Valga Linnavolikogu — Valga linna arengukava 2000-2005 kinnitamine — KO, 54, 818

Valga linna arengukava aastateks 2000–2005 kinnitamine Valga Linnavolikogu 26. mai 2000. a määrus nr 8 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) § 9 ja § 22 punkti 7 ning Valga linna põhimääruse § 22 punkti 7, Valga Linnavolikogu määrab: Kinnitada Valga linna arengukava aastateks 2000–2005 vastavalt lisale. Volikogu esimees Uno HEINLA VALGA LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2005 1. SISSEJUHATUS Turumajanduse põhimõtete rakendumine ja Eesti integreerumine globaalsesse tööjaotusse on toonud kaasa vajaduse ulatuslikeks ümberkorraldusteks planeerimistegevuses. Kuigi Euroopaliku planeerimiskultuuri omaksvõtmine on pikaajaline protsess, on Eesti sellel teel saavutanud olulist edu. Seadusandluses on toimunud muutused, millega eesmärgistatakse selline keskkond, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid. Linnaruumi sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste ja kultuuriliste aspektide demokraatlik ning tasakaalustatud käsitlus hõlmab puht-planeerimislike tulemuste kõrval ka avalikkuse kaasamise vajaduse. Kohapealse otsustustaseme eduka realiseerimise eelduseks on omavalitsuse olukorra tõepärane analüüs, poliitiline kokkulepe eesmärgistatud saavutusvajadustest ja elanike aktiivne kaasalöömine linnaelu korraldamisel. Linna tuleviku kavandamisel on oluline pidada silmas järgmisi põhimõtteid: Esiteks, linna arengu- ja konkurentsivõimes kasvab üha enam säästva arengu põhimõtete rakendamise tähtsus, mille elluviimisega seonduv puudutab iga linnakodanikku. Sellest lähtuvalt tuleb kõigile linlastele tagada võimalus kaitsta oma huvisid ning võimalusel leida kõiki isikuid rahuldav arengutee. Teiseks, linna eri eluvaldkondade arengu käsitlus eeldab sünteetilist ja interdistsiplinaarset teemade läbitöötamist, nende olemuse selgitamist ajateljel minevik-olevik-tulevik. Siinkohal tuleb rõhutada analüüsi andmekvaliteeti ja prognostilise osa tunnetuslikku tähendust. Omades reaalset visiooni tulevikust ja teadmisi selle saavutamist määravatest arengusuundadest, tekib võimalus konkreetse sotsiaalse, majandusliku ja keskkonda puudutava poliitika kujundamiseks. Seejuures tuleb linna sisekeskkonna arenguloogika tundmisele lisaks teada väliskeskkonnas toimuvaid suundumusi ja neid konkreetsete sammude kavandamisel arvestada. Valgamaa ja Eesti võimalikke arengutrende ning tuleviku ruumistruktuuri kajastavatele materjalidele (1, 2, 3, 4, 5, 6) lisaks on kasulik omada ülevaadet Läänemere regiooni võimalikust tulevikust tervikuna (7, 8, 9). Kolmandaks, planeerimisprotsessis osalejate strateegilise mõtlemise, partnerluse ja avatud koostöö korraldamise teadmiste ja oskuste edendamine. Arvestades asjaolu, et arengukava ei ole niivõrd seadusandlik akt, kuivõrd ühiskondlik kokkulepe, mille väärtus ilmneb selle realiseerimise käigus saavutatud tulemustest, omab planeerimisprotsessis tähtsa koha koolitus ja usaldusliku vahekorra tekitamine planeerimistegevusse haaratud huvigruppide vahel. See on kavandatu elluviimise oluline eeldus. Koos arutledes, õppides ja soovitud tegevust planeerides saavutatakse see väärtuslik, mille teostamine läheb korda paljudele ja mille nimel ollakse nõus oma energiat panustama. Teha õigeid asju, õigel ajal ja õiges järjekorras – selles peitub edu. Valga linna eelmine arengukava oli koostatud aastateks 1996–2000 (10). Tulenevalt eelmise arengukava planeerimisperioodi ammendumisest, linna- ja väliskeskkonna kiiresti muutunud oludest ning vajadusest planeerimistegevuses enam arvestada strateegilise planeerimise elemente, võttis Valga Linnavalitsus vastu otsuse arengukava põhjalikuks uuendamiseks. Valga Linnavalitsuse ja Geomedia OÜ kokkuleppe kohaselt moodustati linna arengukava koostamiseks 1999. a mais viis töörühma: linnamajandus ja keskkond (koordinaator Enno Kase); ettevõtlus ja transiit (Margus Lepik); haridus, kultuur ja sport (Ene Kulasalu); tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus (Eda Lepik); linna juhtimine, välissuhted, koostöö (Egle Lääne). Tegemist oli avatud teemarühmadega, mille töösse võisid lülituda kõik linnaelanikud. Töö toimus koosolekute ja seminaride-koolituste vormis, mille sisulist ettevalmistamist koordineeris Geomedia OÜ, keda esindasid konsultandid Rivo Noorkõiv ja Neeme Kärbo, kes on ka käesoleva arengukava teksti koostajad. Protsessi organisatsioonilise ja ainelise poole eest vastutas Valga Linnavalitsus ja seda tööd koordineeris Valga aselinnapea Enno Kase. Arengukava Valga 2005 kokkupanemise aluseks on kõikide töögruppide poolt ettevalmistatud materjalid ja ühisseminaride käigus saavutatud kokkulepped. Kokku osales arengukava koostamise protsessis läbiviidud seminaridel 58 inimest (lisa 1), kes esindasid linna eri institutsioone. Siinkohal kõigile osavõtjaile suurim tänu! Valga arengukava koosneb tinglikult kolmest osast. Esimeses osas käsitletakse Valga linna olukorra analüüsi, seda mõjutavaid siseseid ja väliseid tegureid ning esitatakse koondhinnang linna arengueeldustest. Teises osas keskendutakse Valga tulevikuvisioonile, võimalikele arengustsenaariumitele ja võtmevaldkondadele. Esitatakse linna arengumudel, mille olulisemad tuumikalad on kajastatud Valga linna ülevaatekaardil. Kolmas osa on suunatud arengukava realiseerimisele. Eraldi teemade kaupa tuuakse välja lähiaastate strateegilised tegevuskavad koos teostajate ja vajaminevate ressursside hinnanguga. Eespool mainitule lisaks sisaldab arengukava kasutatud põhimõistete seletuse, seminaridel osalenute nimed ja ülevaate arengukava koostamisel kasutatud materjalidest. 2. PÕHIMÕISTED Arengukava – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengumudel – hetkeolukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest lähtuv üldine terviklahend. Arengunäitajad – sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse linnaelu eri valdkondade arengu muutumist. Arengustrateegia – linnas kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, mis arvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Innovatsioon – uuenduslikke ideid ja muutusi edendav ning toetav protsess. Logistika – inimeste, materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside efektiivne ja otstarbekas liikumine koos vajaliku informatsiooniga lähtepunktist sihtpunkti, vajadusel ja võimalusel koos väärtuste vahepealse ladustamisega/säilitamisega ja väärtustamisega nii, et oleks tagatud efektiivsus ja otstarbekus. Multikultuursus – erinevate rahvuste ja rahvuskultuuride kooslus. Stsenaarium – tõenäolise tulevikusituatsiooni või -sündmustiku kirjeldus. Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Tegevuskava – konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Tüvikaart – plaan, mis koondab olulisima arengustrateegiast ja linna üldplaneeringu põhi- ning teemakaartidest, võtab kokku arengut mõjutavad tegurid ning väljendab arengustrateegiast tulenevaid ruumilisi prioriteete. Vabatsoon – maa-ala, millel paikneb intermodaalne transporditerminaal ja tollitsoon, toimub erinevate kaupade ladustamine ja lisaväärtuse andmine. Majandustegevuse aktiviseerimiseks võidakse rakendada erinevaid maksusoodustusi. Visioon – linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. 3. ARENGUTRENDID JA -MÕJURID 3.1. Globaalmuutused 1990. aastatel maailmas toimunud olulised muutused kajastuvad ka Eestis. Riigi taasiseseisvumine ja geopoliitilise asendi tähtsuse muutumine on loonud eeldused Eesti asustussüsteemi stabiliseerimiseks ning linnade koha määratlemiseks Euroopa kontekstis. Seejuures tuleb arvestada, et uuele tekkinud väljakutsele tuleb vastata olukorras, kus ka läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Euroopa Liidu ja NATO laienemisprotsess on Eesti seisukohast prioriteetseimad. Seega liigub Eesti ikkagi suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on üldjuhul prognoositavad. Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enim mõjutavad ning uusi perspektiive kujundavad, rõhutame järgmisi: • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majanduse tulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena võivad kiired muutused leida aset maakera eri paikades. Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti; • piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkond, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus-arendustegevuse linna uuenemisvõime tagamiseks. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, linna tugevuste konkurentsivõimelisuse tõstmine, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine; • linnade konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisest tähtsusest ja võrgustatusest. Rahvusvahelises tööjaotuses ei tee ilma mitte niivõrd üksikud linnad, kuivõrd piirkonnad. Kuna riigipiirid kaotavad oma senise tähtsuse, siis võivad suurlinnade senised mõjusfäärid muutuda. Tekkivate võimaluste taustal on otstarbekas naaberlinnu käsitleda mitte konkurentidena vaid partneritena, kellega koos võidakse saavutada enam, kui üksi pingutades; • avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid nüüdisaegse kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Tähtsustub strateegiliste kootööpartnerite väljasõelumine ja linna avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö; • säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Ressursside piiratuse tõttu eelistab üha rohkem inimesi keskkonnasõbralikku elu- ja tootmiskeskkonda, millest saab üks olulisi linna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elada säästvalt tähendab austada sotsiaalse õigluse printsiipe ja ökosüsteemi taastumis- ning taluvusvõime piire. Seadusandluse ja avalikkuse survel hakkavad nimetatud põhimõtteid üha enam järgima ka tootmisettevõtted, mis peavad oma tegevuse kuludesse kalkuleerima looduskeskkonna kahjulike mõjude heastamise. 3.2. Eesti-sisesed mõjurid Valga linna tulevikku ei saa vaadelda lahus Eesti ühiskonnas toimuvast. Kuigi Eesti spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis on veel käimas, on siirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti geopoliitilisest asendist tulenevad ümberkorraldused, mis mõjutavad Eesti sotsiaal- ja majanduselu ning ruumikorraldust. Olulisemad neist on: • Eesti omariikluse taaskehtestamine, turumajanduslike põhimõtete rakendamine ja välismajandussidemete ümberorientatsioon Idast Läände, mis on omakorda mõjutanud Eesti geopoliitilist positsiooni, poliitilisi ning majanduslikke suhteid naaberriikidega; • majanduse erastamine ja ümberstruktureerumine, mis on toonud kaasa muutused tööhõives, transpordilogistikas ja rahvastiku paiknemises; • välissuhtluse globaliseerumine, mis on avaldanud olulist mõju inimeste vahelisele suhtlusele, turismi arengule, kaubavahetuse mitmekesistumisele ja välisinvesteeringute tulekule; • demograafiliste protsesside kiire muutumine – negatiivne iive, elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine. Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab; • telekommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode kasvav hulk, mis on suurendanud infoliikumist ja inimeste mobiilsust. Vähenenud on ühistranspordi roll; • regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad, transpordikoridorid ja turismipiirkonnad. Elukvaliteedi erinevused leibkonniti ja piirkonniti süvendavad nende osasaamist ühiskondlikest hüvedest; • Eesti ühinemiskõnelused Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumiga liitumiseks ning läbirääkimised koostööks NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonna loomisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele ning relvastusele. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine toimub sinna, kus on kõrgem majandusaktiivsus. Organisatsiooni uue liikme staatuse saamiseks ettevalmistamine avab ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavad võimalused elatustaseme ühtlustamiseks naaberriikidega. EL struktuurifondidest rahastatakse maaelu ja põllumajanduse alternatiivide arendamist, keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, mis peaksid soodustama investeeringuid Lõuna-Eestisse; • Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Kuna Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab tema sidemed teiste riikide ja regioonidega, siis soodsa arengu korral on Eestil võimalused transiitkaubanduseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele. Integreerumisel maailmamajandusse ja seistes silmitsi infoühiskonna väljakutsetega tuleb Eestil kui negatiivse rahvastikuarenguga riigil paratamatult teha aktiivseid samme majanduslike ja poliitiliste partnerite leidmiseks. Euroopa Liidu, Läänemere regiooni riikide ja Venemaa koostöös on Eestil oluline koht. Infotehnoloogia otsustav rakendamine, keskkonnasõbralik tootmine ja elamine, õppimine, teaduse, arendustegevuse ja tootmise läbipõimumine ning elukvaliteedi tähtsustamine loovad eeldused Eestis hinnatava ettevõtluskliima ja elamismiljöö kujundamiseks. Rahvusvahelise positsiooni paranemine võimaldab osaleda kapitalikonkurentsis, mille tulemused on tihedalt seotud kohapealse kvalifitseeritud tööjõu taastootmise taseme kujunemisega. Soodsa arengu korral on Eestil võimalus liituda Euroopa Liidu kui maailma peamise majanduskeskusega ja võita enesele mõningaid tuumikmajanduse funktsioone. 4. VALGA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGU EELDUSED 4.1. Geograafiline asend Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskuse funktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linna keskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti–Läti riigipiir. Alates 1920. aastast on Valga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km² ja Läti Valka piiridesse 14,2 km². Elanike hulk 1999. a oli vastavalt 15 500 ja 7100, kokku 22 600 elanikku. Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valga lähitagamaa hulka Taheva vald, Sangaste vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000 elanikku. Valgamaa koos naabermaakondade Tartu, Põlva, Võru ja Viljandiga annab elanike arvuks ligikaudu 300 000 inimest. Valgast ca 100 km raadiuses elab ligi 500 000 inimest, mis on märkimisväärne turupotentsiaal. Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva–Valga–Riia maantee (Via Hanseatica). Linnast lähtuvad Valga–Uulu (Pärnu) ja Valga–Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn–Tartu–Riia raudtee, mis Tapa kaudu ühendab linna Tallinn–Narva–Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse. Valgast maanteed mööda on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit. Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisi regulaarreise võimaldavad lennujaamad Tallinnas ja Riias. 4.2. Riigipiir Valga eripäraks on linna kaheks jaotav Eesti-Läti piir. Linnas asub Valga piirivalvepiirkond. Piirivalvureid on 59 ja nende poolt valvatava piirilõigu pikkus on 30 km. Sellest 5,5 km on Valga linna territooriumil. Valgas on avatud neli piiripunkti – jalakäijatele rahvusvaheline Valga–Valka piiripunkt, jalakäijatele ja sõiduautodele Valga–Valka piiripunkt, rahvusvaheline maantee piiri-tollipunkt ja raudtee piiri-tollipunkt. Imporditava kauba kontrolli teostavad Valgas veterinaarteenistuse-, füto-, sanitaar- ja taimegarantiini kontrollikeskused. Valga on rahvusvahelise rongiliikluse lõppjaam. Kuna Valkas raudteejaam puudub, siis suunatakse Lätist tulevad reisirongid Valgasse, mis on Lätist tuleva rongiliikluse lõppjaam. 1998. a alustati Valgas–Valkas maantee piiri-tollipunkti projekteerimistöid. 