem. 40. Volikogu komisjonid 40.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 40.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 40.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 40.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. 40.5. Komisjoni liikmed (välja arvatud revisjoni- ja eelarvekomisjon) ei pea olema volikogu liikmed. 41. Komisjonide töökord 41.1. Komisjoni istungi toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuse projektid. 41.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 41.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki kohalolevaid komisjoni liikmeid. 41.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuseprojektid võetakse vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 41.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 41.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 41.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 41.8. Komisjoni protokoll ja muud materjalid on kättesaadavad vallasekretäri käes tööajal. 41.9. Üldkasutatavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutuseks. 42. Komisjoni esimees 42.1. Juhib komisjoni tööd. 42.2. Koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti. 42.3. Annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid. 42.4. Vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 42.5. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 42.6. Komisjoni esimehe ülesannetest vabastamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 42.7. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 42.8. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise ja peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 43. Revisjonikomisjon 43.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 43.2. Revisjonikomisjoni esimees ja tema liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 43.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 43.3.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 43.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 43.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja neisse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 43.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 43.3.5. volikogude ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 43.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 43.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 43.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 43.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 43.8. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis ning asutustes. 44. Vallavanema ülesanded 44.1. Korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist. 44.2. Kutsub kokku valitsuse istungid oma algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või poolte valitsuse liikmete ettepanekul. 44.3. Annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 44.4. Kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 44.5. Esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 44.6. Esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 44.7. Kehtestab valla haldusaparaadi töökorra; 44.8. Esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta; 44.9. Nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 44.10. Täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ning valitsuse pandud ülesandeid. 44.11. Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. 45. Vallavanema valimine 45.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise, eesti keelt valdava Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 45.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise kord kehtestatakse volikogu poolt enne vallavanema valimisi. 45.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse seadusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 45.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 45.5. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 45.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 45.7. Igal volikoguliikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 45.8. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 46. Vallavanema asendamine 46.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmeks olev vallavanema asetäitja. 46.2. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat mõni teine valitsuse liige valitsuse korralduse alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem korraldusega asendajale antud volituste ulatuses. Volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, valitsus ja vallavanem ei vastuta. 46.3. Kui asetäitjat ei ole määratud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 46.4. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema asetäitja. 46.5. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 47. Kompensatsioon töölt vabastamise korral 47.1. Vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 47.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 47.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivat oma teenistuskohustusi täita; 47.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 47.2. Ametist vabastamisel ei maksta hüvitist, kui vallavanem vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a tervislikud põhjused) või kui ta valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 48. Materiaalne vastutus 48.1. Ebaseadusliku tegevuse korral kannab vallavanem materiaalset vastutust. 48.2. Valitsuse liikmena kannab vallavanem solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest, kui ta hääletas vastava määruse või korralduse poolt. IV. VALITSUS 49. Valitsus Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning valitsusele seatud ülesanded. 50. Valitsuse moodustamine 50.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 50.2.Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 50.3. Valitsusse ei saa kuuluda vallasekretär. 50.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 50.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 50.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 50.7. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 50.8. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 51. Valitsuse volituste tähtaeg 51.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 51.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 51.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 51.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 51.5. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 51.6. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, sh vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 51.7. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendatavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 51.8. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. Valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine ja tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud. 52. Valitsuse pädevus 52.1. Valitsus: 52.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 52.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 52.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 52.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 52.1.5. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 52.1.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus. 52.2. Valitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. 52.3. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus. 52.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töökorra. 53. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 53.1. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab valitsus, kes vajadusel võib suunata nende küsimuste lahendamise volikogule. 53.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada. 53.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 53.