Valga Linnavolikogu — Valga linna põhimääruse kinnitamine — KO, 54, 817

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 järgi Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Valga Linnavolikogu 1. detsembri 1993. a määrus nr 3 «Valga Linnavolikogu komisjonide aluspõhikirja kinnitamine»; 2.2. Valga Linnavolikogu 31. mai 1995. a määrus nr 6 «Valga linna kui avalik-õigusliku isiku esindamise korra kehtestamine»; 2.3. Valga Linnavolikogu 24. septembri 1997. a määruse nr 12 «Valga linna põhimääruse kinnitamine» punkt 1; 2.4. Valga Linnavolikogu 27.11.1997. a määruse nr 17 «Valga Linnavolikogu reglemendi kinnitamine» punkt 1; 2.5. Valga Linnavolikogu 29.09.1999 määrus nr 12 «Valga Linnavolikogu reglemendi muutmine». 3. Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2000. a. Volikogu esimees Uno HEINLA Kinnitatud Valga Linnavolikogu 26. mai 2000. a määrusega nr 7 VALGA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Valga linna põhimääruse eesmärk Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Valga linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning Valga linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Paragrahv 2. Valga omavalitsusorganid Valga omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Paragrahv 3. Valga linna esindamine (1) Valga linna esindavad seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud pädevuse piires: 1) linnavolikogu; 2) linnavalitsus; 3) linnavolikogu esimees; 4) linnapea; 5) linnaametnikud; 6) kolmandad isikud esindavad linna nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. (2) Linnavolikogu esindab linna: 1) seadustega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (3) Linnavolikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjaga; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (4) Linnavalitsus esindab linna: 1) seadustega ning linnavolikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) kohtus; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Linnapea esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 3) suhetes maavalitsusega. (6) Avalikel üritustel esindavad linna linnavolikogu esimees ja linnavalitsuse liikmed. (7) Linnaametnikud esindavad linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt linnapea poolt kehtestatud tööjaotusele ja ametijuhenditele. Paragrahv 4. Valga sümbolid (1) Valga sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valga vapiks on roheline kilp, millel on kujutatud rüütli parem käsi ülestõstetud mõõgaga. Valga vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. (3) Valga lipp koosneb kolmest laiust – kahest võrdsest rohelisest, mis vastab värvilt vapi rohelisele, ja ühest valgest. Valge laid on pool rohelisest laiust. Valge laid asub kahe rohelise laiu vahel. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus on 1050×1650 mm. Valga lipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas. Paragrahv 5. Valga sümbolite kasutamise kord (1) Valga vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanik on Valga linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Valga pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, samuti punktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ümbrikel, sümboolikal ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse haldushoonetel ja linna piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib Valga vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Valga vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Valga lipp heisatakse: 1) alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse haldushoonetel; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valga lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse alusel linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Valga lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui Valga lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi lipuga, Valga maakonna lipuga, mõne teise maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub Eesti riigilipp lippude poolt vaadates paremal teise riigi lipust, mis omakorda asub paremal Valga maakonna lipust, see asub omakorda paremal Valga lipust; teiste Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud paigutatakse lippude poolt vaadatuna Valga lipust vasakule maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. (8) Valga lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. Paragrahv 6. Valga aukodanik Valga linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib linnavolikogu anda üksikisikule Valga linna aukodaniku nimetuse. II. LINNAVOLIKOGU Paragrahv 7. Linnavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel kolmeks aastaks. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtuvalt linnaelanike arvust vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. Paragrahv 8. Linnavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, Valga linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (6) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Valga õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) sätestatud korras. Paragrahv 9. Linnavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) ja teiste seadustega ning Valga linna õigusaktidega tema ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavalitsus, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. Paragrahv 10. Linnavolikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. (2) Volikogu võib vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. (3) Volikogu õigusaktid vormistatakse volikogu kantseleis seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu õigusaktid avalikustatakse volikogu kantseleis, üldist tähtsust omavad õigusaktid ka Valga Keskraamatukogus ning Riigi Teataja elektroonilises andmekogus seitsme päeva jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. (6) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (7) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (8) Volikogu kantselei saadab volikogu otsused täitjatele ja asjaosalistele seitsme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. (9) Volikogu õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Volikogu on kohustatud kontrollima oma õigusaktide täitmist. Nende täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna linnavalitsusele või volikogu komisjonile. (11) Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu kantselei. Paragrahv 11. Linnavolikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse linnaelu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogu esimehele, kes korraldab fraktsiooni registreerimise. (4) Volikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimehed, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (5) Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei. Paragrahv 12. Linnavolikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisuse ülesanne on osalemine volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamisel ning volikogu töökorralduse hindamine ja ettepanekute esitamine selle parandamiseks. (2) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. (3) Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (4) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Paragrahv 13. Linnavolikogu fraktsioon (1) Volikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest volikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 kehtestatud korras. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse koos fraktsiooni registreerimise avaldusega volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastava avalduse registreerimisest volikogu kantseleis. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. (4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat volikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. Paragrahv 14. Linnavolikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Valga linna ja volikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele. Linna esindamisel peab volikogu esimees tuginema volikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid volikogule seisukoha võtmiseks. 3) esitab volikogule kinnitamiseks volikogu kantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei teenistujad, kohaldab nende suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi; 8) annab välja käskkirju volikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda üks tema poolt määratud volikogu aseesimeestest. Paragrahv 15. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (5) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena. (6) Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. Paragrahv 16. Linnavolikogu komisjon (1) Volikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide vastuvõtmise algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (2) Komisjon moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liikmete arv määratakse ja komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmeid võib valida esimehe ettepanekul ka linnaelanike hulgast. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni seisukoha saamiseks või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused; 4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. Paragrahv 17. Linnavolikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjon on kohustatud temale läbivaatamiseks suunatud materjalid läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nende registreerimist volikogu kantseleis. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks esimehe või aseesimehe hääl. (3) Komisjoni koosolekust võtab sõnaõigusega osa vähemalt üks linnavalitsuse vastavat valdkonda esindav ametnik. (4) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli säilitatakse ning sellega on võimalik tutvuda volikogu kantseleis alates viiendast tööpäevast pärast koosoleku toimumist. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab oma tegevusest aru üks kord aastas volikogu ees. (6) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkel. Paragrahv 18. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla linna ametiasutuse hallatava asutuse või linna osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. (3) Revisjonikomisjoni koosolekud toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud korras. (4) Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu. (5) Kontrolli teostaval isikul on õigus nõuda kontrolli teostamiseks vajalikke dokumente, saada neist ärakirju ja väljavõtteid ning saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta. Kontrolli teostav isik ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd. (6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekustest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (7) Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjoni nõudel peab linnavalitsus võtma majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks audiitori. Paragrahv 19. Linnavolikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad mitte harvemini kui üks kord kuus volikogu poolt määratud ajal. Juunis ja juulis volikogu korralisi istungeid et toimu. (3) Volikogu istungi kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab kuni esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. (4) Erakorraline volikogu istung kutsutakse kokku linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu nõudel nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu esimees on kohustatud viie kalendripäeva jooksul pärast vastava ettepaneku registreerimist volikogu kantseleis kutsuma kokku erakorralise istungi. Paragrahv 20. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. Paragrahv 21. Istungi ettevalmistamine (1) Otsuste ja määruste eelnõud koos vajalike põhjenduste ja lisadega esitatakse volikogu kantseleisse. (2) Eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima järgmisi nõudeid: 1) sõnastus peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 2) pealkiri peab vastama dokumendi sisule; 3) sissejuhatavas osas peavad olema toodud põhjendused ja motiivid otsuse vastuvõtmise kohta ning viited haldusakti aluseks olevatele õigusaktidele; 4) ülesanne ja selle täitmiseks vajalikud abinõud peavad olema esitatud konkreetselt; 5) näidatud peavad olema ülesande täitjad, täitmise tähtajad ja kontrolli teostaja; 6) peab olema näidatud, milliseid linna õigusakte on vaja tühistada, muuta või täiendada õigusakti vastuvõtmise korral; 7) peab olema näidatud õigusakti jõustumise aeg; 8) peab olema näidatud, kellele vastuvõetud akt saata. (3) Eelnõu kohta peab olema ära näidatud selle esitaja, nimekiri istungile kutsutavate isikute kohta ning arupärimise lühike iseloomustus. Ettekannetel peab olema näidatud selle esitaja ja juhul, kui ettekanne ette teadaolevalt kestab üle 15 minuti, ka selle kestus. (4) Volikogu esimees suunab esitatud eelnõu läbivaatamiseks volikogu komisjonidele viie tööpäeva jooksul arvates selle registreerimisest volikogu kantseleis. (5) Eelnõud, mida ei ole esitanud linnavalitsus, saadab volikogu esimees kooskõlastamiseks linnavalitsusele (välja arvatud eelnõud, mis puudutavad volikogu sisemist töökorraldust, poliitilisi avaldusi, seisukohavõtte ja pöördumisi). (6) Komisjonil on eelnõu läbivaatamiseks ja linnavalitsusel kooskõlastamiseks aega kaks nädalat. (7) Volikogu komisjoni seisukoht õigusakti eelnõu kohta esitatakse vajadusel volikogu istungil kaasettekandena. (8) Volikogu alatine komisjon ja linnavalitsus võib istungil protestida talle jäetud liialt lühikese ettevalmistusaja. Protesti rahuldamisel määratakse täiendav ettevalmistusaeg. (9) Istungieelse menetluse läbinud ning kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu esimees istungi päevakorra eelnõu, mis arutatakse läbi volikogu eestseisuses. Vajadusel määratakse päevakorras ära iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettenähtud aeg. (10) Volikogu istungi päevakorra eelnõu vormistab volikogu kantselei. Paragrahv 22. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu kantselei teatab volikogu istungist volikogu liikmetele kirjalikult vähemalt neli päeva enne istungi algust. Kutsel peab olema märgitud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Koos kutsega esitatakse igale volikogu liikmele arutamisele tulevate otsustuste eelnõud. (2) Istungi toimumise aeg ja koht kuulutatakse välja kohalikus meedias vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (3) Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit ja teatab istungi ärajäämisest volikogu liikmetele, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust. (4) Volikogu liige teatab volikogu kantseleile oma puudumisest vähemalt üks päev enne volikogu istungi toimumist. Paragrahv 23. Istungi läbiviimine (1) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Linnavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. (2) Osavõtt volikogu istungist registreeritakse istungi alguses. Iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (3) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust (kvoorum). Kui esimese tunni jooksul pole kvoorumi puudumise tõttu võimalik istungit alustada, jäetakse istung pidamata. (4) Kui volikogu esimees ja aseesimees istungilt puuduvad või enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab seda vanim kohalviibiv volikogu liige. Istungi protokollimist korraldab volikogu kantselei. (5) Volikogu istung algab kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu fikseerimise ning kutsutud külaliste tutvustamise ja teiste istungist osavõtjate nimetamisega. Seejärel toimub istungi päevakorra eelnõu arutelu ning päevakorra