1999. a algasid ehitustööd, mis on kavas lõpetada 2000. a maikuus. Objekti ehitamist rahastatakse Eesti riigieelarvest ja Phare abirahadest. Uue piiri-tollipunkti kasutuselevõtmine kiirendab piiriületus- ja tollitoiminguid ning nüüdisajastab piiriprotseduuride läbiviimise. Arvestades asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriigiks saamise läbirääkimistesse on Balti riikidest kaasatud vaid Eesti, võib Valga teatud perioodil olla Euroopa Liidu piiripunkt. 4.3. Ajalooline areng Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna ja Narvaga. Veeteed mööda pääses Tartust hõlpsasti Pihkvasse ja sealt Novgorodi. Valga arengu seisukohalt oli oluline ka asjaolu, et ta paiknes orduaegse Vana-Liivimaa loomulikus keskkohas. Siin peeti maa- ja linnapäevi, teisi olulisi nõupidamisi. Iseäralik on see, et Valga ise nendest osa võtta ei saanud, sest tal puudusid vajalikud linnaõigused. Ka polnud Valgas kaitserajatisi võimaliku vaenlase vastu, mille ehitamist ei soosinud avatud maastik. Siiski on Valga korduvate hävingute kiuste just soodsa asukoha tõttu jälle taastatud. 1584. a sai Valga Poola valitsuse koloniseerimispoliitika toel linnaõigused, olles sellega Eesti vanemate linnade hulgas viimane. Kui aga arvestada asula vanust selle esmamainimise järgi 1286. a Riia linna võlaraamatus, ületab Valga 700 aasta vanusepiiri. 1783. a sai Valga maakonnalinnaks, sest senistest Võnnu ja Riia maakonna osadest moodustati kreis. Linna rajati valitsusasutused, laienes ametnikkond. Kuigi 1796. a reformide tulemusena magistraadid taastati, jäi Valga maakond püsima. 1849. a toodi Valmierast (Wolmarist) Valka Liivimaa rüütelkonnale alluv köstrite ja kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille tulemusel suurenes Valga tähtsus piirkonna haridus- ja kultuurikeskusena. Valgas töötas seminar kuni 1890. aastani. Olulise tõuke linna arengule andis 1889. a avatud raudtee. 1896–1902 lisandus veel kitsarööpmeline raudtee, mille tulemusena tekkis Valgal ühendus Tallinna, Pärnu, Mõisaküla, Viljandi, Paide ja Aluksnega. Liiklusolude paranedes linnamajandus aktiviseerus ja elanikkond kasvas. 1897. a alguseks oli Valga elanike arv 10 896 elanikku, mis oli Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu järel 5. kohal Eestis. Märkimisväärsematest tööstusettevõtetest paiknesid siin raudteetöökojad ja linaketrusvabrik. Linnas töötas 11 kooli ja Valgat tunti hariduskeskusena. 1902. a asutati Eesti selts «Säde». Valga kireva rahvastikukoostise eestistumise pöördepunktiks sai linnavalitsuse üleminek eestlaste kätte 1902. a. Eesti ajaloo esimeseks eestlasest linnapeaks valiti J. Märtson, kelle ametiaeg oli aastatel 1902–1917. Aastad 1917–1918 olid Valgale keerulised ajad. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus Valgas ka Läti nõukogude valitsus. 1. veebruaril 1919. a Valga vabastati. Eesti ja Läti piiritüli lahendav rahvusvaheline komisjon jaotas linna kaheks 1. juulil 1920. Valgamaa moodustamisega (6. oktoobril 1920. a) sai Valga maakonnakeskuseks. 1920.–1930. aastate suuremateks tööstusettevõteteks linnas olid Valga õlle- ja liköörivabrik, Schein & Bradovski villatööstus, M. Grossi saekoda, elektrijaam, tapamaja ja riiklikud raudtee tehased. 1930. a tegutses Valgas 48 erinevat tööstusettevõtet ja 344 kaubanduslikku ettevõtet. 1931. a lõi Valga geograafilise paiknemisega seotud arengueeldusse tagasilöögi Tartu–Petseri raudtee väljaehitamine, mille tulemusena linnas raudteega seotud tööstus hakkas oluliselt vähenema. Ulatuslikud purustused linna raudteesõlmele tekitati II maailmasõjas. Kannatada sai ka Valga kesklinn. Nõukogude okupatsiooni algusega 1944. aastal riigipiiri tähtsus Valga–Valka vahel kaotati. Taastati raudteeliiklussõlm. Lisaks suurele kauba- ja reisijaamale asus Nõukogude perioodil Valgas ka Baltimaade ainus külmvagunite depoo ja Tapa veduridepoo Valga tsehh. Raudteega seotud tegevusalad andsid 1980. aastate lõpus tööd enam kui 2500 inimesele. Lisaks transpordisõlme arengule kujunes Valga-Valkast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mastaabis arvestatav tööstuskeskus. Peamised tööstusharud olid toiduainetetööstus, kergetööstus, puidu- ja mööblitööstus. Valga Teraviljakombinaat oli regioonis tuntud jõusöödaga varustaja. Eesti taasiseseisvumisega 1991. a lakkas olemast Valga koht endises Nõukogude Liidu majanduskompleksi tööjaotuses. Piirirežiimi kehtestamine Eesti ja Läti vahel katkestas kahe linna ühtse sotsiaal-majandusliku planeerimise ja Valgast sai Eesti piirilinn kõigi uute väljakutsete ja võimalustega. 4.4. Rahvastik 4.4.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis 1. jaanuari 1999. a seisuga elas Valgas elanike registriteenistuse andmetel 15 537 inimest, mis moodustab riigi elanikkonnast ligikaudu 1,1 protsenti ja Valga maakonna elanike arvust ligikaudu 40,4 protsenti. Rahvastiku tihedus Valgas on 939,4 inimest 1 km² kohta. Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970. aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eesti taasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991. a 18 089 elanikku, 1993. a 17 780 elanikku, 1995. a 16 377 elanikku ja 1998. a 15 798 elanikku. Rahvaarvu vähenemise peamiseks põhjuseks on negatiivne rändesaldo. Eesti taasiseseisvumise algperioodil seondus väljaränne enim nõukogude okupatsioonivägede lahkumisega linnast. Olulist rolli on elanike linnast lahkumisel etendanud raudteega seotud töökohtade hulga vähenemine. Hiljem on rändesaldo tasakaalustunud, kuid elanike arvu negatiivse trendi jätkumisele on kaasa aidanud ka negatiivne loomulik iive. Linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal on ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendents tulevikus on vähetõenäone. Eesti Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 1998. a Valga elanikkonnas mehi 7071 (44,8%) ja naisi 8727 (55,2%). Naiste ülekaal on märkimisväärne nagu kogu Eestis ja selle üks põhjus on naiste pikem eluiga (1997. aastal oli Eestis keskmine eluiga meestel 64 ja naistel 74 aastat). Tööealistest nooremad (kuni 15-aastased) moodustavad rahvastikust 19% (3008 last). Seoses sündimuse järsu langusega, mis on iseloomulik Eestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Võrdluseks võib tuua, et 1989. a rahvaloenduse andmetel oli linnas 3864 last (21,8%). 1998. a oli elanikke vanuses 65 aastat ja enam 2450 (15,5%). Kuigi viimase rahvaloendusega võrrelduna on nende absoluutarv muutunud vähe, on rahvastiku ümberpaiknemise tulemusena vanurite osakaal tõusnud 2,6%. 4.4.2 Elanikkonna rahvuseline struktuur Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa 1920. a toimunud piiri sisseseadmisel Eesti Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võeti aluseks rahvastiku etniline territoorium. Teise maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsest rahvastikupoliitikast. Mitte-eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksi arendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki järk-järgult mitte-eestlaste sisseränne vähenes, jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega. Linna elanikeregistri andmetel moodustasid linlastest 1999. a algul eestlased 61,1%, venelased 27,8%, ukrainlased 2,7%, lätlased 2,3% ja muud rahvused 6%. Kõige väiksem on eestlaste osakaal pensioniealiste hulgas - 59,32%. Elanikest vanuses 19–60 eluaastat moodustavad eestlased 62,5%. Kooliealiste ning nooremate hulgas on eestlasi 59,5%. 4.4.3. Rahvastikuprognoos Valga linna rahvastikuprognoosi kohaselt (Ainsaar, 1997) peatub elanike arvu langus ja püsib edaspidi stabiilsena. Linna elanike arvu kasv osutub võimalikuks eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaa demograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskuste kasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990. aastatel alanud sündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Prognoosi kohaselt on aastal 2003 kuni 15-aastaste laste arv vaid 2870 (18,3%) ja see väheneb edaspidi veelgi. Ka tööealiste arv näitab mõningast langustendentsi. Arvestades elanike madalat keskmist eluiga, suureneb küll pensionäride arv, kuid mitte hüppeliselt. Prognoosi kohaselt on 65-aastaste ja vanemate osakaal 2003. a 15,7%, mis absoluutarvudes annab 2,5 tuhat inimest. Sellele vaatamata on elanike vananemistendents ilmne. Elanike väljarände jätkumise korral linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid süvenevad veelgi, sest migratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluline ülesanne on demograafilise tasakaalu säilitamine linnas. 4.5. Elukeskkond 4.5.1. Looduskeskkond Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldavas Valga nõos. Oma põhikujult kuulub Valga nende Lõuna-Eesti linnade hulka, mis algusest peale on olnud avaasulad. Linna jaotab kaheks linna läbiv kirde-edelasuunaline 200–300 m laiune Pedeli jõe ürgorg, mis ilmestab ka Valga linna üldiselt tasast reljeefi. Linna lõunaosas asub madal kagusse suunduv seljandik (suhteline kõrgus 10 m), millel kulgeb Võru maantee. Reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 meetrilt Võru tänava piirkonnas kuni 44 meetrini Pedeli jõe ürgoru lammil. 4.5.2. Põhjavesi Valga põhjaveevarude uuringu tegi 1989. aastal TK Eesti Geoloogia. Uuringu tulemuste põhjal kinnitati Valga linna põhjaveevarudeks 23 200 m³/d, millest perspektiivse Paju veehaarde maht on 6500 m³/d. 1998. a olid kasutuses peamiselt Valga linna ja Tambre veehaarded. Uuritud põhjaveevarud rahuldavad täielikult linna vajadused. Kõrgest raua- ja muude ühendite sisaldusest ning suhtelisest karedusest tingituna ei vasta linna joogivesi kehtestatud kvaliteedinormatiividele, mistõttu on oluline veepuhastusjaama väljaehitamine. 4.5.3. Maakasutus Linna 1654 hektarit maad jaguneb sihtotstarbelt elamumaaks (eramud, korterelamud, talud jne) 463,2 ha (28%), munitsipaalmaaks 595,44 ha (36%), transpordimaaks (teed ja tänavad) 115,78 ha (7%) ning tootmis- ja ärimaaks 99,25 ha (6%). Lisaks veel veekogude all olevaks maaks, riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks. 1999. a moodustati Valga linna territooriumile Võru–Petseri ja Valga–Tartu raudteede vahelisele alale vabatsoon üldpinnaga 83 ha. 4.5.4. Puhke- ja haljasalad. Kaitsealad ja kaitsealused objektid Valga linna territooriumil asuvad pargid ja haljasalad moodustavad 34,5 ha. Suurimad parkid-haljasalad on Linna park (ca 66 000 m²), Räni park (ca 30 000 m²), Peebu park (ca 32 000 m²) ja Kungla tänava mänguväljakud (ca 11 000 m²). Valga linna keskkonna seisukohalt on olulise tähtsusega Pedeli luha rekonstrueerimine, mis parandab linna looduskeskkonna atraktiivsust ja suurendab märgatavalt linna puhkemajanduslikku potentsiaali. Pedeli luha rekonstrueerimise I järk, mille maksumuseks oli 700 000 krooni, valmis 1996. aastal. Esimese järgu valmimisega lisandus Valgas ca 3 ha puhkeala, millest 1,7 ha on veepinda. Rekonstrueerimistöö II järk (2,4 ha), mille maksumus oli 3,35 miljonit krooni, valmis 1999. aastal. Kokku on Pedeli puhkeala ja sellega seonduvate objektide rekonstrueerimiseks ning rajamiseks investeeritud ca 6 miljonit krooni, millest 5 miljonit on eraldatud linna eelarvest ja 1 miljon on saadud Eesti Keskkonnafondist. Pedeli luha III järk (7,5 ha) on kavandamisel ja selle realiseerimine on planeeritud aastaks 2005. Rekonstrueerimise kolme etapi jooksul on plaanis rajada kolm järve üldpinnaga 11,6 ha koos kvaliteetse haljastusega ning aktiivseks puhkuseks mõeldud rajatistega. Valga linnas asuvad järgmised kaitsealad ja kaitsealused objektid: • kesklinna muinsuskaitseala ja kaitsevöönd (Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 1995. a määrus nr 81); • erinevad ajaloomälestised (kokku 15 objekti) – Valga Linnavalitsuse 28. detsembri 1995. a korraldus; • erinevad arhitektuurimälestised (kokku 42 objekti) – Valga Linnavalitsuse 28. detsembri 1995. a korraldus; • Pedeli jõgi ja paisjärv, Piirioja; • Säde park (2 ha); • Valga linna park ja puiesteed (8 ha) Kungla ja Kuperjanovi tänava vahel; • Valga Veterinaarravila park (2 ha) Tartu maantee ääres; • Amuuri korgipuu allee Pargi tänavas (100 m); • Tammed Kase tn 2 õuel; • Tambre parkmets (436 ha). 4.5.5. Eluase ja elamismiljöö 1996. a andmetel oli Valga hooneregistrisse kantud 3136 objekti, millest 1349 olid elamud ja 1422 korterid. 1999. aastaks kuulus valdav osa eluruumidest erasektorile. Avaliku sektori eluruume oli linnas 535, üldpinnaga 18 148 m². Ajavahemikus 1994–1998 anti Valgas välja 96 ehitusluba, neist 53 asutustele ja 43 eraisikutele. Sama perioodi jooksul anti Valgas välja 170 ehitiste kasutusluba, millest 85 asutustele ja 65 eraisikutele. Valga pindalast on elamukruntide all ca 13%. Kuue- ja enamakorterilistes elamutes elab ca 71% linlastest. Valga linna elanikest on kanalisatsiooniga varustatud 75% ja tsentraalse külma veega 67%. Eelistatumateks elukohtadeks on Kesk ja Kuperjanovi tänava ning Pedeli jõe vaheline ala ja piirkond Võru tänava ning Läti piiri vahel. Linnakujundusliku ehituskontseptsiooni aluseks on linna elamuehituse järk-järguline ümberpaigutamine rekonstrueeritavatesse vanadesse linnaosadesse. Linna miljöö väärtuse säilitamiseks on Valgas moodustatud kesklinna muinsuskaitseala koos kaitsevööndiga, mis Eesti väikelinnades on üsna erandlik. Linnatuumiku kaitseala hõlmab Keskväljaku ning sealt hargnevad Riia, Kesk ja Sepa tänava, aga ka J. Kuperjanovi, Raja, Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavaga külgneva hoonestuse koos selle piirkonna kvartalisiseste majadega. 4.6. Sotsiaalne infrastruktuur 4.6.1. Haridus 1. jaanuari 1999. a seisuga oli Valgas 950 lasteaiaealist last, kellest 606 käis erinevates koolieelsetes lasteasutustes. Kooliealisi lapsi oli 3560, kellest 2683 oli erinevate koolide nimekirjades, neist 2467 üldhariduskoolides. Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Selles neljaklassilises koolis töötasid õpetajatena eesti kultuuriloost tuntud kirjandusloolane M. Kampmaa, õpikute autor H. Einer ja kirjanik P. Grünfeldt. 1999. a töötasid Valgas järgmised koolid: • kaks põhikooli – Valga 1. Põhikool (227 õpilast ja 24 pedagoogi) ja Valga 2. Põhikool (323 õpilast ja 24 pedagoogi); • kaks gümnaasiumi – Valga Gümnaasium (875 õpilast ja 59 pedagoogi) ja Valga Vene Gümnaasium (795 õpilast ja 53 pedagoogi). 1. septembril 1999. a liideti Valga Vene Gümnaasium ja Valga 3. Põhikool üheks kooliks, so Valga Vene Gümnaasiumiks; • Valga Kaugõppegümnaasium (171 õpilast ja 14 pedagoogi); • Valga Internaatkool (75 õpilast ja 30 pedagoogi); • Valga Kutseõppekeskus (175 õpilast ja 26 pedagoogi), mis moodustus Valga Kutsekooli ja Helme Kutsekooli baasil 1999. a; • «Mainori» Majanduskooli Valga filiaal (40 õpilast); • Valga Muusikakool (245 õpilast ja 21 pedagoogi). Koolieelsetest lasteasutustest on Valgas neli lasteaeda. Et 1990. aastatel on sündimus Valgas oluliselt langenud, siis ei ole ette näha lasteaia- ja koolikohtade arvu suurenemist, pigem väheneb kohtade arv oluliselt. Nägemus alates 2000. aastast 4.6.2. Kultuur Raamatukogu. Valga Keskraamatukogu asutati 1865. aastal Valga linna magistraadi otsusega. 31. detsembri 1999. a seisuga on keskraamatukogus teavikuid 103 631 eksemplari ja lugejaid 4433. Külastusi ühe elaniku kohta 1998. a 4,7 ja 1999. a 5,2. Lisaks traditsioonilisele trükiste kohapeal lugemisele ja kojulaenutusele teenindatakse ka muusikahuvilisi. Laenutada saab õppeotstarbelisi videofilme, kasutada bibliograafilisi andmebaase. 1997. a ehitati välja arvutivõrk. 1998. a avati Valga Keskraamatukogus avalik nelja töökohaga Internetituba. Lisaks Valga Keskraamatukogule asub linnas viis kooliraamatukogu. Kino. Pärast kino «Saluut» likvideerimist1993. a toimub kinofilmide näitamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse ovaalsaalis, olles ühtlasi ka üheks keskuse töövaldkonnaks. Kino teenindav personal on kultuuri- ja huvialakeskuse palgal olevad töötajad. Filmide tellimine toimub Tallinna filmilevi firmade BDG ja MPDE kaudu. Nimetatud firmad on praegu ainukesed Eestis, kes üldse tegelevad filmindusega. Muuseum. 1955. a asutati Võru ja Valga Rajoonidevaheline Muuseum, mille baasil loodi 1960. aastate keskel Valga Muuseum. 1998. a alustati muuseumile uute ruumide ehitamist ja käesolevaks ajaks on tööd lõpetatud. 1998. a jooksul laekus kogudesse 405 säilikut, neist 93 osteti ja 312 kingiti. Valga muuseumi kogude maht oli 1998. a 65 700 säilikut. Valgas töötab Eesti Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv, mis moodustati 1999. a Valgamaa arhiivi asemele. 1. jaanuari 1999. a seisuga oli kokku 72 919 säilikut. Ehitatavast Valga arhiivist on tulevikus kavas kujundada Kagu-Eesti kolme maakonna keskarhiiv. Sportimisvõimalused. Valgas tegutseb 16 erinevat spordiklubi ja -ühendust, kus 1. jaanuari 1998. a seisuga tegutses kokku 744 sportlast ning 28 treener-juhendajat. Tuntuimad on Valgamaa Spordiliit, Valgamaa Spordiveteranide Liit, Spordiklubi (SK) «Maret-Sport», Valga Bridžiklubi, Valga Kabeklubi, Valga Maleklubi, SK «Käval», Valga Laskurklubi, SK «Mesilased», Korvpalliklubi «Valkor», SK «Viktooria», SK «Walketa», Jalgpalliklubi FC «Warrior»ja Korvpalliklubi «Spark-S». Paremaid tulemusi on saavutanud spordiklubi «Maret-Sport» ja käsipalliklubi «Käval». Olulise tähtsusega Valga spordielu kujundamisel on 1998. a valminud Valga Keskstaadion, neli koolivõimlat, ujula Valga Gümnaasiumis, lasketiir ja jalgpalli harjutusväljak. Tõlliste vallas asub Jaanikese spordikeskus koos seal tegutseva Jaanikese Motoklubiga. Klubi eestvedamisel toimus 1999. a juunis Jaanikese motokompleksis külgvankritega mootorrataste MM-etapp. Seltsid, klubiline liikumine ja vaba aja veetmise võimalused. Lisaks erinevatele sportimisvõimalustele, mida pakuvad erinevad spordiklubid, spordibaasid ja linna puhkealad, tegutsevad Valgas mitmed noorteühendused ja -organisatsioonid ning erinevad huvialaühendused. Huviklubidest tegutsevad Valgas Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus (45 taidlus- ja huvialaringi, 645 osalejat ja 26 pedagoogi ja juhendajat), Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) Valga Õppekeskuse Laste kool (64 õpilast, 7 pedagoogi), Noorteklubi «Junger» (30 liikmega), Stuudio «Joy» (93 õpilast, 6 pedagoogi). Noorteühendustest ja -organisatsioonidest tegutsevad Valgas Eesti Laste Organisatsiooni (ELO) allorganisatsioon, Kodutütarde kohalik allorganisatsioon, Noorkotkaste kohalik allorganisatsioon, Skautide kohalikud klubid, Eesti Punase Risti noorte kohalik organisatsioon ja Ühendus Res Publica Valga piirkond. Kirik. Valgas tegutseb üheksa erinevat kogudust, millest esimesed seitse tegutsevad oma majades: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga praostkonna Valga kogudus, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Valga Issidori Peakiriku kogudus, Rooma-Katoliku Pühavaimu kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Valga «Betaania» baptisti kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Valga Peeteli evangeeliumi kristlaste-baptistide kogudus, Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu Valga kogudus, Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu Valga kogudus, Uusapostliku Kiriku Valga kogudus ja Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Valga kogudus. 4.6.3. Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid Meditsiini- ja tervishoiuasutustest asuvad Valgas Valgamaa Haigla (AS Valga Haigla), Valgamaa haigla polikliinik, terviseedendamise keskus ja 6 erinevat erameditsiiniasutust. Valgas tegutseb neli perearsti. AS Valga Haigla on moodustatud järjepidevuse alusel endisest riigile kuuluvast Valgamaa Keskhaiglast, mis hõlmas maakonna tervishoiuvõrgu. Haigla osutab II astme statsionaarset abi, polikliinilist eriarstiabi, üldarstiabi, stomatoloogilist arstiabi ja kiirabiteenust. Aastas ravitakse haiglas 3600–4000 patsienti, tehakse 800–1000 statsionaarset operatsiooni, võetakse vastu 280–300 sünnitust ja sooritatakse 3000–4000 kiirabi visiiti. AS-il Valga Haigla on 131 statsionaarset voodikohta. Haigla voodikohad jagunevad järgmiselt: kirurgiaosakond (15 voodikohta), sünnitusabi- ja raseduspatoloogia osakond (11), günekoloogiaosakond (10), lasteosakond (15), sisehaiguste osakond (74, millest neuroloogia 15, nakkushaigused 10, naha-suguhaigused 2, sisehaigused 35, pikaravi 12 voodikohta). Haigla osakonnad asuvad paljudes erinevates hoonetes üle linna. Enamik haigla kasutuses olevatest ruumidest ei ole ehitatud meditsiiniteenuste osutamise tarbeks. Laste- ja sisehaiguste osakonnad paiknevad endises naistevanglas ja sajandi alguses ehitatud endise tööstuskooli hoonetes. 1988. a alustati Valga haigla uue hoone ehitamist. Haigla I korpus (ca 40% projekteeritud mahust) anti käiku 1997. aastal. Siin asuvad kirurgia-, günekoloogia- ja sünnitusabi-raseduspatoloogia osakonnad. Eriarstid, hambaraviosakond ja apteek paiknevad haigla hoonetekompleksist 1,8 km kaugusel kesklinnas. Valga Haigla annab tööd 280 valgamaalasele, kellest 48 on arstid ja 9 residendid. Valga Haigla ehitus on tunnistatud Maailmapanga ekspertide poolt haiglate ehituse pilootprojektiks Eestis. Haigla II korpuse ehitus on jagatud erinevateks etappideks, mille realiseeerimine sõltub Lõuna-Eesti meditsiini arengust ja maakonnahaiglate tulevasest rollist tervikuna. 4.6.4. Elanike toimetulek Toimetulekutoetust saavad kuus keskmiselt 834 perekonda, milles kokku elab 1769 inimest. 36% toimetulekutoetuse taotlejatest on toetust saanud alates 1994. a 22% taotlejatest on olnud toetuse saajad periooditi. Seega on abitaotlejatest üle poole pikaajalise toetuse saajad. 1999. a I poolaastal rahuldati keskmiselt 730 inimese toimetulekutoetuse avaldust kuus ja väljamakseid tehti summas 550 000 krooni. Võrreldes 1998. a I poolaastaga on rahuldatud taotluste arv ja toimetulekutoetusteks eraldatud summa jäänud samale tasemele. Traditsiooniliselt suurenevad väljamaksed talvekuudel, mil inimeste rahalisi väljaminekuid suurendavad küttekulud, mistõttu ollakse sunnitud taotlema täiendavat sotsiaaltoetust. Perede toimetulematuse põhjustest on olulisemad töötus, inimeste madal haridustase, tervislik seisund, pere lagunemine ja riigikeele mitteoskamine. Paljud inimesed on tööl osalise tööajaga ja saavad töötasu alla miinimumpalga. Viimaste hulka kuuluvad sageli naised, kes lisaks hooldavad peret. Suur on tööhõivest väljalangenute osakaal 50-aastaste ja vanemate hulgas. Ühelt poolt on see tingitud suutmatusest sammu pidada uute nõudmistega kutseoskustele, teisalt ei ole tööandjad nõus vanuse tõttu nende inimeste koolitusse investeerima. Viimastel aastatel on kasvanud probleemid, mis seonduvad pereliikmete lahus elamisega. Tööotsingute ja töötamise tõttu Valgast eemal on tekkinud kooselu purunemisi, mille tulemusena kannatavad eelkõige lapsed. Tegemist ei ole üksnes materiaalse, vaid ka sotsiaalse probleemiga. Vaesuse tõttu on halvenenud perede elamistingimused, nende sotsialiseeritus, tekkinud on probleeme laste ettevalmistusega kooliks ja koolikohustuse täitmisega. Sotsiaalteenuste- ja toetuste vajajate arv on kasvanud seoses probleemsete perede töö leidmise lootuses ümberkolimisega valdadest linna. Kui eluase leitaksegi, ilmneb peagi suutmatus tasuda üüri ja kommunaalkulusid. Elamispinna ja töö leidmisega on probleemid ka vanglast vabanenuil ja illegaalidel. Ajavahemikul 1996–1999 on Valga linna tulnud 106 vanglast vabanenut. 1. juuni 1999. a seisuga oli Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakonnas arvele võetud 70 illegaali. Tõsiseks probleemiks on kujunenud ravikindlustusega hõlmamata isikud, keda ametlikel andmeil on 423. Tegelik arv on tunduvalt suurem. Sotsiaalvahendite nappuse tõttu on nimetatud rahvastikurühma visiidi- ja ravitasu maksmine tervishoiuasutustele äärmiselt piiratud. 4.6.5. Sotsiaalhoolekanne Valga linna elanikest umbes 24% moodustavad pensionärid. Sotsiaalhoolekannet teostab ja koordineerib linnavalitsuse sotsiaalabiamet koostöös pensionäride ja puuetega inimeste ühendustega, Punase Risti, usu- ja heategevusorganisatsioonidega. Valga linnas on kaks hoolekandeasutust – linna munitsipaalasutus Valga Hooldekodu ja Valga Maavalitsuse halduses olev riigieelarvest rahastatav Valga Väikelastekodu. Hooldekodus on 60 hoolealust, kellest 30 on lamajad vanurid. Samas hoones asuvad 20 kohaga laste turvakodu, täiskasvanute varjupaik ning linna supiköök. Kuna hoone on ehitatud 19. sajandi lõpul, siis vajab ta kapitaalremonti. Majas on kuivkäimlad, puuduvad nõuetekohased tingimused pesemiseks ja probleeme on reovee likvideerimisega. Valga Pensionäride Päevakeskus pakub linna vanuritele ja invaliididele sooduslõunat, soovijaile võimaldatakse tavanditeenust. Vanurite elamistingimusi aitab parandada Kristlik Misjoniselts «Lootus», mis üürib välja 21 mugavustega (soovi korral möbleeritud) tuba. 4.7. Tehniline infrastruktuur 4.7.1. Teed ja tänavad Linna tänavatevõrku liigendavad Pedeli jõgi, kaks raudteeharu (Tartu ja Võru suundadel) ja riigipiir. Valga tänavate üldpikkus on ca 90,5 km, millest ca 39,4 km on mustkattega tänavaid. Uue piiri-tollipunkti valmimisel võivad teravneda linna läbiva autotranspordi transiitvooga seonduvad probleemid, eriti Võru suunal. Tänavavalgustusega on varustatud umbes 85% linna tänavatest. Probleemsemateks piirkondadeks tänavavalgustuse seisukohast on Tartu ja Võru tänav. 4.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Valga linna tsentraalne veevarustus on lahendatud 35 puurkaevuga, millest 14 kuuluvad AS-le Valga Vesi ja on ühendatud tsentraalsesse linna veevõrku. Lisaks puurkaevudele ja torustikele kuuluvad veevõrku ka veetorn (400 m³), maa-alune veereservuaar (200 m³) ja teise astme pumpla. Veetorustike üldpikkus on 36,8 km. Veetrassid on ehitatud aastatel 1907–1989. Vanadest amortiseerunud trassidest ja mõnede puurkaevude vee ülenormatiivsest rauasisaldusest tulenevalt ei vasta Valga linna tsentraalsest veevõrgust tulev joogivesi Eestis kehtivatele kvaliteedinõuetele. Valga linnas on kasutusel valdavalt ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Linna reoveed voolavad Peetri tänava peapumplasse ja sealt survetorustiku kaudu sette- ja biotiikidesse. Viimaste juurde oleks vajalik ehitada täiuslikumad puhastusseadmed, mille tulemusena paraneks Pedeli jõkke suunatava vee puhastatuse aste. Uue veepuhastusjaama ehituse algus on planeeritud 1999. a novembrisse. AS-le Valga Vesi kuuluvad lisaks kanalisatsiooni peapumplale ka Sepa ja Rohelise tänava ülepumplad. Kanalisatsioonitorustike üldpikkus on 35 km. Tsentraalset kanalisatsiooni kasutab 75% kõigist tarbijatest, sh 55% elanikest. Lisaks linna reovee puhastusseadmetele omavad veepuhastusseadmeid ka AS Valga Liha- ja Konservitööstus, AS Valga Autobaas, AS Valga Leib ja AS Valga TREV. Eesti Raudtee territooriumil on õlipüüdja. 4.7.3. Jäätmemajandus Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna andmetel toodetakse Valgamaal iga elaniku kohta aastas keskmiselt 297 kg olmejäätmeid, mis ladustatakse valdavalt maakonna 18 erinevas prügilas. Valga linna teenindab peamiselt Valga prügila, mis asub linna idaosas Valga linna ja Karula valla piiril. Peamiselt sega- ja olmejäätmete ladustamiseks rajati 1996. a Valga prügila üldpindalaga 5,5 ha. Valga prügila vahetus naabruses asub assenisatsiooniväljak, mille tegevus lõpetati 1998. aastal. Lisaks Valga prügilale asub linna territooriumil või selle vahetus naabruses - linna põhjaosas Valga linna ja Tõlliste valla piiril veel kaks prügilat. Need on peamiselt tööstus- ja ehitusjäätmete ladustamiseks mõeldud Valga Metsamajandi prügila (rajatud 1976. a ja suletud 1998. a) ning tööstusjäätmete ladustamiseks mõeldud Valga Liha- ja Konservitööstuse prügila (rajatud 1974. a). Lisaks olme- ja tööstusjäätmete kogumisele ja ladustamisele tegeletakse ka ohtlike ning suuremõõtmeliste jäätmete, vanapaberi ja -metalli kogumisega. 4.7.4. Energeetika Soojusenergia müügiga tegelevad Valgas AS Valga Soojus, AS Valga Liha- ja Konservitööstus ja AS Sangar Valga Vabrik. Peamiseks soojatootjaks ja müüjaks on kahte katlamaja omav AS Valga Soojus. Kolm katlamaja töötavad masuudi- ja üks katlamaja hakkepuiduküttel. Valga Liha- ja Konservitööstuse nelja katlaga katlamaja töötab tükkturba baasil. AS Sangar Valga Vabrik toodab soojusenergiat kahes põlevkiviõlil töötavas katlas. Vedelgaasiga varustab Valga linna AS-i Reola Gaas Valga jaoskond. Valga maakonda läbivast Vireši–Tallinn gaasi magistraaltorustikust on projekteeritud Taagepera–Valga harutorustik, mille ehitamise korral oleks võimalik maagaasi kasutada laiemalt ka linna soojusenergeetikas. Arvestades investeeringute tasuvust, peaks valdav enamik linna soojatootjatest üle minema gaasiküttele. Valga Linnavalitsuse ja Phare rahastamisel valmis 1999. a suvel Valga linna energeetika arengukava aastani 2015. Perspektiivis nähakse majanduslikult kõige efektiivsemana kõigi katlamajade ühtsesse võrku ühendamist. 4.7.5. Elektrivõrk Valga elektriga varustamine toimub Eesti Elektrijaamast Tsirguliina 330/110/35/10 kV alajaama kaudu Valga 110/35/20/10 kV alajaama. Tsirguliinast Valga alajaama tuleb kaks 110 kV. Siit läheb üks 110 kV liin Sooru 110/10 kV alajaama. Linna territooriumi idaosas kulgevad Tsirguliina–Valmiera kaks 330 kV ja üks 110 kV liin. Nimetatud kõrgepingeliinide kaitsetsoonid seavad piirangud Valga linna ida- ja põhjasuunalisele laienemisele. 4.7.6. Telekommunikatsioonid Valga linna telefoniseerimisel on kasutatud automaattelefonijaamu (ATJ), raadiotelefonijaamu (näit RAS 1000 süsteem) ja ametkondlikke telefonijaamu. ATJ numbrite hulk on 18 300 (neist 12 900 on analoognumbrid), raadiotelefonijaamades on 430 numbrit. Valga linnas on 29 avalikku taksofoni ja 4437 eratelefoni, mis teeb 28,6 telefoni 100 elaniku kohta (Eesti keskmine on 34,5, Tallinnas 47,5). Valga linn on kaetud Eesti Mobiiltelefoni ja Radiolinja Eesti levialaga. 1999. aastast on Valga ka Q GSM võrgu levialas. 4.7.7. Raudtee Valgas paikneval ühel Eesti suuremal raudteesõlmel on kümme manööverdusteed. Linna läbivad Riia–Tartu ja Valga–Petseri raudtee. Linnas paikneb raudtee kaubajaam koos kaubakontoriga ja reisijate vaksal. Valga kaubajaam on Tartu kaubajaama kõrval teine oluline raudteesõlm, kus toestatakse laadimistöid, rongide komplekteerimist ja sorteerimist. 1980. aastate lõpus läbis Valga raudteesõlme keskmiselt 50–60 rongi (25–30 paari) ööpäevas. Kuigi 1999. a juuniks oldi vahepealsest majandusmõõnast üle saadud, oli rongide arv vaid keskmiselt 17 rongi ööpäevas. Tollistatistika kohaselt teostati Valga tollipunktis tollivormistusi impordil 17 100 vagunile, ekspordil 25 370 vagunile ja 16 290 tühjale vagunile. Olulisemateks Valgas laaditavateks kaubaartikliteks on metall ja metallitooted ning metsa- ja saematerjal. Rahvusvahelisi ekspedeerimisteenuseid pakuvad raudteel AS Estreftransservice ja AS Baltrayltrans. Valgas asub AS-le Valga Külmvagunite Depoo kuuluv Eesti ainuke külmvagunite depoo koos remondibaasiga. Valga raudteejaam, mis täidab raudteevaksali ja autobussijaama funktsioone, kuulub linna munitsipaalomandisse. Raudteejaamas asuvad piirivalve- ja tollipunkt. 1. juunil 1999. a taastati Valgas rahvusvaheline reisirongiliiklus marsruudil Riia–Valga–Riia. 4.8. Majandus Seisuga 31. mai 1999. a tegutses Valgas 261 erinevat äriühingut, millest 64% moodustasid osaühingud, 33% aktsiaseltsid ning 3% täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Valgas registreeritud 268. Ettevõtluse tugistruktuuridest töötab Valgas Sihtasutus Valga Äriinfokeskus. Ettevõtjate ühendusena tegutseb Valga Äriklubi. 