Emmaste Vallavolikogu — Emmaste valla põhimääruse kinnitamine — KO, 55, 823

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9 Emmaste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Emmaste valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 18.veebruari 1994. a määrusega nr 73 kinnitatud Emmaste valla põhimäärus. Volikogu esimees Jüri LAUTER Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 26. mai 2000. a määrusega nr 15 EMMASTE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Emmaste valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Emmaste valla omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, nende suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ning juriidiliste ja üksikisikutega. Käesolevas põhimääruses kasutatakse sõna «vald» omavalitsusüksuse tähenduses. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja võimalusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. valla elanikele ja ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel; 3.9. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 7.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6, kusjuures lisaks seaduses toodule otsustab ja korraldab vald neid ülesandeid, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. 7.2. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmisega seotud kulude katmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 8.4. Volikogu ja valitsuse õigusaktides märgitakse akti nimetus, akti andja, pealkiri, kuupäev ja number. Õigusakt peab sisaldama viidet selle andmise aluseks olevale õigustloovale aktile. 9. Arengukava 9.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9.2. Valla arengukava võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu pärast arengukava avalikku arutelu. Vastuvõetud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks analoogiliselt teiste valla õigusaktide avalikustamisega. 9.3. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 9.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine on sätestatud volikogu määrusega. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusorganil on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Emmaste vallal on oma territoorium Hiiu maakonna kaguosas suurusega 197 km2. Valla koosseisu kuuluvad järgmised külad: Jausa, Muda, Valgu, Ulja, Harju, Prassi, Kõmmuselja, Metsalauka, Tilga, Emmaste, Tärkma, Riidaküla, Rannaküla, Lepiku, Pärna, Sõru, Hindu, Tohvri, Sepaste, Reheselja, Viiri, Külama, Vanamõisa, Sinima, Kabuna, Ole, Prähnu, Selja, Kurisu, Lassi, Leisu, Külaküla, Kitsa, Nurste, Kuusiku, Metsapere, Haldreka, Härma, Laartsa, Kaderna, Haldi, Mänspe ja Õngu. 15.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades seadusega sätestatud korras. 15.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maavalitsuse maaosakonnaga. 15.4. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras. II. VOLIKOGU 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu moodustatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogus peab sõltuvalt elanike arvust olema vähemalt seitse liiget. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes osutus valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsuse alusel palgaline. 17.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh transpordikulud) katteks ning põhitöökohal saamata jäänud tasu hüvitust volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras, kasutada tasuta transporti valla piires, samuti muid volikogu liikme tagatisi seaduse ja volikogu poolt määratud ulatuses ja korras. 17.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda vallaasutusse ja valla äriühingusse ning territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega ettevõtja või asutuse tööd. 17.6. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannetega seoses tasuta külastada vallaasutuse ja valla äriühingu tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 17.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 17.8. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu pikemaajalistest vallast eemalviibimistest. 17.9. Kui volikogu liikmel on Vabariigi Valitsuse korraldus, maksuameti jms organi erivolitus või eriluba, siis tegutseb ta volituse või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 17.10. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 17.11. Volikogu liikmed on kohustatud informeerima volikogu oma tegevusest ettevõtjana ning osanikuks olemisest äriühingutes. Volikogu liikmed ei osale hääletamisel küsimustes, mis puudutavad äriühinguid, mille üheks omanikuks nad on. 17.12. Volikogu liige ei võta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Enda mitteosalemise kohta teeb volikogu liige avalduse ning volikogu istungi protokolli tehakse vastav märge. 18. Volikogu asendusliige. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 18 toodud alustel ja korras. 18.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult saatma vallasekretärile vastava avalduse, mille vallasekretär edastab vastavalt kas valimiskomisjonile või volikogule. 18.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 18.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni või volikogu poolt. 18.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks said. 19. Volikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 toodud alustel ja korras. 19.2. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui tema volituste peatumise asjaolud talle teatavaks said. 20. Asendusliikme määramine 20.1. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise, lõppemise või peatumise korral määratakse seaduses ettenähtud korras asendusliige. 20.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 21. Asendusliikme volituste lõppemine 21.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 21.2. Asendusliikmete ammendumise korral jääb volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksemaks. Juhul kui volikogu liikmete arv langeb tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 22. Volikogu pädevus 22.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate ettevõtjate ja teiste ühenduste tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 22.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 22.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi. 22.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 23. Volikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22 toodud küsimuste otsustamine. 23.2. Volikogu võib tema ainupädevuses mitteolevate küsimuste lahendamise delegeerida valitsusele. 23.3. Kui seadusega on antud küsimus kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse, siis otsustab nende lahendamise volikogu, kes võib delegeerida küsimuse lahendamise valitsusele. 24. Volikogu õigusaktid 24.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse Emmaste raamatukogus. 24.