Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Eesti numeratsiooniplaan

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 31.10.2002 nr 69 (RTL 2002, 125, 1826) 15.11.2002 17.02.2003 nr 37 (RTL 2003, 26, 383) 28.02.2003 16.09.2003 nr 230 ( RTL 2003, 102, 1549) 22.09.2003 08.10.2003 nr 235 ( RTL 2003, 108, 1702) 20.10.2003 09.12.2003 nr 255 ( RTL 2003, 125, 2036) 15.12.2003 Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) paragrahvi 82 lõike 5 ja paragrahvi 83 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDOSA §1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Eesti numeratsiooniplaanis (edaspidi numeratsiooniplaan ) sätestatakse numeratsioonivahemike, lühinumbrite ja tunnuskoodide üldine kasutusviis, -otstarve ja -režiim telekommunikatsiooni vajadusteks Eestis ning määratakse kindlaks telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks vajalike numeratsioonivahemike, lühinumbrite ning prefiksite paiknemine ühtses numeratsiooniväljas. (2) Käesoleva määruse eesmärk on tagada piiratud ressursi efektiivne ja ratsionaalne kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. (3) Käesoleva määrusega luuakse eeldused kõikidele telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele ja telekommunikatsiooniteenuse osutajatele numeratsioonivahemike, lühinumbrite ja tunnuskoodide kasutamiseks võrdsetel tingimustel. (4) Numeratsioonialade kasutusotstarve 2002. aasta 1. novembrist on toodud käesoleva määruse lisas. §2. Numeratsiooniala ja numeratsioonivahemik (1) Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühine numbri algusosa. (2) Numeratsioonivahemik on teatud järjestikuses seoses olev numbrite jada, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel või telekommunikatsiooniteenuse osutamisel. §3. Prefiks (1) Prefiks (eesliide) on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne rahvusvahelise või riigisisese tähendusliku numbri valimist. (2) Rahvusvaheline prefiks (International Prefix) on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab valida rahvusvahelist numbrit. (3) Riigisisene (kaugvalimise) prefiks (National (Trunk) Prefix) on numbrimärk, mis võimaldab valida riigisisest tähenduslikku numbrit, välja arvatud lühinumbrit. §4. Tarbijanumber Tarbijanumber käesoleva määruse tähenduses on numbrimärkide kombinatsioon, mille järgi eristatakse telekommunikatsiooniteenuse kasutajat. §5. Geograafiline number (1) Geograafiline number (Geographical number) on number, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga (piirkonnaga). Geograafilises numbris on geograafiline informatsioon määratud suunanumbriga või tarbijanumbri algusosaga. (2) Suunanumber ( National Destination Code, NDC) on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis määrab kindlaks riigisisese geograafilise piirkonna. Numeratsioonialades 32, 33, 35, 38, 39, 43–48, 76–79 kasutatakse numeratsiooniala kaht esimest numbrit suunanumbrina. Numeratsioonialades 73–75 kasutatakse suunanumbrina numeratsiooniala esimest numbrit. §6. Mittegeograafiline number (1) Mittegeograafiline number (Non-geographical number) on number, mis ei ole seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga ja mis ei sisalda geograafilist informatsiooni. Mittegeograafilised numbrid on: 1) mobiiltelefonivõrkude numbrid; 2) teenusenumbrid; 3) lühinumbrid; 4) muud mittegeograafilised numbrid. (2) Mobiiltelefonivõrgu number on number, mis võimaldab eristada mobiiltelefonivõrgu tarbijat. (3) Teenusenumber on number, mis võimaldab eristada tarbijale osutatavat teenust selle iseloomu, kasutusotstarbe või muu asjaolu alusel. (4) Lühinumber ( Short Code) on kolme- kuni viiekohaline number, mis tagab tarbijale telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja või muude adressaatide, sealhulgas politsei, kiirabi