4.8.1. Tööhõive Töövõimelises eas on Valgas 8750 inimest. Seisuga 1. juuli 1999. a oli registreeritud töötuid 801, mis moodustab ca 9,3% töövõimelisest elanikkonnast. Võrreldes 1998. a I poolaastaga, mil töötuid oli 896 inimest (10,2%), on nende arv vähenenud ca 1% võrra. Kuna olulist osa Valga linna tööhõives etendavad hooajatööd, suureneb töötute arv reeglina II poolaastal. Suurim tööandja Valga linnas on Valga Linnavalitsus koos haridusasutustega, kus töötab 800 inimest, kellest linnavalitsuses 63 töötajat. Tööstusettevõtetest on olulisemad AS Gomab Mööbel 340 töötajaga, AS-i Sangar Valga vabrik 326 töötajaga, AS Valga Haigla 300 töötajaga ja Valga Liha- ja Konservitööstus 290 töötajaga. 4.8.2.Tööstus Valga linna majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata 1990. aastatel toimunud majandusreformidele ja majanduse restruktureerimisele on Valgas säilinud suur osa tööstusest. 1999. a tegutses linnas 27 erinevat tootmisega tegelevat äriühingut. Peamised tegevusvaldkonnad olid puidu- ja mööblitööstus (kaheksa ettevõtet), kergetööstus (seitse ettevõtet), toiduainetetööstus (kolm ettevõtet) ja metallitöötlemine (kolm ettevõtet). 4.8.3. Kaubandus, teenindus, turism ja pangandus Valgas registreeritud ettevõtete ja eraettevõtjate valdav tegevusala on kaubandus - eelkõige jaekaubandus. Valgas tegutses 1998. a 305 erinevat jaekaubandusettevõtet (sh kuus tanklat) ja kaheksa hulgiladu. Valga linna piiriäärsest asukohast tulenevalt on Valgas olulisel kohal tarvitatud autode import ja müük. 1998. a tegeles sellega 8 firmat. Toitlustust pakub Valgas 1 restoran (85 kohta), 7 baari (kokku 300 kohta) ja 9 kohvikut (kokku 120 kohta). 1999. a tegutses Valgas 3 pangakontorit – Hansapanga Valga kontor; Eesti Ühispanga Valga kontor ning selle Autoregistri harukontor. Kindlustusfirmadest on Valgas esindatud Leks Kindlustuse AS, BICO Kindlustusgrupp, Eesti Kindlustus, ASA Kindlustus ja Nordika Kindlustuse AS. Valgas asub kaks majutusasutust – Hotell «Säde» ja motell «Metsis». Majutuskohtade koguarv on 101, kuid hotellikohtade kvaliteet vajab tõstmist. Järjest kasvav rahvusvaheliste spordivõistluste arv Valgas on suurendanud oluliselt huvi ja võimalusi majutuskohtade kvaliteedi ja teenuste taseme tõstmise vastu. Kohaliku turismi arengu koordineerimisega tegeleb 1997. a asutatud turismiinfokeskus. Valgas tegutseb 3 erinevat turismifirmat – «Valga Reisibüroo», «Hansa Reisid» ja «R&J Reisibüroo». Valgat läbib rahvusvaheline jalgrattaturismi marsruut. 4.8.4. Piiriületus. Reisijate ja kaupade liikumine Valga kaudu üle piiri liikumine on kiiresti hoogustunud. Valga piiripunktides registreeriti 1997. a sissesõitjaid 344 048 (neist 4763 viisaga) ja 1998. a 439 476 (neist 5066 viisaga). Väljasõitjate arv oli vastavalt 346 431 (neist 4365 viisaga) ja 436 910 (neist 4366 viisaga). Seejuures on huvitav märkida, et eelmisel aastal oli sissesõitjaid enam kui väljasõitjaid, mille üheks põhjuseks on Valga kaudu Eestisse saabuvate turistide osatähtsuse kasv. Aastatel 1996–1998 oli Valga piiri-tollipunkte läbinud transpordivahendite osakaal kõigist Eesti erinevaid piiri- ja piiri-tollipunkte läbinud sõidukitest 15,5%. 1997. a läbis Valga erinevaid piiripunkte 174 200 sõiduautot, 1998. a 145 025 sõiduautot (12,8% Eesti mahust). Kuigi Valga kaudu piiri ületanud transpordivoog on kahanenud, eriti sõiduautode osas, tuleb seda vaadelda Eesti-Läti liikluskindlustussüsteemi kontekstis. 1998. aastast tuleb Läti Vabariiki autoga sisenemisel maksta kohustuslik kindlustussumma, mis on piisavalt kõrge, et sundida vältima kohalike elanike autosõite naaberlinnade vahel. Valga tolliinspektuuri andmetel olid olulisemateks autotranspordiga saabuvateks impordiartikliteks 1997.–1998. aastatel kasutatud sõidukid, toiduained (puuviljad, külmutatud juurviljad, tee, kohv, erinevad lihatooted jne), ravimid ja keemiakaubad (sh värvid, lakid, mootoriõlid, mineraalvill jne). Olulisemad Valga piiri-tollipunkti kaudu Eestist välja viidud impordiartikliteks olid puidutooted (saematerjal, puitmajad, mööbel jne), keemiatooted (liimid, värvid, bensoehape), toiduained (piimatooted, toiduõli jne) ja tarbekaubad (olmetehnika, tekstiilitooted, plastmasstooted jne). Impordist ja transiidist raudteel moodustasid olulise kaubagrupi naftasaadused, metsa- ja puidumaterjal, metall ja puistematerjalid (kivisüsi, väetised jne). Ekspordiks olid põhiosas metall ja metallitooted, metsa- ja saematerjal. 4.9. Linna juhtimine Valga omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linnavolikogu valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel. Volikogu valivad linnaelanikud kolmeks aastaks ja selle liikmete arvu määrab eelmine volikogu. Viimased kohalikud valimised toimusid 20. oktoobril 1996. a. Valimistel kandideeris 80 inimest kolmest valimisliidust («Valgalase poolt», «Ma elan siin» ja «Inimnäoline Valga») ning neli üksikkandidaati. Volikogu juures töötab kaheksa alalist komisjoni: eelarvekomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, elamu- ja kommunaalkomisjon, tarbijakaitsekomisjon, linnaarengu- ja planeerimiskomisjon, revisjonikomisjon, majanduslike huvide deklaratsioonide hoidmise komisjon, volikogu liikmetele hüvituse maksmise komisjon. Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev- ja korraldav organ viib praktilise tegevusega ellu seadusega linnale pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Valga linnavolikogu poolt kinnitatud omavalitsuse ametiasutuste struktuuri kajastab järgmine skeem: 4.10. Investeeringud Valga linna viimaste aastate eelarvest annab ülevaate järgnev tabel: Aasta Eelarve maht (krooni) Investeeringud (krooni) Investeeringute osakaal (%) 1999 55 350 000 17 040 000 30,8 1998 53 883 364 15 213 000 28,2 1997 69 130 956 16 300 000 23,6 1996 47 665 600 15 000 000 31,5 Suuremad investeeringud on: 1999. a – kultuuri- ja huvikeskus (4,85 milj. krooni), investeeringud haridusasutustesse (3,75 milj. krooni), puhta vee projektid (3,18 milj. krooni) ja Pedeli paisjärv (1,93 milj. krooni); 1998. a – puhta vee projektid (2,1 milj. krooni), investeeringud haridusasutustesse (3,8 milj. krooni), Valga staadion (1,5 milj. krooni), Võru tn kapitaalremont koos trasside ehitusega (1,4 milj. krooni) ja Pedeli luha II järk (1,0 milj. krooni); 1997. a – Valga staadion (6,2 milj. krooni), peapumbajaam ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine (4,3 milj. krooni), investeeringud haridusasutustesse (4,0 milj. krooni); 1996. a – Valga Keskraamatukogu (6,7 milj. krooni), Valga staadion (2,8 milj. krooni), investeeringud haridusasutustesse (2,6 milj. krooni), Pedeli luha I järk (0,7 milj. krooni). 4.11. Koostöö ja sõprussidemed Valga linn teeb aktiivset koostööd kõigi Kagu-Eesti omavalitsuste ja Valgamaa naabermaakondadega (KERA programm, piiriäärsete alade koostööprojekt) ning Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga. Rahvusvahelised projektid on Valka linna ja Põhja-Lätiga, Pihkvaga ja Staraja Russaga Venemaal, Ylistaro valla ja Tornio linnaga Soomes, Hallsbergi kommuuni ja Haparanta linnaga Rootsis, Parchimi maakonna ja Lübzi linnaga Saksamaal ja Kalundborgi linnaga Taanis. 4.12. Linna arengueeldused Valga linna maakasutusest annab ülevaate joonis 1. Järgnevalt esitame SWOT-analüüsi, mis valmis erinevate seminaride käigus toimunud arutelude tulemusena. Valga tugevused: • arenenud maanteede- ja raudteesõlm; • linna majandusbaasi ja tööhõivet määranud tööstusettevõtete püsimajäämine ja nende arenguperspektiivi olemasolu (mööblitööstus, toiduainetetööstus, õmblustööstus); • vaba maa ettevõtluse arendamiseks; • järjepidevalt kaasajastatav keskkonnatehnoloogia (veevarustus, kanalisatsioon jne); • uue haigla valmimine; • linna läbiva Pedeli jõe puhkeala kujundamine, paisjärvede kaskaadi väljaehitamise jätkamine; • kompaktselt linna keskel paiknevad spordi- ja kultuurirajatised; • väikese piirilinna hubasus; • aktiivne töö linna arenguga; • linna multikultuursus; • Otepää turismipiirkonna ja teiste kaunite loodusmaastike lähedus. Valga nõrkused: • uute ideede vähesus; • ettevõtlike eestvedajate puudus; • linnakodanike madal enesehinnang; • elanikkonna vananemine; • elanikkonna konservatiivsed väärtushinnangud; • haridusvõimaluste ühekülgsus ja haridussüsteemi, sh täiend- ja ümberõppe madal tulemuslikkus; • linna madal maine ja vähene mainekujundus; • investeeringuteks vajalike vahendite vähesus; • suur töötute hulk; • linna oma kaubaartikli puudumine; • ametnike ükskõiksus; • mitte-eestlaste vähene kaasatus linnaellu (kultuur, juhtimine jne); • järjepidevuse puudumine linnaplaneerimises. Ohud: • noorte lahkumine; • negatiivsete rahvastikuprotsesside süvenemine (elanike arvu langus, elanikkonna vananemine, tööealise elanikkonna vähenemine jne); • haritud inimeste lahkumine paremaid eneseteostusvõimalusi pakkuvatesse linnadesse ja piirkondadesse; • tööpuuduse kasv linnas ja Kagu-Eestis tervikuna; • vähene sihipärane rakendus elanike vaimsele potentsiaalile; • süvenev ääremaaks muutumine, linna tähtsuse vähenemine regioonis; • riikliku regionaalpoliitilise abi vähesus linna stabiilse arengu tarvis; • linnamajanduse (heakord, keskkond, elamumajandus jne) alafinantseerimine; • väljaspoolsete investeeringute vähesus; • kohaliku elu ülepolitiseeritus. Võimalused: • kaupade ja reisijate transiidi osatähtsuse tõstmine (piirikaubanduse ja turismi arendamine); • raudtee- ja maanteesõlme logistika arendamine; • vabatsooni töölerakendamine; • olemasolevate ettevõtete baasil uute töökohtade loomine; • teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimaluste pakkumine; • rahvusvahelise majanduskoostöö laiendamine ja investeeringute hankimine; • haridus- ja kultuuritöö kvaliteedi tõstmine ning regionaalsetes ja rahvusvahelistes projektides osalemine; • keskkonnaalase koostöö süvendamine ja rahvusvahelistes projektides osalemine; • tervishoiukorralduse ja meditsiiniteenuste parandamine, Valga Haigla ehituse jätkamine; • linna heakorra parandamine; • linna turvalisuse suurendamine; • kasutuseta kinnisvara ja vaba maa käibesse võtmine; • erinevate rahvusgruppide esindajate koostöö aktiviseerimine; • infotehnoloogia rakendamine linnajuhtimises, andmepankade ühildamine; • Eesti-Läti Instituudi loomine; • linna loodusliku reljeefi parem ärakasutamine linnaplaneerimises ja -ehituses. Valga linna arengustrateegia peab lähtuma olemasolevate tugevuste ja võimaluste ärakasutamisest ning esinevate nõrkuste ja ohtude vähendamisest. 5. VISIOON VALGA 2005 • VALGA on mitmekülgset ja head haridust võimaldav ning väärtustav linn; • VALGA on rahvusvaheline logistikakeskus – investeerijatele atraktiivne nüüdisaegse infrastruktuuri ja mitmekülgse tööstusega ettevõtlust soosiv Eesti piirilinn; • VALGA on meeldiv elupaik – inimesekeskne, heakorrastatud, turvaline, tervislike linnade ketti kuuluv linn; • VALGA on avatud, turismi soosiv, meelelahutust ja sportimisvõimalusi pakkuv Lõuna-Eesti linn; • VALGA on erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaa pealinn. 6. STSENAARIUMID Valga visiooni elluviimise paremaks mõistmiseks koostati neli stsenaariumi. 6.1. Logistika ja transpordi stsenaarium Stsenaariumi eeldusteks on Valga, laiemalt Kagu-Eesti regiooni kui arvestatava transiidi-, logistika- ja tööstuspiirkonna tugevuste ning võimaluste ärakasutamine. Aktiivne nüüdisaegse infotehnoloogia saavutuste kasutusele võtmine, samuti linna tutvustamine kaupade ja teenuste eksportijatele-importijatele ning rahvusvahelises mastaabis kaubavoogude liigutajatele loob Valgast rahvusvahelise keskuse, mis on integreeritud üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (Pan-European Transport Network). Valga muutub koostööle avatuks ja rahvusvahelistesse projektidesse integreerituks. Käesoleva stsenaariumi makromajanduslikeks eeldusteks on Eesti liitumine Euroopa Liidu (EL), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja teiste oluliste rahvusvahelist majandust suunavate organisatsioonidega. Eestiga koos on EL liikmeteks Läti ja Leedu, mille tulemusena on Balti riikide omavahelised piirid muutunud EL sisepiirideks. Valga on küll piirilinn, kuid tema rahvusvaheline tähtsus piirikontekstis on teisenenud. Võrrelduna tänasega on piiriületus oluliselt lihtsustunud. Eesti avatus ja Lääne-Ida suhtlusaktiivsus on Valga rahvusvahelistumise üks olulisi komponente. Valga arengu olulisteks teguriteks on korrastatud ja rahvusvahelistele normidele vastavad raudteed ja maanteed, piirijaamade piisav läbilaskevõime, keskkonnaohutus, minimaalsed tolliformaalsused, soodne ettevõtluskeskkond ja nüüdisaegne telekommunikatsiooni infrastruktuur. Valgat läbivad transiitkaubandust teenindavad Tallinn–Tartu–Valga–Riia (Rail Baltica, kuulub TINA programmi põhivõrku) ja Tallinn–Tartu–Orava–Pihkva raudteed ja Tallinn–Tartu–Luhamaa, Narva–Jõhvi–Tartu–Valga–Riia (Via Hanseatica) maanteed. Linna kättesaadavuse aspektist on olulised ka Valga–Tõrva–Pärnu ja Valga–Võru maanteed. Linna läbiva transpordisüsteemi atraktiivsust tõstab Tallinna, Riia ja Pärnu sadamate suhteline lähedus. Kvaliteetselt toimiv transpordisõlm ja ettevõtluse laienemine võimaldavad käivitada linna uue majandusmootori — vabatsooni. Tegemist on maa-alaga, mis sisaldab intermodaalse transporditerminaali ja tollitsooni, milles võidakse rakendada erinevaid maksusoodustusi. Erinevate kaupade ladustamine, veterinaar- ja fütosanitaarkontroll ning kaupadele täiendava lisaväärtuse andmine kasvatab kõrvuti transpordi ja logistika arenguga tööstuse ja teeninduse osatähtsust linnas. Valdavalt on majandustegevus linnas orienteeritud globaalse turunõudluse rahuldamisele eelkõige läbi transpordi- ja logistikateenuste. Vabatsooni väljaehitamine eeldab nüüdisaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamist, rahvusvahelistesse andmevõrkudesse kuulumist, optimeeritud logistiliste süsteemide kasutuselevõttu ning ulatuslikku infrastruktuuride rajamist kaupade ladustamise ja tootmise tarvis. Transiitkaubanduse teenindamise arendamine toetab linnas traditsiooniliste tegevusalade arengut, pakkudes uusi turge ja teenimisvõimalusi eelkõige transpordiettevõtetele, aga ka metsa-, mööbli-, toiduainete ja metallitööstusele. Mööbli komplekteerimis- ja jaotuslao väljaehitamine annab tunnistust linna asukohaeeliste paikapidavusest ning võimaldab kaupade täiendavat väärtustamist kohapeal. Transiidi- ja logistikakeskuse areng loob eeldused linnas paiknevate elevaatorite aktiivseks kasutuselevõtuks. Puisteainete ladustamise võimalikud mahud on äritegevuseks arvestatavad. Linna arengut toetavad rahvusvahelised reisijatevood raudteel ja maanteel. Arvestades turismtööstuse jätkuvat kasvutrendi peab linn tegema selle tarvis pingutusi infrastruktuuri väljaarendamiseks – teenindusjaamad, söögi- ja majutuskohad. Selline tegevus eeldab piiriületavat koostööpartnerlust erinevate institutsioonide vahel. Linna huvides ei ole optimaalne arendada transiiditegevust vaid kitsalt majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt. Rahvusvahelises tööjaotuses edukas toimimine eeldab ettevõtmistes inimkesksuse ja keskkonnasõbralikkuse prioritiseerimist, mille eiramine toob pikas perspektiivis paratamatult kaasa madalakvaliteedilise elukeskkonna ja investeerimiskeskkonna atraktiivsuse languse. Kuna transpordi kiire arenguga kaasneb märkimisväärne oht looduskeskkonna kahjustamiseks, mis valdavalt seostub õhu saastamise, kahjuliku müra, vibratsiooni ja linnaruumi killustamisega, tuleb teedevõrgu rekonstrueerimisel ja uute magistraalide ehitamisel arvestada Euroopas kehtivaid norme. Valga linnasisese liikluskoormuse vähendamise ja transpordiohutuse huvides on päevakorras Valga linna ümbersõidutee (Viljandi mnt–Tartu mnt–Võru mnt) ehitus. Uute tegevusalade