Vabariigi Valitsus — Anna Gaynutdinovale alalise elamisloa andmine — RTL, 131, 2121

Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 2) § 142 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Anna Gaynutdinova (sünd 28.06.1941) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel menetlusse 12. septembril 2003. a. Anna Gaynutdinova on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri) ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud välismaalase lesk. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja. Anna Gaynutdinova on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Vabariigi Valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisloa andmisest ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Anna Gaynutdinova puhul ei ole tuvastatud «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 1–4, 6 ja 8–13 sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Anna Gaynutdinova vastab alalise elamisloa andmise tingimustele ning tema suhtes ei ole tuvastatud alalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. 3. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja «Välismaalaste seaduse» § 14 2 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 12 lõikega 3 ja «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2002. a määruse nr 364 «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord» (RT I 2002, 98, 574; 2003, 37, 251) § 52 lõikega 3 anda Anna Gaynutdinovale alaline elamisluba. 4. VAIDLUSTAMINE «Välismaalaste seaduse» § 9 lõike 5 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 10 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus Anna Gaynutdinovale teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT