Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 57, 867

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195) paragrahvi 12 lõike 4 ja lähtudes Jõgeva linnavalitsuse ettepanekust, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva Gümnaasiumi põhimääruse uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 8. mail 2000. a. Volikogu esimees Vello MÄESEPP Lisa Jõgeva Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusele nr 11 JÕGEVA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jõgeva Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on Jõgeva Linnavalitsuse hallatav haridusasutus. 1.2. Gümnaasium on kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10–12 klass, mille juures on põhikooli klassid; 1–9 klass, kus luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks. 1.3. Põhiharidus on haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1.4. Üldkeskharidus on põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 1.5. Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga. 1.6. Gümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel. 1.7. Gümnaasiumis on üldkeskhariduse omandamine tasuta. 1.8. Gümnaasium on avalik-õiguslik Jõgeva linna haridusasutus, ta ei ole juriidiline isik. Gümnaasiumil on oma nimega pitsat ja oma sümboolika. Gümnaasiumi aadress on Rohu 10, Jõgeva, 48307 Jõgevamaa. 1.9. Gümnaasiumil on õigus luua ja arendada välissidemeid kooskõlastatult Jõgeva Linnavalitsusega. 1.10. Gümnaasium juhindub Eesti Vabariigi seadustest, Jõgeva Linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest ning Haridusministeeriumi normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 1.11. Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub Jõgeva Linnavolikogu poolt sätestatud korras. 2. KOOLIKOHUSTUS 2.1. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2.2. Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. Taotluse rahuldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 2.3. Lapse gümnaasiumi astumisel esitab lapsevanem või last hooldav isik avalduse, lapse sünnitunnistuse ja tõendi lapse tervisliku seisundi kohta. 2.4. Gümnaasium on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 2.5. Gümnaasiumi teeninduspiirkonna kinnitab Jõgeva Linnavolikogu. 2.6. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. 2.7. Gümnaasium võib 10-ndate klasside komplekteerimisel korraldada vestlusi ja katseid. 2.8. Gümnaasium juhindub õpilaste kooli vastuvõtmisel, ühest koolist teise üleminekul, koolist lahkumisel ja väljaheitmisel haridusministri poolt kehtestatud korrast. 2.9. Koolikohustuslike laste arvestust peab Jõgeva Linnavalitsus. Koolikohustuse täitmist kontrollivad ja selle tagavad kohalik omavalitsus, gümnaasium ja lapsevanemad. 3. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 3.1. Gümnaasiumis õpetatakse ja kasvatatakse õpilasi kõlbluse, demokraatia, üksteisesse lugupidava suhtumise ning Eesti Vabariigi austamise vaimus. 3.2. Põhi- ja üldkeskhariduse esitatavad nõuded kehtestatakse põhi- ja üldhariduse riikliku õppekavaga. 3.3. Riikliku õppekavaga määratakse kindlaks: 3.3.1. õppe-eesmärgid; 3.3.2. õppeaeg; 3.3.3. riikliku õppekava vahekord kooli õppekavaga; 3.3.4. kohustuslike õppeainete loend koos ajalise kestuse ja ainekavadega; 3.3.5. õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 3.3.6. nõuded kooliastmete (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12. klass) ja kooli lõpetamiseks. 3.4. Gümnaasium koostab oma õppekava, mis vastab riiklikule õppekavale ja mille kinnitab gümnaasiumi direktor. 3.5. Gümnaasiumi õppekava määrab kindlaks: 3.5.1. kooli õppe-eesmärgid; 3.5.2. õppe ajalise korralduse; 3.5.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 3.5.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. 3.6. Õppeaasta algab 1. septembril. 3.7. Gümnaasium töötab viiepäevase töönädalaga. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 3.8. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega. 3.9. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja riiklikule õppekavale vastavate ja haridusministri poolt kinnitatud õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelust. 3.10. Õppetöö põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 3.11. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 3.12. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 3.13. Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast. 3.14. Kooliinternaadirühma võib avada 5 õpilasega, kooliinternaadi rühmas võib olla kuni 25 õpilast. 3.15. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. 3.16. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 3.17. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. 4. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 4.1. Õpilased on kohustatud osalema õppetöös, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, täitma gümnaasiumi kodukorra nõudeid ja kandma vastutust selle mittetäitmise eest. 4.2. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja gümnaasiumi kodukorras ettenähtud korras. 4.3. Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. 4.4. Õpilasel on õigus: 4.4.