avamine ja erinevat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomine mitmekesistab töövõimalusi ning annab elanikele perspektiivitunde, misläbi säilub ja kasvab linna elujõulisus. Uute töökohtade loomine loob eeldused linna arengu paremaks tasakaalustamiseks ja parandab linlaste toimetulekut ja elukvaliteeti. Kasvav majandustegevus stabiliseerib elanike arvu ja pidurdab noorte väljarännet, mille tulemusena väheneb demograafiline hõivekoormus. Valga linna positiivne areng kutsub maakonnas tervikuna esile majandus- ja sotsiaalprotsesside elavnemise, mistõttu kaob lähivaldade inimestel vajadus lahkumiseks maapiirkondadest suurtesse regioonikeskustesse. Uute töövõimaluste tekkimine aktiviseerib linna eluasemeturgu. Nõudlustaseme tõus kaupadele ja teenustele toob kaasa nende pakkumise suurenemise ja kvaliteedi tõusu. Nimetatud arengute tulemusena kasvab Lätist Valga linnas sisseoste sooritavate inimeste osakaal. Valga maine tõus loob eeldused ka investeeringute dekontsentreerimiseks pealinna kasvuregioonist. Linna majanduslik kasv tõstab kinnisvara väärtust ja senini kasutusest väljasolevad maa-alad ning hooned hakkavad muutuma investeerimisväärseteks. Kuna uute investeeringutega kaasneb paratamatult nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, suureneb vajadus haridusasutuste nüüdisajastamiseks. Oskustööliste väljaõpetamine, täiskasvanute täiend- ja ümberõpe peab hakkama üldiste kvaliteedinõuete tõusu kõrval arvestama enam piirkonna majanduse spetsiifikat. Riigi, haridusasutuste ja ettevõtjate koostöö tulemusena optimeeritakse õppekavad ja leitakse võimalused teooria ja praktika laiaulatuslikuks seostamiseks, statsionaarse ja täiendõppe sidumiseks. Tekib nõudlus logistikaga seotud erialade õpetamiseks, mille osaline realiseerimine võib toimuda kohapeal. Linna maksubaasi laienemine võimaldab täiendavaid vahendeid investeeringuteks, mille kaudu saab linn seista rohkem hea kohalike elanike ja kogu piirkonna huvide eest. Seda ka osalemise suurendamise kaudu kaasfinantseerimist nõudvates projektides. Linna strateegilised huvid: raudteede ja maanteede renoveerimine, nende tööde lülitamine riiklikuks prioriteediks; nüüdisaegse infokommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtt; vabatsooni juriidilise staatuse ja maksupoliitika läbitöötamine; säästva arengu põhimõtete läbitöötamine maakasutuses; ettevõtluse toetamise tugisüsteemi ja investeeringupoliitika väljatöötamine, hariduse õppekavade kaasajastamine. 6.2. Hariduse ja kultuuri stsenaarium Põhirõhk linnaelu korraldamisel asetatakse hariduse, kultuuri- ja sporditegevusele, linna mainele, elamismiljöö parandamisele ja turismi osatähtsuse kasvule. Nende valdkondade arendamiseks käivitatakse kohalikud ja rahvusvahelised humanitaar-, keskkonna- ja turismiprojektid, mis sisaldavad kaasfinantseerimist erinevatest allikatest, sealhulgas EL struktuurifondidest. Piiriäärse linnana on Valgal häid eeldusi osaleda piiriületavates projektides, mille sisuks on erinevate rahvusgruppide parem integreerimine kohalikku kogukonda ja rahvusvahelisse majanduskoostöösse. Tegevuse koordineerimiseks kutsutakse ellu Valga–Valka koostöökogu. Stsenaariumi eelduseks on haridusvõimaluste arendamine ja teadvustamine eelkõige regionaalsel ja siseriiklikul tasandil, mille aluseks on aktiivne ja konstruktiivne koostöö Valga ja Valka linna, Kagu-Eesti ning Eesti ja Läti riikide tasemel. Koostöös erinevate ministeeriumidega (eelkõige Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Majandusministeerium) ja Tartu ning Riia ülikoolidega luuakse Eesti-Läti Instituut, mille eesmärk on kahe riigi koostöö edendamine, keeleõppe korraldamine, kultuuriväärtuste tutvustamine, turismikontaktidele kaasaaitamine, majanduskoostöö parandamine, kirjanduse ja teabematerjalide kogumine, süstematiseerimine ning levitamine, koolituse, seminaride ja uurimistegevuse korraldamine. Kohaliku hariduselu prioriteetideks on heal tasemel konkurentsivõimelise alus- ja keskhariduse kindlustamine ning mitmekesine huvihariduse võimaldamine. Kutse-, täiend- ja ümberõppe korraldamisel lähtutakse piirkonna majanduse spetsiifikast, mille tarvis tagatakse parima pedagoogilist ja oskusteavet omava personali palkamine koostöös kohalike ettevõtjatega. Koolituse ja töö sidumine tervikuks loob eeldused elukestva õpiühiskonna kujundamiseks, mis võimaldab panna aluse elanike tööalasele professionaalsusele võimalikult laiade elanikekihtide hulgas. Kvaliteetsete kutseoskuste omandamiseks ja õppimisvõimaluste avardamiseks on oluline investeerida kaasaegsetesse telekommunikatsioonivahenditesse, millega peab kaasnema seniste õppemetoodikate ja õppekavade kriitiline läbivaatamine, virtuaalse kaugkoolituse laiendamine, õpiharjumuste ja -motivatsiooni tagamine. Alus on pandud koostööle Valga ja Valka haridusasutuste vahel. Kultuurielu elavdamiseks on vajalik leida vahendid kohaliku omaalgatuse toetuseks ja rahvakultuuri arenguks. Aidata kaasa loomeinimeste ja eraalgatuslike suhete loomisele, viies rahvakultuuri taidlusringid mittetulundusühinguteks. Kinoalase tegevuse jätkamine ja arendamine läbi meelelahutuslike ja väärtfilmide sissetoomise. Kohaliku harrastusnäitetrupi asutamisele kaasaaitamine. Laulu- ja mänguseltside tegevuse elustamine, muusika- ja laulupäevade korraldamine koos kodukandiüritustega kindlustavad kultuuritraditsioonide järjepidevuse ja süvendavad piirkondlikku identiteeti. Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse rekonstrueerimine annab laiema võimaluse kõrgkultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks. Valga Keskraamatukogu toetab oma tegevusega koolitust, täiend- ja ümberõpet, tagab kultuurihuvide rahuldamise, pakub meelelahutust. On kohalikuks infokeskuseks, mis võimaldab arvutivõrgu kaudu juurdepääsu avalikule teabele. Informatsiooni kättesaadavamaks tegemiseks võtta lisaks traditsioonilisele teenindusele kasutusele elektrooniline infoteenus ja teha laivõrgus üldkasutatavaks raamatukogu fonde kajastav andmebaas. Linna humanitaararengut toetab taasavatud Valga Muuseum, kus lisaks näituste korraldamisele tegeldakse ka ajaloo uurimisega. Linnas paikneb Kagu-Eesti Keskarhiiv. Suviste vabaõhuürituste läbiviimiseks ja kolmandale sektorile võimaluste andmiseks Valka tulemiseks, tuleb ehitada uus laululava ja leida selleks kõige sobilikum asukoht. Valgat tuntakse spordilinnana. Linna staadionil saab viia läbi nüüdisaegsel tasemel tippspordi-võistlusi. Tunnustatud motokrossirada Jaanikese orus annab võimaluse jätkata rahvusvaheliste motospordi suurvõistluste korraldamist. Valga maine tõus toetab linna sporditurismi arengut. Turismisektori areng lähtub valdavalt siseturismi mahu kasvust. Linna strateegilised huvid: haridusasutuste tööpõhimõtete, organisatsiooni ja materiaalse baasi ajakohastamine; professionaalsete õpetajate kaadri tähtsustamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmise süsteemi korraldamine; ülikoolide ja teadusasutuste integreerimine haridusasutuste töösse; kutsehariduse nüüdisajastamine ja vastavusse viimine turunõudlusega; Eesti–Läti instituudi asutamine; kultuuri- ja spordisündmuste maine tõstmine; turismiteenuste mitmekesistamine ja kvaliteedi parandamine. 6.3. Keskkonna stsenaarium Stsenaariumi põhiidee on Valga keskkonnasõbralikkuse tõstmine ja elamismiljöö väärtustamine. Linna joogivee kvaliteedi parandamiseks on ehitatud veepuhastusjaam. Linna kõik asumid varustatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Linna reoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni ja veekogude pinnavee reostuse vältimiseks jätkatakse sadevete kanaliseerimist. Kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks alustatakse Valga–Valka ühiste keskkonnaprojektide elluviimist koostöös EL struktuurifondide ja abiprogrammidega. Jäätmekäitluse parandamiseks ja keskkonnareostuse ohu vähendamiseks on töötatud välja ulatuslik abinõude programm. Linna prügimajanduse korraldamiseks on leitud lahendused Lõuna-Eesti tasandil, mille tulemusena on alustatud kohalike prügimägede likvideerimist. Jalakäijate ja sõidukite liiklusolude parandamiseks ehitatakse kõnniteid ja kaetakse sõiduteed mustkattega. Linna transiidikoormuse vähendamiseks on alustatud Viljandi–Tartu–Võru maanteed ühendava ringtee projekteerimist. Välja on töötatud meetmed raudtee ja maanteekoridoride keskkonnasäästlikkuse parandamiseks ning õhusaaste, müra ja vibratsiooni kahjuliku mõju vähendamiseks. Pedeli jõe puhketsooni rekonstrueerimine, parkide ja linna lähiümbruse puhkealade korrastamine, linnakeskuse väljakujundamine, muinsuskaitselise linnasüdame renoveerimine ja reljeefi parem arvestamine linnaehituses parandavad oluliselt Valga miljööväärtust. Tekivad uued võimalused sportimiseks ja kehakultuuriga tegelemiseks. Valga osaleb aktiivselt tervislike linnade liikumises ja tervist väärtustavate ürituste läbiviimises. Linna elanikkonna demograafilise koosseisu halvenemisest tulenevalt hakkab Valga Haigla igapäevase arstiabi korraldamise kõrval spetsialiseeruma taastus- ning pikaravile. Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga ja Valka haiglaga lahendatakse elanikkonna meditsiiniliste teenuste osutamine. Vanurite, laste ja puudustkannatavate perede toetuseks on käivitatud riigitoetusele lisaks kohalikud programmid, millesse on kaasatud avalik sektor, ettevõtjad ja kolmanda sektori esindajad. Kuritegevuse ohjeldamiseks pööratakse tähelepanu politseitöö efektiivsemaks muutmisele, seaduserikkumisi ennetavate programmide ja seadusekuulekust kasvatavate meetme ellurakendamisele. Tõhustatakse tööd riskirühmadega. Linna strateegilised huvid: linna katva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine; Pedeli puhkeala väljaehitamise lõpuleviimine; teede ja tänavate korrastamine; linnasüdame rekonstrueerimine; tervislike eluviiside propageerimine; turvalisuse tagamine. 6.4. Pessimistlik stsenaarium Stsenaariumi iseloomustab linna erinevate huvigruppide tegevuse killustumine, Lõuna-Eesti maakondade rivaalitsemine, linnajuhtimise mõningane ülepolitiseeritus ning riigi regionaalpoliitiliste investeeringute ja tugisüsteemide ebapiisav kaasatus linna kitsaskohtade lahendamisse. Regionaalne koostöö ja sellega seonduvad rahvusvahelised projektid lähtuvad pigem linnaelu üksikvaldkondades eesmärkide saavutamisest kui linna ja tema tagamaa arengulise tervikpildi prioriteetidest. Ametlik koostöö Valga ja Valka vahel piirdub linnaelu hädapäraste küsimuste ja probleemide käsitlemisega. Domineerib iseseisvate kaksiklinnade käsitlus. Piiri, tolli ja nendega seotud infrastruktuuride rajamise tempo sõltub Eesti ja Läti riikidevahelisest heitliku iseloomuga kootööst ja prioriteetidest. Konkreetsete riiklike tegevuskavade puudumisel toimub muutuste sisseviimine aeganõudvalt ja tegevus on instseneeritud pigem EL ja NATO ühinemisideoloogia rahvusvahelistest nõuetest Eestile ja Lätile. Kuna projektide rahastamine leiab aset rahvusvahelise kaasfinantseerimise baasil, siis lasub neil ka aeganõudva bürokraatliku asjaajamise pitser. Linna arengu seisukohalt on tähtsaks saavutuseks kindlasti Eesti–Läti ühise piiri- ja tollipunkti väljaehitamine Valgas aastaks 2000. Linna tuleviku seisukohalt on oluline Pedeli oru puhkeala väljakujundamise jätkamine. Linna piiratud investeerimisressurssi arvestades ei jätku vahendeid välisabi maksimaalseks vastuvõtmiseks, mistõttu on vajalik taotleda riiklikke investeeringuid. EL struktuurifondidest tulenev välisabi on Valga jaoks võimalik rakendada Tartu–Valga raudtee rekonstrueerimiseks ja keskkonnaseisundi rahvusvahelistele standarditele vastavusse viimiseks. Ühisprojekt peab hõlmama ka Läti Valka linna reoveepuhastuse, milleta pole Pedeli jõe vee puhtuse tagamine võimalik. Isiklikesse ärihuvidesse kapseldumine, tunnustatud koostööobjektide elluviimiseks eri huvigruppide rollivõtu tagasihoidlikkus, riigi regionaalpoliitika meetmete vähene järjepidevus ja efektiivsus ning investeeringuteks raha puudumine ei võimalda linnas arenguprioriteete realiseerida. Konkreetse majandusliku, õigusliku ja riigipoolse sisu puudumise tõttu Valga vabatsooni ja laiemalt ka Valga kui logistikakeskuse loomiseks tarvilike struktuuride käivitumine takerdub. Linna läbivate transiidivoogude opereerimine koondub üksikute tegijate kätte. Kuna investeeringuvõimalused tulenevad eelkõige tootjate ja tarbijate käitumisest, siis puudub operaatoril kui vahendajal antud klastri väljaarendamiseks riskikapital. Ettevõtete kasumitootlikkus peab katma ka linna juurepääsuks tehtavad kulud, milleks investeeringuid ei jätku. Kohapeal opereerimist vajavate kaupade mahu vähesuse tõttu sõltub linna transiidi areng eelkõige Valga atraktiivsusest rahvusvahelises jaotusketis ja riiklikust transiidipoliitikast. Turunõudlusest lähtuvalt on Eesti transiidis lähiaastatel kindlasti eelistatud ida-lääne suund. Tulemuseks on Valga infrastruktuuride seisukorra suhteline halvenemine ning Eesti–Vene ametliku piirijaama staatuse puudumine raudteesõlmena. Maanteel nüüdisaegse piiri- ja tollipunkti väljaehitamine toob kaasa autotranspordi ja seda teenindava infrastruktuuri arengu (tanklad, autojuhtidele ja reisijatele puhkekohad, toitlustamine, kommunikatsiooniteenused jms). Raudteesõlm ja seda teenindav ettevõtlus on alakoormatud. Kuigi Valga piirijaam on Eesti ja Läti riikidevahelise lepinguga tunnustatud, piirab kaubavedu Eesti–Vene ja Läti–Vene suunal nn pudelikaelad Pihkvas ja Petseris. Läti enda poliitika on kasutada Eesti transpordimagistraale ja piiriformaalsusi võimalikult vähe, mille näide on soov maanteede rekonstrueerimiseks Läti kirdenurgas, et kindlustada liiklusvoog Venemaale Murati ja Luhamaa piiripunkte läbimata. Suhtlemist Venemaaga piiravad poliitiline ebastabiilsus ja majanduse jätkuv kriis. Raudteetranspordi nõukogudeaegset tähtsust linnas ei suudeta taastada. Valga majanduselu põhineb puidu-, mööbli-, toiduainete- ja kergetööstuse arengul. Idaturule siirdumise ootel tuleb keskenduda rahvusvahelises konkurentsis püsimisele, milleks ei piisa üksnes allhanketööde tegemisest. Vajalik on oma tootearengu ja turustussüsteemi kanalite väljaarendamine. Elanike madala maksejõu tõttu on kaubanduse ja teenindussfääri kasv aeglane. Valga jaoks on oluline Läti Valka tarbijaskonna suurendamine. Läti administratiivse reformi läbiviimise tulemusena kaotatakse Valka rajoon ja keskuseks saab Valmiera. Valka hakkab enam orienteeruma Valga arengule ja aktiviseerib ühistegevust, mis rahalise ressursi piiratuse tõttu pole märkimisväärne. Atraktiivse majanduskeskkonna puudumise tõttu ei saa linn investeeringuid, jätkub niigi madala likviidsusega kinnisvara edasine odavnemine ja lagunemine. Valgat läbiv transiitturism ja linnas korraldatavad menukad spordi- ja kultuuriüritused ei taga linna majutus- ja teenindusasutuste laiendamiseks vajaminevat klientuuri. Investeeringute väike maht takistab haridusasutuste töö olulist parandamist. Sama kehtib ka Valga Haigla ja Valga Hooldekodu terviklahenduse elluviimise kohta. Investeeringute vähesuse tõttu on uute ja atraktiivsete, kõrgkvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomine tagasihoidlik, mistõttu teotahtelised ja karjäärist huvitatud noored ei tule pärast ameti- ja kõrgkoolide lõpetamist Valga linna tagasi. Kõrvuti üldise töötuse kasvuga suureneb struktuurne tööpuudus, mis tuleneb eelkõige raudtee ja sellega seotud teeninduse madalseisust. Teatud võimalusi pakub riigisektori laienemine, eelkõige piirvalve ja kaitsejõudude arengu ja nende töötajate rotatsiooni tulemusena. Tingituna elanikkonna vananemisest ja noorte lahkumisest kasvab surve linna sotsiaalvaldkonnale. Toimetulekutoetuse vajajate arvu suurendab töötus, madalad sissetulekud ja leibkondade struktuuri halvenemine. Mittepõlisrahva integreerumine Eesti ühiskonda toimub aeglaselt. Kasvava kuritegevuse ohjeldamine nõuab politsei lisajõudu ja eeldab noorsootöös hälbelise käitumise tõkestamiseks laiaulatuslikku preventiivsete meetmete rakendamist, mis peab hõlmama kindlasti kodu-kool suhetekompleksi. Oskustööliste ettevalmistamiseks on vajalik tööturu nõudmisi arvestava kvaliteetse ametikoolituse läbiviimine. Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe edukus sõltub oluliselt riigi ja omavalitsuste hariduspoliitikute, ettevõtjate ning mittetulundussektori omavahelisest koostööst. Hästiorganiseeritud moodulõppe rakendamiseta pole võimalik arendada noorte ja täiskasvanute kutse- ja ametiharidust. Tänu kinnisvarahindade suhtelisele odavusele ja Eesti keskmisest madalamale hinnatasemele kasvab sisserändes vanurite osakaal, kes tulevad linna vanaduspäevi veetma. Valga vaikne ja looduskeskne miljöö annab selleks piisavalt häid võimalusi. Pedeli jõe puhkeala väljaehitamise lõpuleviimine ja linna jätkuv heakorrastamine ning tänavate, vee- ja kanalisatsiooni olukorra parandamine väärtustavad linnapilti ja tema mainet rohelise väikelinnana. Linna arengu sissepoole suunatus toob kaasa tema regionaalse rolli vähenemise. Tulenevalt maakonnas paiknevate piirkondlike keskuste Otepää ja Tõrva, aga ka regioonikeskuse Võru arengukiirusest võib Valga roll maakonnakeskusena langeda. 7. ARENGUMUDEL 7.1. Alus Valga linna arengumudeli aluseks on võetud «transiidi ja logistika stsenaarium», mille peaidee on Valga transpordivõimalustest lähtuvate raudteede ja maanteede intensiivne kasutuselevõtt ning selle baasil kaubavoogude teenindamisest lisaväärtuse tekitamine ja reisijate kvaliteetne ja mitmekesine teenindamine. Logistika-, transpordi- ja tööstuspotentsiaali suurendamine ning linna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine toimub nii Eesti kui ka välisinvestorite aktiivse kaasamise teel. Selle elluviimiseks on tarvis linna erinevate institutsioonide strateegilist koostööd. Kõrvuti Linnavolikogu ja Valga Linnavalitsusega peavad ühise eesmärgi nimel oma jõud ühendama Valga Maavalitsus, asjast huvitatud eraettevõtjad, naaberomavalitsused (sh Valka linn) ja Kagu-Eesti maakonnad. «Logistika ja transiidi stsenaariumi» elluviimine eeldab ka üleriigilist ja rahvusvahelist toetust, et likvideerida dubleeriv piiri- ja tollikontroll, tõhustada veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli ning anda juriidilis-sisuline staatus Valga vabatsoonile. Ettevõtluse laiendamiseks vajalike kohalike arengueelduste intensiivne kasutamine ei saa olla omaette eesmärk. Linnaelu tasakaalustatud areng peab realiseeruma ka teistes arengustsenaariumites käsitletud valdkondadega. Kõrvuti logistika ja transpordisektori arendamisega ning sellest tulenevate riskide hajutamise vajadusega on linna jätkusuutlikkuse seisukohalt olulised elukeskkonna jätkuv väärtustamine ja haridusküsimuste prioritiseerimine. Seega tuleb linna arengumudelis stsenaariume käsitleda kombineeritult, vältides negatiivseid ja võimendades positiivseid arengutrende. 7.2. Arengumudeli koostisosad Valga linna arengutempo sõltub Eesti kui terviku käekäigust ja Valga kohast Eesti-siseses tööjaotuses. Oluline tingimus on piiriületava koostöö laabumine Läti Vabariigi ja Venemaaga ning sealt edasi Ukraina suunal. Hõivestruktuuri ja uute töökohtade loomise määravad asjaolud, kuivõrd Valga suudab integreeruda maailmamajandusse – suurendada olemasoleva tootmise konkurentsivõimet ja liituda kiiresti kasvava transiidi- ja logistikasektoriga. Info-kommunikatsioonitehnoloogia laienemise kõrval on kiiresti kasvav haru turism, mille teenindamisest saadav tulu aasta-aastalt kasvab. Arvestades maakonnakeskuste rolli tugevnemist Eesti regionaalarengus ja Valga suurenevat avatust ning osalemist rahvusvahelises tööjaotuses võib eeldada linna teenindussfääri, eriti äriteenuste jätkuvat kasvu. Tööstuse tootlikkuse kasv ja nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamine pigem stimuleerib tootmises hõivatute vabastamist kui uue tööjõu värbamist. Tööhõive parandamiseks on vajalik uute töökohtade loomine, milleks on vajalik tõsta oskustööjõu kohapealse ettevalmistamise tulemuslikkuse taset. Rahvastikumuutustega kaasneva demograafilise koormuse vähendamise üks tingimus on kohalike haritud noorte tagasipöördumise ja kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine. Selleks on vaja panustada senisest enam linna innovatiivse potentsiaali suurendamisse, millega kaasneb tööjõumahuka tootmise langus ja lihtteenuseid osutavas sektoris pigem töötajate vähenemine kui suurenemine. Linna äriatraktiivsus hakkab olema enam mõjutatud mitte ühest kohalikust tugevusest, vaid linnaelu eri valdkondade suhtekompleksist. Uutes tingimustes saavad üha olulisemaks linna kooperatsioonisuhted, mis leiavad kajastuse allhanke kontaktide leidmises, kaubavoogude multimodaalsete logistiliste lahenduste pakkumises, turismimarsruutide kavandamises, messide ja näituste korraldamises, teadus-, õppe- ja arendusorganisatsioonide töö laialdases kasutamises. Valga linna arengulised elemendid on järgmised: • multimodaalse transiidi- ja logistikakeskuse väljaarendamine Ahelas tootmine–transport–kaubandus–tarbimine ainult transporditeenuste pakkumisest ja transpordi-geograaflistest eeldustest ei piisa. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja luua tihe koostöö kaupade ja teenuste eksportijate ja importijatega ning kaubavoogude liigutajatega globaalses mastaabis. Olulisel kohal on strateegiliste sidemete sõlmimine sadamate operaatorfirmadega näiteks konteinervedude arendamiseks ja kaubagruppide väljasõelumiseks, millele ollakse huvitatud Valgas lisaväärtuse andmisest. Reisijateveo laiendamiseks on vaja taastada rahvusvaheline rongiliiklus Tallinn–Riia–Varssavi suunal. Via Hanseatica käivitamine rahvusvahelisel tasandil, Balti riikide ühise turismiruumi kasutuselevõtt ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühised turismiprojektid loovad tingimused turistide teenindamise väljaarendamiseks. Turismitoodete parema müügi tulemusena saab Valgas tõsta sporditurismi osakaalu, samuti kultuuriüritustega ja ringreisidega kaasnevate turistide arvu. Raudteed ja maanteed pole otstarbekas vaadelda üksnes teena, vaid kui arengukoridori, mis toob kaasa majandustegevuse hajuvuse keskustest ning loob paremad eeldused inimeste mobiilsuse kasvuks. Tekivad uued võimalused inimeste elu- ja töökoha kombineerimiseks, kaugtöö kasutamiseks. Seeläbi saab Valga tasakaalustada maakonna arengut, vähendades inimeste rännet linna ja aidates kaasa kohapealsete ressursside paremale kasutuselevõtmisele ja seeläbi tööhõive suurendamisele. • linna tootmispotentsiaali konkurentsivõime edasine kasv Valga industriaalsektorit esindavad mööbli-, toiduainete, kerge- ja metallitööstus, mille toodangusse kuuluvad kaubagrupid, mille konkurentsivõime tagab nende ekspordi. Kohalikul toormel baseeruv töötlev tööstus loob head eeldused koostöö arendamiseks maakonnas tervikuna ja kliendisuhete kujundamiseks regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Töökohtade arvu stabiilsus aitab vältida sotsiaalseid pingeid ja vähendab sotsiaaltoetusteks vajaminevaid eraldisi eelarvest. Valga vabatsooni käivitamiseks on vajalik turu-uuringu läbiviimine ettevõtjate investeerimishuvi selgitamisel. Tootmise rajamise huvi korral tuleb linnal leida vahendeid piirkonda infrastruktuuri rajamiseks ja detailplaneeringu rahastamiseks. • elukeskkonna hea kvaliteet ja säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel Linna elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. Siia kuuluvad eelkõige juba töös olevad ühisveevärgi projektid, teede, tänavate ja haljasalade korrashoid, Pedeli jõe puhkeala väljaehitamine ja paisjärvede kaskaadi rajamine ning linnakeskuse renoveerimiskavade realiseerimine. Valga Haigla baasil nüüdisaegse meditsiiniteeninduse, taastusravi ja põetusteenuste osutamine ning abivajajate toetamine loob kindlustunde tulevikuks. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse tagavad elanike töövõime ja aktiivsuse, mille positiivne väärtustamine suurendab ühiskondliku kasuliku töö hulka, mis on elu edenemise oluline komponent. Kohalike kultuuriväärtuste ja traditsioonide arendamine aitavad kaasa identiteedi hoidmisele ja omapära säilimisele. • harituse väärtustamine ja elukestva õpiühiskonna kujundamine Hariduse vallas tuleb keskenduda selle omandamise mitmekesisuse ja kvaliteetse kättesaadavuse kindlustamisele. Sõltumata haridusasutuse omandivormist tuleb seista hea asjatundliku õpetamise eest. Alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse andmise kõrval on oluline koht oskuskaadri ettevalmistamisel. Õppemoodulite kombineerimise tulemusena saab Valga Kutseõppekeskuses panna aluse noorte ja täiskasvanute koos hariduse omandamisele, mis sisaldab endas parima teooria ja praktika kombinatsiooni. Kaugkoolituse avardamine aitab veelgi lähendada töö ja õppimise omavahelist seostatust ning loob täiendavaid eeldusi kutse- ja ametialase kompetentsuse saavutamiseks ja tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, mis arvestaks kiiresti muutuvate tööturu nõuetega ja kohaliku tootmise vajadustega. Uute õppekavade ettevalmistamisel tasuks pidada silmas kohapeal logistika ja infotehnoloogia õpetamist. Isiksuse mitmekülgse arengu seisukohalt on tähtis huvihariduse edasise arengu kindlustamine, mis traditsiooniliste valdkondade kõrval annaks uusi teadmisi ja oskusi ka psühholoogias, infotehnoloogias jm kiiresti arenevatel aladel. • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Inimeste ja organisatsioonide tulemusliku suhtlemise olulised vahendid on kvaliteetsed sidekanalid, nüüdisaegne tehnoloogia ja tarkvara. Nüüdisaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamine on oluliseks eelduseks rahvusvahelises logistika- ja transiidisektoris konkureerimiseks. Ühinemine erinevatesse rahvusvahelistesse andmevõrkudesse loob paremad võimalused uute klientide leidmiseks. Investeeringuid sellesse valdkonda saadab ulatuslik koolitus, millesse haaratakse elanikud ja erinevad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. Pidev andmesideühendus tehakse kättesaadavaks kõigile linna haridusasutustele ja avaliku teenuse pakkujatele. Panustatakse avalike teenuste elektroonilise kättesaadavuse kindlustamisse (asjaajamine, seadusandlus, normdokumendid jt), mille tulemusena suurendatakse oluliselt riigi, linna ja kodanike vaheliste suhete operatiivsust ja paindlikkust. Nüüdisaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine loob eeldused linna ja regiooni tutvustamiseks, elektroonilise äritegevuse arenguks ning elanike, sh erivajadustega inimeste kaasamiseks linnaelu korraldamisse. • linna avatus ja aktiivne regionaalne ning rahvusvaheline koostöö Valga–Valka koostöö süvenemine ei tekita Valgale mitte niivõrd uusi arenguvõimalusi, kuivõrd loob eeldused linna funktsioonide täitmise optimeerimiseks ja investeeringute efektiivsuse suurendamiseks. Piirilinnade vaheline koostöö keskkonnakaitse, linnamajanduse, tervishoiu, hariduse, korrakaitse ja päästeteenistuse valdkonnas võimaldab vältida investeeringute dubleerimist (näiteks puhastusseadmed), hoida kokku vahendeid tehniliste infrastruktuuride ehitamisel (näiteks kanalisatsioonitrassid) ja tervishoiuteenuste osutamisel (näiteks diagnostikaseadmed), optimeerida koolivõrku (näiteks venekeelse koolihariduse andmine), parandada töövõimalusi (näiteks struktuurse tööpuuduse vähendamine), tõsta korrakaitse ja päästeteenistuse taset (näiteks uue tehnika soetamine), arendada puhkepiirkondi (Pedeli jõe puhkeala ehitamine). Vähetähtis pole ka inimestevahelise suhtlemise soodustamine, et toetada piiriäärsete elanike kultuurikontakte ja majanduskoostööd. Selles valdkonnas on oluline Eesti–Läti instituudi rajamine, et anda inimestele võimalusi keeleõppeks, kultuuri- ja turismialaseks koostööks, valmistada ette inimesi, kes võiksid olla tulevased «kultuuri- ja majandussaadikud» naaberriikides. Eesti–Läti koostöö süvendamiseks võib Valga näidata üles initsiatiivi Eesti–Läti riikidevaheliste lepingute ettevalmistamisel, mis ühtlasi oleksid suunatud kaksiklinna staatusest tulevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele ja positiivsete arenguvõimaluste esilekutsumisele. Linna arengu huvides võiks kaaluda läbirääkimiste alustamist Tõlliste valla Paju piirkonna vabatahtlikuks liitumiseks linnaga, mis loob paremad eeldused ka Jaanikese spordikompleksi maa-ala planeerimiseks. Maakonna ja linna arengu huvides on ühiskondliku transpordi optimaalse liiklusskeemi väljatöötamine, mis annaks maaelanikele paremad võimalused linna töölekäimiseks ja teenuste ostmiseks. • linna ja maakonna maine tõstmine Linna ja regiooni maine parandamine, toodete ning teenuste kvaliteedi tõstmine ja tarbijaskonna suurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustumise asendumist omavahelise võrgustumisega ning sellega uute atraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikate noorte tööhõive suurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine teeb võimalikuks niisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust ja põhjustaksid olulist ajakulu. Linna ettevõtete, kultuurisündmuste ja investeerimisvõimaluste tutvustamine kirjutavas ja kõnelevas pressis ning interneti vahendusel loob täiendavaid võimalusi uute jõudude kaasamiseks linnaelu paremaks muutmisel. 7.3. Strateegiline peaeesmärk Valga linna arengu eesmärk on: • inimest väärtustav ja taastootev elukeskkond ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstus- ja transiidilinn. Kuivõrd paljude ideede ja arendusprojektide elluviimine nõuab rahalisi vahendeid, siis on oluline linna materiaalse baasi edasine kindlustamine, luues linnas atraktiivse ettevõtlus- ja investeerimiskliima, mille tulemusena tekiksid uued töökohad ja sellele vastavalt inimestele sissetulekud. 7.4. Võtmevaldkonnad Lähtuvalt Valga visioonist ja arengumudelist on Valga arengu võtmevaldkonnad järgmised: • rahvusvahelistele nõuetele vastava raudtee ja maantee piiri-tollipunktide väljaehitamine, piiri-tolliprotseduuride professionaalne ja kiire läbiviimine, raudtee piirijaama staatuse saamine Venemaaga, transpordi- ja logistikakeskuse väljaarendamine; • atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamine, olemasoleva ettevõtluse laiendamine ja uute töökohtade loomine, vabatsooni töölerakendamine; • elukeskkonna väärtustamine, säästva arengu tagamine, elanike kindlustamine kvaliteetse joogiveega ja ühisveevärgi teenustega; • linna avatuse, innovaatilisuse ja koostööpotentsiaali tõstmine ning rahvusvahelistes projektides osalemine, institutsionaalse ja inimestevahelise koostöö süvendamine linnas, regioonis ja rahvusvahelisel tasemel. • kaasaegse info-kommunikatsiooniteenuse kättesaadavaks muutmine; • konkurentsivõimelise hariduse ja mitmekülgsete haridusvõimaluste pakkumine erinevatel haridustasemetel, elukestva õpikeskkonna kujundamine; • elanike toimetuleku ja turvalisuse kindlustamine, tervislike eluviiside eesmärgistamine, kvaliteetsete meditsiiniteenuste osutamise tagamine, vanuritele ja riskirühmadele inimväärsete elamistingimuste tagamine. Linna võtmevaldkondade arendamisel peab silmas pidama, et transiidi näol on tegemist kõrge riskiastmega tegevusega, mille kontrollimine on vahendaja(te) poolt keeruline. Valdkonna suur sõltuvus riikide majanduspoliitilisest kliimast ning üha tugevnev konkurentsist ettevõtete vahel eeldab teema väga professionaalset valdamist ja oskusi riske maandada. 