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 53.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 53.6. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 53.7. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 54. Valitsuse liikmete vastutus 54.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 54.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 54.3. Eriarvamus fikseeritakse valitsuse istungi protokollis ning selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 54.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Valitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 54.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma valitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraoleku ajal tema asendajale, kui vallavanem või tema äraoleku ajal tema poolt määratud asendaja ei ole osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem viivitamatult sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamise järel volikogu esimehele ja vallasekretärile. Kui valitsus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul vallavanema poolt seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi. 55. Valitsuse õigusaktid 55.1. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 55.2. Määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. 55.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 55.4. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 55.5. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 55.6. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 55.7. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. 56. Valitsuse töökord 56.1. Valitsuse tööd juhib ja valitsust esindab vallavanem. 56.2. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 56.3. Valitsuse töövorm on istung. 56.4. Istungid toimuvad regulaarselt igal kolmapäeval, kui vallavanem ei määra istungi läbiviimiseks teist päeva. Juulikuus istungeid üldjuhul ei toimu. 56.5. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 56.6. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 56.7. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsuste teisiti. 56.8. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 56.9. Valitsus võib moodustada oma tööks nii alalisi kui ajutisi komisjone samas korras volikoguga. 57. Valitsuse istungi protokoll 57.1. Kõik valitsuse istungid protokollitakse. 57.2. Protokollija on vallasekretär, tema puudumisel mõni valitsuse liige. 57.3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja kohtosavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetavad otsused ja eriarvamused. Protokollis on fikseeritud protokolli lehtede arv. 57.4. Valitsuse istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri käes tööajal. 57.5. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 57.6. Protokollid peavad olema alla kirjutatud viie päeva jooksul pärast istungit. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 58. Õigusaktide algatamise õigus 58.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 58.2. Nimetatud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või seda kinnitab allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 58.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 58.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 58.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 59. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 59.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 59.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eest Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastaselt kitsendamisest teadasaamisest. 59.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 59.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 59.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast, millest alates taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 59.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 60. Aleviku- või külavanem 60.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 60.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 60.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 60.4. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada valitsus. 60.5. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. V. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 61. Valla avalik teenistus ja valla ametnike sotsiaalsed garantiid 61.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametitasutuses. 61.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 61.3. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, käesolev põhimäärus ja töökord. 61.4. Valla ametnikele makstakse ametist vabastamise korral hüvitist lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvist 541 ning avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167) paragrahvist 131. 62. Valla haldusaparaat 62.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus volikogu poolt eelarves ettenähtud vahendite piires. 62.2. Valla haldusaparaati kuuluvad kantselei, raamatupidamine, osakonnad, ametid, peaspetsialistid, nõunikud jt. 62.3. Haldusaparaadi töötajad võtab tööle vallavanem vastavalt vallasekretäri, osakonna või ameti juhi ettepanekule. 62.4. Osakondadel, ametitel ja peaspetsialistidel võib valitsuse korralduse alusel olla iseseisev asjaajamine ja arveldusarve pangas ja nad on aruandekohuslased valitsuse ees. 63. Vallasekretär 63.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 63.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta 63.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 63.4. Vallasekretär: 63.4.1. juhib valla kantseleid ja esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 63.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 63.4.3. korraldab volikogu ning valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 63.4.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 63.4.5. esindab valda kohtus erivolituseta; 63.4.6. hoiab valla vapipitsatit; 63.4.7. informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 63.4.8. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 63.4.9. kinnitab valijate nimekirja; 63.4.10. saadab üldist tähtsust omavad volikogu määrused õigeaegselt Riigikantseleile avaldamiseks Riigikantselei poolt antud juhiste kohaselt; 63.4.11. osaleb volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 63.4.12. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 63.4.13. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 63.4.14. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel seaduses sätestatud korras. 64. Vallakantselei 64.1. Vallakantselei on valitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on volikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 64.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 65. Vallakantselei ülesanded 65.1. Vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektide kogumine ning suunamine vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse. 65.2. Vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollilise teenindamise tagamine. 65.3. Vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes (RT I 1996, 56, 1039 RT I 1998, 118/120, 1904) toodud haldusdokumentide vorminõuetega. 65.4. Protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide esitamine allakirjutamiseks. 65.5. Õigusaktide koopiate ja väljavõtete edastamise vastavalt korrale. 65.6. Posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine. 65.7. Vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse teostamine. 65.8. Tõendite ja õiendite väljastamine. 65.9. Valla registrite pidamine. 65.10. Passitöö teostamine, sõjaväearvestus. 65.11. Perekonnaseisualane töö. 65.12. Vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine. 65.13. Kaadritöö. 