Kärla Vallavolikogu — Arengukava vastuvõtmine — KO, 54, 813

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kärla valla arengukava aastateks 2000–2002 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 13. mail 2000. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 11. mai 2000. a määrusega nr 14 KÄRLA VALLA ARENGUKAVA 2000–2002 EESSÕNA Valla arengukava on dokument, mille koostamise kohustus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Seaduse kohaselt on arengukava dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik ja avatud protsess. Arengukava on kokkulepe, milles koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas kõige paremini kulutada piiratud ressursse. Kärla valla arengukava koostamine on olnud küllaltki pikaajaline protsess, mille etapid on olnud andmete kogumine ja analüüs, sisemiste ja välimiste mõjude analüüs, arenguvisiooni väljatöötamine, arenguprioriteetide määratlemine ja tegevuskava koostamine. Aktiivne tegevus arengukava koostamisel kestis 1999. a maist septembrini. Selles ajavahemikus toimusid mitmed avalikud koosolekud ja seminarid. Moodustati valla Arengukoda, kuhu kuulusid inimesed nii vallavalitsusest, -volikogust kui valla asutustest ning ettevõtetest. Arengukoja ülesanne oli valla arenguvisiooni, prioriteetide ja tegevuskava väljatöötamine. Antud arengukava on koostatud ajavahemikule 2000–2002. Kui mitte varem, siis kolme aasta pärast läheb arengukava koostamine teisele ringile. Loodetavasti aitavad täna saadud kogemused välja töötada veelgi parema arengukava järgnevaks ajaperioodiks. Arengukava koostajad tahavad tänada kõiki inimesi, kes osalesid seminaridel ja koosolekutel ning eriti Arengukoja liikmeid, kelle panus arengukava valmimisse ehk kõige suurem oli. I. OLEMASOLEV OLUKORD 1. Asend ja looduslikud tingimused Kärla vald pindalaga 21 773 ha asub Saaremaa lääneosas. Põhjast piirneb vald Mustjala, läänest Kihelkonna ja Lümanda, lõunast Salme ning kagust ja idast Kuressaare vallaga. Kärla vald on ainuke Saaremaa vald, millel puudub otsene ühendus Läänemerega. Valla loodepiirile jääb Karujärv, kagu- ja idapiirile Mullutu laht. Kärla valla veekogud kuuluvad valdavalt Riia lahe vesikonda. Vaid põhjaosas, Lääne-Saaremaa kõrgustikult alguse saavad ojakesed saadavad oma vee Küdema lahte. Valda läbivad kaks jõge – Kärla jõgi ja Pühajõgi. Reljeef on üldise loode-kagu- (põhjaosas) või lääne-idasuunalise (lõunaosas) langusega. Kõrgem, üle 30 m merepinnast, on valla loodeosa, mis asub Lääne-Saaremaa kõrgustikul ning mida iseloomustavad arvukad liivaluidete read. Valla kesk- ja idaosa on tasasem. Valla kagunurgas laiub soostunud Paadla-Kaalupi lahtede järvenõgu, kus maapind on vaid 0,4–0,9 m meretasemest kõrgemal (leidub turvast). Aluspõhja moodustab Kärla vallas siluri karbonaatsete settekivimite kompleks. Pinnakatte moodustavad liustiku-, jääjärve-, jääjõe-, mere- ja tuulesetted. Nende kogupaksus kõigub 0–30 m piirides, olles suurem Saaremaa keskkõrgustikul. Alvareid (pinnakate alla 1 m) paiknevad valla idapiiri lähedal. Tüüpilisemad mullad on kamar-karbonaatmullad. Valdavateks tuulteks on lõuna- ja läänekaarte tuuled, aasta keskmine tuulekiirus on 6 m/s. 2. Ajalooline kujunemine Kiviaja arvatav asulakoht on olnud Naakamäel II aastatuhandest e. m. a. II aastatuhande algul rajati Karujärve lähedale piirkonna muistne keskus Lihulinna maalinn. 1233. a langes Kärla tookordse Kaarma liitosana Riia linnale. 13. saj esimesest poolest kuni keskaja lõpuni kuulus Kärla Saare–Lääne piiskopile. 14. saj algul eraldus Kaarmast iseseisva kihelkonnana. 1438. a mainitakse Kärla kihelkonda esmakordselt kirjalikes ajalooallikates. 15. saj olid neli suuremat eramõisa Paadla, Kandla, Kääsla ja Tergemäe. 17. saj Taani ja Rootsi ajal tihenes asustus, talude arv ulatus 254-ni. 1700. a alanud Põhjasõda ja 1710. a katk laastas asustuse – terved külad jäid elanikest tühjaks ning põllud sööti. 1715. a elas kihelkonnas 259 inimest ja 1744. a 615 inimest. 1840-ndatel algas ulatuslik talurahva siirdumine vene usku, 1868. a valmis õigeusu kirik. 1905. a piirdus mässuline tegevus mõnede küünide põletamisega. 1919. a mässus osales Kärlalt u 70 relvastatud meest. 1920–1940 oli Kärla kihelkonna inimeste peamiseks tegevusalaks põllumajandus ja kodukäsitöö. 1939. a hakati valda rajama NSVL sõjabaase (Karujärve ja Mõnnuste baasid). 1940. a tulid võimule kommunistid. II maailmasõjast jäi Kärla puutumata. 1945. a moodustati Kärla külanõukogu. 1949. a küüditati Kärla vallast 125 inimest. 1949–50. a loodi Kärla vallas 14 väikest kolhoosi, mis 1970. a ühinesid ja moodustasid ühe suure Kärla kolhoosi. 12. märtsil 1992. a sai Kärla külanõukogust Kärla vald. 3. Asustussüsteem Haldusjaotus Halduslikult on Kärla vallas Kärla alevik ja 22 küla. Valla administratiivne keskus on Kärla alevik. Teiste kohalike keskuste rolli täidavad Kõrkküla küla valla lõunaosas ja Sauvere küla valla põhjaosas. Kärla valla omapära on kahe suure riikliku hooldekodu asumine valla territooriumil. Sõmera hooldekodu kuulub halduslikult Kärla aleviku alla ja Kogula hooldekodu Arandi küla alla. Asustus Kärla valla asustus on kompaktne, asub ühe tähtsama keskuse ümber. Vald on lõunast, idast ja põhjast piiritletud looduslike piiridega – suurte metsa- ja sooaladega. Asula nimi Majapidamiste arv Alaliste elanike arv 1994 1998 1994 1998 1. Anepesa küla 6 5 9 8 2. Arandi küla 15 14 138 125 sh Kogula hooldekodu 99 86 3. Hirmuste küla 9 8 17 18 4. Jõempa küla 13 15 36 37 5. Kandla küla 11 8 22 16 6. Karida küla 10 11 14 18 7. Kirikuküla küla 25 25 70 61 8. Kogula küla 10 11 21 19 9. Kulli küla 3 3 7 6 10. Kuuse küla 8 8 20 24 11. Kõrkküla küla 36 42 100 107 12. Käesla küla 17 16 34 33 13. Kärla alevik 269 280 1130 1090 sh Sõmera hooldekodu 367 380 14. Mõnnuste küla 30 30 76 78 15. Mätasselja küla 18 16 45 46 16. Nõmpa küla 13 14 27 27 17. Paevere küla 21 24 57 60 18. Paiküla küla 13 11 25 24 19. Sauvere küla 40 42 87 86 20. Sõmera küla 15 16 35 31 21. Ulje küla 20 19 50 53 22. Vendise küla 13 13 25 26 23. Vennati küla 1 2 1 4 Võrreldes 1998. aastat 1994. aastaga on näha mõningast majapidamiste arvu kasvu, eriti Kärla alevikus ja Kõrkkülas. Samas on üldiselt rahvaarv külades vähenenud, v.a. Kõrkküla, Karida ja Vennati külas. Maa-asustuse vähenemine on Eestis üleüldine protsess ja puudutab samamoodi ka Kärla valda. Eriti võib täheldada inimeste, eriti noorte lahkumist