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 4.4.2. saada õppeprogrammides ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tarifitseeritud tööaja piires; 4.4.3. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega; 4.4.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 4.4.5. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 4.4.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 4.4.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Jõgeva Linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 4.4.8. saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 4.4.9. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole. 4.5. Gümnaasium tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. 4.6. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab õppeasutuse omanik sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 4.7. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mitte nõustuda, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole. 4.8. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale. 4.9. Lapsevanem või teda asendav isik on kohustatud looma oma lapsele kodupoolselt koolikohustuste täitmiseks ja hariduse omandamiseks soodsad tingimused. 4.10. Gümnaasiumi ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond kokku vanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 5. KOOLITÖÖTAJAD 5.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 5.2. Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 5.3. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Pedagoogina võivad töötada isikud, kellel on üldjuhul vastav haridus. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. 5.4. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseaduste ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 5.5. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseaduste ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 5.6. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 6. KOOLIELU KORRALDAMINE 6.1. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 6.2. Direktor on gümnaasiumi seaduslik esindaja. Direktor annab käskkirju, volitusi, avab arveid pangas, sõlmib lepinguid, valdab, kasutab ja käsutab asutuse vara ja vahendeid ning teeb tehinguid, mis on suunatud tema käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmisele gümnaasiumile kinnitatud eelarve ulatuses vastavalt Jõgeva Linnavolikogu poolt kehtestatud korrale. 6.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab Jõgeva Linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse Jõgeva Linnavalitsus. 6.4. Gümnaasiumi direktoriga sõlmib töölepingu linnapea konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 6.5. Gümnaasiumil on õppenõukogu, mille ülesanne on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 6.6. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 6.7. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 6.8. Gümnaasiumi hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, Jõgeva Linnavolikogu, vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumi toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 6.9. Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad Jõgeva Linnavolikogu ja õpilaste esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 6.10. Gümnaasiumi hoolekogu koosseisu ja põhimääruse kinnitab Jõgeva Linnavalitsus. 6.11. Gümnaasiumi direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 7. GÜMNAASIUMI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE 7.1. Gümnaasiumi vara moodustavad gümnaasiumile Jõgeva linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Gümnaasiumi tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 7.2. Gümnaasiumil on oma eelarve ja oma pangaarve. Gümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja Jõgeva linna eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja gümnaasiumi põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 7.3. Gümnaasiumi tegevus- ja kapitalikulude eelarve kava kiidavad heaks gümnaasiumi hoolekogu ja Jõgeva Linnavalitsus ning kinnitab Jõgeva Linnavolikogu. 7.4. Gümnaasiumi tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate ja gümnaasiumis õppivate õpilaste arvuga. 7.5. Gümnaasiumi direktori, tema õppeala asetäitja (asetäitjate) ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendid linnale, õppevormidele ja eriõppele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 7.6. Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. 7.7. Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 7.8. Gümnaasiumil on õigus osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid kooskõlastatuna Jõgeva Linnavalitsusega. 7.9. Gümnaasiumi direktor kooskõlastab sõlmitavad majanduslepingud Jõgeva Linnavalitsusega ning korraldab põhivarade müügi ja mahakandmise vastavalt Jõgeva Linnavolikogu poolt kehtestatud korrale. Gümnaasiumi valduses oleva vara valdamise lõpetamine toimub gümnaasiumi direktori nõusolekul. 8. RIIKLIK JÄRELEVALVE Riiklikku järelevalvet gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega. 9. GÜMNAASIUMI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE Gümnaasium korraldatakse ümber või tema tegevuse lõpetab Jõgeva Linnavalitsus Jõgeva Linnavolikogu otsuse alusel seaduses ettenähtud korras.