Väätsa Vallavolikogu — Väätsa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 56, 861

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 9 ja seoses vajadusega muuta valla põhimäärust, Väätsa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Väätsa valla põhimääruse uus redaktsioon (lisana). 2. Lugeda kehtetuks Väätsa Vallavolikogu 18. jaanuari 1994. a otsus «Väätsa valla põhimääruse läbiarutamine ja vastuvõtmine». 3. Määrus jõustub 18. mail 2000. a. Volikogu esimees Tiit TUULEVESKI Lisa Väätsa Vallavolikogu 11. mai 2000. a määruse nr 7 juurde VÄÄTSA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Väätsa valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Väätsa valla põhimääruse kinnitab Väätsa Vallavolikogu, ainult volikogu on pädev tegema põhimääruses parandusi ja täiendusi. 3. Väätsa valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 4. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel ja valla omavalitsusorganid. 5. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste tagamine, otsustamine ja lahendamine soodsamail tingimustel. 6. Väätsa vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 7. Väätsa vald osaleb tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Vald teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. 8. Valla suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus valla olemusega. 9. Valda esindavad seaduste alusel ja valla põhimäärusega sätestatud korras ilma täiendavate volitusteta ning oma pädevuse piires vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, vallavalitsus (edaspidi valitsus), vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud volikogu või valitsuse poolt põhimääruses sätestatud korras. 10. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus. 11. Vald korraldab kohaliku elu küsimuste lahendamist seaduse alusel iseseisvalt. Nimetatud küsimuste lahendamisega seotud kulutused kaetakse valla eelarvest. 12. Vallale võib seadusega panna riiklike kohustuste täitmise, millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest. 13. Vald võib täita riiklikke kohustusi selleks volitatud riigiorgani ning vallavolikogu vahelise lepingu alusel, samuti sõlmida kokkuleppeid oma ülesannete täitmiseks koostöös teiste valdade ja linnade ning muude isikutega, millega seotud kulud kaetakse vastavalt kokkuleppele riigi- ja/või valla eelarvest. 14. Lisaks eespool sätestatule otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole ühegi seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 15. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu. 16. Valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, alg- ja põhikoolide, raamatukogude, rahvamaja ja teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 17. Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse valimiste seaduses sätestatud korras ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel; 2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes lahendab seadusega, seaduse alusel või volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimusi. 18. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 19. Valla nimel teiste valdade või linnadega või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus. 20. Väätsa valla külades valitakse külavanem külakoosolekul täisealiste vallaelanike hulgast. Külavanem kinnitatakse ametisse ja vabastatakse ametist volikogu otsusega. Külavanemate volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanemate poolt sätestatakse lepinguga. 21. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 22. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 23. Vallal on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras. II. VÄÄTSA VALLA ASJAAJAMISKEEL 24. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. III. VÄÄTSA VALLA SÜMBOLID 25. Väätsa valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. 26. Väätsa valla vapil on kahest ümberpööratud S-lõikest moodustunud kaldjaotusega vasakult poolitatud kuldne-rohelisel kilbil kaks lõikest lähtuvalt vastandvärvides ristikheinalehte. 27. Väätsa valla ristkülikukujulisel lipul on Väätsa valla vapikujund. Lipu normaalmõõdud on 100×150 cm. 28. Väätsa valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu ja -valitsuse pitsatil ja dokumendiplankidel; 2) vallavolikogu esimehe ja vallaametnike visiitkaartidel; 3) valla piirtähistel; 4) ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse korralduse alusel. 29. Vallalipp heisatakse: 1) vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel; teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga; 2) vallalipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde või selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti; 3) hoonetele, kus toimuvad volikogu või valitsuse istungid nende toimumise ajaks; 4) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 5) valitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel ja muudel puhkudel. 30. Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 31. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Väätsa valla ametlikud delegatsioonid või Väätsa valda esindavad kollektiivid või üksikisikud Väätsa Vallavalitsuse korralduse alusel. 32. Vallalipu valmistamine toimub üksnes valitsuse loal. IV. VALLA PIIR 33. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse ja muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja kohanimeseaduses sätestatud korras. 34. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus. 35. Valla administratiivkeskus asub Väätsa alevikus Pikk 9. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. V. VALLAELANIK 36. Vallaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht valla territooriumil. 37. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 38. Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 39. Vallaelanik on maksukohustuslane oma alalise elukoha järgses vallas. 40. Vallaelanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi. Käesoleva põhimääruse punktis 36 nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 41. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. VI. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 42. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Väätsa valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 43. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 44. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus. 45. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 46. Üldplaneering on valla maa-ala kasutamise geograafiline kavand, millega kavandatakse valla territoriaal-majandusliku arengu suunad. 47. Volikogul on kohustus kuue kuu jooksul oma volituste saamisest pikendada või muuta olemasolevat üldplaneeringut. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VII. VOLIKOGU 48. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 49. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduse alusel vallaelanike huvides ja nimel. 50. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. 51. Volikogu liikmed valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. 52. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. Kui volikogu nimetatud tähtajaks volikogu liikmete arvu ei määra, on volikogu uue koosseisu liikmete arvuks 10. 53. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 54. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 55. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Volikogu liikme tegevus on avalik. 56. Volikogu liikmel on õigus saada valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seaduse alusel keelatud. 57. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt määratud ulatuses ja korras. 58. Volikogu liige ei tohi osa võtta nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus või volikogu komisjonides, mis puudutavad teda otseselt (välja arvatud isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), tema sugulasi, hõimlasi, äriühingut või sihtasutust, milles ta ise või tema sugulased või hõimlased on omanikud või juhtkonna liikmed. 59. Punktis 58 nimetatud juhtudel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on antud volikogu liikme võrra väiksem. 60. Volikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust volikogus või volikogu komisjonis avalikustama, et käsitletav küsimus puudutab tema tööandja huve. 61. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. 62. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 63. Arupärimine vormistatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. 64. Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Kui arupärimine ei vasta eelmises punktis esitatud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks või teeb ettepaneku esitada antud küsimus volikogu istungil informatsioonide osas. 65. Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Vastuse koopia esitatakse volikogu esimehele. Täiendava uurimise vajadusel võivad ametiisikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele. 66. Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil. 67. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Väätsa valla Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) jõustunud kohtuotsusega, millega on tuvastatud tema poolt punktides 58 ja 60 nimetatud nõuete tahtlik rikkumine; 8) teovõimetuks tunnistamisega; 9) surmaga. 68. Volikogu liikme volituste peatamine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 69. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega Väätsa valla vallavanemaks või kinnitamisega Väätsa Vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla ametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungil osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. Käesoleva punkti alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 70. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatatud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. 71. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. 72. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vastava otsuse jõustumise hetkest. 73. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 3) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 4) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 5) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 6) koormiste määramine; 7) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 10) valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 11) valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 12) valla osalemise otsustamine äriühingutes ja sihtasutustes, mittetulundusühingutes ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 13) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 14) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 15) üldplaneeringu algatamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 16) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 17) taotluse esitamine ja arvamuse andmine valla piirde või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 19) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24) volikogu komisjonide liikmetele hüvituse määramine; 25) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 26) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 27) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest; 28) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ja teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja suuruse määramine; 29) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 30) valla esindamise korra kinnitamine; 31) kohtukaasistujate valimine; 32) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 33) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 34) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 74. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 75. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. VII. VOLIKOGU STRUKTUUR 76. Volikogu töötab täiskoguna. 77. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. Volikogu võib moodustada eestseisuse. 78. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. Volikogu esimees 79. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 80. Volikogu esimehe hüvituse või töötasu otsustab volikogu oma esimesel istungil enne volikogu esimehe valimist. 81. Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide projektide menetlust; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid talle seadusega ning volikogu poolt pandud ülesandeid. 82. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest pikima volikogu liikme staažiga kohalolev volikogu liige, mitme samapika staažiga volikogu liikme puhul asendab volikogu esimeest neist vanem. 83. Volikogu esimehe ametist vabastamisel seoses volituste tähtaja lõppemisega või tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita, või seoses umbusalduse avaldamisega makstakse hüvitust järgmiselt: 1) kolme kuu ametipalk, kui ta on töötanud 2–8 aastat; 2) kuue kuu ametipalk, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui 8 aastat. 84. Volikogu esimehe ametist vabastamisel hüvitust ei maksta: 1) ametist lahkumisel omal soovil; 2) valitakse uuesti volikogu esimeheks; 3) umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 85. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimisteni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 86. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 87. Volikogu esimehe kandidaadid võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 88. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 89. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab koosseisu häälteenamuse. 90. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine punktides 86–89 sätestatud korras. 91. Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Volikogu komisjonid 92. Volikogu võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine ja vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ja eelnõude (projektide) koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus valitsuse õigusaktide eelnõude (projektide) algatamiseks. 93. Komisjoni, v.a revisjonikomisjoni, esimees valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Teised komisjoni liikmed kinnitatab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu. 94. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vastava otsuse tegemise hetkest. Komisjoni liikme, v.a komisjoni esimehe ja revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. 95. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. 96. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbiviimiseks volikogu menetluses olevaid eelnõusid (projekte), kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ja ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse, otsustab selle vajalikkuse volikogu. 97. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni koosolekute protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele esitatud nõuetele nelja tööpäeva jooksul ja hoitakse vallakantseleis. 98. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 99. Komisjoni liikme osalemine koosolekul võidakse hüvitada volikogu poolt sätestatud korras. Revisjonikomisjon 100. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 101. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl iga liikme kohta. Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid. 102. Revisjonikomisjonil on õigus kutsuda oma tööst osa võtma asjatundjaid, kelle töö tasustatakse volikogu poolt sätestatud korras. 103. Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida: 1) valitsuse, valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) vallavara rentimist, kasutamist ja käsutamist; 4) valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamist; 5) valla sõlmitud lepingute täitmist; 6) valitsuse, valla ametiasutuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja tulemuslikkust. 104. Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda poolt kinnitatud ja volikogule esitatud kontrollimise plaani või volikogu otsuste alusel. 105. Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon aruande, mis sisaldab kontrollimisel tuvastatud asjaolusid, komisjoni hinnanguid ja ettepanekuid ning esitab selle valitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 106. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. 107. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemuslikkusest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Volikogu fraktsioon 108. Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 109. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 110. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kui fraktsiooni liige lahkub, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 111. Fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige arvatakse välja fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 112. Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat volikogu esimehe, tema asetäitja, komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme ja vallavanema kohale. IX. VOLIKOGU ISTUNG 113. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 114. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asetäitja üldjuhul kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud. Vajadusel kutsub volikogu esimees kokku täiendava istungi. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 115. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil viiakse kõigepealt läbi volikogu esimehe valimised. 116. Volikogu esimees kutsub volikogu täiendava istungi kokku viie tööpäeva jooksul valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 117. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses näidatakse ära istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 118. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 119. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees. Päevakorda võetakse küsimused, mis on eelnevalt läbi arutatud valitsuse poolt (s.t on olemas valitsuse seisukoht). 120. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamise volikogu komisjonide või valitsuse kaudu. Volikogu määruste ja otsuste projektid peavad olema esitatud valla kantseleisse vähemalt kümme päeva enne istungi toimumise päeva. Päevakord saadetakse vähemalt neli tööpäeva enne istungi toimumist volikogu liikmetele. Otsuste ja määruste projektidega saab tutvuda neli tööpäeva enne istungi toimumise aega vallakantseleis, mahukamad ja eeltööd nõudvad määruste projektid saadetakse koju. 121. Volikogu istungile kutsutavate isikute ringi määrab volikogu esimees. 122. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks volikogu koosseisu häälteenamusega. Kinnisel istungil peale volikogu liikmete osalevate isikute ringi otsustab volikogu. 123. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu võib täiendavalt juurde võtta küsimusi tingimusel, et kohal on kõik volikogu liikmed ja volikogu toimumise ajaks on olemas ka valitsuse seisukoht antud küsimuses. 124. Volikogu töökeeleks on eesti keel. Volikogu istungist võtavad osa valitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 125. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks liige seda nõuab. 126. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 127. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui seda nõuab vähemalt kolm kohalolevatest volikogu liikmetest. Volikogu otsused fikseerib juhataja. 128. Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Koosseisu häälteenamusega võetakse vastu otsused järgmistes küsimustes: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) koormiste määramine; 4) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 5) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 6) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 7) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 9) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 10) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 11) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele, revisjonikomisjoni liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 12) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 129. Volikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad vastama haldusdokumentide nõuetele. Protokolli kantakse istungi aeg, koht, osavõtjate nimed (eraldi lehel, mis moodustab protokolli osa), arutlusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate, vallasekretäri või küsimuste algatajate eriarvamused. Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad igaühele valitsuse kantseleis tööpäeva ulatuses. X. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE ALGATAMINE, JÕUSTUMINE, AVALIKUSTAMINE JA TÄITMISE KONTROLL 130. Volikogul on õigus anda välja üldaktidena määrusi ja vastu võtta otsuseid. 131. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonidel; 2) volikogu liikmetel; 3) volikogu fraktsioonidel; 4) vallavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. 132. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavalitsuse kantselei stendil või neis määratud tähtajal. 133. Volikogu otsused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ja saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 134. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige. 135. Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist, kui volikogu nii otsustab. 136. Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse kantselei stendil ja valla ajalehes. 137. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse volikogu otsusel Riigikantseleile avaldamiseks. 138. Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 139. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. 140. Volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli teostavad volikogu ja valitsus. 141. Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu esimees. 142. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. XI. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 143. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse volikogu esimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 144. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja volikogu otsuse projekt esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatamises peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus. 145. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 146. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 147. Valitsusele umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega on aluseks kõigi valitsuse liikmete vabastamisele valitsuse liikmete kohustustest. 148. Umbusalduse avaldamine vallavanemale on aluseks tema ametist vabastamisele ning toob kaasa valitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni valitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 149. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele, jätkab valitsus oma tegevust ning vaba koht täidetakse või muudetakse valitsuse liikmete arvu. Umbusalduse avaldamine valitsuse liikmele on aluseks tema vabastamisele valitsuse liikme kohustustest. XII. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS 150. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 151. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 152. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise ning seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste lahendamise valitsus. XIII. VALLAVALITSUS 153. Vallavalitsus on valla täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu Väätsa vallale kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud ning vallavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist ja kasutamist, koostab valla eelarveprojekti ja korraldab eelarve täitmist. 154. Vallavalitsus realiseerib eelmises punktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 155. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsusesisese teenistuse korra. 156. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 157. Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 158. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 159. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 160. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 161. Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevate otsuste projektid, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 4) vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsuse moodustamine 162. Vallavanemal on valituks osutumise hetkest volitus moodustada valitsus. 163. Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid. 164. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. 165. Kui vallavanema esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. 166. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses liikmeks oleku ajaks. 167. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 168. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 169. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 170. Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatab uue isiku vallavanema esildisel vallavolikogu. Vallavalitsuse töökord 171. Vallavalitsuse töövorm on istung. 172. Küsimuse istungi päevakorda võtmist võivad taotleda vallavalitsuse liikmed, volikogu ja vallavalitsuse komisjonid, kes vastavalt tõstatatud küsimusele valmistavad ette ka vallavalitsuse õigusaktide eelnõud (projektid). 173. Vallavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt viis päeva enne istungi toimumist vallasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 174. Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja saadab selle hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist vallavalitsuse liikmetele. 175. Küsimuste arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. 176. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri. 177. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 178. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 179. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 180. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse päevakord. 181. Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja valitsuse liikmete seisukohad. 182. Vallavalitsuse istungid protokollib vallasekretär. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 183. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. XIV. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTID 184. Vallavalitsusel on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. 185. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Väätsa Vallavalitsuse kantselei stendil või neis määratud tähtaegadel. 186. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 187. Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendanud isikud. 188. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 189. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite sisemiseks kasutamiseks. 190. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. XV. VALLAVANEM 191. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem võidakse valida ka konkursi korras. 192. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 193. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. 194. Vallavanemakandidaadid võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kui vallavanem valitakse konkursi korras, viiakse volikogu istungile need konkursi läbinud kandidaadid, kelle kandidatuur on hääletamiseks üles seatud volikogu liikme või liikmete poolt. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 195. Enne hääletamiskomisjoni moodustamist annavad kandidaadid süümevande ja igal kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma tegevuskava. 196. Pärast nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 197. Vallavanemaks osutub valituks see kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 198. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine. 199. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega sätestatud korras, v.a juhud, kui valda esindab volikogu esimees, ja kohtutes; 3) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid; 4) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 5) esitab valitsusele kinnitamiseks valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatava ametiasutuse juhi kandidaadi; 6) võtab tööle ja vabastab valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuse ametnikud; 7) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 8) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu otsusega pandud ülesandeid. 200. Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige. Selline asendamine vormistatakse korraldusega. 201. Vallavanema vabastamisel ametist tagasiastumisavalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme tema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 202. Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel. 203. Vallavanema teenistuslähetus vormistatakse välisriiki volikogu otsusega, muudel juhtudel valitsuse korraldusega. 204. Vallavanema teenistusest vabastamisel seoses volituste tähtaja lõppemisega või tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita, või seoses umbusalduse avaldamisega makstakse hüvitist järgmiselt: 1) kolme kuu ametipalk, kui ta on töötanud 2–8 aastat; 2) kuue kuu ametipalk, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui 8 aastat. 205. Vallavanema teenistusest vabastamisel hüvitust ei maksta: 1) ametist lahkumisel omal soovil; 2) valitakse uuesti vallavanemaks; 3) umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. XVI. VALLASEKRETÄR 206. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 207. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 208. Vallasekretär: 1) juhib vallavalitsuse kantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 3) osaleb sõnaõigusega vallavalitsuse istungil ja annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 6) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad; 7) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) koostab vallavalitsuse istungi protokolli; 10) täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. 209. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 210 sätestatud nõuetele. XVII. VALLAKANTSELEI 210. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 211. Vallakantselei juht on vallasekretär. 212. Vallakantselei: 1) kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt seadusele; 3) tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt asjaajamiskorrale, posti vastuvõtmise, süstematsiseerimise ja edastamise adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamise; 4) teostab vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetust, tõendite ja õiendite väljastamist; 5) peab vallaelanike registrit; 6) teostab passitööga seonduvat, perekonnaseisualast tööd; 7) hoiab vallavalitsuse inventari. XVIII. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 213. Väätsa valla kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla eelarvest finantseeritavad valla asutused, mis ei ole juriidilised isikud. 214. Valla asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või muus vallas. 215. Valla asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel volikogu poolt kehtestatud korras. 216. Töötamine valla asutuses toimub töölepingu alusel ja seada reguleeritakse tööseadusandlusega. 217. Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse vallaeelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. 218. Valla teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja tema struktuuriüksustes. 219. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 220. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 221. Ametnik on vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras ja ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema asendajal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 222. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tenhiline töötaja. 223. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 224. Väätsa valla teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ette nähtud ja volikogu poolt avaliku teenistuse seaduse rakendamise korras kinnitatud teenistusalased õigused. XIX. VALLAVARA 225. Vallavara on Väätsa vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 226. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse registris. 227. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 228. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides, seaduste ja tehingute alusel. 229. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. 230. Vallavara valdajaks on vallavalitsus või tema asutus vastavalt nende põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud rendi- või muu lepingu alusel. 231. Vallavara kasutamine on selle omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 232. Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. 233. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 234. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ja valla asutustele nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. 235. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 236. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 237. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 238. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, vallavalitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilimise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne vallavara kõlbamatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise kohustus. XX. VALLA MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED 239. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 240. Valla asutuste asutamise ning nende tegevuse lõpetamise otsustab ning nende põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 241. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaõhingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise või ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 242. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 243. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 244. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 245. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 246. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 247. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 248. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavalikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 249. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 250. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 251. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 252. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XXI. VALLA EELARVE 253. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus. 254. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustakse. 255. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 256. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 257. Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ja kohaliku ning riigieelarve vahekorra seaduses ja eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korras sätestatud korras arvestades Väätsa valla arengukava. 258. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 259. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 260. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. XXII. LÕPPSÄTTED 261. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 262. Punktis 259 sätestatut rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a.