ja päästeteenistuse lihtsustatud valimise. Lühinumbrid on: 1) operaatorikood ( Carrier Access Code ), mille abil tagatakse tarbijale võimalus valida sobiv telekommunikatsiooniteenuse osutaja rahvusvaheliseks või riigisiseseks valimiseks. Operaatorikoodi kasutusotstarve on rahvusvahelise või riigisisese telefoni- või mobiiltelefoniteenuse, sealhulgas rahvusvahelise või riigisisese kõne teenuse osutamine; 2) teenuse lühinumber, mille abil tagatakse tarbijale võimalus valida lihtsustatult eri liiki teenust, sealhulgas hädaabiteenistuse ja politsei väljakutset, vältimatut psühholoogilist abi ning infoteenust. §7. Riigisisene tähenduslik number Riigisisesed tähenduslikud numbrid käesoleva määruse tähenduses on: 1) geograafilised numbrid, mis koosnevad suunanumbrist (suunakoodist) ja tarbijanumbrist; 2) geograafilised numbrid, millel puudub suunanumber (suunakood); 3) mittegeograafilised numbrid. §8. Rahvusvahelise numbri struktuur ja maksimaalne pikkus Rahvusvaheline number koosneb riigikoodist (Country Code , CC) ja sellele järgnevast riigisisesest tähenduslikust numbrist (National Significant Number, NSN). Eesti riigikood on 372. Rahvusvahelise numbri pikkus on maksimaalselt 15 numbrimärki. §9. Tunnuskood Tunnuskood on kohanumbrite (numbrimärkide) kombinatsioon, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja operaatori eristamiseks telekommunikatsiooniteenuse osutamisel või telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel. 2. peatükk NUMERATSIOONIPLAAN §10. Geograafilised numbrid (1) Geograafiliste piirkondade geograafilised numbrid paiknevad järgmistes numeratsioonialades: 1) Lääne-Virumaa 32; 9) Raplamaa 48; 2) Ida-Virumaa 33, 35, 39; 10) Tallinn ja Harjumaa 60–69; 3) Järvamaa 38; 11) Tartumaa 73, 74, 75; 4) Viljandimaa 43; 12) Valgamaa 76; 5) Pärnumaa 44; 13) Jõgevamaa 77; 6) Saaremaa 45; 14) Võrumaa 78; 7) Hiiumaa 46; 15) Põlvamaa 79. 8) Läänemaa 47; (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–9 ja 11–15 nimetatud numeratsioonialades paiknevad geograafilised numbrid, mis koosnevad suunanumbrist ja tarbijanumbrist. Punktis 10 nimetatud numeratsioonialas paiknevad geograafilised numbrid, milles geograafiline informatsioon sisaldub tarbijanumbris. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–9 ja 12–15 nimetatud numeratsioonialades kasutatakse numeratsiooniala kaht esimest numbrit suunanumbrina. Punktis 10 nimetatud numeratsioonialas nimetatud numbritel suunanumber puudub. Punktis 11 kasutatakse suunanumbrina numeratsiooniala esimest numbrit. (4) Geograafilise numbri pikkus (kaasa arvatud suunanumber) on seitse numbrimärki. §11. Mobiiltelefonivõrkude numbrid (1) Mobiiltelefonivõrkude numbrid paiknevad numeratsioonialades 50–59. (2) Mobiiltelefonivõrgu numbri pikkus on kaheksa numbrimärki. §12. Numeratsiooniala ‘800’ teenusenumbrid (tarbijale maksevaba teenuse numbrid) (1) Numeratsioonialas ‘800’ paiknevatel numbritel osutatakse tarbijale teenust tasuta telekommunikatsiooniteenuse abil. (2) Numeratsioonialas ‘800’ paiknevate teenusenumbrite pikkus on järgmine: 1) numeratsioonivahemikus 800 0000000 kuni 800 0999999 paikneva rahvusvahelise teenuse (Home Country Direct) numbri pikkus on kümme numbrimärki; 2) numeratsioonivahemikus 800 10000 kuni 800 19999 paikneva rahvusvahelise tarbijale maksevaba teenuse ( International Freephone Service, IFS) numbri pikkus on kaheksa numbrimärki; 3) numeratsioonivahemikus 800 2000 kuni 800 9999 paikneva teenusenumbri pikkus on seitse numbrimärki. §13. Numeratsiooniala ‘900’ teenusenumbrid (eritasuga teenuse numbrid) (1) Numeratsioonivahemikus 900 0000 kuni 900 9999 paiknevatel numbritel osutatakse tarbijale teenust teenuseosutaja määratud tasuga telekommunikatsiooniteenuse abil. (2) Numeratsioonialas ‘900’ paikneva teenusenumbri pikkus on seitse numbrimärki. §14. Numeratsiooniala ‘901’ teenusenumbrid (1) Numeratsioonivahemikus 901 0000 kuni 901 9999 paiknevatel numbritel osutatakse tarbijale andmesideteenust. (2) Numeratsioonialas ‘901’ paikneva teenusenumbri pikkus on seitse numbrimärki. §15. Numeratsiooniala ‘907’ teenusenumbrid (1) Numeratsioonivahemikus 907 0000 kuni 907 9999 paiknevad numbrid on taksofoniteenuse (telefoniteenus üldkasutatava telefoni vahendusel) numbrid. (2) Numeratsioonialas ‘907’ paikneva teenusenumbri pikkus on seitse numbrimärki. §16. Operaatorikoodid (1) Operaatorikoodid paiknevad numeratsioonialas 10. (2) Operaatorikoodide pikkus on järgmine: 1) numeratsioonivahemikus 100–107 paiknevad kolmekohalised operaatorikoodid; 2) numeratsioonivahemikus 1080–1097 paiknevad neljakohalised operaatorikoodid; 3) numeratsioonivahemikus 10980–10999 paiknevad viiekohalised operaatorikoodid. §17. Teenuse lühinumbrid (1) Teenuse lühinumbrid paiknevad numeratsioonialades 11–19. (2) Numeratsioonialades 11 ja 12 paiknevad muuhulgas järgmised üleriigilised kohustuslikud (teenuse) lühinumbrid: 1) politsei väljakutse lühinumber 110; 2) hädaabiteenistuse väljakutse lühinumber 112; 3) vältimatu psühholoogilise abi lühinumbrid 126 ja 127. (3) Teenuse lühinumbrite pikkus on järgmine: 1) numeratsioonivahemikes 110–117, 119, 123, 126–129, 137–140, 145–147, 156–158, 160, 165, 173–176, 180, 182–187, 193–199 paiknevad kolmekohalised teenuse lühinumbrid; 2) numeratsioonivahemikus 1181–1188 paiknevad neljakohalised numbriinformatsiooni teenuse lühinumbrid; 3) numeratsioonialade 11–19 käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata numeratsioonivahemikes paiknevad nelja- või viiekohalised teenuse lühinumbrid. [RTL 2003, 26, 383; - jõust. 28.02.2003] §18. Muud mittegeograafilised numbrid (1) Muud mittegeograafilised numbrid paiknevad numeratsioonialades 70–72 ja 88. (2) Muude mittegeograafiliste numbrite pikkus on seitse numbrimärki. [RTL 2002, 125, 1826 - jõust 15.11.2002] §181. Tehnilised prefiksid (1) Tehnilised prefiksid paiknevad numeratsioonialas 98. (2) Tarbijale numbri säilitamiseks kasutatav marsruutimisnumbri prefiks on ‘981’. [RTL 2003, 125, 2036 - jõust. 15.12.2003] §19. Vabad numeratsioonialad (1) Vabad lühinumbrid ja numeratsioonialad on: 1) lühinumber 116; 2) 20–29; 3) 30, 31, 34, 36, 37; 4) 40–42, 49; 5) 801–809, 81–87 ja 89; 6) 902–906 ja 908, 909; 7) 91–97 ja 99. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lühinumbreid ja loetletud numeratsioonialades paiknevaid numbreid ei reserveerita ja nende kasutusele võtmine otsustatakse edaspidi lähtuvalt telekommunikatsioonituru ja teenuste arengust. [RTL 2003, 125, 2036 - jõust. 15.12.2003] §20. Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood (1) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood identifitseerib rahvusvahelise väljundiga telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood, International Signalling Point Code, ISPC). (2) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood koosneb piirkondlikust telekommunikatsioonivõrgu koodist (Signalling Area / Network Code, SANC) pikkusega vastavalt 3 bitti (numbrid 0–7) ja 8 bitti (numbrid 0–255), millele järgneb telefonijaama kindlaks määrav parameeter (Signalling Point Identification ) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7). (3) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. §21. Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood (1) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood identifitseerib riigisisese väljundiga telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (riigisisese signalisatsioonipunkti kood, National Signalling Point Code, NSPC). (2) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood üleriigiliseks kasutamiseks on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. §22. Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood (1) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamisel ning arveldamisel (Issuer Identification Number, IIN). (2) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 89372XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. §23. Mobiiltelefonivõrgu kood (1) Mobiiltelefonivõrgu kood identifitseerib riigisiseses telekommunikatsioonivõrgus mobiiltelefonijaama (Mobile Network Code, MNC). (2) Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. (3) Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. §24. Andmesidevõrgu kood (1) Andmesidevõrgu kood identifitseerib rahvusvahelise väljundiga (X.25) andmesidevõrku (Data Network Identification Code, DNIC ). (2) Andmesidevõrgu kood on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 248X, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. (3) Andmesidevõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. 3. peatükk NUMERATSIOONIVAHEMIKE JA LÜHINUMBRITE TELEKOMMUNIKATSIOONI OTSTARBEL KASUTAMISE KORD §25. Prefiksid (1) Rahvusvaheline prefiks on ‘00’. (2) Riigisisene (kaugvalimise) prefiks on ‘0’. §26. Üldine numbrite valimise kord (1) Rahvusvahelise numbri valimine toimub järgmiselt: 00 – riigikood – riigisisene tähenduslik number. (2) Riigisisese numbri valimine (sealhulgas telefonivõrgu siseselt, telefonivõrkude vahel, telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vahel, mobiiltelefonivõrgu siseselt, mobiiltelefonivõrkude vahel) toimub järgmiselt: 0 – riigisisene tähenduslik number. (3) Sama geograafilise piirkonna sisesel tarbijanumbri valimisel telefonivõrgus võidakse valida ainult tarbijanumber või 0 – riigisisene tähenduslik number. (4) Lühinumbri valimisel prefiksit ei kasutata ja valitakse ainult lühinumber. §27. Telekommunikatsiooniteenuse osutaja (operaatori) eelnev valik (1) Operaatori eelneva valiku (Carrier pre-selection) teel määrab tarbija eelnevalt telekommunikatsiooniteenuse osutaja võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit ilma operaatorikoodi valimata. (2) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab võimaldama tarbijale telekommunikatsiooniteenuse osutaja eelnevat valikut, kui tal on selleks tehniline võimalus. [RTL 2003, 108, 1702 - jõust. 20.10.2003] §28. Numbrite valimise kord operaatori eelneva valikuga Rahvusvahelise või riigisisese numbri valimine operaatori eelneva valiku teel toimub paragrahvi 26 lõigetes 1 ja 2 nimetatud numbrite valimise korras. §29. Telekommunikatsiooniteenuse osutaja valik operaatorikoodi abil Operaatorikoodi valimisega (Carrier selection) määrab tarbija telekommunikatsiooniteenuse osutaja, kes võimaldab valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit. §30. Numbrite valimise kord operaatorikoodi abil (1) Rahvusvahelise numbri valimine operaatorikoodi abil toimub järgmiselt: operaatorikood – 00 – riigikood – riigisisene tähenduslik number. [§ 30 lõike 2 sõnastus kuni 31.01.2004] (2) Riigisisese numbri valimine operaatorikoodi abil toimub järgmiselt: operaatorikood – 0 – riigisisene tähenduslik number. [§ 30 lõike 2 sõnastus alates 01.02.2004] (2) Riigisisese numbri valimine operaatorikoodi abil toimub järgmiselt: operaatorikood – riigisisene tähenduslik number. (3) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab võimaldama tarbijale telekommunikatsiooniteenuse osutaja valikut operaatorikoodi valimise teel, kui tal on selleks tehniline võimalus. [RTL 2003, 108, 1702 - jõust. 20.10.2003] 4. peatükk ÜLEMINEK SULETUD NUMERATSIOONILE JA TARBIJALE NUMBRI SÄILITAMINE §31. Geograafiliste numbrite tarbijanumbrite pikkuse ühtlustamine (1) 2003. aasta 1. veebruaril võetakse kohustuslikult kasutusele samas geograafilises piirkonnas paikneva tarbijanumbri valimisega samaaegne samaväärne riigisisese prefiksi ja geograafilise numbri (0 – riigisisene tähenduslik number) abil valimine. (2) 2003. aasta 1. maist lõpetatakse viie- ja kuuekohaliste tarbijanumbrite valimine nendes geograafilistes piirkondades, kus esineb suunanumbri ja viie- või kuuekohalise tarbijanumbri algusosa kattuvusi ning telekommunikatsioonivõrgu operaator ei saa võimaldada samas geograafilises piirkonnas paikneva nii viie- või kuuekohalise tarbijanumbri kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seitsmekohalise tarbijanumbri samaaegset valimist. (3) 2003. aasta 1. novembril võetakse numeratsioonialades 32, 33, 35, 38, 39, 43–48, 73–79 kasutusele seitsmekohalised tarbijanumbrid. Suunanumber muutub tarbijanumbri osaks ning viie- ja kuuekohaliste tarbijanumbrite kasutamine lõpetatakse. §32. Riigisisese prefiksi ‘0’ kasutamise lõpetamine 2004. aasta 1. veebruarist lõpetatakse riigisisese (kaugvalimise) prefiksi ‘0’ kasutamine telekommunikatsioonivõrkudes ja muudetakse numbrite valimise korda riigisisese numbri valimise osas (riigisisesele tähenduslikule numbrile 0 ette ei valita). §33. Tarbijale numbri säilitamise (Number Portability) kohustus (1) Telekommunikatsioonivõrgu tehnilise võimaluse korral säilib tarbijal tema soovil number (Number Portability) telekommunikatsiooniteenuse kasutamiseks järgmistel juhtudel: 1) kui tarbija vahetab telekommunikatsioonivõrgu operaatorit või telekommunikatsiooniteenuse osutajat (teenuse osutaja vahetamine) või 2) kui tarbija vahetab asukohta Eesti territooriumil (asukoha vahetamine). (2) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator ja telefoniteenuse osutaja peavad säilitama tehnilise võimaluse korral tarbija soovil temale numbri juhul, kui tarbija soovib vahetada telefoniteenuse osutajat. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehnilise võimaluse olemasolul peavad üldkasutatava telefonivõrgu operaator ja telefoniteenuse osutaja tagama tarbijale numbri säilitamise telekommunikatsiooniseaduse alusel kehtestatud õigusaktidest lähtuvalt. 5. peatükk LÕPPSÄTTED §34. Rakendussätted (1) [Kehtetu] (11) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab tagama § 27 lõikes 2 ja § 30 lõikes 3 nimetatud tehnilise võimaluse hiljemalt 2004. aasta 1. jaanuariks. (2) Paragrahvi 33 lõikes 2 sätestatud üldkasutatava telefonivõrgu operaatori ja telefoniteenuse osutaja kohustust säilitada tarbija soovil temale number rakendatakse 2004. aasta 1. jaanuarist. (3) Käesoleva määruse paragrahvi 11 lõiget 2 rakendatakse alates 2002. aasta 1. novembrist reserveeritavatele mobiiltelefonivõrkude numbritele. Enne 2002. aasta 31. oktoobrit reserveeritud ja kasutusel olnud seitsme- ning üheksakohaliste mobiiltelefonivõrkude numbrite pikkus säilitatakse järgmistes numeratsioonivahemikes: 1) 5000000–5099999 2) 5100000–5189999 3) 5195000–5195999 4) 5200000–5299999 5) 5500000–5549999 6) 5570000–5589999 7) 5640000–5644999 8) 5651000–5655999 9) 5658000–5659999 10) [Kehtetu] 11) [Kehtetu] 12) 568500000–568999999 (4) Käesoleva määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkte 1 ja 2 rakendatakse alates 2002. aasta 1. novembrist reserveeritavatele rahvusvaheliste teenuste numbritele. Kuni selle ajani reserveeritud ja kasutusel olnud rahvusvaheliste teenuste numbrite pikkus säilitatakse. [RTL 2003, 108, 1702 - jõust. 20.10.2003] §35. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2002. aasta 1. novembril. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse Parlamendi ja Nõukogu direktiivide 98/61/EC (EÜT 03.10.1998), 97/33/EC (EÜT 26.07.1997) ja 97/13/EC (EÜT 07.05.1997) nõuetega. Teede- ja sideministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 9 lisa NUMERATSIOONIALADE KASUTUSOTSTARVE 2003. AASTA 1. DETSEMBRIST

[RTL 2003, 125, 2036 - jõust. 15.12.2003]