7.5. Arengumudeli elluviimise organisatsioon ja rahastamine Arengumudeli elluviimise põhimõtted: • Uuenduslikkus – linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõime stimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime; • Linnaplaneerimise terviklikkus – linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaa kõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel; • Demokraatia – linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine; • Säästlikkus – väärtustab tegutsemist, mille eesmärk on leida ressursside parim kasutusviis inimestele elamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonna võimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades; • Identiteet – linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regiooniga kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega; • Programmilisus – meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuse eesmärgipärastatust ja tulemuslikkust. Arengukava elluviimist reguleeritakse: • Üldplaneeringuga – linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel; • Detailplaneeringutega – maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmise kaudu. Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega: • linna eelarvest raha eraldamine; • riigi toetuse ja investeeringute rakendamine; • erasektori ja mittetulundussektori rahastamine; • välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine, abi- ja koostööprogrammides osalemine. Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesanne on vajalike tööde ettevalmistamine, konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine. 7.6. Tulemuste mõõtmine ja hindamine Arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks on vaja korraldada regulaarne seire ja saavutatule hinnangu andmine. Koostöös asjatundjatega valmistatakse ette linnaarengut iseloomustavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate süsteem, korraldatakse vastava andmestiku kogumine ja analüüs. Statistiliste näitajate süsteemi väljatöötamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja lähenemisviisidest ning võimalusel tagatakse andmete ühilduvus Eesti Statistikameti poolt kogutava teabega. Arengukava elluviimise käigus tehakse vajadusel täiendavaid uuringuid, mille tingimused määratakse linnaelu juhtimise vajadustest lähtuvalt. Arengukava täitmist arutatakse linnavolikogus, mille otsuste alusel toimub selle realiseerimise rahastamine linnaeelarvest. Linna kaasosalusega teostatavate projektide täitmise kord määratakse projekti partnerite vahelise lepinguga. 8. TEGEVUSKAVAD ARENGUMUDELI ELLUVIIMISEKS Arengumudeli eduka elluviimise tarvis on vajalik erinevate institutsioonide tegevuses koostöö ja otstarbekas tööjaotus. Töö tihe koordineerimine on vajalik koostöös Kagu-Eesti Logistikakeskusega, riigi transiidikomisjoni, loodava Eesti Infrastruktuuri ja Transiidi Arendamise Sihtasutusega ja vastavate ministeeriumitega. Selle tarvis on asutatud katusorganisatsioonina Regionaalarengu Agentuur (RA), kuhu on kaasatud avaliku ja erasektori esindajad ja vahendid. RA ülesanne on innovaatiliste protsesside initsieerimine, ühisprojektide ettevalmistamine ja nende koordineerimine, investeeringute hankimine linna majanduskasvu saavutamiseks. Arengumudeli elluviimiseks on vaja käivitada järgmised tegevused: 8.1. Ettevõtluse, transiidi- ja logistikakeskuse arendamine 8.1.1. Eesmärk • Mitmekülgse ja paindliku tööstusega atraktiivne ettevõtluskeskkond. Nüüdisaegsel tasemel välja arendatud infrastruktuuridega konkurentsivõimeline vabatsoon. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • ettevõtluspiirkondade arendamine, tehnovõrkude väljaehitamine ja majandusmehhanismide rakendamine uute töökohtade loomiseks; • vabatsooni käivitamiseks vajalike majandusmehhanismide väljatöötamine ja nende ellurakendamine; • majandusarengut tõepäraselt kajastava statistika- ja informatsioonisüsteemi loomine ja andmete rakendamine prognostiliseks analüüsiks; • nüüdisaegsete info- ja kommunikatsioonivõrkude väljaarendamine, mis tagaksid telekommunikatsiooni maailmatasemel kiiruse ja kvaliteedi; • ettevõtjate sihipärane kaasamine linna ja regiooni arendusprojektide ettevalmistamisse ja elluviimisse; • regulaarselt uuendatava linna (regiooni) investeeringutekaardi väljaandmine; • linnavalitsuse ja riigiasutuste töö muutmine ettevõtjasõbralikuks; • ettevõtjate regulaarne kaasamine linna ja maakonna ametlikesse delegatsioonidesse; • Äriregistri teenuste võimaldamine Valgas. 8.1.2. Eesmärk • Rahvusvaheline transpordisõlm koos hästi toimiva logistikakeskusega. Lähiaastate üleanded ja tegevus: • Valga raudteejaamale rahvusvahelise piirijaama staatuse (nii Läti kui Venemaa jaoks) omistamine; • hästi toimiva piiri- ja tollikontrolli ning -asjaajamise korraldamine; • Valga linna ja Kagu-Eesti regiooni transiidi- ja logistikavõimaluste tutvustamine tootjatele ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspedeerimisfirmadele; • transpordi- ja logistikaettevõtete loomiseks ja arendamiseks soodsate tingimuste loomine, vabatsooni käivitamine; • osalemine rahvusvahelistes (sh Balti riikide ja Läänemeremaade) transpordi- ja logistikaalastes projektides; • koostöö arendamine Tallinna, Pärnu ja Riia sadamaga; • Rail Baltica projekti käivitamisele igakülgne kaasaaitamine, rahvusvahelise reisiliikluse taaskäivitamine nii Riia (Euroopa) kui Pihkva (Venemaa) suunal; • Via Hanseatica projekti käivitamisele igakülgne kaasaaitamine ja selle viimine rahvusvahelisele tasandile. Narva–Jõhvi–Tartu–Valga–Riia maantee rekonstrueerimise toetamine; • osalemine Eesti transpordi-, transiidi- ja raudteekontseptsioonide ja -poliitikate väljatöötamisel. 8.1.3. Eesmärk • Atraktiivne sporditurismi linn ja peatuspaik reisituristidele. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • spordirajatiste materiaalse baasi parandamine; • traditsiooniliste spordisündmuste läbiviimine ja spordivõistluste pikaajalise kalenderplaani koostamine; • rahva- ja tippspordi edendamine, spordiliikumise aktiviseerimine; • toitlustus- ja majutuskohtade laiendamine, teenuste kvaliteedi parandamine; • kultuuri- ja vaatamisväärsuste renoveerimine; • muuseumi ekspositsiooni aktiivne tutvustamine ja arhiivisäilikute avatuks tegemine; • süstemaatilise turismialase koostöö algatamine Valka linnaga; • traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine; • linna ja kultuurisündmusi tutvustavate trükiste koostamine ja levitamine. 8.2. Keskkond ja linnamajandus 8.2.1. Eesmärk • Kvaliteetne ja nüüdisaegne tehniline infrastruktuur. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • kvaliteetse, stabiilse survega vee andmine ühisveevõrgust kõigile linnaelanikele ning reovee ohutu ärajuhtimine ja normikohane puhastamine; • sadevete ärajuhtimise lahendamine ja vastavate torustike ning restkaevude ja ülevoolude ehitamine; • linna territooriumil asuvate tehnovõrkude inventeerimine, ühiskasutuse õiguslik reguleerimine; • kogu linna territooriumi reo- ja sadevete nõuetekohane kanaliseerimine; • sõiduteede remont; • tänavate katmine musta kattega; • kõnniteede ehitus ja remont; • tänavavalgustuse rajamine ja olemasoleva tänavavalgustuse rekonstrueerimine; • Kesk tänava rekonstrueerimine; • linna tuumiku ja selle kaitseala ning ajalooliste objektide renoveerimise korralduskava väljatöötamine ja ellurakendamine; • Pedeli järvede kaskaadi ning sellega piirneva puhkeala I ja II järgu lõpetamine ja III järgu väljaehitamine. 8.2.2. Eesmärk: • Säästvalt arenev, loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine elukeskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • keskkonnakvaliteeti (sh Valga paisjärved ja teised veekogud) iseloomustavate uuringute korraldamine ja andmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine ning tulemuste elanikkonnale kättesaadavaks tegemine; • aktiivne keskkonnakaitsealane koostöö Valka linna ja rajooniga, piireületavate keskkonnamõjude kaardistamine ning keskkonnakahjustuste vältimine ja ennetamine; • linna keskkonnastrateegia ja jäätmemajanduse arengukava väljatöötamine ja rakendamine; • säästliku arenguprintsiibi järgimine ja Valga Agenda-21 koostamine; • jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmine; • potentsiaalsete reostusallikate arvu viimine miinimumini; • võimaluse loomine linna kõigi korterite ja majade ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; • kõigi tarbijate kindlustamine tehnilistele normidele vastava elektrivarustusega. 8.3. Haridus, kultuur, sport 8.3.1. Eesmärk • Mitmekülgne, nüüdisaja nõuetele vastav kvaliteetne alus-, põhi-, kesk- ja kutseharidus. Võimalused täiend- ja ümberõppe ning rakenduskõrghariduse omandamiseks. • Mitmekesised ja nüüdisaja nõuetele vastavad vaba aja veetmise võimalused. Lähiaastate ülesanded ja tegevused: • munitsipaalharidus kultuuriasutuste ja spordiobjektide renoveerimine ja vastavusse viimine tuletõrje- ja tervisekaitse eeskirjadega; • haridus-, spordi- ja kultuuritöötajate motiveerimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • nimeliste stipendiumide asutamine ja asutamisele kaasaaitamine kooliõpilaste ja valgalaste paremaks motiveerimiseks; • pedagoogide eneseharimist toetavate ja nende mainet tõstvate projektide käivitamine; • alushariduse täiendkoolituse edasine soodustamine; • erainitsiatiivi soodustamine hariduses, kultuuris ja spordis; • riigikeele õpetamise soodustamine Valga Vene Gümnaasiumis; • kutsekõrghariduse omandamise võimaluste loomisele kaasaaitamine; • Eesti–Läti Instituudi asutamisele ja töö käivitamisele kaasaaitamine; • levimuusika osakonna loomine muusikakooli juurde; • rahvaspordi võimaluste parandamine; • sporditoetuste jagamise süsteemi nüüdisajastamine; • mängudemaja; • harrastusnäitetrupi tegevuse käivitamisele kaasaaitamine; • kultuuri- ja huvialakeskuse renoveerimine. 8.4. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus 8.4.1. Eesmärk • Kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja mitmekülgne tervishoiuteenus. Tervist väärtustav eluhoiak, tervislik keskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • Valga Haigla kompleksi väljaehitamine ja kogu linna meditsiiniteeninduse koondamine Valga Haigla kompleksi Peetri tn 2; • nüüdisaegse taastusravikeskuse ja põetusosakonna rajamine haigla kompleksis ning kvalifitseeritud kaadri tagamine selle tarbeks; • liitumine tervislike linnade liikumisega. 8.4.2. Eesmärk • Kvaliteetne ja konkurentsivõimeline sotsiaalhoolekande teenus. Turvaline elukeskkond. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • Valga hooldekodule uute ruumide ehitamine; • Valga lasteabi keskuse rajamine; • Leinamaja ja surnukuuri rajamine; • kindlustamata elanikele vältimatu ja esmatasandil arstiabi tagamine; • tervist edendava töö keskuse tegevuse jätkamine; • töötute aktiviseerimise keskuse töö jätkamine; • sotsiaalkorterite ja -pindade rajamine; • avahoolduse, tugiisikute ja abistajate võrgustiku töö jätkamine; • vähekindlustatud perekondadest pärinevatele lastele lastelaagrite korraldamine ja erinevate lastelaagrite tööst osavõtu võimaldamine; • sotsiaalselt abivajavate perekondade lastele tasuta koolilõuna tagamine; • sotsiaalteenuseid pakkuvate organisatsioonide tegeluse toetamine; • turvalisuse suurendamine ja politsei töö kvaliteedi tõstmine; • politseiprefektuuri ja elanike vaheliste suhete edendamine ja töö tulemuslikkuse tõstmine. Politseiprefektuuri suhtekorraldustöö parandamine; • jätkata koostööd päästeteenistusega. 8.5. Linnajuhtimine, koostöö, välissuhted 8.5.1. Eesmärk • Avatud ja efektiivselt toimiv linnajuhtimine. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • linna elu ja juhtimist kajastava internetiväljaande koostamine; • linnavalitsuse suhtekorraldustöö parandamine; • osalemine maakondlikus andmeside sihtprogrammis; • Valga linna registrikeskuse loomine. 8.5.2. Eesmärk • Laiapõhjaline ja vastastikust kasu toov rahvusvaheline koostöö ja sõprussidemed. Valga–Valka aktiivne, strateegiline ja tulemuslik koostöö. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • Valga–Valka suhete ja koostöö arendamine erinevates valdkondades (keskkond, haridus, meditsiin jne); • ESTLA II projekti käivitamine; • aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös; • Valga–Valka ühise turismiinfrastruktuuri arendamine. Ühise turismiinfokeskuse rajamine. 8.5.3. Eesmärk • Reklaam ja linna maine tõstmine, aktiivne osalemine erinevates regionaalsetes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides ning projektide ettevalmistamine välisinvesteeringute taotlemiseks linna ja regiooni kõigi huvigruppide koostööna. Lähiaastate ülesanded ja tegevus: • Kagu-Eesti Logistika Sihtasutuse töö tõhustamine ja selle töös aktiivne osalemine; • Valga linna internetilehekülje koostamine ja pidev aktualiseerimine; • Valga linna tutvustavate materjalide regulaarne ettevalmistamine ja väljaandmine; • turismialaste projektide algatamine ja elluviimine naaberomavalitsuste ja -maakondadega; • viidaprojekti II etapi elluviimine; • turismialaste kitsaskohtade lahendamine koostöös SA-ga Lõuna-Eesti Turism, majutus-, toitlustus- ja reisikorraldajatega. 9. ARENGUMUDELI SEOS LINNARUUMIGA Linna arengumudeli elluviimine eeldab linnaruumi sihipärast planeerimist ja kujundamist. Linnaruumi arengu eesmärk on luua võimalused linna säästva, inimeste sotsiaalseid vajadusi arvestava keskkonnasõbraliku majanduse edendamiseks, mis peab silmas linna ja tema lähialade tasakaalustatud arengut. Võtmeelemendid, mis ühtlasi on linna territoriaalse arengu suunamise prioriteetideks, on esitatud joonisel 2. Valga linnaruumi planeerimisküsimustes tuleb teha aktiivset koostööd Valka linna ja naaberomavalitsustega, et tagada linnakeskkonna terviklahendid, mis arvestavad maksimaalselt kõigi linlaste huvisid ning lähtuvad majandus- ja sotsiaalarengus linna loodus- ja kultuurikeskkonna võimalikust säästmisest ja arengueelduste suurendamisest. Arvestades Valga piirilinna staatust tuleb tagada riikidevaheliste lepingute täitmine kõigis keskkonnakaitselistes lahendites. Linnaruumi planeerimisel ja maa kasutamisel tuleb pidada silmas järgmisi aspekte: 9.1. Linna loodus- ja tehiskeskkonna arendamine • Valga looduskeskkonna säästev kasutamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine ja veealade laiendamine, linna rohelise võrgustiku sulatamine maakondlikku ökoloogilisse võrgustikku: • linna looduskaitsealade ja väärtusliku haljastuse sihipärane arendamine, linna kompensatsioonialade ühtse võrgustiku loomine, millesse kuuluvad haljasalad, pargid ja veekogude kaitsealad; • Pedeli puhkeala väljaarendamine ja vee kvaliteedi seire korraldamine; • linna rohelise võrgustiku võimalikult katkematu ühildamine naaberomavalitsuste ökoloogilisse võrgustikku. • Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ja kaitsevööndi korrastamine: • linnatuumiku muinsuskaitseala ja kaitsevööndi inventariseerimine ja kaitse-eeskirjade kaasajastamine. • Linnaruumi otstarbekas kasutamine, mitmekesiste eluasemevaliku võimaluste loomine ja linna kultuuriasutuste maa säilitamine, arvestades linna ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi: • olemasolevate asumite tehnilise infrastruktuuri maksimaalne kasutamine ja kompleksne väljaehitamine koos teenuste kvaliteedi parandamisega; • elamumaade ökonoomne kasutus ja elamute kvaliteedi tõstmine; • olemasoleva elamumaa hoonestuse tihendamine maa-ala iseloomu arvestava korter- ja väikeelamute ehituse laiendamiseks ja uute elamuehituseks sobivate maa-alade kasutuselevõtmine; • tootmisalade võimalikult kompaktne väljaarendamine arvestades linna elamu- ja puhkepiirkondade laiendamise ja keskkonnaväärtuse säilitamise vajadusi; • miljööväärtuslike piirkondade eristamine linnas ja nende iseloomulike pinnavormide, ehitiste arhitektuurilahenduste, tänavavõrgustiku, haljastuse ja muude väärtuste säilitamine; • uusettevõtluse arenguks vabatsooni kasutuselevõtt ja uute tootmis-, äri- ning büroohoonete tarvis selleks hoonestamata alade kasutuselevõtt. 