Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 55, 837

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 5. juunil 2000. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 24. mai 2000. a määrusega nr 6 VÕNNU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Võnnu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Võnnu valla haldusterritooriumil olme- ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, taaskasutamist, vedu, töötlemist, ladustamist, põletamist, komposteerimist ja matmist ning sätestab tingimused jäätmete ladustamiskoha ja -tehnoloogia osas. 1.1. Eeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda, suurendada jäätmete taaskasutamist, aga ka teavitada vallaelanikke ohtlike jäätmete käitlemisest. 1.2. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid tähenduses: 1.2.1. jäätmed – inimtegevuses moodustunud esemed, ained või nende jäägid, mis on kasutusest kõrvaldatud; 1.2.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale; 1.2.3. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 1.2.4. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 1.2.5. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 1.2.6. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 1.2.7. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 1.2.8. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 1.2.9. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 1.2.10. kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine looduslikuks lagundamiseks; 1.2.11. jäätmekäitluskoht – jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladustus- või matmispaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; 1.2.12. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 1.2.13. jäätmeluba – Tartumaa Keskkonnaosakonnast väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja teistele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, veavad, taaskasutavad või korraldavad jäätmeid. II. NÕUDED JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMISEL VÕNNU VALLAS 2. Jäätmehoolduse korraldamiseks Võnnu Vallavalitsus: 2.1. määrab jäätmehoolduse eest vastutava isiku; 2.2. kavandab jäätmehoolduse avariisituatsioonide likvideerimise meetmed; 2.3. annab seisukoha jäätmeloa taotluste suhtes; 2.4. korraldab jäätmete ladustamist Kurista prügilas; 2.5. korraldab valla jäätmekava koostamist Võnnu valla arengukava osana; 2.6. korraldab jäätmeluba vajavate ettevõtete nimekirja koostamise. 2.7. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 2.8. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigaldab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumis-vahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete vedu jäätmekäitluskohta. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 3. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.1. rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 3.2. korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele; 3.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 3.4. vajaduse korral andma oma jäätmealasest tegevusest aru Võnnu Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 3.5. koostama Võnnu Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 3.6. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) oma jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 3.7. Kõigil jäätmetekitajatel peavad Võnnu vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud (ühiskonteinerite paigaldamine on lubatud). Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja käsutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid ja neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja keskkonna reostuse. Kogumisvahendite arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitava lepinguga. 3.8. Mahuti valdaja vastutab mahuti nõuetekohase kasutamise ja piisava tühjendamise eest. 3.9. Kogumisvahendi e. mahutina võib kasutada: 3.9.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 3.9.2. niiskuskindlaid jäätmekotte, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3.9.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaeve reovee jaoks; 3.9.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 3.10. Käsitsi- ja eriautoga teisaldatavad kogumisvahendid tuleb paigaldada prügiautole ligipääsetavasse kohta tasasele ja kõvale alusele. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest, samuti peab tagama talvise lumest puhastamise. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 3.11. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahenditesse ei pandaks: 3.11.1. ohtlikke jäätmeid; 3.11.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 3.11.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 3.11.4. ehitusprahti ja kive; 3.11.5. mahukaid jäätmeid; 3.11.6. üle 40 °C kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 3.11.7. käimlajäätmeid või kogumiskaevude setteid; 3.11.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejaid või võivad märkimisväärselt raskendada jäätmete kokkupressimist. 3.12. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 3.13. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema veekindlad. 3.14. Mahukad jäätmed veab jäätmetekitaja ise ladustamiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. Klaastaara kogumiseks paigaldab kokkuleppel vastavat teenust osutav jäätmekäitlusettevõte selleks ettenähtud konteineri. 3.15. Ohtlikud jäätmed viia jäätmetekitaja või territooriumi valdaja poolt vastavasse kogumiskeskusse. 3.16. Vana õli, õlifiltrid ja vanad akud tuleb viia vastavatesse kogumiskonteineritesse. 3.17. Ohtlike jäätmete tekitaja või haldaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni nende vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 3.18. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 3.19. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmete või muude ainete või esemetega. IV. JÄÄTMEVEO KORRALDAMINE 4. Jäätmevedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, on selleks Võnnu vallas ette nähtud Kurista prügila. 4.1. Keelatud on jäätmete vedu metsadesse, kraavidesse, heinamaadele jt kohtadesse. 4.2. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrus nr 93 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri» (RTL 1999, 156, 2189). 4.3. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. 4.4. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale või lumele. V. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 5. Jäätmeid (v.a ohtlikke jäätmeid) võib Võnnu valla territooriumil ladustada ainult Kurista prügilas, kui Võnnu Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. 5.1. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja komposteerida oma territooriumil, kusjuures kompost peab olema paigaldatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele. 5.2. Kuivkäimlate sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 5.3. Saepuru ja muid puidujäätmeid võib ladustada Kurista prügilas. VI. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 6. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 6.1. Paberi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid on lubatud põletada katlamajades ja küttekolletes. 6.2. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Võnnu Vallavalitsusega. VII. LÕPPSÄTTED Kontroll ja vastutus 7. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 7.1. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Võnnu Vallavalitsuse ja Võnnu Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. Kõik isikud on kohustatud andma jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele teavet eeskirja nõuete täitmise kohta. 7.2. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on kohustatud säilitama ühe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need dokumendid või jäätmehoolduslepingu kontrollimiseks järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel. 7.3. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses nende tekitaja kulul. 7.4. Käesoleva eeskirja mittetäitmise korral kohaldatakse vastutust vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustikule ja Eesti Vabariigi jäätmeseadusele.