65.14. Volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VI. ETTEVÕTLUS 66. Valla asutused 66.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 66.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. 67. Ettevõtlus 67.1. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 67.2. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku, aktsionäri, asutaja või liikme õigusi valitsuse poolt nimetatud isik. 67.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepinguid üldjuhul vallavanem. Vallavanemal on õigus delegeerida lepingu sõlmimine vastava ala spetsialistile. V. VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 68. Vallavaraga seotud mõisted 68.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Risti valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 68.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevusest töö- või töövõtulepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 68.3. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 68.4. Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult volikogu otsuse alusel. 69. Vallavara valdamine 69.1. Vallavara valdaja võib olla volikogu, valitsus, valitsuse struktuuriüksus, valla asutus. 69.2. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb valitsus, selle struktuuriüksus või vallaasutus. 69.3. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajateks. 69.4. Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 70. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 70.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab volikogu valitsuse ettepanekul punktis 69 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 70.2. Vallavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või vallaasutuse valdusest teisele struktuuriüksusele või ametiasutusele otsustab volikogu. 70.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 70.4. Vallavara üleandmise normdokumendid vormistab valitsus. 70.5. Normdokumendid kehtestab volikogu. 71. Vallavara arvestus 71.1. Vallavara arvestust korraldab valitsus. 71.2. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel. 71.3. Valdaja peab vara kohta raamatupidamisarvestust ning vastutab andmete õigsuse eest. Valitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 72. Vallavara omandamine 72.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 72.2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 72.2.1. volikogu kui: a) omandatava vara hind ületab 25 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; 72.2.2. valitsus, kui vara hind ületab 7000 krooni, kuid ei ületa 25 000 krooni; 72.2.3. valitsuse struktuuriüksuse või vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 7000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. 72.3. Vallavara arvelevõtmise normdokumendid kehtestab valitsus. 72.4. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale tasuta üleantud, pärandatud või kingitud vara vastuvõtmise volikogu. Pärandvara või kingi valdajaks jääb valitsuse struktuuriüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks, kingi saajaks või tasuta üleantud vara saajaks on Risti vald, määrab vara, pärandi või kingi valdaja volikogu. Tasuta saadud vara, kingitus või pärand võetakse vallavarana arvele vara hariliku väärtuse järgi. 73. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt 73.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu, kui: 73.1.1. võetakse laenu; 73.1.2. võetakse teisi varalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 73.2. Muudel juhtudel otsustab varaliste kohustuste võtmise valitsus. 74. Vallavara kasutamine 74.1. Vallavara kasutatakse: 74.1.1. valla üldiseks otstarbeks; 74.1.2. valla valitsemise otstarbeks; 74.1.3. vallale tulu saamiseks. 75. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara 75.1. Üldiseks otstarbeks kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, veekogud pargid jms. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kehtestab volikogu. 75.2. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub volikogu otsusel. 75.3. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks volikogu otsusel. 75.4. Valitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 76. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 76.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ja selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 76.2. Valitsuse otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik munitsipaalasutuste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 76.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama valitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab valitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse volikogu. 77. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 77.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 77.2. Tulu saamiseks kasutatava vallavara tõhusa kasutamise eest vastutab valitsus. 78. Vallavara kasutusse andmine 78.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras tasuta kasutamiseks, rendile või üürile ning enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 78.2. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 78.2.1. volikogu, kui: a) vallavara antakse kolmandate isikute käsutusse tähtajaga üle viie aasta; b) vallavara bilansiline maksumus ületab 25 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara. 78.2.2. valitsus, kui: a) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga alla viie aasta; b) vallavara bilansiline maksumus ei ületa 25 000 krooni; c) kasutusse antakse vallasvara. 78.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 78.3.1. vallasasja puhul üle viie aasta; 78.3.2. kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 78.3.3. tervikvara puhul üle 25 aasta. 78.4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 79. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 79.1. Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras või tavalisest väiksema tasu eest: 79.1.1. hoolekandeasutustele; 79.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 79.1.3. juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab poole (üle 50%) selle juriidilise isiku põhikapitalist, või vallale kuulub üle poole (üle 50%) aktsiate või osakutega määratud häältest; 79.1.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 79.1.5. mittetulundusühingutele ja -liitudele; 79.1.6. sihtasutustele (fondidele); 79.1.7. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 79.1.8. muudel juhtudel volikogu otsuse alusel. 79.2. Kui eelmises punktis nimetatud juhtudel antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse valitsus. 79.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab valitsus: 79.3.1. kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 79.3.2. vallasvara, mille maksumus ei ületa 25 000 krooni; 79.3.3. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega. 79.4. Vara, mille suhtes või mille abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi. 79.5. Vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 80. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras 80.1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 80.1.1. renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks, nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuste osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel inimestel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 80.1.2. konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. 80.2. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 80.3. Enampakkumise ja konkursi korraldamise korra kehtestab volikogu. 81. Vallavara võõrandamine 81.1. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandusse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 81.2. Vallavara võib võõrandada, kui: 81.2.1. vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 81.2.2. vallavara ei ole kasutamise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 81.2.