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 24.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 24.4. Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 24.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 24.6. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis märgitud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. 24.7. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 24.8. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast nende allakirjutamist. 24.9. Elanikeregistris olevad andmed on kättesaadavad üksikisikutele ainult vallavanema või vallasekretäri loal kirjaliku avalduse alusel. 24.10. Ettevõtjatele, erakondadele, mittetulundusühingutele ja muudele ühendustele ning füüsilistele isikutele on elanike registriandmed kättesaadavad volikogu poolt kehtestatud korras, arvestades isikuandmete avalikustamist reguleerivat seadust. 24.11. Volikogu dokumentidest on võimalik saada ärakirju vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 25. Õigusaktide täitmise kontroll 25.l. Volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse registrit peab vallavalitsuse kantselei. 25.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 25.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 25.4. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 25.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 25.6. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 26. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 26.1. Volikogu liige on kohustatud volikogu poolt antud ülesannete täitmise vajadusega seotud töölt vabastamisest teatama tööandjale ette vähemalt kaks tööpäeva. 26.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 27. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet kirjaliku taotluse alusel, välja arvatud andmed, mille väljastamine on riigisaladuse seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALLAVALITSUS 28. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallavalitsusele pandud ülesandeid. 29. Vallavanema valimine 29.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 29.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile kolmeks aastaks. 29.3. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu. 29.4. Vallavanema valib volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 29.5. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 29.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 29.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 29.8. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 30. Vallavalitsuse moodustamine 30.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 30.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 30.3. Valitsusse kuulub ametikoha järgi vallavanem. 30.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 30.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 30.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 30.7. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 30.8. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 30.9. Valitsuse liikmed informeerivad volikogu oma tegevusest äriühingutes. Valitsuse liikmed ei osale küsimuste hääletamisel, kui see käsitleb äriühingute tööd, mille üheks omanikuks või töötajaks nad on. 30.10. Kui vallavalitsuse ametnik kinnitatakse valitsuse liikmeks, võidakse teenistussuhe volikogu volituste ajaks peatada või lõpetatakse teenistussuhe ning pärast volikogu volituste lõppemisega valitsuse liikmest lahkumisel võidakse uuesti nimetada ametisse. Vallavalitsuse ametnik võib samaaegselt olla vallavalitsuse liige. Sel juhul võidakse talle vallavalitsuse liikme kohustuste täitmise eest tasu mitte maksta. 30.11. Volikogu võib otsustada vallavanema ettepanekul kinnitamiseks vallavalitsuse liikmed kas nimekirja alusel või kinnitamiseks iga vallavalitsuse liige eraldi. 31. Valitsuse volituste tähtaeg 31.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 31.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 31.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 31.4. Valitsuse liige esitab avalduse enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 31.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni asevallavanem. 31.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. 31.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama vallavalitsuse koosseis. 31.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 31.9. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema ja valitsuse kogu koosseisu kinnitamiseni. 32. Vallavalitsuse pädevus 32.1. Vallavalitsus: 32.1.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 32.1.2. korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 32.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 32.1.4. lahendab ja korraldab küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 32.1.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 32.1.6. annab volituse vallavalitsuse esindamiseks kohtus; 32.1.7. kinnitab ametisse vallaasutuste juhid. 32.2. Vallavalitsus ei võta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. 32.3. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujatele, vallaasutuste ja valla äriühingute töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab vallavalitsus. 32.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus vallavalitsuse kui ametiasutuse haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omandis olevate ettevõtete, vallaasutuste tegevust ning määrab kindlaks valitsuse kui ametiasutuse kodukorra. 32.5. Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungil võtab vallavalitsus vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. 33. Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse piiritlus 33.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku pädevusse. 33.2. Volikogu ja valitsuse õigusaktide seaduslikkuse järelevalvet teostavad seaduses ettenähtud korras maavanem (üksikaktid) ja õiguskantsler (üldaktid). 33.3. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 33.4. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi maakohtusse ja kaebus halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui kümme tuhat krooni. Hagi või kaebuse esitamise aluseks peab olema vallavalitsuse korraldus. 34. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 34.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse kümme päeva enne nende jõustumist vallavalitsuse ruumides. 34.2. Ei avalikustata andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 34.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 34.4. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist või neis määratud tähtajal. 34.5. Valitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmise päeval, kui neis endis ei ole ette nähtud jõustumise tähtaega, ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 34.6. Vallavalitsuse määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 35. Õigusaktide algatamise õigus 35.