Rae Vallavolikogu — Rae valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 55, 833

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 punkti 1, Rae Vallavolikogu 12. oktoobri 1999. a otsuse nr 256 «Rae valla jäätmehoolduseeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine» ning võttes arvesse maavanema ja Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni täiendusettepanekuid, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Rae valla jäätmehoolduseeskiri» vastavalt lisale. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Käesolev määrus jõustub 2. juunil 2000. a. Volikogu esimees Toomas VÄLIMÄE Kinnitatud Rae Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 19 RAE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Rae valla territooriumil olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning jäätme tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid; 3.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale; 3.3. suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 3.4. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 3.5. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.6. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.7. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.8. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.9. komposteerimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 3.10. jäätmekäitluskoht – jäätmetöötlusettevõte, jäätmete ladustus- või matmispaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; 3.11. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.12. jäätmeluba – Harjumaa Keskkonnateenistusest väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, veavad, taaskasutavad või kõrvaldavad jäätmeid; 3.13. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.14. krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete vedu jäätmekäitluskohta. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 5.1. rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 5.2. korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele; 5.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 5.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Rae Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 5.5. koostama Rae Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 6. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) oma jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 7. Kõigil jäätmetekitajatel peavad Rae vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise kogumisvahendi kasutamise lepingud. Tiheasustusega aladel on jäätmetekitajatel kohustus ühineda korraldatud jäätmeveoga. 8. Rae Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete vedu või käitlust, andes sellest nõudmise korral aru Rae Vallavalitsusele. 9. Kogumisvahendina võib kasutada: 9.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 9.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 9.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaeve reovee jaoks; 9.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 10. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 11. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 11.1. ohtlikke jäätmeid; 11.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 11.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 11.4. ehitusprahti ja kive; 11.5. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; 11.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 12. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 13. Territooriumi valdajal peab kogumisvahendeid olema piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 14. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada Rae Vallavalitsusega, v.a suvila- ja aiandusühistud, kes paigutavad kogumisvahendid ühistu territooriumile. 15. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 16. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostamise vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 17. Jäätmetekitaja on kohustatud viima taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaas jms) jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha kohta on võimalik saada vallavalitsusest. 18. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 19. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise ladustamiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. 20. Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kohustatud viima selleks Rae vallas ettenähtud kogumispunktidesse. 20.1. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. 20.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 20.3. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 21. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega. III. JÄÄTMEVEO KORRALDAMINE 22. Jäätmevedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumivaldaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. Ladustamine ja veoteenus on tasulised. 23. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 24. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk 1205; 1999, 156, 2189). 24.1. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. 24.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 25. Jäätmeid (v.a ohtlikke jäätmeid) võib Rae valla territooriumil ladustada ainult Kadaka külas asuvas prügilas, kui Rae Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti. 26. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida, kusjuures: 26.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 26.2. komposteerimiskoht ei tohi salvkaevule või puurkaevule olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 26.3. komposteerimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 26.4. komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 27. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Rae Vallavalitsusega. 28. Ühiskanalisatsiooni ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub Rae Vallavalitsuse poolt kehtestatud korras paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. 29. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 30. Inertseid ehitusjäätmeid võib kasutada teede täiteks, kooskõlastades tegevuse eelnevalt Rae Vallavalitsusega. 31. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes või komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse Kadaka külas asuvas prügilas. 32. Loomakorjuste käitlemine kooskõlastatakse veterinaarteenistusega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 33. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 34. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Rae Vallavalitsusega. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 35. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 36. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 37. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad Rae Vallavalitsuse ja Rae Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 38. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 39. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses nende tekitaja kulul. 40. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise omal kulul. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida reostuse likvideerimise kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Rae Vallavalitsus. 41. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus vms), säilitades need ühe aasta jooksul.