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 81.2.4. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 81.2.5. vallavara ei anna tulu; 81.2.6 muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 81.3. Vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks valitsus vara senise valdaja ettepanekul. Valitsusel on õigus otsuse tegemisel vastava vara suhtes tugineda spetsialisti arvamusele. 81.4. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab valitsus teistele valitsuse struktuuriüksustele ja vallaasutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski valitsuse struktuuriüksus või vallaasutus ei taotle vallavara enda valdusesse selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad valitsuse, selle struktuuriüksuse või vallaasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 81.5. Vallavara võõrandamise otsustab volikogu. 82. Vallavara võõrandamise viisid 82.1. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 82.1.1. otsustuskorras, kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 82.1.2. enampakkumise korras. 82.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast korrast ei tulene muud vallavara võõrandamise korda. 82.3. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 82.3.1. võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 82.3.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 82.3.3. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 82.3.4. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 82.3.5. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu alusel või rendilepingu alusel on rentnikul vara väljaostu õigus. 82.4. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. 82.5. Vallavara müügilepingu sõlmib valitsus lähtudes volikogu otsusest. 83. Vallavara koormamine ja muul viisil käsutamine 83.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 83.2. Vallavara koormamise otsustab volikogu. 83.3. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 83.4. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 83.4.1. 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 83.4.2. 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 83.4.3. viie aasta kasutusvalduse seadmisel; 83.4.4. 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; 83.4.5. viie aasta pandi andmisel või seadmisel. 84. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 84.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. 84.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 85. Vallavara mahakandmine 85.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. 85.2. Eelmises alapunktis nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 85.3. Vallavara mahakandmise otsustab: 85.3.1. volikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 3000 krooni; 85.3.2. valitsus, kui vara bilansiline maksumus on väiksem kui 3000 krooni. 85.4. Vallavara mahakandmise normdokumendid kehtestab valitsus. 86. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 86.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras valitsus, struktuuriüksus või vallaasutus. 86.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 86.2.1. valitsus kuni 3000-kroonise nõude osas; 86.2.2. volikogu üle 3000-kroonise nõude osas. 86.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. VII. EELARVE 87. Valla eelarve Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. 87.1. Valla tulud on: 87.1.1. laekumised maksudest; 87.1.2. laekumised ettevõtlusest, munitsipaalvarast; 87.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 87.1.4. laenud ja intressid; 87.1.5. muud laekumised. 87.2. Valla kulud on assigneeringud: 87.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 87.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 87.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 87.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 87.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 87.4. Eelarve projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastaval stendil valitsuses vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil. Vastuvõetud eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 87.5. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 88. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 88.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 88.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 88.3. Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 88.4. Eelarve projekti esialgse tasakaalustatud variandi koostab valitsus, arvestades esialgseid taotlusi ja valla arenguvajadusi, ning esitab selle valla revisjoni- ja eelarvekomisjonile. 88.5. Eelarveprojektile lisatakse: 88.5.1. seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesoleva aasta määratud ning eelseisva aasta kavandatud tulude ja kuludega alaeelarvete lõikes; 88.5.2. andmed laenudest eelseisvate eelarveaastate lõikes; 88.5.3. komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 88.6. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 88.7. Kui eelarve pole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu kulutada ühe kaheteistkümnendiku volikogu poolt täidetuks kinnitatud eelarves ettenähtud kulutustest. 89. Eelarve muutmine 89.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada: 89.1.1. valitsus; 89.1.2. volikogu eelarve- ja revisjonikomisjon; 89.1.3. volikogu fraktsioon; 89.1.4. vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 89.2. Eelarve muutmise ettepanekule tuleb lisada rahaline arvestus, mis näitab ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära ka valitsuse seisukoht. 89.3. Eelarve muutmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega samas korras eelarve vastuvõtmisega. 90. Lisaeelarve projekti koostamine ja vastuvõtmine 90.1. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole rahalisi vahendeid või on ebapiisavalt, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 90.2. Lisaeelarve projektile lisatakse: 90.2.1. põhjused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 90.2.2. andmed rahaliste vahendite kasutamise kohta, mille suurendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega kaetakse lisakulud. 90.3. Lisaeelarve võtab vastu volikogu häälteenamusega samas korras eelarve vastuvõtmisega. 91. Eelarve täitmine 91.1. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 91.2. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 91.3. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse samas korras valla üldaktidega. 92. Eelarve avalikustamine Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks väljapanemisega vallamajas avalikul stendil ja raamatukogus. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 93. Koostöövormid 93.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 93.1.1. tegutseda ühiselt; 93.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 93.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 93.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 93.2. Ühise tegutsemise korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 93.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades, astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, arendada nendega koostööd. 93.4. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindus. 93.5. Valla nimel sõlmitud koostöö- ja sõpruslepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused valla eelarvest või neis nähakse ette kulutusi järgnevateks eelarveaastateks. X. LÕPPSÄTTED 94. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 94.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu koosseisu häälteenamusega. 94.2. Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm.