Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kinnitamine — KO, 57, 864

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) paragrahvi 15 ja kuulanud ära Jõgeva Linnavalitsuse ettekande ning volikogu komisjonide kaasettekanded, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. mail 2000. a. Volikogu esimees Vello MÄESEPP Lisa Jõgeva Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusele nr 14 JÕGEVA LINNA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, TÄITMISE JA MUUTMISE KORD 1. Linnaeelarve projekti koostamine 1.1. Eelarve koosneb Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 1.2. Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata sotsiaalsfääri, linnamajanduse, halduskulude ja muude kulude katteks. 1.3. Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaal-majandusliku olukorra, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused ning Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt määratud linnaeelarve kulude proportsioonid. 1.4. Linnaeelarve projekti koostab Jõgeva Linnavalitsuse rahandusamet (edaspidi rahandusamet) kõigi ametite ja Jõgeva Linnavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatavad asutused), väljaspool Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) haldusala tegutsevate asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute poolt linnavalitsusele esitatud projektide, taotluste ja ettepanekute alusel. 2. Eelarve projekti tulud ja kulud 2.1. Eelarve tulud on: 2.1.1. laekumised maksudest; 2.1.2. laekumised hallatavatest asutustest; 2.1.3. laekumised linnavara müügist; 2.1.4. laekumised majandustegevusest; 2.1.5. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 2.1.6. laenud ja intressid; 2.1.7. muud laekumised. 2.2. Eelarve kulud on: 2.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 2.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 2.2.4. reservfondi moodustamiseks (vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest). 2.3. Kassatagavara, mille suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 2.3.1. eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 2.3.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 2.4. Laenu võtmine. 2.4.1. Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 2.4.2. Kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2.4.3. Laene võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud. 2.4.4. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. 2.4.5. Laenu tagatiseks ei või olla linna omandis olev kinnisvara. 3. Linnaeelarve projekti koostamise organiseerimine 3.1. Linnaeelarve kulude proportsioonid protsentuaalselt elualade lõikes määrab linnavolikogu eelarveaastale eelneva aasta I poolaastal. 3.2. Linnaeelarve projekti koostamist korraldab rahandusamet, kes arvutab välja tulude-kulude baasi, teatab ametitele ja hallatavatele asutustele eelarve projekti koostamiseks vajalikud piirsummad. Piirsummadega mittenõustumisel esitavad ametid ja hallatavad asutused piirsummat ületava summa kohta koos põhjendustega vastulaused, mis vaadatakse täiendavalt linnavalitsuses läbi. Nimetatud materjalide esitamise tähtajad tuleb avalikustada, et linnapoolse toetuse saamiseks saaksid taotluse esitada ka asutused ja organisatsioonid väljaspool linnavalitsuse haldusala. 3.2.1. Eelarvete projektide koostamisel peavad ametid ja hallatavad asutused tagama kehtivatest seadustest range kinnipidamise, samuti tagama kokkuhoiurežiimi. 3.2.2. Eelarve projektile lisatakse seletuskiri tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta. 3.2.3. Hallatavad asutused ja linnavalitsuse ametid esitavad oma järgmise eelarveaasta projekti rahandusministri poolt kinnitatud klassifikaatorite järgi koos seletuskirjaga linnavalitsusele jooksva aasta 1. septembriks. 3.2.4. Väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevatel asutustel, organisatsioonidel ja üksikisikutel on õigus esitada ettepanekuid eelarve koostamiseks ja toetuse saamiseks linnavalitsusele jooksva aasta 1. septembriks. 3.2.5. Eelarve projektide läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab eelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust. 4. Linnaeelarve projekti koostamine ja esitamine 4.1. Linnaeelarve projekti koostab rahandusamet ja esitab selle linnavolikogu määruse eelnõuna linnavalitsusele. Määruse eelnõule lisatakse: 4.1.1. eelarve projekti seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude-kulude kohta ning andmetega ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta; 4.1.2. eelarve koond – tulude ja kulude klassifikatsiooni lõikes (kahekohaliste artiklite lõikes); 4.1.3. Hallatavate asutuste omatulud ja nende suunamine. 5. Linnaeelarve projekti läbivaatamine linnavolikogus 5.1. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. 5.2. Volikogu komisjonid, fraktsioonid ja volikogu liikmed vaatavad kümne päeva jooksul eelarve projekti läbi ja esitavad rahanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Rahanduskomisjon vaatab ettepanekud läbi ja teeb omapoolsed ettepanekud linnavalitsusele. 5.3. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega rahanduskomisjonile. 5.4. Parandusettepanekuid saab esitada eelarve teise lugemise lõpuni. Rahanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 5.5. Linnavalitsus koos rahanduskomisjoniga valmistavad ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega. 6. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 6.1. Eelarve võtab vastu linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 6.2. Linnavolikogu kinnitab linnaeelarve kogumahu vastavalt lisadele, mis lisatakse linnavolikogu määrusele eelarve kinnitamise kohta. 6.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 6.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 7. Hallatavate asutuste, linnavalitsuse ametite ja eelarvest finantseeritavate ürituste alaeelarvete koostamine, läbivaatamine ja kinnitamine 7.1. Alaeelarve on hallatavate asutuste, linnavalitsuse ametite, eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Kulude alaeelarved koostatakse üheks aastaks – 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Hallatavate asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, soetused). Asutuste alaeelarved koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. Eelarvevahendeid on keelatud kulutada ilma kinnitatud alaeelarveta. 7.2. Hallatavate asutuste alaeelarved (kolmekohaliste artiklite lõikes) kinnitatakse asutuste juhtide poolt kuu aja jooksul pärast linna eelarve kinnitamist ja selle koopiad esitatakse linnavalitsusele. 7.3. Linnavalitsuse ametite, eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste alaeelarved kinnitab linnavalitsus kuu aja jooksul pärast linna eelarve kinnitamist. 8. Eelarve täitmine 8.1. Eelarve täitmist korraldab rahandusamet. 8.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 8.3. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud eelarvelisi vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 8.4. Reservfondi kasutab linnavolikogu ja linnavalitsus kehtestatud korras ettenägemata kulude katmiseks. 8.5. Kassatagavara käsutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Linnavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 8.6. Eelarve tulude täitmine. 8.6.1. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 8.6.2. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 8.7. Eelarvest kulude finantseerimine. 8.7.1. Kulude finantseerimine toimub vastavalt taotlustele kuu summa ulatuses olenevalt tulude laekumisele. Mõjuvatel põhjustel (suvised puhkused, kapitaalremont, planeeritud inventari soetamine jne) finantseeritakse üle arvestusliku kuu vajaduse. 8.7.2. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvelised vahendid suunatakse järgneva eelarveaasta kulude katteks. 8.8. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus. 8.8.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamisseadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 8.8.2. Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. 8.8.3. Linnavalitsuse poolt esitatud ning revisjonikomisjoni ja rahanduskomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu. 9. Eelarve muutmine, lisaeelarve 9.1. Linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ületamise korral rahandusametil õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava ameti või asutuse juht otsest vastutust. 9.2. Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud linnaeelarves teeb hallatava asutuse juht, linnavalitsuse ameti juhataja taotluse rahandusametile, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistatakse eelarve muutmise eelnõu linnavalitsusele läbivaatamiseks, kes esitab selle linnavolikogule kinnitamiseks. Kinnitatud eelarve investeerimiskulude objektide nimekirjas teeb muudatusi linnavolikogu. 9.3. Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. 9.4. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud eraldamised reservfondist, esitatakse linnavalitsuse poolt informatsioon linnavolikogule kehtestatud korras. 9.5. Täiendavate tulude ilmnemisel võib linnavalitsus, kuid mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal iga üksiku ürituse kohta eraldi, andmed eelarvevahendite kohta, mille täiendamist taotletakse. 9.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korrale. 10. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras.