Püssi Linnavolikogu — Põhimääruse kinnitamine — KO, 55, 831

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Püssi Linnavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Püssi linna põhimäärus vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks põhimäärus, mis oli kinnitatud Püssi Linnavolikogu I koosseisu V istungi 24. jaanuari 1994. a otsusega. 3. Tühistada 17. septembri 1997. a määrus nr 22 «Reglemendi vastuvõtmine». 4. Saata määrus terviktekstina avaldamiseks Riigikantseleile. 5. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees M. KÄRBO Kinnitatud Püssi Linnavolikogu 25. mai 2000. a. määrusega nr 6 PÜSSI LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Püssi linna põhimäärus Püssi linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Püssi linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste asutuste ja üksikisikutega. § 2. Püssi linna kohaliku omavalitsuse mõiste 1) Püssi linna kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Püssi linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Püssi linna kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse; 8) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimusel. § 4. Püssi linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1) Püssi linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega ja teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2) Püssi linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. § 5. Püssi linna omavalitsusorganid Püssi linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Püssi linna omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Püssi linna omavalitsusüksuse üleandeks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada linnas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu-, sooja- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) linnatänavate korrashoidu. (2) Püssi linna omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas koolieelse lasteasutuse, raamatukogu, kultuurimaja, tervishoiuasutuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Püssi linna omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Püssi linna omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. § 7. Püssi linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid 1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi. 3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Püssi linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil seadusega ja Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Püssi linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Püssi linna haldusterritooriumi. § 8. Arengukava Püssi linna arengukava on dokument, mis sisaldab Püssi linna omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 9. Püssi linn avalik-õigusliku isikuna 1) Püssi linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Püssi linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Püssi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), linnavolikogu esimees, Püssi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja linnapea. Püssi linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras. 2) Püssi linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ning oma sümboolika. Püssi linn on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 10. Suhted riigiorganitega 1) Püssi linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. 2) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 3) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 11. Püssi linna omavalitsusüksuse suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 1) Püssi linna omavalitsusüksuse suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel, õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsusüksustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. § 12. Rahvusvaheline suhtlemine 1) Püssi linna omavalitsusüksusel on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. 2) Püssi linna omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Püssi linna omavalitsusüksust linnavolikogu või linnavolikogu poolt määratud esindus. § 13. Püssi linna omavalitsusüksuse sümbolid 1) Püssi linnal on oma vapp ja lipp. 2) Püssi linna vapil on kujutatud mets, saag ja vesi. Metsa sümboliseerivat rohelist sakilist kujundit kilbi kuldsel põhjal võib vaadelda kui saehambaid. Vapi alaosal kujutatud hõbedased lained sümboliseerivad puidu parvetamist jõgedel. Vapi värvid on roheline, kuld ja hõbe. Püssi linna vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. 3) Püssi linna lipp koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust: roheline, kollane ja sinine. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Püssi linna lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 14. Püssi linna omavalitsusüksuse sümbolite kasutamise kord (1) Püssi linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnakantselei dokumendiplankidel, linnavalitsuse pitsatil ja tänukirjal; 2) linnavalitsuse hoonel, linnapiiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel; 3) juhtudel, mis ei ole toodud punktides 1 ja 2, võib Püssi linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (2) Püssi linna lipp heisatakse ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (3) Püssi linna lipp heisatakse linnavalitsuse peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kui Püssi linna lipp heisatakse koos Eesti Vabariigi riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub Püssi linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti Vabariigi riigilipust. (5) Püssi linna lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. § 15. Püssi linna tänukiri ja vapimärk 1) Püssi linna tänukiri antakse üksikisikutele Püssi linna rahvale majanduse, hariduse või kultuuri arendamisel osutatud eriliste teenuste eest. 2) Tänukirja etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 3. 3) Tänukiri(jad) võidakse välja anda tähtpäevadel, iseseisvuspäeval ja (või) Püssi linna päevadel. 4) Ettepanekuid tänukirjaga autasustamise kohta võivad teha linnavolikogu, linnavalitsus ja vähemalt 1% linna elanikkonnast. 5) Linnavalitsuse ettepaneku tänukirjaga autasustamise kohta otsustab linnavolikogu vähemalt kaks kuud enne Püssi linna päevade toimumist. 6) Tänukirjaga võib kaasneda rahaline preemia, mille suurus määratakse eelarve kinnitamisel. 7) Vapimärk antakse üksikisikutele Püssi linnale osutatud teenete eest või austusavaldusena. § 16. Püssi linna omavalitsusüksuse õiguste kaitse 1) Püssi linna omavalitsusüksust likvideerida või selle piire ja nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. 2) Linnavolikogul on õigus Püssi linna omavalitsusterritooriumil korraldada linna seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3) Püssi linna omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 17. Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel Püssi linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 18. Püssi linna piir 1) Püssi linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos linna piiri kirjeldusega (lisa 4). 2) Püssi linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 3) Püssi linna piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 4) Püssi linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 5) Püssi linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras. 6) Püssi linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 19. Püssi linna administratiivkeskus (1) Püssi linna administratiivkeskus asub Püssi linnas Viru tänaval majas number 3. § 20. Püssi linna elaniku mõiste ja õiguslik seisund 1) Püssi linna elanik on isik, kellel on alaline elukoht Püssi linnas. 2) Püssi linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. 3) Muudel isikutel on Püssi linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. 4) Linnavolikogul on õigus reguleerida linnaelanike, linnas kinnisvara omavate või haldavate, samuti linnas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja linnas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. II. LINNAVOLIKOGU § 21. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1) Püssi Linnavolikogu on Püssi linna kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi. 3) Linnavolikogu lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu esimehe poolt määratud isik. § 22. Püssi Linnavolikogu moodustamine 1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsesel valimistel kolmeks aastaks (valimisperioodiks) salajase hääletamise teel. 2) Linnavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. 3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linnavolikogu otsusega valimisringkond, selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. 4) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 23. Püssi Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Linnavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. (4) Linnavolikogul on õigus maksta linnavolikogu liikmetele hüvitust linnavolikogu poolt pandud ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ulatuses. (5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. (7) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Linnavolikogu liikme tegevus on volituste täitmisel avalik. (9) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esineda linnavolikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4) esitada kirjalikult linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 5) esitada oma kandidatuur komisjoni liikmeks; 6) kasutada linnavalitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 7) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 8) esitada linnavolikogu esimehe kaudu arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. § 24. Püssi linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva asjaolu teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. 2) tagasiastumisega; Volikogu liige esitab vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates kättesaamisest linnavolikogule. 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Püssi linnas; Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule. 4) nimetamisega kohtunikuks; Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule. 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; Linnasekretär saadab vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule. 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; Linnasekretär saadab vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule. 7) teovõimetuks tunnistamisega; Linnasekretär saadab vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule. 8) surmaga. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolu teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule. § 25. Püssi Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; Asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule. 2) nimetamisega prokuröriks; Asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule. 3) valimisega linnapeaks või kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; Piirang ei kehti uude linnavolikokku valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni. 4) nimetamisega linnaametnikuks; Antud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle linnavolikogule. 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; Antud juhul saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnavolikogule. 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; Antud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kohtumääruse kättesaamist selle linnavolikogule. 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. Antud juhul saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnavolikogule. § 26. Püssi Linnavolikogu asendusliige 1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 24 ja 25 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. 2) Linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. 3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. 5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine üksikkandidaat. 6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 8) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile. 9) Kui kohaliku volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 10) Kui linnavolikogu uude koosseisu valitud linnapea või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. 11) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 12) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 13) Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 27. Püssi Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine, muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude ja maksumäärade kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine; 8) laenude ja varaliste kohustuste võtmine; 9) Püssi linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Püssi linna piiride või Püssi linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni moodustamine; 13) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 15) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 16) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 18) linnapeale ja palgalisele linnavalitsusliikmele töötasu määramine ning teistele linnavalitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja lõpetamine, nende esimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu esimehele või tema asendamise korral aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) linna esindamise korra kehtestamine; 23) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 28) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 33) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) linnaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 28. Püssi linna elanike küsitluse läbiviimine 1) Linnavolikogul on õigus korraldada Püssi linna haldusterritooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. 2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. 3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 29. Püssi Linnavolikogu struktuur 1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 2) Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone probleemvaldkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. 3) Linnavolikogu võib linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 4) Linnavolikogu tehnilise teenindamise tagab linnavalitsuse kantselei. § 30. Püssi Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees on linnavolikogu juht, kes: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Püssi linna ja linnavolikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 8) kinnitab linnavolikogu komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 9) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 10) esitab linnavolikogule kinnitamiseks istungi päevakorra projekti; 11) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungi vaheaeg; 12) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu esimehe poolt määratud isik. § 31. Püssi Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine 1) Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. Igal linnavolikogu liikmel on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 3) Linnavolikogu liikmed esitavad linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 4) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad linnavolikogu liikmete küsimustele. 5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 6) Salajasel hääletamisel tõmbab linnavolikogu liige maha temale sobimatu kandidaadi või kandidaatide nimed, hääletussedelile jääb alles vaid üks nimi, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on kõik nimed maha tõmmatud või ei ole ühtegi nime maha tõmmatud, siis loetakse hääletussedel rikutuks. 7) Linnavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valitakse kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 8) Kui ükski kandidaatidest ei saanud linnavolikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Uute kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse linnavolikogu esimehe või aseesimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 9) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. 10) Linnavolikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal linnavolikogu liikmeks edasi. Tagasiastumine jõustub järgmisel linnavolikogu koosolekul. § 32. Püssi Linnavolikogu komisjonid (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse linnavolikogu otsusega. (2) Komisjonid moodustatakse linna eluvaldkondade kaupa. (3) Komisjoni peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Antud säte ei kehti revisjonikomisjoni kohta. (4) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Püssi linna õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees. (6) Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks linnavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse linnavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse linnavolikogu. (7) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhtudel linnavolikogu esimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust linnavalitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (8) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (9) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (10) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (11) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning edastatakse linnavalitsuse kantseleile säilitamiseks. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnasekretäri juures. Komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (12) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas tehtud tööst aru linnavolikogule. (13) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavalitsuse kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (14) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (15) Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada linnavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm linnavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (16) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone. Linnavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. Vajaduse korral võib linnavolikogu ajutise komisjoni tegevuse lõpetada ennetähtaegselt. (17) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb, kas koos linnavolikogu antud koosseisu volitustega või linnavolikogu otsusel ennetähtaegselt. (18) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude ettevalmistamisega linnavolikogu poolt määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. § 33. Püssi Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks linnavolikogu liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (2) Revisjonikomisjoni aseesimehe valib revisjonikomisjon nimetatud komisjoni liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni esimees: 1) juhib revisjonikomisjoni tööd; 2) koostab revisjonikomisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 3) jaotab revisjonikomisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku revisjonikomisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutusele; 6) juhatab revisjonikomisjoni koosolekut. (4) Revisjonikomisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (5) Revisjonikomisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus. Revisjonikomisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/3 revisjonikomisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool revisjonikomisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Revisjonikomisjon teeb otsuse, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest liikmetest. Revisjonikomisjon kuulab vajaduse korral ära linnavalitsuse vastava ala nõuniku. (6) Revisjonikomisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokoll saadetakse linnasekretärile. (7) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (8) Revisjonikomisjon teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta ning linnaeelarve koostamise ja eelarve eelnõu kohta. (9) Linnavolikogu ja linnavolikogu esimees suunavad vajadusel materjale revisjonikomisjonile läbivaatamiseks. (10) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linna asutuste tööd linnavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või linnavolikogu otsuste alusel ka tagasiulatuva jõuga. (11) Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni esimees koos revisjonikomisjoni liikmetega või revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kontrollimisse kooskõlastatult linnavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (12) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (13) Kontrollimised toimuvad revisjonikomisjoni poolt koostatud ja linnavolikogu esimehe poolt allkirjastatud kirjaliku kontrollülesande alusel, millele on lisatud kontrollküsimustik. (14) Kontrollimise tulemus vormistatakse aktiga. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel informeeritakse nendest kohe revisjonikomisjoni ja linnavolikogu esimeest. Kontrolli tulemused arutab läbi revisjonikomisjon ja võtab vastu revisjonikomisjoni otsuse. (15) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (16) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (17) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (18) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva paragrahvi ja komisjoni tööd reguleeriva paragrahvi 32 sätestatud alustel ja korras. § 34. Püssi Linnavolikogu kokkukutsumine 1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu töökeeleks on eesti keel. 2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema puudumise korral aseesimees. 3) Linnavolikogu korraline istung toimub üks kord kuus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. Linnavolikogu istungi tööaeg on kuni 2,5 tundi. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. 4) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 5) Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub linnavolikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 6) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata linnavolikogu istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema linnavolikogu liikmele teatavaks tehtud kirjalikult vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. Kutse kättesaamise aeg hakkab lugema 00.00. 7) Linnavolikogu istungilt puudumisest teatab linnavolikogu liige eelnevalt linnavalitsuse kantseleisse, mitteteatamise korral loetakse puudumine põhjendamatuks. 8) Määruste ja otsuste eelnõud ning muu täiendav materjal peab olema toimetatud hiljemalt 24 tundi enne linnavolikogu istungi algust linnavolikogu liikmetele. § 35. Püssi Linnavolikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 1) Linnavolikogu tööd korraldab, istungeid avab ja läbiviimist juhatab linnavolikogu esimees või tema puudumise korral aseesimees või linnavolikogu esimehe poolt määratud isik (edaspidi istungi juhataja). 2) Linnavolikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist linnavolikogu poolt. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi. 3) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 4) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 5) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu liikmed, linnapea, linnavalitsuse liikmed, viimaste ettepanekul teised linnavalitsuse töötajad, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 6) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt linnavolikogu liikmetele enne istungi toimumist teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse linnavolikogu poolthäälteenamusega. § 36. Küsimuste arutelu Püssi Linnavolikogus (1) Tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel koostab istungi juhataja linnavolikogu istungil arutamisele tulevad küsimused istungi päevakorra projekti näol ja esitab selle linnavolikogule kinnitamiseks. Linnavolikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära ettepanekud järgmise linnavolikogu istungi päevakorra kohta. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi linnavolikogu esimehele saabunud ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. (3) Ettepanekuid ja proteste linnavolikogu istungi päevakorra projekti kohta võivad teha: 1) linnavolikogu liikmed; 2) linnavolikogu komisjonid; 3) linnapea; 4) linnavalitsus. (4) Ettepanekud ja protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult vähemalt 24 tundi enne linnavolikogu istungi toimumist istungi juhatajale. Istungi juhataja loeb need linnavolikogule ette ja lahendab ükshaaval. (5) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. Linnavolikogu poolt kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (6) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära linnavolikogu liikmete või linnavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. (7) Pärast avalduste ärakuulamist kuulatakse ära ettepanekud eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. Ettepanekute esitamise õigus on linnavolikogu esimehel ja juhtivkomisjonil. Põhjendatud ettepanek eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitatakse kirjalikult. (8) Eelnõu menetlusest väljaarvamiseks on nõutav linnavolikogu poolthäälteenamust. Sel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunud linnavolikogu liikmele üks minut konkreetsete ettepanekute tegemiseks. (9) Eelnõud pannakse linnavolikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (10) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarvet; 2) Püssi linna põhimääruse muutmist, kui muutus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) linnale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist. (11) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõu hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (12) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (13) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. (14) Püssi Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu autor peab tagama ettekandja osalemise linnavolikogu istungil. Eelnõu autor või linnavolikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. (15) Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Linnavolikogu võib poolthäälteenamusega piirata mõne päevakorrapunkti arutamise aega. (16) Püssi Linnavolikogu istungil küsimuste arutamisel kehtivad järgmised reeglid ja ajalimiidid: 1) ettekanne on küsimuse kompaktne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt ühe minuti jooksul; 2) kaasettekanne on ettekande täiendav käsitlemine maksimaalselt kümne minuti jooksul; 3) küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 4) sõnavõtt on omapoolne ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 5) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutatavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kaht minutit; 6) päevakorra igas küsimuses on käesoleva põhimääruse paragrahvi 35 punktis 5 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, kolmele küsimusele ja kolmele repliigile; 7) täiendavad ettepanekud linnavolikogu määruste, otsuste ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui need on kirjalikus vormis eelnevalt esitatud istungi juhatajale; 8) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul. (17) Istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise sätte rikkumise korral. Linnavolikogu liiget, kes süstemaatiliselt rikub linnavolikogu istungi läbiviimist, võib linnavolikogu poolthäälteenamusega käimas olevalt istungilt kõrvaldada. (18) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale ühe minuti lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (19) Sõnavõtusoov esitatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. (20) Läbirääkimised lõpevad viimase registreeritud esinemisega. (21) Pärast ettekandja lõppsõna ja enne määruse või otsuse vastuvõtmist teatab istungi juhataja talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimiseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. § 37. Hääletamine Püssi Linnavolikogu istungil 1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. 2) Hääletamine linnavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. 3) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 4) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 5) Püssi Linnavolikogu istungi avamisel tehakse kindlaks kohalviibivate linnavolikogu liikmete arv. Hääletamisest võtavad osa üksnes linnavolikogu istungil viibivad linnavolikogu liikmed. 6) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib korraldada vaheaja nõupidamiseks. 7) Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 8) Juhul kui hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, jääb antud küsimuses otsus tegemata ja sama küsimus pannakse kordushääletusele järgmisel linnavolikogu istungil. 9) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 10) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe linnavolikogu istungil. Kordushääletuse läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. § 38. Püssi Linnavolikogu istungi lõpetamine 1) Linnavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2) Kui istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. Kui linnavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. § 39. Püssi Linnavolikogu istungi protokoll (1) Kõik Püssi Linnavolikogu istungid protokollitakse ja võib helisalvestada. Protokollid vormistatakse eesti keeles seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmete ning kutsutute nimed; 3) arutusele tulevad küsimused; 4) küsimuste kohta vastu võetud otsustused; 5) otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuse arutelu käiku. (3) Linnavolikogu istungi protokollid avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis ja kohalikus raamatukogus. (4) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (5) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Kättesaadavatele linnavolikogu istungi protokollidele lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste ärakirjad ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. (7) Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 40. Arupärimine 1) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmele. 2) Arupärimine esitatakse kirjalikult istungi juhatajale, kes edastab selle adressaadile. 3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest linnavolikogu istungil linnavalitsuse kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 4) Kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse linnavolikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. § 41. Umbusaldusmenetlus Püssi Linnavolikogus 1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. 2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja eelnõu esitatakse istungi juhatajale linnavolikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda poolthäälteenamusega. 4) Üks umbusalduse algatajatest esitab põhjendused umbusalduse avaldamiseks kuni viie minuti ulatuses ja vastab linnavolikogu liikmete küsimustele. Igal linnavolikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses linnavolikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 6) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 7) Umbusalduse avaldamine vormistatakse linnavolikogu otsusega. 8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 9) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees. 10) Umbusalduse avaldamine linnapeale või linnavalitsuse liikmele on aluseks nimetatud isikute teenistusest vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 42. Püssi Linnavolikogu liikme enesetaandamine 1) Linnavolikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed. 2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha linnavolikogu või linnavolikogu liige. 3) Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 43. Püssi Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt 1% hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui 5 hääleõiguslikul linnaelanikul. (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 44. Püssi Linnavolikogu õigusaktide eelnõudele esitatavad nõuded, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Haldusdokumentidele kehtestatud nõuete kohaselt vormistatud määruste ja otsuste eelnõud peavad olema esitatud linnavalitsuse kantseleisse hiljemalt 72 tundi enne linnavolikogu istungi algust. Eelnõu kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) eelnõu esitaja nimi; 2) eelnõu esitamise kuupäev; 3) eelnõu esitaja allkiri; 4) nimekiri, keda kutsuda linnavolikogu istungile ja kellele saata linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus või otsus. (2) Eelnõule, mille vastuvõtmise järgne tegevus toob kaasa kulutusi, peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab linnavolikogu läbi ainult eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmise ning muutmise käigus. (3) Eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (4) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (5) Eelnõule peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused ja arvamused. (6) Paljundatud eelnõu kohta võib esitada paljundatult alternatiiveelnõusid enne linnavolikogu istungi algust. Sel juhul otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega, kas jätta küsimus päevakorda või suunata arutamiseks koos põhieelnõuga vastavasse komisjoni. (7) Linnavolikogu õigusaktide eelnõud loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnavalitsuse kantseleis. § 45. Õigusaktide täitmise kontroll 1) Seaduste ja linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras linnavolikogu ja linnavalitsus. 2) Igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta linnavolikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on ülesandeks tehtud vastava õigusakti täitmise tagamine. § 46. Tööandja kohustus Püssi Linnavolikogu liikme ees 1) Linnavolikogu liige on kohustatud linnavolikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 2) Tööandja on kohustaud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta linnavolikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning linnavolikogu poolt antud ülesannete täitmisest. 3) Tööandja ei ole kohustatud säilitama linnavolikogu liikmele käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ülesannete täitmise ajaks töötasu. § 47. Püssi Linnavolikogu liikme õigus saada teavet 1) Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 2) Linnavalitsuse õigusaktide ja muu teabe saamiseks peab linnavolikogu liige pöörduma linnapea poole. § 48. Püssi Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) ei ole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) ei ole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või ei ole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitatud linnavalitsuse liikmeid; 4) ei ole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne linnavolikogu korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 lõike 1 punktis 12 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi linnavalitsus. § 49. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmetele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita. (2) Hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 3) on avalikus teenistuses linna ametiasutuses ja jätkab teenistust ka pärast tema vabastamist linnavalitsuse liikme kohalt. (3) Linnavolikogu poolt ametisse valitud ja nimetatud isiku volituste lõppemisel seoses antud isiku teovõimetuks tunnistamisega või surma korral, võidakse maksta tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele teovõimetuks tunnistatud või surnud isiku kuni kolme kuu ametipalga ulatuses hüvitust. Juhul kui hüvituse summa jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka, makstakse hüvitust miinimumpalga ulatuses. Nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. III. LINNAVALITSUS § 50. Püssi Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Püssi linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. Linnavalitsus korraldab linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve eelnõu ja korraldab eelarve täitmist. 2) Linnavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 3) Linnavalitsus korraldab linna asutuste ning linna omandis olevate ettevõtete ja organisatsioonide tegevust. Samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 5) Linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. § 51. Linnapea valimise kord 1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. 2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks (valimisperioodiks) koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 5) Igal linnapeakandidaadil on kohustus esitada oma tegevusprogramm. 6) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust. 7) Pärast nimekirja sulgemist valib linnavolikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes viib hääletamise protseduuri läbi linnavolikogu esimehe valimisega samas korras. 8) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Valituks osutunud linnapea nimetatakse ametisse linnavolikogu otsusega. 9) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 52. Linnapea (1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) valituks osutamise päevast omab õigust moodustada linnavalitsus; 2) korraldab ja juhib linnavalitsuse tööd ning linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab Püssi linna omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja linnavolikogu poolt antud pädevuse piires, suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Püssi linnas ja Eesti Vabariigis. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 4) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ning linna ametiasutuse teenistust, sõlmib lepinguid; 6) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 7) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 8) esitab linnavalitsusele ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 9) esitab linnavalitsusele linna munitsipaalasutuste ja -ettevõtete juhtide kandidaadid; 10) kinnitab linnaametnike ametijuhendid; 11) kehtestab linna haldusaparaadi kodukorra; 12) täidab muid talle seaduse jt õigusaktide ning käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea. Juhul kui abilinnapea ei saa linnapea ülesandeid täita, täidab linnapea ülesandeid linnapea poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab abilinnapea või ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab abilinnapea või ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab abilinnapea või ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab abilinnapea või ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. § 53. Linnavalitsuse moodustamine 1) Linnapeal on valituks osutamise päevast õigus moodustada linnavalitsus. 2) Linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitab linnapea esildisel linnavolikogu linnapea volituste ajaks. Linnavalitusse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. 3) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea, linnavalitsuse liikmed. 4) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 5) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 6) Pärast linnavalituse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt, esitab linnapea linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub linnavolikogu poolthäälteenamusega nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Kui esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse liikmete kandidaadi esitamiseks linnavolikogule kinnitamiseks. 7) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. 8) Linnasekretäri nimetab ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. § 54. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 4) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamisel lõpevad linnavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest. 5) Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusaldusavalduse alusel. Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates lahkumispalve saamisest. Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. 6) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikule linnavalitsuse liikmele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse algkoosseisust, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 55. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpetakse enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel, mis kinnitatakse linnavolikogus; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused. § 56. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktides;t 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab linnavolikogu poolt sätestatud korras linna avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 5) nimetab ametisse munitsipaalasutuste ja -ettevõtete juhid. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Oma ülesannete täitmiseks moodustab linnavalitsus linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust. § 57. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungi kutsub kokku linnapea, teatades istungi toimumise aja ja koha linnavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. (2) Linnapea võib linnavalitsuse istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest linnavalitsuse liikmetele vähemalt kuus tundi enne istungi toimumist ette. (3) Linnapea otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada linnavalitsuse erakorralisi istungeid linnapea määratud ajal ja kohas, teatades sellest linnavalitsuse liikmetele vähemalt kolm tundi enne istungi toimumist ette. (4) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linnavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. (7) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavalitsuse istungi protokollid on kättesaadavad linnasekretäri juures. (8) Linnavalitsus võtab linnavalitsuse istungil vastu määrusi ja korraldusi. (9) Ettepanekuid linnavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste linnavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) linnavalitsuse liikmel; 2) linnapeal; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonil; 4) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 5) linnavolikogul; 6) linnavolikogu esimehel. (10) Linnavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud linnavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja linnavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioonid. (11) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab linnavalitsuse komisjoni esimees. (12) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt linnavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise linnavalitsusele otsustab linnapea. (13) Linnavalitsuse õigusaktide eelnõule peab olema lisatud kaaskiri ja muud dokumendid, mis on vajalikud konkreetse asja otsustamiseks. Kaaskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Kaaskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (14) Linnavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (15) Linnavalitsuse õigusaktide eelnõud avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõikidele isikutele linnavalitsuse kantseleis. (16) Linnavalitsuse kantselei ei registreeri linnavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui eelnõu: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (17) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse linnavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne linnavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. (18) Linnavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse linnavalitsuse kantseleile üle linnapea määratud tähtajaks või esitatakse linnavalitsuse erakorralisel istungil, kui linnapea ei ole tähtaega määranud. (19) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab linnavalitsuse kantselei linnavalitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega linnapeale kinnitamiseks istungile eelneva päeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab linnavalitsuse kantselei linnapeale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib linnavalituse kantselei esitada linnapeale istungi toimumise ajaks. (20) Linnapeal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada linnavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (21) Pärast linnapea poolt päevakorra kinnitamist edastab linnavalitsuse kantselei linnavalitsuse istungi päevakorra viivitamatult linnavalitsuse liikmetele ning linnapea ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (22) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema äraolekul abilinnapea, viimase äraolekul linnapea määratud linnavalituse liige. (23) Linnavalitsuse istungil võivad viibida linnapea kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), linnavolikogu esimees ja teised isikud. Linnapea võib kutsutud isikutele sõna anda. (24) Linnapea tutvustab istungi alguses linnavalitsuse istungi päevakorda. Linnapea võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib linnapea või linnavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (25) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega. Seejärel annab linnapea sõna kaasettekandjatele. Linnapea võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (26) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab linnapea soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab linnapea istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. (27) Sõnavõtja või linnapea ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (28) Enne hääletamist kordab linnapea kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab linnapea ettepanekuid. (29) Linnavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate linnavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski linnavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (30) Linnavalitsuse istungil otsustatu kohta annab ajakirjandusele informatsiooni linnapea või tema poolt volitatud isik. § 58. Linnavalitsuse komisjonid 1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. 5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. § 59. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus ilma erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) informeerib linnavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnale vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning linnavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 11) täidab teisi seaduses ja Püssi linna põhimääruses pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. (6) Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesolev punkt jõustub alates 1. jaanuarist 2002. a. (7) Linnasekretäri ametis olnud isikule võidakse maksta tema ametist vabastamisel (v.a juhul, kui seda tehakse seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusena) hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. (8) Linnasekretäri surma korral võib linnavalitsus maksta tema perekonnaliikmetele hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. Juhul kui hüvituse summa jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka, makstakse hüvitust miinimumpalga ulatuses. Nimetatud hüvitust makstakse lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. § 60. Linnakantselei (1) Linnakantselei on linnavalitsuse haldusaparaadi struktuurüksus, mille ülesanne on linnavolikogu ja linnavalitsuse töö tehniline tagamine. Kantselei juht on linnasekretär. (2) Linnakantselei: 1) kogub linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagab linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokollilise teenindamise; 3) vormistab linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide ärakirjad vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 5) tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamise vastavalt käesolevale põhimäärusele. IV. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 61. Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse asutused 1) Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad linna eelarvest finantseeritavad linna asutused. 2) Püssi linna asutustel esimeses punktis nimetatud tähenduses võib olla oma eelarve, Püssi linnavapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika. 3) Püssi linna ametiasutuse ja linna ametiasutuste hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning ametiasutuste põhimääruse kinnitamise otsustab linnavolikogu. 4) Käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud asutuste tegevust korraldab ning juhib linnavalitsus. Asutuste kodukorra kehtestab linnapea. 5) Püssi linna ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid esitab linnavalitsusele linnapea, kes sõlmib linnavalitsuse poolt valitud kandidaatidega töölepingud. 6) Täpsem Püssi linna ametiasutuste ja linna ametiasutuste hallatava asutuse moodustamise kord, õigused, kohustused, suhted teiste asutuste ja üksikisikutega sätestatakse konkreetse asutuse põhimääruses. § 62. Linna avalik teenistus 1) Püssi linna avalik teenistus on töötamine avaliku teenistujana Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse teenistuses. 2) Püssi linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd ja oma tööga teostab avalikku võimu. 3) Püssi linna avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 7) Linnavalituse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirjaga. Munitsipaalasutuste või ettevõtete töösuhe reguleeritakse töölepinguga. § 63. Püssi linnaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Linnasekretäri ja linna ametiasutuse nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib linnavalitsus maksta nimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või nimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kaks viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt: 1) 2 kuni 8 aastat – kuni kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) 8 ja enam aastat – kuni kuue kuu ametipalga ulatuses. (2) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega võib linnavalitsus maksta talle hüvitust, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) 2 kuni 8 aastat – kuni kahe kuu ametipalga ulatuses; 2) 8 ja enam aastat – kuni nelja kuu ametipalga ulatuses. (3) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu võib linnavalitsus maksta talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) 2 kuni 8 aastat – kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 2) 8 ja enam aastat – kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu võib linnavalitsus maksta talle hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. (5) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga võib linnavalitsus maksta toetust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses tema perekonnaliikmetele lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud hüvitust ja toetust võidakse maksta tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtust toetust võidakse maksta lõikes 6 sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses. V. PÜSSI LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 64. Linna eelarve sisu 1) Püssi linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest. 2) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summade piires. 4) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. § 65. Püssi linna eelarve tulud ja kulud (1) Püssi linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest ja -asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Püssi linna eelarve kulud on assigneerinud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks. § 66. Püssi linna eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Püssi linna eelarve eelnõu koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab ja esitab linnavolikogule esitatud taotlusi, Püssi linna arengukava, linnavolikogu otsuseid ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linnavalitsus hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. (3) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve eelnõus koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (4) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linna eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (5) Pärast eelarve eelnõu ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (6) Linna eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (8) Linna eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis. (9) Linnavolikogu kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Käesolev säte jõustub alates 1. jaanuarist 2001. a. § 67. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, vähemalt kaks alatist linnavolikogu komisjoni või vähemalt ¼ linnavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarvest ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu. (5) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulu kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 66 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. (7) Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine toimub poolthäälteenamusega. § 68. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. § 69. Kohalikud maksud ja koormised 1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. 2) Kohalikud maksud jõustuvad ja avalikustatakse seaduses ning linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. 4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 5) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 6) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna haldusterritooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 7) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 8) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 9) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 10) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras. 11) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 12) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 13) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VI. LINNAVARA § 70. Linnavara mõiste 1) Linnavara on Püssi linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigustused ja kohustused. 2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest, Püssi linna õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 3) Linnavara valdamise, kasutamise, käsutamise ja võõrandamise korra kehtestab linnavolikogu. 4) Linnavara kohta peetakse ühtset linnavara registrit linnavalitsuse raamatupidamises. § 71. Linnavara omandamine 1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus. § 72. Linnavara valitsemine 1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Püssi linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2) Linnavara valitseja on linna ametiasutus. 3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele Püssi linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. 4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehingu, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. § 73. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele. (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 74. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. § 75. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 76. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 5) muu Püssi linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Püssi linn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Linnavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja füüsiliste isikute tulundusühingutega üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise teel. (4) Linna osalemise mittetulunduslikes fondides ja tulu toovas ettevõtluses otsustab ning linna esindaja(d) nendes määrab linnavolikogu. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (6) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (7) Püssi linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (8) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. VII. PÜSSI LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 77. Püssi linna arengukava mõiste, vastuvõtmine ja muutmine (1) Linna arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse. (2) Linnavolikogu teeb arengukava eelnõu kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava eelnõu avaldatakse linnavalitsuse kantseleis. Arengukava avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis ja kohalikus raamatukogus. (3) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 78. Linnaplaneering 1) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Püssi linna ehitusmääruse. 2) Püssi linna ehitusmäärus reguleerib linnavolikogu, linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 79. Püssi linna üldplaneering 1) Püssi linna üldplaneering on seaduse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. 2) Püssi linna üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. § 80. Püssi linna detailplaneering 1) Detailplaneering on seaduse ja Püssi linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Püssi linna territooriumi väiksema osa kohta. 2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 81. Püssi linna ehitustegevus 1) Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 2) Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduse ja Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras. § 82. Keskkonnakaitse 1) Püssi linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras. 2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Püssi linna õigusaktidega sätestatud korras. 3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Püssi linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üldplaneeringutes ja muudes Püssi linna õigusaktides. VIII. VÄLISSUHTED JA RIIGISISESED SUHTED § 83. Püssi linna välissuhete korraldamise alused 1) Püssi linnal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. 3) Püssi linna esindab nendes organisatsioonides linnavolikogu esimees, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. § 84. Püssi linna suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega 1) Linnavolikogu ja linnavalitsus osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste linnade ja omavalitsusüksustega. 2) Linnavolikogu ja linnavalitsus arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. 3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Püssi linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastataks. IX. PÜSSI LINNA ÕIGUSAKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, NENDE JÕUSTUMINE JA TÄITMISE KONTROLL § 85. Püssi Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavolikogu määrusi ja otsuseid tõlkida teistesse keeltesse. 2) Linnavolikogu määrused ja otsused avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis seitsme päeva jooksul pärast istungi eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni poolt viseeritud eelnõu alusel alates vastuvõtmisest ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. Jõustunud määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. Linnavolikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis ja kohalikus raamatukogus. 3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 4) Linnavolikogu määrustele, otsustele ja istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või linnavolikogu aseesimees. 5) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 6) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 7) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 8) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu õigusaktid saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt kümne päeva jooksul pärast aktile allakirjutamist. Õigusakt saadetakse Riigikantseleile juhul, kui õigusakti vastuvõtmisel tehakse selle kohta eraldi otsus. 9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. § 86. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1) Linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse linnavalitsuse määrusi ja korraldusi tõlkida teistesse keeltesse. 2) Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse kantseleis. 3) Linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. 5) Ei avalikustata andmeid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 6) Linnavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri linnavalitsuse istungi toimumise päeval. 7) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 8) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 9) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. § 87. Püssi linna õigusaktide täitmise kontroll 1) Püssi linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 2) Püssi linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab nii linnavolikogu kui ka linnavalitsuse õigusaktide osas linnavalitsuse kantselei. X. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSE JÄRELEVALVE JA KONTROLL. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 88. Püssi linna omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 1) Püssi linna omavalitsuse tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras järelevalvet maavanem. 2) Linna valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 3) Järelevalvet linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 89. Püssi linna teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuse ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistata kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 90. Õigusaktide algatamise õigus 1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 3) Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. Esindajale saadetakse teade istungi toimumise aja ja koha kohta. Taotleja esindaja istungile mitteilmumisel arutatakse küsimust ilma tema osavõtuta. § 91. Muudatuste taotlemine linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides 1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. PÜSSI LINNA ESINDAMISE KORD § 92. Püssi linna esindajad (1) Oma pädevuse piires esindavad Püssi linna: 1) linnavolikogu või selle esindus; 2) linnavalitsus või selle esindus; 3) linnavolikogu esimees; 4) linnapea; 5) linnavalitsuse liikmed, linna ametnikud ja Püssi linna asutuste töötajad neile antud volituste piires. (2) Kolmandad isikud esindavad Püssi linna nendele antud volituste piires. § 93. Püssi linna esindusfunktsiooni täitmine (1) Linnavolikogu esindab Püssi linna: 1) seadustega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Linnavolikogu esimees esindab Püssi linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) omavalitsuste liitudes linnavolikogu esindajana erivolitusteta; 4) suhetes omavalitsusüksustega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega linnavolikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (3) Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogu aseesimees või mõni teine linnavolikogu liige talle linnavolikogu esimehe antud volituste piires. (4) Linnavalitus esindab Püssi linna: 1) seadusega ning linnavolikogu määruste ja otsustega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Linnapea esindab Püssi linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis; 3) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis; 5) suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) linnavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) linnavalitsuse pädevuses olevates küsimustes linnavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abilinnapea või mõni linnavalituse liige linnapea antud volituste piires. (7) Avalikel üritustel esindavad Püssi linna linnavolikogu esimees ja linnapea. § 94. Püssi linna esindamine kohtus (1) Linnavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Püssi linna linnavolikogu. Linnavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Püssi linna linnavalitsus. (2) Kohtukutse esitatakse linnasekretärile, kes: 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks linnavolikogu esimehele, kes teeb ettepaneku linna kohtus esindava isiku kohta. (3) Linnavolikogu esimees esindab kohtus linnavolikogu erivolitusteta, teised isikud linnavolikogu esimehe volikirja alusel. Linnapea ja linnasekretär esindavad linnavalitsust kohtus erivolitusteta, teised isikud linnapea volikirja alusel. (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet linnasekretär. § 95. Püssi linna esindamine ametliku delegatsiooni (esinduse) poolt 1) Linna esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada linnavolikogu, linnavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise esinduse. 2) Linnavolikogu esinduse koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega. 3) Linnavalitsuse esinduse koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega. § 96. Püssi linna teenistuses olevate ametiisikute pädevus Püssi linna esindamisel Linna teenistuses olevad ametiisikud esindavad Püssi linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt linnapea kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning linnapea poolt volitatud korras. § 97. Püssi linna esindamine lepingulistes suhetes Püssi linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduse, käesoleva põhimääruse, Püssi linnavara eeskirjas ning teiste linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega sätestatud korras. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 98. Püssi linna põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1) Põhimääruse vastuvõtmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavolikogu. 2) Põhimääruse vastuvõtmiseks ja selles muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 4) Põhimääruse saab kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui on olemas uus põhimääruse eelnõu, mis on läbinud kaks lugemist. 5) Pärast uue põhimääruse kinnitamist tühistatakse varem kehtinud põhimäärus. 6) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval. 7) Linnavolikogu uus koosseis vaatab kolme kuu jooksul pärast esimese linnavolikogu istungi toimumist läbi kehtiva Püssi linna põhimääruse ja vajaduse korral teeb selles muudatused. Lisa 1 «Püssi linna põhimääruse» juurde PÜSSI LINNA VAPP

Lisa 2 «Püssi linna põhimääruse» juurde PÜSSI LINNA LIPP

Lisa 3 «Püssi linna põhimääruse» juurde PÜSSI LINNA TÄNUKIRI

Lisa 4 «Püssi linna põhimääruse» juurde PÜSSI LINNA HALDUSTERRITOORIUM

Püssi linna piir algab Lüganuse vallaga ühisest piiripunktist 1, mis asub Purtse jõe vasakul kaldal Püssi linna loodeosas ja läheb sealt üle Purtse jõe kagu suunas 496 m piiripunktini 2, mis asub Kooli tänava idapoolsel serval. Piiripunktist 2 läheb piir Kooli tänava kaguserva pidi Kivi teega ristumiseni piiripunktini 3, sealt lõuna suunas mööda Kivi tee lääneserva alajaama teega ristumiseni piiripunktini 4, sealt alajaama tee lõunaserva mööda kuni Kohtla jõe keskjooneni piiripunktini 5. Piiripunktist 5 läheb piir Kohtla jõe keskjoont mööda kagu suunas 600 m piiripunktini 6, siis 200 m lõuna suunas piiripunktini 7, mis asub Tallinn–Narva raudtee eraldusriba lõunapoolsel serval. Piiripunktist 7 läheb piir lääne suunas 986 m mööda AS Repo Vabrikute raudtee eraldusriba piiripunktini 8, sealt 298 m lõuna suunas piiripunktini 9, siis 704 m lääne suunas piiripunktini 10, mis asub Püssi-Maidla maantee idapoolsel serval. Piiripunktist 10 kulgeb piir 395 m kirde suunas mööda Püssi–Maidla maantee idapoolset serva piiripunktini 11, siis ületab nimetatud maantee, kulgeb 275 m lääne suunas Purtse jõe keskjoonel asuvasse piiripunkti 12 ja sealt 230 m piki Purtse jõe keskjoont raudteesilla alt läbi piiripunktini 13, mis asub Purtse jõe keskjoonel. Sealt läheb piir 350 m lääne suunas piki Tallinn–Narva raudtee põhjapoolse eraldusriba piiri piiripunktini 14, siis üldsuunaga loodesse piiripunktini 15, mis asub Püssi–Maidla–Soonurme maantee idapoolsel serval. Piiripunktist 15 läheb piir 314 m põhja suunas mööda eespool nimetatud maantee idapoolset äärt piiripunktini 16 ja sealt edasi 262 m kirde suunas piiripunktini 1.