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha ettepanekuid kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks. Ettepanekud võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nende esitamisest. 35.2. Käesoleva põhimääruse punktis 35.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 35.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 35.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 36. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 36.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 36.2. Taotluse esitamise tähtaeg on üks kuu, arvates oma õiguste rikkumisest teadasaamise päevast. 36.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja tähtaeg. 36.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 36.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kui taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbiarutamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast, millest alates taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 36.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 37. Majandustegevus 37.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutusi ja hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 37.2. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Hallatava asutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Põhikirja kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 37.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti äriühingu, mille ainuomanikuks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu, muid asutaja ja omaniku õigusi teostab vallavalitsus. 37.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi omanikke, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab asutaja, liikme ja omaniku õigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. 37.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida halduslepinguid. 37.6. Vallavara baasil asutatud äriühingute ja vallaasutuse bilansis olev vara võib olla nende poolt võetavate laenude tagatiseks üksnes vallavolikogu nõusolekul. 38. Maksud ja koormised 38.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. 38.2. Volikogu võib kehtestada koormisi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 36 sätete kohaselt. 39. Valla eelarve 39.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 39.2. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks ettenähtud summa piirides. 39.3. Eelarve eelnõu avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele Emmaste raamatukogus vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu komisjoni koosolekul või volikogu istungil. Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele õigusaktide avalikustamise korras. 39.4. Valla eelarve tulud ja kulud: 39.4.1. valla eelarve tulud on: – laekumised maksudest; – laekumised trahvidest; – laekumised vallaasutustest ja äriühingutelt; – rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; – muud laekumised; 39.4.2. valla eelarve kulud on: – seadusega pandud kohustuste täitmine; – lepingutest tulenevate kohustuste täitmine; – muude vajaduste finantseerimine; – reservfondi moodustamine vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. 39.5. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 40. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 40.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 40.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. VI. TÖÖKORRALDUS 41. Volikogu töökorraldus 41.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele võib volikogu moodustada ajutisi komisjone ja töögruppe. 41.2. Volikogu, vallavalitsuse, komisjonide ja vallavalitsuse kui ametiasutuse tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 42. Töövormid 42.1. Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjonide töövorm on koosolek. 42.2. Volikogu, valitsuse ja komisjonide asjaajamiskeel on eesti keel. 43. Volikogu esimehe ülesanded 43.1. Vallavolikogu esimees on vallavolikogu juht, kes: 43.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 43.1.2. esindab volikogu kõigis õigustoimingutes ning kohtus; 43.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 43.1.4. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 43.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 43.1.6. koos vallavalitsusega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 43.1.7. esitab istungi päevakorra eelnõud; 43.1.8. korraldab komisjonide (fraktsioonide) koostööd; 43.1.9. osaleb vallavalitsuse istungitel; 43.1.10. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, informeerib igal istungil volikogu volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest; 43.1.11. osaleb volikogu esindajana ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel. 44. Volikogu esimehe valimine 44.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata üle ühe kandidaadi, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 44.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. 44.3. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 44.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 44.5. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 44.6. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele tähestiku järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Komisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 44.7. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtsid valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volivolikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks. Kui ühele kandidaadi nimele ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. 44.8. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 44.9. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletuse voor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui nad teisel hääletamisel koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääsu loos. 45. Volikogu esimehe asendamine 45.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 45.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 45.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 46. Volikogu kokkukutsumine 46.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja. 46.2. Volikogu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem ja valimiskomisjon seitsme päeva jooksul volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest. 46.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ja see peab sisaldama ka eelnõudega tutvumise korda juhul, kui kutsele ei lisata eelnõusid. 46.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu kooseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 47. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal, osavallal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 48. Küsimuste arutelu volikogus 48.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 48.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 48.3. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 48.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 48.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 48.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja ettevalmistatud küsimusi. 48.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. 48.8. Volikogu istungist võivad osa võtta vallavalitsuse liikmed ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 49. Hääletamine volikogus 49.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 49.2. Hääletamine volikogus on avalik. 49.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 49.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 49.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 50. Umbusaldusmenetlus volikogus 50.1. Vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 50.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu lihthäälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 50.3. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 51. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 52. Volikogu komisjonid 52.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 52.2. Komisjonid moodustatakse valla elualade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 52.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 52.4. Komisjoni likvideerimine ja ümberkujundamine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. 52.5. Komisjoni aseesimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. 52.6. Komisjoni koosoleku protokollib üks vastava komisjoni liikmetest. 52.7. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 52.8. Komisjoni liikmeks valitud volikogu liikmed, samuti revisjonikomisjoni liikmed ei või olla vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujad, valla ametiasutuse hallatava asutuse või äriühingu töötajad komisjoni tegevusega seotud valdkonnas. 53. Komisjoni töökord 53.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 53.2. Komisjonide otsused võetakse vastu osalejate poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. 53.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 53.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki teisi komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või poolte komisjoni liikmete algatusel. 53.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 54. Komisjoni esimees 54.1. Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud. 54.2. Koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti. 54.3. Annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid. 54.4. Vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 54.5. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 54.6. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 54.7. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 54.8. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 55. Revisjonikomisjon 55.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 55.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 55.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 55.3.1. vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 55.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 55.3.3. valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 55.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 55.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 55.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 55.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast sellele allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 55.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 55.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 56. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamine 56.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 56.2. Volikogu komisjon tegeleb ettepanekute, avalduste ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 56.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla teenistuja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 56.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 56.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse küsimus avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni lahend või saadetakse tagasi uueks läbivaatamiseks. 56.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta ettepanekut, avaldust või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. 57. Valitsuse töö korraldamine 57.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust volikirjata. 57.2. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 57.3. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule ja vallavalitsuse teenistujatele. 57.4. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 58. Valitsuse istungi töökord 58.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 58.2. Valitsuse otsused tehakse koosseisu lihthäälteenamusega. 58.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 58.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 59. Vallavanema ülesanded 59.1. Vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 59.2. Esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 59.3. Annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 59.4. Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. 59.5. Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. 59.6. Esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks. 59.7. Esitab vallavalitsusele kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi. 59.8. Kehtestab valla haldusaparaadi kodukorra. 59.9. Esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus või volitab selleks teisi isikuid. 59.10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse kui ametiasutuse ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega ning täidab teisi ametisse nimetamise õigust omava isiku ja tööandja õigusi. 59.11. Täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid. 60. Vallavanema asendamine 60.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema asetäitja. Vallavanema asetäitja kinnitatakse volikogu otsusega. 60.2. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus, käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 60.3. Kui vallavanem ja asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 61. Istungi ja koosoleku protokoll 61.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 61.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 61.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 61.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 61.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed ja arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamised. 61.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele alates kümnendast päevast, arvates volikogu istungi kuupäevast, vallavalitsuse kantseleis. 