Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna põhimääruse uues redaktsioonis kinnitamine — KO, 55, 826

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punktist 9, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. aprilli 1997. a otsus nr 53 «Tööaja kompenseerimine», Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 1998. a määrus nr 30 «Kohtla-Järve linna põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Valeri KORB Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. mai 2000. a määrusega nr 18 KOHTLA-JÄRVE LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kohtla-Järve linna põhimääruse eesmärk Kohtla-Järve linna põhimääruses sätestatakse Kohtla-Järve linna (edaspidi linn) omavalitsusorganite, nende komisjonide, linna ametiasutuste ja ametiasutuste poolt hallatavate asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökorralduse alused. § 2. Linna kohalik omavalitsus (1) Linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kohalikku omavalitsust teostavad linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja täitevorganid ning linnaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest linna õigusaktidest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab, korraldab ja lahendab kõiki talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, samuti küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise pädevusse. (3) Linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud korras linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja linnapea. Linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on antud vastavad volitused õigusaktidega kehtestatud korras. § 5. Linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduses ettenähtud korras; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Linna ülesanne on korraldada linnas haridust ja tervishoidu, sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, kultuuri- ja noorsootööd, raamatukogundust, koolieelset lastehoidu, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, ehitusjärelevalvet, heakorda, linnasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu, keskkonnakaitset ning territoriaalplaneerimist juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Linna ülesanne on linna omandis olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine ja töö korraldamine. Eelspool nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Linn täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. Seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Linna omavalitsusorganite suhted riigiorganite ja teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Linna omavalitsusorganid võivad (linna õigusaktidega sätestatud korras) ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi ning osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. (3) Linna nimel teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad kinnitamisele linnavolikogus. (4) Linnavolikogu nimetab volitatud esindaja või esindajad omavalitsuste regionaalsetesse, üleriigilistesse ja rahvusvahelistesse liitudesse või ühendustesse, mille liige on linn, kui nimetatud liitude ja ühenduste tegevust reguleerivates aktides pole sätestatud teistsugust valimise või esindaja määramise korda või kui linna esindamine liidus pole seotud kindla ametikohaga. Juhul kui nimetatud aktides on sätestatud teistsugune kord, toimub esindaja valimine või määramine vastavalt nimetatud aktis sätestatud korrale. Esindaja volitused kehtivad üldjuhul linnavolikogu koosseisu volituste lõpuni. (5) Esindaja võib linnavolikogu otsusel tagasi kutsuda. (6) Lõikes 4 märgitud esindaja või esindajad on kohustatud vastavas liidus või ühenduses esindama linna huve vastavalt riigi seadustele ja linna õigusaktidele ning kooskõlas linnavolikogu poolt antud volitustele, esindaja on aruandekohustuslik linnavolikogu ees. § 8. Linna sümbolid Linna sümbolid on linna vapp ja lipp ja muu sümboolika, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud eraldi volikogu õigusaktiga. § 9. Linnavolikogu esimehe ja linnapea ametiraha ja linna teenetemärgid (1) Linnavolikogu esimehe ametitunnuseks on linnavolikogu esimehe ametiraha, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse eraldi volikogu õigusaktiga. (2) Linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse eraldi volikogu õigusaktiga. (3) Linnale osutatud teenete või linnapoolse austusavaldusena võib isikule omistada linna teenetemärgi. Teenetemärkide kirjeldused ja omistamise kord sätestatakse eraldi volikogu õigusaktiga. (4) Linnavolikogu esimehe ametiraha kandmise ainuõigus on linnavolikogu esimehel tema valimise momendist kuni tema volituste lõppemiseni. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel annab volikogu esimees ametiraha üle uuele valitud volikogu esimehele. Linnavolikogu esimehe ametiraha võib kanda ametlikel või pidulikel üritustel linna esindusfunktsioonide täitmisel. (5) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. Linnapea ametiraha võib kanda ametlikel või pidulikel üritustel linna esindusfunktsioonide täitmisel. § 10. Asjaajamiskeel linna omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks linna omavalitsusorganites on eesti keel. II. LINNA PIIR § 11. Linna piir (1) Linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohtla-Järve on liitlinn, mille koosseisu kuuluvad Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna linnaosa. (3) Linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. III. LINNAELANIK § 12. Linnaelaniku mõiste Linnaelanik on isik, kes on kantud linna elanikeregistrisse. § 13. Linnaelaniku valimisõigus Täisealisel linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. LINNAVOLIKOGU § 14. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on seaduses sätestatud korras linna hääleõiguslike elanike poolt valitud linna esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud korras oma struktuuri ning lahendab talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, viimase äraolekul vanim linnavolikogu liige. § 15. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vastavalt kehtivale korrale. (2) Linnavolikogu minimaalne võimalik liikmete arv on määratud seadusega. Linnavolikogu liikmete konkreetse arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. (3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kusjuures valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras. § 16. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus volikogu liikmena on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest linnavolikogus. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuste arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Linnavolikogu liikmel on õigus algatada õigusakte, esitada eelnõudele muudatus ja täiendusettepanekuid, teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud või kinnitatud samuti linnavalitsuse poolt ametisse nimetatud ametnikele, saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 17. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist linnas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) nimetamisega kohtunikuks; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. § 18. Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi presidendiks; 2) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, prokuröriks või maavanemaks; 3) valimisega linnapeaks või vallavanemaks või kinnitamisega linna- või vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega linna- või vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega kestusega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses; 8) käesoleva paragrahvi punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. § 19. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub seaduses ettenähtud korras linnavolikogu asendusliige. (2) Linnavolikogu asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. § 20. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 7) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 8) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 9) linna kinnisasjale hoonestusõiguse ja kasutusvalduse seadmise korra kehtestamine; 10) linnavara erastamisprogrammi kinnitamine; 11) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 12) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 13) kinnisasja omandamise otsustamine; 14) linna kinnisasja ja ehitise (vallasasja tähenduses) võõrandamise otsustamine; 15) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 16) linna omandis olevate aktsiate, osade ja muude väärtpaberite võõrandamise otsustamine; 17) linna vallasasja võõrandamise otsustamine, kui vallasasja soetusmaksumus on üle 500 000 krooni; 18) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 19) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 20) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 21) detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 22) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 25) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 26) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 27) linnametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 28) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 29) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 30) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu ja põhimääruste kinnitamine; 31) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 32) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 33) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 34) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 35) linnavolikogu kantselei struktuuri kinnitamine; 36) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 37) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 38) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 39) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, linnavolikogu komisjoni esimehele, aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele; 40) majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise, hoidmise, säilitamise ja avalikustamise korra kehtestamine; 41) linna esindamise korra kehtestamine; 42) linna esindamine või esinduse kinnitamine suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 43) sõprus- ja koostöölepingute kinnitamine; 44) omavalitsusliitudesse ja -ühendustesse astumise ja sealt väljaastumise otsustamine; 45) omavalitsusliitudesse ja ühendustesse linna esindajate nimetamine; 46) linna lipu, vapi ning muu sümboolika kinnitamine ja muutmine; 47) kohtukaasistujate valimine; 48) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine; 49) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 50) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 21. Linnaelanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus korraldada linna territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab linnavolikogu vähemalt ühe neljandiku linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 22. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu ja tema komisjonide töö tagab linnavolikogu kantselei. (3) Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu. § 23. Hääletamine linnavolikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Põhimääruse paragrahvi 20 lõike 1 punktides 2, 4, 7, 8, 11, 18, 23, 24, 29, 36 ja 39 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Hääletamise protseduurilised küsimused sätestatakse volikogu reglemendis. § 24. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu ja eestseisuse istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei põhimääruse, struktuuri, koosseisud ja palgamäärad; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu ja linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul või juhul, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või muudel põhjustel, enda asendajaks linnavolikogu aseesimehe. (3) Linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe koht võib olla palgaline, vastava otsuse teeb volikogu. Palgalisel ametikohal töötav linnavolikogu esimees või linnavolikogu aseesimees ei tohi samalajal töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. § 25. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Iga linnavolikogu liige tohib samas hääletusvoorus esitada ainult ühe kandidaadi. (3) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad oma nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad kandidaadid taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemistoimkond (v.a volikogu uue koosseisu esimene istung, mille viib läbi linna valimiskomisjon), kes valib oma liikmete hulgast toimkonna esimehe. Häältelugemistoimkonda ei valita volikogu liiget, kelle kandidatuur on üles seatud ja kes ei ole oma kandidatuuri taandanud. Hääletamise protseduur toimub linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine, kus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse kandidaadid uuesti ja viiakse läbi uus hääletamine. (7) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras pärast linnavolikogu esimehe valimist. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 26. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjonide ülesanne on linna poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (3) Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel häälteenamusega. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Üle poole komisjoni koosseisust peavad olema linnavolikogu liikmed, välja arvatud revisjonikomisjonis. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu häälteenamusega. (4) Ükski linnavolikogu liige ei saa kuuluda korraga rohkem kui kolme komisjoni. Alatise komisjoni koosseisu ei tohi kuuluda volikogu esimees ja aseesimees. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koossisust, sh komisjoni esimees või aseesimees. (6) Alatise komisjoni täpsem pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. (7) Ühekordsete ja ajutiste ülesannete täitmiseks võib moodustada töögruppe, mille esimehe määrab linnavolikogu. (8) Töögruppide pädevus, ülesanded, volitused ja koosseis ning tähtaeg määratakse linnavolikogu õigusaktiga, millega töögrupp moodustati. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse asjatundjaid. § 27. Volikogu komisjoni esimees (1) Komisjoni esimehe pädevusse kuulub: 1) komisjoni töö juhtimine; 2) komisjoni töökava ja komisjoni koosolekute päevakorra projekti koostamine; 3) komisjoni koosolekute kokkukutsumine; 4) komisjoni liikmete vahel tööülesannete jaotamine; 5) kolmandate isikute koosolekule kutsumine; 6) koosoleku juhatamine; 7) komisjoni menetluses olevate eelnõude osas volikogu istungil ettekande esitamine; 8) volikogule komisjoni tegevusaruande esitamine. (2) Volikogu liige võib olla ainult ühe alatise komisjoni esimees. (3) Komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad: 1) koos linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega; 2) tema kui linnavolikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise korral; 3) umbusalduse avaldamise korral umbusalduse avaldamise päevast; 4) komisjoni esimehe või aseesimehe kohalt tagasiastumise korral; 5) komisjoni volituste lõppemisel. (4) Alatise komisjoni esimehe volituste ennetähtaegne lõppemine ei too kaasa komisjoni volituste lõppemist. § 28. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vähemalt üks kord aastas linna eelarve täitmist; 2) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linnaasutuste (sh linna ametiasutused) raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 5) linna sõlmitud lepingute täitmist; 6) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linnaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 29. Linnavolikogu fraktsioonid (1) Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt üheksa volikogu liiget. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte linnavolikogu fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed ning mis on allkirjastatud fraktsiooni kõigi liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu esimehele. (3) Fraktsioon loetakse moodustatuks fraktsiooni moodustamise otsuse teatavaks tegemisest järgmisel linnavolikogu istungil. (4) Kahe arvult suurema fraktsiooni esimehed kuuluvad volikogu eestseisuse koosseisu. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) võta üks viieminutiline vaheaeg enne eelnõu vastuvõtuhääletamisele panemist; 2) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 3) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 4) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta menetluse ajal; 5) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale või määratavale kohale; 6) teha ettepanekuid volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (6) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. § 30. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu paremaks juhtimiseks istungitevahelisel perioodil moodustatakse eestseisus. (2) Linnavolikogu eestseisuse koosseisu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees, alatiste komisjonide esimehed ning kahe arvult suurema fraktsiooni esimehed. Linnavolikogu eestseisus vaatab läbi linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja täidab teisi talle volikogu poolt delegeeritud ülesandeid. (3) Eestseisuse istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees. (4) Eestseisuse istungist võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär ja linnavolikogu kantselei juhataja. Linnavolikogu esimees võib kutsuda eestseisuse istungile linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (5) Eestseisuse otsused linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogule soovitusliku iseloomuga. (6) Eestseisuse istungite protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. § 31. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt linnavolikogu reglemendile. (2) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis ettenähtud korras arutlusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. Päevakord kinnitatakse linnavolikogu häälteenamusega. Pärast kinnitamist võib päevakorda muuta üksnes linnavolikogu häälteenamusega. (5) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. (7) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (8) Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste ja otsuste vastuvõtmine ning vormistamine toimub seaduses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 32. Linnavolikogu reglement (1) Linnavolikogu täpne töökord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. (2) Reglemendis sätestatakse: 1) linnavolikogu istungi läbiviimise protseduuriline kord; 2) isikuvalimiste protseduuriline kord; 3) linnavolikogu istungil küsimuste arutamise kord; 4) hääletamise protseduuriline kord; 5) õigusaktide vastuvõtmise kord; 6) arupärimiste esitamise ja neile vastamise protseduuriline kord; 7) linnavolikogu õigusaktide ettevalmistamise protseduuriline kord; 8) komisjonide tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 9) eestseisuse tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 10) fraktsioonide tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 11) umbusaldusmenetluse protseduuriline kord; 12) muud linnavolikogu töökorraga seotud protseduurilised küsimused, mida ei ole sätestatud seaduses või linna põhimääruses. (3) Reglemendiga või muude õigusaktidega reguleerimata küsimused otsustab linnavolikogu esimees kooskõlastatult eestseisusega. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud küsimustes esitab linnavolikogu esimees kahe nädala jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist linnavolikogu menetlusse linnavolikogu reglemendi või muu õigusakti täiendamise eelnõu. § 33. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele või aseesimehele ning revisjonikomisjoni liikmetele. (2) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist vabastamise, aseesimehe kohustustest vabastamise või linnavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikmete kohustustest vabastamise. (4) Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine linnapeale või linnavalitsuse liikmele on aluseks nende töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (7) Umbusaldusmenetluse täpsem kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 34. Linnavolikogu liikme arupärimine (1) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele tema töövaldkonda puudutavates küsimustes. (2) Arupärimine tuleb esitada kirjalikus vormis linnavolikogu kantseleile. (3) Arupärimise vormistamise ja menetlemise kord sätestatakse linnavolikogu reglemendiga. § 35. Linnavolikogu õigusaktid (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu komisjonil; 2) linnavolikogu fraktsioonil; 3) linnavolikogu liikmel; 4) linnapeal; 5) linnavalitsusel; 6) vähemalt 1% linna hääleõiguslikest elanikest. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt linnavolikogu reglemendis sätestatud korrale. § 36. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta linna eelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) muudel seaduses sätestatud tingimustel. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. LINNAVALITSUS § 37. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Linnakantselei on linnavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (3) Linnavalitsus realiseerib käesolevas põhimääruses nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (4) Linnavalitsus korraldab linnaasutuste ja linna äriühingute tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimise korraldamises. (5) Linnavalitsus võib oma korraldava ja täitva tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (6) Linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastases seaduses loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt eelnimetatud seadusele. § 38. Linnavalitsuse struktuur ja moodustamine (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. (2) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise kooseisu kohta. (3) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist esitab linnapea linnavolikogule linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (4) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamise linnavolikogu häälteenamusega. (5) Linnavalitsuse liikme volitused linnavolikogus peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. § 39. Linnavalitsuse täitevorganid Linnavalitsuse täitevorganiks on linnakantselei, kes korraldab linnavalitsuse tehnilist teenindamist. Täitevorganiteks võivad olla ka teised täitevstruktuurid (osakonnad, ametid jne) vastavalt volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse struktuurile. § 40. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsuse volitused algavad linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni. § 41. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest ja linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) kinnitab linna asutuste teenistujate ja töötajate koosseisu; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 5) esindab linna kui avalik-õiguslikku isikut linnavolikogu poolt sätestatud korras; 6) vaatab läbi ja esitab oma seisukoha ja ettepanekud linnavolikogu menetlusse esitatud eelnõude kohta linna põhimäärusega kehtestatud korras; 7) moodustab linnavalitsuse komisjone ja kinnitab nende põhimäärused; 8) kinnitab linnavalitsuse reglemendi. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 42. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja. (3) Linnavalitsus on õiguspädev, kui linnavalitsuse istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Otsustused tehakse häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad ja protokollija. (5) Linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevus toimub linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. § 43. Linnavalitsuse reglement (1) Linnavalitsuse reglemendis sätestatakse linnavalitsuse täpne töökord. (2) Linnavalitsuse reglemendis sätestatakse: 1) linnavalitsuse töö kavandamise kord; 2) linnavalitsuse liikmete asendamise kord; 3) linnavalitsuse istungi läbiviimise protseduuriline kord; 4) linnavalitsuse istungil küsimuste arutamise kord; 5) linnavalitsuse õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vormistamise protseduuriline kord; 6) linnavalitsuse komisjonide tegevuse korraldamise protseduuriline kord; 7) ametist lahkuva linnavalitsuse poolt asjaajamise üleandmise kord; 8) muud linnavalitsuse töökorraga seotud protseduurilised küsimused, mida ei ole sätestatud seaduses või linna põhimääruses. (3) Reglemendiga või muude õigusaktidega reguleerimata protseduurilised küsimused otsustab linnapea. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud küsimustes esitab linnasekretär kahe nädala jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist linnavalitsuse menetlusse linnavalitsuse reglemendi või muu õigusakti täiendamise eelnõu. § 44. Linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu otsustab, kas linnapeakandidaadid esitatakse volikogu liikmete poolt või leitakse avaliku konkursi korras. (2) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, omab kõrgharidust ja on töökogemuste poolest suuteline täitma linnapea ülesandeid. (3) Linnapea valitakse linnavolikogu poolt salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega kuni kolmeks aastaks. (4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Kui linnapeakandidaatide leidmiseks korraldatakse avalik konkurss, sätestab volikogu eelnevalt kandidaatidele esitatavad nõudmised ja konkursi korraldamise protseduuri. Linnavolikogule esitatakse konkursi tingimustele vastavate kandidaatide nimekiri. (6) Linnapea valimine toimub linnavolikogu esimehe valimise protseduuri kohaselt käesolevas paragrahvis toodud erisusi arvestades. (7) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaat ei osutu vähemalt teises voorus valituks, korraldatakse kandidaatide leidmiseks avalik konkurss või korduskonkurss. § 45. Linnapea (1) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 3) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuse juhi kandidaadi ja teeb linnavalitsusele ettepaneku linnaasutuse juhi ametist vabastamiseks; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. § 46. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koossisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid, korraldab vastavalt linna õigusaktidele linnakantselei valitsemisele antud linnavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 2) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 3) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist; 5) esindab linnavalitsust kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab linna vapipitsatit; 7) täidab teisi talle seaduse alusel või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. § 47. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib oma tegevuse paremaks korraldamiseks moodustada komisjone. (2) Linnavalitsuse komisjonide moodustamise kord, tegevuse põhimõtted ja kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis. VI. LINNA ÕIGUSAKTID § 48. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu esimees, linnapea, linnasekretär ja linnaasutuste juhid annavad oma volituste piires käskkirju. (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse linnavolikogu ja linnavalitsuse reglemendis. (5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning linnavolikogu ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (6) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil seaduste ja linna õigusaktidega kehtestatud korras. § 49. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavolikogu õigusaktid avalikustatakse linnavolikogu kantseleis. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele kümne päeva jooksul. (5) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (6) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. (8) Linnavolikogu õigusaktid saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. § 50. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad. (2) Määrused ja korraldused avalikustatakse linnakantseleis enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele kümne päeva jooksul. (4) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. (7) Linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. (8) Linnavalitsus peab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide elektroonilist registrit. § 51. Linna õigusaktide täitmise kontroll (1) Linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seadustes, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu reglemendis ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (2) Riigi esindajana teostab järelevalvet linna õigusaktide täitmise üle Ida-Viru maavanem. VII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 52. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates algatuse esitamisest linnakantseleisse. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul linnavolikogu täiskogus, eestseisuses ja komisjonides või linnavalitsuses. § 53. Muudatuste taotlemine linna õigusaktides (1) Igal juriidilisel või füüsilisel isikul on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VIII. LINNA ASUTUSED JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 54. Linna asutused. Linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) linna ametiasutuse poolt hallatavad tervishoiu-, hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei ja muud ametiasutused. Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu. (3) Linna ametiasutuse juht nimetatakse ametisse avaliku konkursi tulemuste põhjal. (4) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu ja tema komisjonide töö. Linnavolikogu kantselei struktuuri kinnitab linnavolikogu. Linnavolikogu kantselei juhi nimetab ametisse linnavolikogu esimees. (5) Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. (6) Linna asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnapea konkursi- või atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (7) Linna asutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Linna asutus võib omada arveldusarvet. (8) Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 55. Linna teenistus (1) Linna teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. (7) Ametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 56. (8) Linnateenistus toimub avaliku teenistuse seaduses, teistes seadustes ja linna õigusaktides ettenähtud korras. § 56. Ametnike sotsiaalsed garantiid (1) Linnavolikogu poolt ametisse valitavatele (linnavolikogu esimees, linnapea) ja ametisse nimetatavatele isikutele (linnavalitsuse liikmed) makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat ning vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega. (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. (3) Linnasekretäri ja linnavolikogu kantselei juhataja teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel pidevalt: 1) kolm kuni kuus aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 2) seitse kuni kümme aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 3) üle kümne aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) kolm kuni kuus aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 2) seitse kuni kümme aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 3) üle kümne aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (5) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses surmatunnistuse ettenäitajale lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (6) Lõigetes 4 ja 5 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhete lõppu. (7) Ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse rahalised vahendid linna eelarve reservfondist. IX. LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 57. Linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ja linna varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. § 58. Linna eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Linna eelarve projekti koostamise aluseks on: 1) seadustega linnale pandud kohustused; 2) linna arengukava; 3) lepingutest tulenevad kohustused; 4) linna asutuste ja linnavolikogu komisjonide poolt tehtud ettepanekud; 5) eelmisest eelarveaastast üleminevad kohustused. (2) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna asutused ja linnavolikogu komisjonid linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks linnavalitsusele oma ettepanekud. (3) Linnavalitsus esitab eelarve projekti linnavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuse äranäitamisega. (5) Pärast eelarve projekti arutelu ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu häälteenamusega. (6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (8) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (9) Linna eelarve projekt avalikustatakse linnavolikogu kantseleis. § 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võib algatada linnavalitsus. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib eelarves ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulutuste vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 58 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 60. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta maikuus linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt nõutavad andmed; 5) linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. § 61. Kohalikud maksud ja koormised (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksude maksmise korra rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel kohaliku maksu kohaldamise määruses. (6) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (7) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (8) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus linna õigusaktidega sätestatud korras. X. LINNAVARA § 62. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linna kui kohaliku omavalitsuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadustest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavara registris linnavolikogu määrusega sätestatud korras. (4) Kontrolli linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üle teostavad linnavolikogu revisjonikomisjon ja linnavalitsuse poolt volitatud isikud. § 63. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud õigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Registri pidamine, registrisse andmete kandmine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine ja registri aruandlus toimub linnavolikogu poolt määratud korras. § 64. Linnavara omandamine, valitsemine ja kasutamine (1) Linnavara valitsejad on linna asutused, kellele õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (2) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (3) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Linnavara omandamine, valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 65. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbel; 3) vara võõrandamine on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. (2) Linna omandis olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. (3) Linnavara võõrandamine toimub vastavalt seadustele ja linna õigusaktidele. (4) Linnavara erastamine toimub vastavalt erastamisseadusele, volikogu poolt kinnitatud korrale ja erastamisprogrammile. § 66. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine (1) Ehitis või rajatis kui vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev kinnisasi tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha ja vajadusel hävitatakse linnavolikogu otsusel seaduses sätestatud korras. (2) Muu linnavara tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 67. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine ettevõtluses; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma tegevusega konkurentsivabadust, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (3) Linnavara valitsejad võivad sõlmida oma ülesannete täitmiseks lepinguid nendele antud õiguste piires. § 68. Osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes (1) Linn võib olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. (3) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Linnavalitsuse poolt nimetatud isik informeerib linnavalitsust sihtasutuse, mittetulundusühingu või äriühingu finants-majandustegevusest ja arengukavadest, samuti üldkoosolekul või koosolekul vastuvõetud otsustest kahe nädala jooksul pärast toimumist. (6) Volitatud esindaja on kohustatud järgima talle linnavalitsuse poolt antud juhiseid ning linna esindamise korda. Selle mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus oma volitatud esindaja tagasi kutsuda ning määrata uus volitatud esindaja. XI. LINNA ARENGUKAVA § 69. Linna arengukava mõiste (1) Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogu kantseleis. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linna eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. (7) Arengukava koostamisel lähtutakse riiklikest ja regionaalsetest arengustsenaariumidest, -kontseptsioonidest ja -kavadest. Arengukava koostamiseks võib koostada linna pikemaajalisi arengustsenaariume ja -kontseptsioone, mis kinnitatakse linnavolikogu poolt ja mis on arengukava koostamise aluseks. (8) Linnaelanikud võivad esitada ettepanekuid arengukavasse linnavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks. § 70. Linna üldplaneering (1) Linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Linna ja selle osade üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu. § 71. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringu kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 72. Linna ehitustegevus (1) Linna pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Linna ehitustegevust reguleeritakse seaduses, linna ehitusmääruses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. § 73. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine. (2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub seaduste ja õigusaktidega sätestatud korras. § 74. Keskkonnakaitse (1) Linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond ja linna territooriumil asuvate kaitstavate looduslike objektide säilimine. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras. XII. RAHVUSVAHELISED SUHTED § 75. Linna rahvusvaheliste suhete korraldamise alused (1) Linnal on õigus astuda kohalike omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimuse otsustab linnavolikogu. (3) Linnal ja linna asutustel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljaspool Eestit. Linna asutused informeerivad sellest linnavalitsust. § 76. Linna suhted sõpruslinnadega ja regionaalne koostöö (1) Linn arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõpruslinnade ja koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid linna arengu ja elanike huvides. (2) Linna omavalitsusorganid teevad linna ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Linna omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused linna eelarvest. (4) Suhete loomise sõpruslinnade tasandil otsustab linnavolikogu. Sõprus- ja koostöölepingu kinnitab linnavolikogu. XIV. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 77. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub käesolevas põhimääruses sätestatud volikogu määruste jõustumise korra kohaselt.