9.2. Linna liikluskorralduse arendamine • Liikluskoormuse hajutamine, liiklussujuvuse parandamine ja uute ettevõtlusalade loomine: • transiitliikluse korralduse optimeerimine, kavandatava Viljandi–Tartu–Võru ümbersõidutee tasuvuse hindamine; • ristmike väljaehitamine ja suurte transpordivoogude elamispiirkondadest läbisõidu piiramine; • linna raudteesõlmega seotud liikluskorralduse optimeerimine ja raudteeületuskohtade ohutuse tagamine; • kõnni-, sõidu- ja jalgrattateede ehitamine ja korrastamine ning omavahelise kombineerimise optimeerimine; • tõhusa parkimiskorralduse rakendamine. 10. ARENGUMUDELI KOOSKÕLA VALGA MAAKONNAPLANEERINGUGA Valga linna arengumudeli elluviimine on olulisel määral seotud Valgamaa arengukontseptsiooni, -strateegiate ja Valga maakonnaplaneeringuga. Valgamaa arenguliseks üldvisiooniks on: Valgamaa on suurepärane paik elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja puhkamiseks. Visioonist lähtuvalt tuleb tagada maakonna, sh Valga linna elanike elukvaliteedi paranemine ja elatustaseme tõus nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Selle saavutamiseks on Valgamaa Arengustrateegias sõnastatud järgmised strateegiad: • luua soodustingimused majanduse igakülgseks arendamiseks; • muuta Valgamaa tunnustatud turismi- ja spordipiirkonnaks nii Eestis kui ka Euroopas; • arendada Valga transiitkaubanduse- ja logistikakeskuseks; • aidata kaasa tööstusettevõtete tekkimisele kogu maakonnas; • tagada säästlik areng. Valgamaa arengustrateegiatest nähtub, et valgamaalaste elatustaseme tõusuks ja elukvaliteedi parandamiseks on eelistatud kolm põhilist tegevusala: • transiit; • töötlev tööstus; • turism. Nimetatud tegevusalad on kõik Valga linnaga seotud ja nad on leidnud käsitlemist Valga arengumudelis. Siinkohal väärib rõhutamist, et transiidi, töötleva tööstuse ja turismi arengupotentsiaali tulemuslik realiseerimine eeldab ulatuslikku avaliku- ja ärisektori koostööd linn-maakond tasemel, samuti aktiivset osalemist regionaalsetes, riiklikes ja rahvusvahelistes programmides ja projektides. 11. LÄHIAASTATE OLULISEMAD TEGEVUSPROJEKTID (vt tabelid lisast.) Kirjandus 1. Valga linna arengukava aastani 2000 2. Täiendused ja muudatused Valga linna arengukavale aastateks 1998–2000 3. Valga linna üldplaneeringu lähteülesanne 4. Arengustrateegia Valgamaa 2010 5. Valga maakonna üldplaneering 6. EESTI 2010. Üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering 7. Maailm ja Eesti. Tulevikutrendid. Tallinn/Tartu, 1996 8. Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn/Tartu, 1997 9. Eesti regionaalarengu strateegia. 1999 10. VASAB 2010. Nägemuselt tegudele. Tõlge eesti keelde, 1996. Orig. Vision and Strategies around Baltic Sea 2010 (VASAB 2010). Towards a Framework for Spatial Development in Baltic Sea Region, 1995 11. Regionaalse investeerimiskliima uuring. Aruanne. EL Phare Regionaalareng Eestis, 1998 12. Valga Haigla arengukava aastani 2010 (juuni 1999) 13. Valga linna energeetika arengukava (OÜ EnPro, juuni 1999) 14. Komplekt diagnostilisi uuringuid Kagu-Eesti kohta (Eesti Tuleviku Uuringute Instituut, 1999) 15. Kagu-Eesti (Põlva, Valga, Võru maakond) Rahvastiku prognoos 1998–2020 (TÜ, 1999) 16. Kagu-Eesti põhilise ettevõtluse olukord ja perspektiivid (diagnostiline anaüüs). Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Tallinn, 1999. 17. Valgamaa aastaraamat 1997 18. Valgamaa aastaraamat 1998 19. Valgamaa Hariduselu aastaraamat 1997/98 20. Estla final report (1998) 21. Koguteos Valgamaa. Tartu, 1938 22. Nõukogude Eesti. Tallinn, 1978 23. Katus, Kalev; Puur, Allan; Põldmaa, Asta; Sakkeus, Luule (1999). Rahvastiku ühtlusarvustatud sündimus- ja loendusstatistika. Valgamaa. Tallinn. EKDK. 24. Eesti haldusterritoriaalne korraldus (Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1997/1998) 25. An Agenda 21 for the Baltic Sea Region – Baltic 21. Adapted at the 7th Ministerial Session of the Council of the Baltic Sea States, Nyborg, June 22–23, 1998. Valga linna arengukava Valga 2005 koostamisest osavõtjad B Berhrsin, Raivo Braun, Helve Bundsen, Johannes E Eisler, Arnold Eljand, Ülevi G Gross, Madis H Heinla, Uno Hoolma, Anželika Hõbemägi, Meelis Härk, Kalev J Jeets, Merike-Kai Johanson, Benno Järv, Lukretsia K Kase, Enno Kattai, Anneli Kulasalu, Ene L Laanemäe, Sirje Lauk, Sulev Lepik, Eda Lepik, Margus Luts, Kalev Lõiv, Enno Lääne, Egle M Malm, Valter Mark, Aare Menšikova, Silvi Meriroos, Pille Mets, Esta Muru, Kalle Mäe, Merce O Oreškin, Raul P Pettai, Leida Pihlak, Marek Post, Marika Post, Tarmo Puusta, Ellen Põder, Aasa Põldsaar, Kaie Püss, Tiiu R Rants, Anneli Rebane, Endel Reinup, Tõnu Rimm, Väino Rõivassepp, Imbi S Savi, Viljar Selivjorstova, Nadežda Siilak, Külliki Solom, Ene Soovares, Rein Speek, Laur T Tiirats, Tõnu Tuubel, Kaie Tõemets, Väino Tõlner, Ilmar V Vainlo, Salme Vaigre, Anne Viljumson, Liane Õ Õispuu, Raul Ü Üpraus, Ulvi Lisa Valga Linnavolikogu 26. mai 2000. a määrusele nr 8 11.1. Keskkond ja linnamajandus EESMÄRGID PÕHJENDUS, MIKS JUST SEE EESMÄRK MIDA TEHA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS ORIENTEERUV AEG KES VASTUTAB HINNANGULINE MAKSUMUS EEK VÕIMALIK RAHASTAJA 1. Kvaliteetne joogivesi tsentraalses veevärgis Joogivee vastavusse viimine kehtiva joogivee standardiga Rajada Valga linna joogivee veetöötlusjaam 2001 Valga LV, Valga Vesi AS 30 000 000 Valga LV, RIP, Valga Vesi AS, Keskkonna Keskus, Taani abi Rajada trassid 2000–2005 2. Linna reo- ja sadevete juhtimine üldkanalisatsiooni Kogu linna reo- ja sadevete kanaliseerimine linna üldkanalisatsiooni Rajada kanaliseerimata linnaosadesse pumplad (~ kolm pumplat Võru tn linnaosas ja üks pumpla Tartu mnt) 2001–.... Valga LV, Valga Vesi AS 6 700 000 (vastavalt rahalistele võimalustele) Valga LV, RIP, Keskkonna Keskus, Valga Vesi AS 3. Potentsiaalsete reostusallikate arv viia minimaalseks Põhjaveehorisondi kaitse tagamine. potentsiaalsete põhjavee reostuskollete likvideerimine Tamponeerida vanad puurkaevud 2000–2001 Valga LV, Valga Vesi, ettevõtted 270 000 Valga LV, Valga Vesi 4. Paisjärve III etapp Pedeli luha rekon-strueerimistööde lõpule viimine Valga linna piires, keskkonna parandamine, Aktiivse puhkusetsooni rajamine Tellida tööprojekt Leida kaasfinantseerijad Korraldada ehitustööd 2001–.... Valga LV , ehitus- ja planeerimisamet Kuni 20 miljonit (vastavalt rahalistele võimalustele) Valga LV, Keskkonna Keskus, RIP fondid, AS Valga Vesi 5. Pedeli paisjärve I ja II etapi territoorium. On heakorrastatud laste mängu väljakud, kõnniteed, valgustus, prügikastid, spordiplatsid jne Pedeli äärde aktiivse puhkuse tsooni loomine Tellida II järgu planeering. Koostada tööde ajaline graafik ja tellida tööprojektid. Planeerida raha eelarvesse ja leida võimalikud kaasfinantseerijad 2000–2003 Valga LV (LHA, EPA) 1 530 000 Valga LV 6. Teede ja tänavate jooksev ja kapitaalremont (kooskõlas vee ja kanalisatsioonitrasside ehitusi), Koostada ajaline tööplaan ja vastavalt sellele tellida tööprojektid. Planeerida raha eelarvesse ja leida kaasfinantseerijad 2000–2005 Valga LV (LHA) 1-3 miljonit aastas Valga LV, RIP, Phare, Keskkonna Keskus sh olemasolevate kõnniteede remont kuni 200 000 krooni aastas Valga LV 7. Tänavate katmine mustkattega Liiklus- ja keskkonnatingimuste parandamine Koostada ajaline tööplaan ja vastavalt sellele tellida tööprojektid. Planeerida raha eelarvesse ja leida kaasfinantseerijad 2000–.... Valga LV (LHA) Vastavalt eelarve võimalustele Valga LV, RIP 8. Kõnniteede ehitamine Jalakäijate liiklemistingimuste parandamine Koostada ajaline tööplaan ja vastavalt sellele tellida tööprojektid. Planeerida raha eelarvesse 2000-2005 Valga LV, (LHA) Vastavalt eelarve võimalustele Valga LV 9. Sadevete äravoolu väljaehitamine, kraavitusega elurajoonide piirkonnas Sadevete juhtimine eesvoolu Koostada tööde ajaline graafik. Planeerida raha eelarvesse 2000–2005 Valga LV (LMA, LHA, EPA) 1 000 000 Valga LV, Keskkonna keskus 11.2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT 10. Valga Põhikooli (Kuperjanovi 10) renoveerimine ja vastavusse viimine tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega Kaasaja nõuetele vastavate ja turvaliste õppimistingimuste tagamine õpilastele 2001–2005 Valga LV Valga LV, RIP 11. Kultuuri- ja huvialakeskuse Noortemaja Noortele vabal ajal suhtlemis võimaluse loomine ja organiseerimisvõime arendamine Sisustada kultuurimajakatlaruumid noorte tarbeks 2000–2003 Valga LV 300 000 Valga LV 12. ValgaVene Gümnaasium riigikeele programm Riigikeele õpetamise taseme tõstmine Õppekava väljatöötamine 2001 Valga Vene Gümnaasiumi direktor Valga LV 13. Kutsekõrghariduse võimaluste uuring Noortele paremate haridusvõimaluste loomine, majanduse ja hariduse ühendamine Valgas Koostöö Valga MV-ga, Valgamaa Kutseõppekeskusega ja Haridusministeeriumiga 2005 Valga LV, Valga MV Valgamaa Kutseõppekeskus Valga LV; Valga MV, Haridus-ministeerium 14. Levimuusika osakonna loomine muusikakoolis Muusikaalase hariduse võimaluste laiendamine. Laste ja noorte muusikalise arengu soodustamine Töötada välja õppe-kava. Remontida muusikakooli keldriruumid ja rajada sinna õppeklassid 2004–2005 Valga LV, Valga Muusikakool 300 000 Valga LV 15. Valga laululava Uue esinemispaiga rajamine välisürituste tarbeks Leida asukoht, rahastaja ja teha eskiis-projekt 2005 Valga LV 10 000 000 Valga LV, Kultuuriministeerium 16. Rannavolle platsid Pedeli jõe II etapile 2000 44 000 17. Terviserada Metsa tänava veepuhastusjaama juures (jooks, jalgratas, suusatamine) 2001–2002 25 000 18. Valga Gümnaasiumi korvpalliväljaku katte uuendamine 2001–2002 19. Valga Vene Gümnaasiumi spordikompleksi (jooksurada, korv- ja võrkpalliväljak) renoveerimine 2002–2004 200 000 20. Valga Keskstaadioni E.Enno tänava poolsesse otsa mängude- ja soojendusväljakud ja saepurujooksuraja väljaehitamine, kaasajastamine 2001–2005 21. Kungla tänava jalgpalliväljaku kuivendamine, piirdeaia ehitus ja abihoone kapitaalremont 2000–2003 200 000 11.3. TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS 22. Ehitada välja Valga Haigla kompleks ja koondada kogu meditsiiniteenistus ühte kompleksi Peetri tn 2, tagamaks kogu maakonna aktiivmeditsiini vajaduse, sealhulgas taastusravi Kompleks hõlmab praegu linna eri kohtades paiknevaid medteenistusi. Täiendavate rahastusallikate otsimine 2000–2001 Valga Haigla, LV 18 miljonit OVL 23. Elanikele esma-tasandil arstiabitagamine Ravikindlustuseta linnakodanikud. Esmatasandil arstiabi kompenseerimine linna eelarvelistest vahenditest Pidev Valga LV Vastavalt linna eelarvele Valga LV SOTSIAALHOOLEKANNE 24. Valga Hooldekodu Kaasaegne vanurite hoolekanne Tellida tööprojekt 2001–2003 Valga LV Riigi eelarve, Valga LV eelarve 25. Leinamaja, surnukuur Surnute ärasaatmise koht. Tellida töö projekt. Ehitus vastavalt võimalustele 2005 Valga LV TURVALISUS 26. Politseitegevuse kvaliteedi tõstmine Vajalik elanikkonna turvatunde ja politsei maine tõstmine kuritegude avastamise tulemuslikkuse tõstmine 2000 Valga Politseiprefektuur 8 000 000 Politseiamet Kriminaalasjade kiire ja kvaliteetne kohtueelne uurimine 2000 Õigusrikkumise analüüsidele tuginev väliteenistus 2000 Õigusrikkumisi ennetava töö laiendamine 2001 Kaadrireservi koolitamine personali kvaliteedi tõstmiseks 2002 Prefektuuri haldushoone ümberehitus 2001 27. Liikluslinnak Lastele ohutu liikluse õpetamine 2000-pidev Politseiprefektuur Valga LV Politseiprefektuur Valga LV 28. Päästeameti vajadus uute tuletõrje- ja päästeautode järele Päästeamet Riik 29. Videovalve süsteem Turvatunde tõstmiseks 2001 Valga LV, Politseiprefektuur 300 000 Valga LV, Politseiprefektuur 11.4. LINNAJUHTIMINE, KOOSTÖÖ, VÄLISSUHTED 30. Valga-Valka Ühine linnaelu areng, üldplaneering, kultuurivahetus, rahvusvahelise piiripunkti staatuse kehtestamine kesklinnas koostöö tihendamine, regulaarseks muutmine Pidev Valga LV 31. Kagu-Eesti Logistika Arengu Sihtasutus Tõsta regionaalse majanduse konkurentsivõimet, kaubavoogude ja teenuste kvaliteedi kasvu hõlbustamine, Eesti logistilise potentsiaali suurendamine Kagu-Eesti Logistika Sihtasutuse loomine, strateegilise tegevuskava koostamine, spetsialistide koolitus, esimeste logistiliste alade planeerimine ning logistika piloot-projektide elluviimine 1999–2005 Võru MV 511 591 ECU (ca 8 006 400 EEK) Phare, KERA, partnerid Võru, Põlva ja Valga LV, Võrumaa, Valga ja Põlva OVL, Võru, Põlva ja Valga MV, SA Võrumaa Ettevõtluskeskus, SA Põlva Ettevõtluskeskus, SA Valga Äri- infokeskus 32. Valga linna registrikeskus Ühise teeninduskeskuse arendamine rahvastikuregistri, ehitiste: ehitus- ja hooneregistri, äriregistri teeninduspunktiks vajalike ruumide väljaehitamine, info-süsteemide ühenda-mine, registritöötajate koondamine ühisesse hoonesse, töötajate väljaõpe 2000–2002 Valga LV ja MV 500 000 Valga LV, RIP 33. Valga linna geoinfosüsteemi loomine Siduda kaardil olevad objektid andmebaasidega Digitaalkaardi täiendamine, andmebaaside korrastamine 2001–2005 Valga LV 200 000 Valga linn, fondid 34. Valga linna Internetilehekülg Igakülgselt linna elu ja juhtimist kajastava internetiväljaande koostamine sisu kindlaksmääramine, materjalide koondamine ja püsiva infovahetuse tekitamine, internetiühenduse loomine, tehnilised ettevalmistused, toimetamine 2000 Valga LV 100 000 Valga LV, EL fondid 35.Valga-Valka ühise turismiinfrastruktuuri arendamine Suurendada turistide külastatavust piirkonnas Parandada turismiteenuste kvaliteeti, kokkuleppe saavutamine rahvusvahelise piiripunkti staatuse kehtestamiseks kesklinnas 2000, pidev Valga LV Eesti ja Läti Vabariigi eelarve, kohalik eelarve, EL fondid Eesti ja Läti Vabariigi eelarve, kohalik eelarve, EL fondid 36. Valga-Valka ühise turismiinfokeskuse loomine Anda adekvaatset infot Valga-Valka kohta kui linnast tervikust, samuti ka regioonist ning Eesti ja Läti Vabariigist Saavutada kokkulepe kahe riigi ja Valga-Valka omavalitsuste vahel (seaduslike võimaluste leidmine). Projektide esitamine EL fondile. 2001, pidev Valga LV, Turismiinfokeskus EL fondid, Valga ja Valka LV, Eesti ja Läti Vabariigi eelarve 37. Ühiste turismiprojektide algatamine naaberomavalitsuste ja naabervabariigiga Uute huvitavate atraktsioonide loomine, ühiste turismimarsruutide väljatöötamine Workshopide korraldamine uute ideede leidmiseks, kaasates kohalikku elanikkonda, sh õpilasi. Projektide esitamine EL fondidele Pidev Valga LV, Turismiinfokeskus EL fondid, Valga LV, RIP 11.5. ETTEVÕTLUS JA TRANSIIT 38. Kagu-Eesti (sh Valga) rahvusvahelise logistikakeskuse strateegia väljatöötamine ja elluviimine Kagu-Eesti (sh. Valga) Transpordigeograafiliste eelduste ja olemasoleva infrastruktuuri rakendamine piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks Aktiivne koostöö Kagu-Eesti Logistika Sihtasutusega 2000–.... Valga LV PHARE, KERA 39. Valga linna ja investeerimisvõimalusi tutvustava materjali väljatöötamine Valga linna ja Valga maakonn – kui investeerimispiirkonna atraktiivsuse suurendamine Materjali kogumine. Infomaterjali koostamine ja levitamine 2000–pidev Valga LV Valga LV, ettevõtjad 40. Investorite abistamine detailplaneeringute koostamisel Valga linna kui investeerimispiirkonna atraktiivsuse suurendamine Detailplaneeringute koostamine Pidev Valga LV Valga LV 41. Ettevõtluse tugistruktuuride efektiivsuse suurendamine Ettevõtluskliima parendamine ja inimeste eraalgatuse toetamine, professionaalse konsultatsiooni osutamine 2000 Valga LV, Äriinfokeskus Valga LV, Äriinfokeskus, erinevad projektid ja programmid