61.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele, alates kümnendast päevast, arvates istungi või koosoleku toimumise kuupäevast, vallavalitsuse kantseleis. 61.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 61.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentatsiooni põhinõuetele. 61.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud enne nende avalikustamist vallavalitsuse kantseleis. 61.11. Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud neile esitatud dokumendid viseerima, kusjuures neil on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui nad ei nõustu dokumendi sisuga. Eriarvamus märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt kas volikogule või valitsusele. 62. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 52 toodud juhtudel, mis toob kaasa seaduses sätestatud tagajärjed. VII. VALLA TEENISTUS 63. Valla teenistuse mõiste 63.1. Valla teenistus on palgaline teenistussuhe, mida tasustatakse valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt. 63.2. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ning ameti- ja tööjuhenditele vallavalitsuses kui ametiasutuses. Ametnike teenistussuhteid reguleeritakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja teistele tööseadustele. 63.3. Abiteenistujatele laieneb töölepinguseadus niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seadus ei sätesta teisiti. 63.4. Vallavalitsuse teenistus toimub vallavalitsuse kantseleis ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. Teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 63.5. Vallaasutustes töötamine toimub vallavalitsuse ametiasutuse hallatavates asutustes ning nende struktuuri ja koosseisud kinnitab vastava hallatava asutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. 63.6. Vallavalitsuse kantselei põhimääruse ja vallavalitsuse ametnike ametijuhendid kinnitab vallavanem ning hallatavate vallaasutuste põhimäärused kinnitab vallavolikogu. 63.7. Abiteenistujatega sõlmitakse, muudetakse ja lõpetatakse töölepingud vallavanema käskkirja alusel. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Hallatava vallaasutuse juhiga sõlmitakse, muudetakse ja lõpetatakse tööleping vallavalitsuse korralduse alusel. Juhi ametikoha täitmiseks kuulutatakse üldjuhul konkurss. Vallaasutuse töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallaasutuse juht. 63.8. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmetele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamise korral hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 54¹ lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimustel. 64. Vallasekretär 64.1. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 64.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem määramata ajaks. 64.3. Vallasekretär: 64.3.1. teeb vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 64.3.2. korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ning avalikustamist; 64.3.3. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 64.3.4. hoiab valla vapipitsatit; 64.3.5. esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 64.3.6. viseerib õigusaktide eelnõud ja lepinguprojektid ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 64.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 64.3.8. kinnitab valijate nimekirja; 64.3.9. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õigeaegse saatmise eest õiguskantslerile; 64.3.10. korraldab üldist tähtsust omavate volikogu määruste saatmist Riigikantseleile; 64.3.11. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt antud ülesandeid; 64.3.12. annab oma pädevuse piires käskkirju. 64.4. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel, mis on eelnevalt kooskõlastatud volikogu esimehega. 65. Vallakantselei 65.1. Vallakantselei on vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse tehnilise teenindamise tagamine. 65.2. Vallakantselei tööd juhib vallasekretär. 66. Vallakantselei ülesanded Vallakantselei ülesanded on: 66.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide eelnõud ning suunata need vallasekretärile; 66.2. tagada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 66.3. vormistada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesolevale põhimäärusele ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetele; 66.4. esitada need allakirjutamiseks; 66.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ja õigustloovate aktide ärakirjade saatmine õiguskantslerile ja Riigikantseleile; 66.6. tagada õigusaktide ja protokollide väljavõtete või ärakirjade edastamine adressaatidele; 66.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine; 66.8. vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine; 66.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 66.10. valla registrite pidamine; 66.11. passitöö ja kaitsejõudude tegevteenistuskohustuslaste arvestuse pidamine; 66.12. perekonnaseisualane töö; 66.13. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 66.14. notariaaltoimingute tegemine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 66.15. personalitöö; 66.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 67. Teenistuslik järelevalve 67.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 67.2. Valitsuse pädevuse teenistusliku järelevalve teostamisel sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 66¹. 68. Külavanem 68.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 68.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt reguleeritakse lepinguga. 68.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestvusega. 68.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 68.5. Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. 68.6. Külades võidakse moodustada kollegiaalseid vanemate eestseisusi, kes tegelevad küsimustega, mida on võimalik kohapeal ellu viia (jaanitule korraldamine, laat, õnnetustes kannatanud inimeste abistamine, kohaliku kooli hoolekogu tegevus jne). VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 69. Koostöö vormid 69.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 69.1.1. tegutseda ühiselt või moodustada lepingute alusel ühisasutusi; 69.1.2. anda sellekohased volitused mõnele teisele vallale või linnale; 69.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 69.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 69.2. Vald võib sõlmida koostöölepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. IX. LÕPPSÄTTED 70. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 70.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 70.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad vastavalt volikogu määruse jõustumise korrale. 70.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse Emmaste valla põhimäärus, mis võeti vastu volikogu 18. veebruari 1994. a määrusega nr 73.