kinnitamine. (6) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst peab olema paljundatud ja esitatud istungi alguseks. Samuti on volikogu koosseisu häälteenamus vajalik pärast päevakorra kinnitamist istungi käigus päevakorra muutmiseks. (7) Protestid päevakorra ja istungi ettevalmistamise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult istungi alguseks. Juhataja loeb need istungil ette ja lahendab ükshaaval. (8) Päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogule teatavaks volikogu liikmete, volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide avaldused. Kui avaldus on kõigile kohalviibivatele volikogu liikmetele kirjalikult kätte jagatud, võib selle lugemata protokolli kanda. (9) Volikogu teeb istungil oma töös üldjuhul iga 1,5 tunni möödumisel 15-minutilise vaheaja. (10) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja sõnavõttudeks määratud ajal. Volikogu istungil viibivatele kodanikele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (11) Volikogu istungile kutsutud külalistele võib istungi juhataja anda sõna sõnavõttudeks määratud ajal. (12) Sõnavõtusoovist antakse märku käega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (13) Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras. Sõnavõtuks annab ta istungi juhatamise ajutiselt üle. (14) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimustes ettekandjatele ja sõnavõtjatele aega järgmiselt: – ettekandeks 15 minutit; – kaasettekandeks 10 minutit; – ettekandja lõppsõnaks viis minutit; – kaasettekandja, volikogu alaise komisjoni ja volikogu fraktsiooni lõppsõnaks kolm minutit; – läbirääkimistel ühes päevakorrapunktis sõnavõtuks üks kord puldist viis minutit või kohalt kaks minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit; – arupärimise esitamiseks kaks minutit; – arupärimisele vastamiseks viis minutit; – küsimusele vastamiseks kolm minutit. Nimetatud piirangud ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. Kohalolijate häälteenamusega võib istungi juhataja nimetatud aega pikendada. (15) Istungi lõpul on volikogu liikmel kirjaliku taotluse alusel õigus sõnavõtuks vabal teemal kuni kolm minutit. (16) Kui kõneleja räägib üle lubatud aja, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (17) Kui on teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta. (18) Läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. (19) Kui päevakorraküsimuste arutamiseks määratud aeg on ammendatud, otsustab volikogu kohalolijate häälteenamusega, kas katkestada küsimuse arutamine, jätkates seda järgmisel istungil, või muuta päevakorra ajakava. Paragrahv 24. Eelnõude lugemine (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Esimesel lugemisel ei saa otsust vastu võtta alternatiiveelnõude olemasolul. Sellisel juhul pannakse pärast läbirääkimisi alternatiiveelnõud konkureerima ja enim hääli saanud eelnõu võetakse aluseks teisel lugemisel. (3) Kui eelnõu on planeeritud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib eelnõu esitaja ettepanekul või kohalviibijate häälteenamusega esimesel lugemisel diskussiooni ära jätta. (4) Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu kohalolijate häälteenamusega. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab selle esitaja koostama parandatud või täiendatud teksti. (5) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha rohkem kui ühe eelnõu lugemise. Sellisel juhul peab iga kahe lugemise vahel olema vähemalt üks vaheaeg. (6) Eelnõu arutamine ei ole kohustuslik ja selle võib panna kohe hääletusele, kui sellise ettepaneku teeb vastav volikogu komisjon või linnavalitsus ning ettepaneku poolt hääletavad enam kui pooled istungil osalevad volikogu liikmed. (7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib seda teha pärast läbirääkimiste lõppu kohalolijate häälteenamusega. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletusele. Paragrahv 25. Hääletamine volikogus (1) Küsimusi volikogus otsustatakse hääletamise teel. Hääletamist korraldab istungi juhataja. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine, mis toimuvad salajasel hääletamisel. (3) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu teeb otsustusi kohalviibivate liikmete häälteenamusega, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 sätestatud juhtudel, kus otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Enne eelnõu hääletamisele asumist võivad volikogu fraktsioonid nõuda kuni viieminutilist vaheaega. Fraktsioonide taotlused vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletusele panemata. (7) Enne hääletamisele asumist kontrollib istungi juhataja kvoorumi olemasolu, seejärel viib läbi hääletamise ja teeb teatavaks selle tulemused. (8) Tähtaegselt eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja parandused pannakse hääletamisele, kui seda nõuab kas või üks volikogu liige. Ettepanek või parandus võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. (9) Määruse või otsuse projektis tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitaja poolt. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui seda nõuab kasvõi üks volikogu liige. (10) Mitme ettepaneku korral pannakse need konkureerima esitamise järjekorras. Konkureerimisel saab iga volikogu liige hääletada ühe ettepaneku poolt. Kui esimese hääletamisega saab üks ettepanek rohkem hääli kui teised kokku, loetakse see otsustatuks. Muul juhul pannakse kaks enim hääli saanud ettepanekut hääletusele teises voorus, kusjuures iga volikogu liige saab hääletada ainult ühe ettepaneku poolt. Enim hääli kogunud ettepanek võetakse aluseks. Iga kord, kui poolt- ja vastuhääled jagunevad võrdselt, otsustab istungi juhataja hääl. (11) Pärast eelnõu täiendamist pannakse eelnõu hääletamisele tervikuna või mõne volikogu liikme nõudmisel punktide kaupa. (12) Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis kordushääletus on nimeline. Paragrahv 26. Volikogu liikme taandamine (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (2) Volikogu liige võib ennast erapoolikuse tõttu üksikakti arutamisel taandada, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. Sellekohase ettepaneku võib volikogu liikmele teha volikogu või mingi osa sellest, kuid enesetaandamise otsustamine nimetatud alusel on volikogu liikme südametunnistuse asi. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti juurde asumist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Paragrahv 27. Volikogu liikme arupärimisõigus (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus pöörduda volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikute poole kirjaliku arupärimisega, mille ta edastab volikogu kantseleile. Kantselei edastab arupärimise adressaadile. (2) Kõigile arupärimistele peab saama kirjaliku vastuse. (3) Kirjalik vastus peab laekuma kahe nädala jooksul alates arupärimise kättesaamisest volikogu kantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui kirjalik vastus küsijat ei rahulda, kuulub arupärimine vastamisele volikogu istungil. (4) Arupärimise esitaja nõudel võib volikogu nimetatud küsimuses avada diskussiooni, määrates selleks kulutatava aja. (5) Volikogu istungil eraldab istungi juhataja aja linnavalitsuse informatsiooni ärakuulamiseks. Linnavalitsuse liikmed informeerivad volikogu küsimustes, mida nad peavad oluliseks. Volikogu liikmeil on õigus esitada sel ajal suulisi küsimusi kõigile linnavalitsuse liikmetele. Paragrahv 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungit protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused, samuti otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (2) Kinnist volikogu istungit ei protokollita ega salvestata, fikseeritakse ainult vastuvõetud otsustused. (3) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (4) Protokollile lisatakse vastuvõetud määrused ja otsused. (5) Istungi protokollid peavad alates seitsmendast tööpäevast pärast istungi toimumist olema volikogu kantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele. (6) Üldkättesaadavateks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. III. LINNAVALITSUS Paragrahv 29. Linnavalitsus ja selle koosseis (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu ülesandeid, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega. (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Linnavalitsuse koosseisus on linnapea, aselinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (4) Linnapea valib ja nimetab ametisse volikogu. (5) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu. (6) Aselinnapeade vaheline tööjaotus kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega. Paragrahv 30. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Valga linna kohtus. (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Paragrahv 31. Linnavalitsuse õigusaktid (1) Valitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsuse õigusaktid vormistatakse linnavalitsuse kantseleis seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. (3) Valitsuse õigusaktide otsustele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja linnasekretär, protokollilisele otsusele linnasekretär. (4) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis, määrused ka Valga Keskraamatukogus ning Riigi Teataja elektroonilises andmekogus seitsme päeva jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (7) Valitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (8) Linnavalitsuse kantselei saadab korraldused täitjatele ja asjaosalistele seitsme päeva jooksul pärast neile allakirjutamist. (9) Valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Linnavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib selleks määratud linnavalitsuse struktuuriüksus või ametnik, kes nõudmisel esitab täitmise kohta informatsiooni linnavalitsusele. (11) Linnavalitsuse õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavalitsuse kantselei. Paragrahv 32. Linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Valga linna ja linnavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Valga õigusaktidega sätestatud korras; 3) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ning teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) nimetab ametisse linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 6) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kirjalikke ja suulisi korraldusi; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. (2) Linnapead asendab tema äraolekul aselinnapea vastavalt aselinnapeade vahelisele tööjaotusele. Kui aselinnapea ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), määrab linnapea oma äraoleku ajaks käskkirjaga enda ülesannetesse ühe linnavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (4) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. (5) Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. Paragrahv 33. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes vastab teenistujale esitatavatele nõuetele. (2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Linnapea kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, mis valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Paragrahv 34. Linnavalitsuse moodustamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (4) Volikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (5) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, peab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue linnavalitsuse liikmete koosseisu. (6) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuses teenistuses oleku ajaks. (7) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti linnavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise linnavalitsuse ning algavad uue linnavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Paragrahv 35. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused päevast, mil linnavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast linnapea valimist veel vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus astub tagasi: 1) volikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui volikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. Paragrahv 36. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. Paragrahv 37. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse või kinnitatakse uus isik linnapea esildisel volikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 34 sätestatud korras. Paragrahv 38. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib moodustada nõuandva õigusega alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt volikogu või linnavalitsuse õigusaktidest. (2) Komisjon moodustatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad. (3) Ajutise komisjoni ülesande täitmise tähtajaga kuni kaks nädalat võib moodustada linnapea oma käskkirjaga. (4) Komisjoni liikmeks võib määrata volikogu liikmeid volikogu komisjonide ettepanekul ja teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (5) Komisjonil on õigus pöörduda linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linnavalitsuse halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks esimehe või aseesimehe hääl. (7) Komisjoni asjaajamist ja koosolekute protokollimist korraldab komisjoni esimees, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (8) Alatiste komisjoni koosolekute protokollid säilitatakse linnavalitsuse kantseleis. (9) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru linnavalitsusele, linnapea käskkirjaga moodustatud komisjoni esimees linnapeale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. Paragrahv 39. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. (2) Linnavalitsuse istungid toimuvad reeglina kaks korda kuus linnavalitsuse poolt määratud ajal. (3) Korralise istungi toimumise päeva võib muuta vähemalt 2/3 linnavalitsuse liikmete nõusolekul. (4) Linnapea võib kokku kutsuda erakorralise istungi. (5) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. Paragrahv 40. Istungi ettevalmistamine (1) Küsimusi linnavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada linnavalitsuse ametnikud neile ametikirjeldustega antud pädevuse piires, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning linnaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega või informatsiooni trükitud vormis. (3) Eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud nõudeid. (4) Eelnõu peab olema viseeritud koostaja, vastava struktuuriüksuse juhataja ning linnaeelarvet puudutavate otsustuste tegemisel ka rahandusameti juhataja poolt. (5) Linnavalitsusele esitatud kirjalik informatsioon peab sisaldama järgmist: 1) probleemi analüüs; 2) ülevaade püstitatud ülesannete täitmisest; 3) ettepanekud. (6) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid tuleb esitada linnasekretärile hiljemalt seitse päeva enne korralise istungi toimumise päeva. (7) Linnasekretäril on õigus õigusakti eelnõu põhjendusega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid. (8) Linnasekretär koostab istungi päevakorra eelnõu ning esitab selle koos juurdekuuluvate materjalidega linnavalitsuse liikmetele tutvumiseks vähemalt kolm tööpäeva enne istungi algust. (9) Istungi päevakorra eelnõu üks eksemplar koos juurdekuuluvate materjalidega on kantseleis üldiseks tutvumiseks. Paragrahv 41. Istungi läbiviimine (1) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. (2) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Kinnisel istungil viibivad ainult linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. (3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (4) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. (6) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib lülitada päevakorda linnavalitsuse poolthäälteenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst koos vajalike põhjenduste ja lisadega peab olema paljundatud ja esitatud istungi alguseks. (7) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja, vajadusel ka kaasettekandja, millele järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Istungil võib osaleda sõnaõigusega rahandusameti juhataja. Kui linnavalitsuse istung on kinnine, siis küsimuste otsustamise ajaks istungi päevakorrapunktide ettekandmisega seotud isikud, kes ei ole linnavalitsuse liikmed, lahkuvad istungisaalist. (8) Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja. (9) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks linnapea või tema asendaja hääl. Linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Paragrahv 42. Linnavalitsuse istungi protokoll (1) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollimist korraldab linnavalitsuse kantselei. (2) Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist vastavalt haldusdokumentide vormistamise põhinõuetele ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning linnavalitsuse liikmete eriarvamused. (4) Linnavalitsuse istungi protokolliga on kõigil soovijatel võimalik tutvuda alates seitsmendast päevast pärast istungi toimumist linnavalitsuse kantseleis. (5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. IV. MAJANDUS JA EELARVE Paragrahv 43. Linnavara (1) Linnavara on Valgale linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Linnavara võetakse arvele ühtses linnavara registris. (3) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. Paragrahv 44. Lepingute sõlmimine (1) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt linnavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Valga linna nimel sõlmitavatele lepingutele kirjutavad üldjuhul alla volikogu esimees või linnapea vastavalt oma pädevusele. (3) Linnavalitsuse struktuuriüksuse juhil on õigus linna nimel sõlmida lepinguid struktuuriüksuse põhimääruses sätestatud põhiülesannete täitmiseks eelarves selleks ettenähtud vahenditest. (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhil on õigus sõlmida asutuse nimel lepinguid asutuse põhimääruses sätestatud põhiülesannete täitmiseks vastavalt eelarvega asutuse kasutusse antud rahalistele vahenditele. Paragrahv 45. Arengukava avalikustamine (1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavalitsuse ja volikogu kantseleis ning Valga Keskraamatukogus. Avalikustamise ja ettepanekute esitamise tähtaja määrab volikogu. (2) Arengukava eelnõu arutamiseks korraldab linnavalitsus avaliku arutelu. (3) Vastuvõetud arengukava ja selle muudatused avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 12 sätestatud korras. Paragrahv 46. Linna eelarve projekti koostamine ja vastuvõtmine (1) Linna eelarve projekti koostamist juhib linnavalitsuse rahandusamet valla- ja linnaeelarve seaduses (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) sätestatud korras. (2) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linnavalitsuse struktuuriüksused, volikogu komisjonid ja linna asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (3) Linna eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, linna arengukava, volikogu otsustusi ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linnavalitsuse rahandusamet hiljemalt 1. novembriks. (4) Rahandusamet teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos linna arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (5) Linnavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel linnavalitsuse taotlusel võib volikogu seda tähtaega pikendada. (6) Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (7) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks enampakkumisel või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (8) Linna eelarve projekt avalikustatakse volikogu ja linnavalitsuse kantseleis ning Valga Keskraamatukogus enne selle vastuvõtmist. Avalikustamise tähtaja määrab linnavalitsus, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat. (9) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 10 sätestatud korras. Paragrahv 47. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (3) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. V. VÄLISSUHTED Paragrahv 48. Valga linna välissuhted (1) Valga linna välissuhted on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega – sõpruslinnadega, mille asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimused otsustab volikogu. (3) Sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil on linna ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel õigus sõlmida Valga linna nimel lepinguid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsustega. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingute täitmisel kaasnevad kulutused linnaeelarvest või kui neis nähakse ette kulutused järgnevaks eelarveaastasse, annab loa nimetatud lepingute sõlmimiseks linnavolikogu. VI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE Paragrahv 49. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.