ja seega rahvastiku vananemist valla äärealadel. Külade hääbumist üldiselt märgata ei ole. Kiiresti arenev ja peamiselt noorte peredega on asustatud Kuuse küla, kus asub üks Kihelkonna metskonna keskustest. Ilmselt on tekkinud ja veelgi süvenemas asustuse sesoonsus, kui suveperioodil kasvab valla elanikkond suvemajade elanike arvel. Valla territooriumil on väga vähe mahajäetud hooneid. Müügiks pakutavad majad või kinnistud leiavad kiiresti uue omaniku, kas alaliseks elamiseks või suvemajaks. Põhjuseks on ilmselt Saaremaa kui suvituspiirkonna populaarsus tervikuna. 4. Rahvastik Kärla vallas elab alaliselt 1531 inimest (1.jaanuari 1999 seisuga), neist kohalolevaid (faktilisi) elanikke on 1501. Kärla valla territooriumil asub kaks riiklikku hooldekodu, milles elab 466 elanikku. Rahvaarvu dünaamika Aasta Alalised elanikud Koos hooldekodudega 1994 1544 2046 1995 1559 2028 1996 1548 2006 1997 1557 2038 1998 1531 1997 Valla rahvaarv on olnud suhteliselt kõikuv, püsides keskmiselt 1550 inimese ringis. Viimasel aastal on tekkinud aga tugev vähenemine, mille jätkumise või stabiliseerumise kohta toovad selgust järgnevad aastad.

Prognoos: Tulevikus valla rahvaarv tõenäoliselt kahaneb, kuna sündivus on langenud ja rahvastik vananeb. Samuti lahkuvad noored, kuna linnas avanevad neil paremad võimalused. Ilmselt suureneb valla rahvaarv aga suveperioodil suvemajade elanike arvel. Soolis-vanuseline koosseis Vallas elab faktiliselt 1501 inimest (1. jaanuari 1999. a seisuga), neist mehi 725 (48,3%) ja naisi 776 (51,7%). Valla territooriumil asuvates hooldekodudes elab 306 meest ja 157 naist. Lapsi (0–17) on 377 (24,6%), tööealisi (18–56/61) on 838 (54,8%) ja pensionäre (57/62–) on 316 (20,6%). Vallas on Saaremaa lõikes suhteliselt suur tööealiste elanike osakaal.

Rahvusstruktuur Rahvastik on rahvuslikult väga homogeenne – 98,6% elanikest on eestlased. Veel on vallas esindatud vene, ukraina, soome ja saksa rahvus. Haridus Kärla vallas on algharidusega 562 inimest, neist 349 on oma koolitee lõpetanud ja 213 õpib edasi. Põhiharidusega on 166, kellest 41 õpib edasi kutsekoolides ja tehnikumides. Keskharidusega on 209 inimest, kellest 15 jätkab hariduse omandamist. Keskeriharidusega on 412 ja kõrgharidusega 61 vallaelanikku. Eelkooliealisi elanikke on 119. Kokku õpib hetkel 279 valla inimest – 213 põhikoolis, 18 keskkoolis, 16 kutsekoolis ja 9 kõrgkoolis. Neist Kärlal omandab haridust 199, Kuressaares 49, Tallinnas 20, Valjalas 5, Tartus 2 ja mujal 4 inimest. Hõive Kokku töötab vallas 670 inimest, neist 597 palgatööl, 29 oma talus, 5 oma ettevõttes, 38 oma abimajapidamises ja 1 vabakutselisena. Väljaspool valda töötab 126 inimest. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid tööealisi elanikke on 469, sh töötuid 58. Ränded Valla keskse asendi ja Kuressaare linna läheduse tõttu käivad paljud vallaelanikud tööl naaberomavalitsustes. Tööalane pendelränne haaras 1998. aastal 126 inimest, kellest 47 käis tööl Kuressaare linnas. Lisaks käivad Kuressaare linna koolides 49 inimest, kellest enamus sõidab iga päev vallast linna. Väljastpoolt käib vallas tööl ca 120 inimest, enamus Kogula ja Sõmera hooldekodus. Rändestatistika ei kajasta olukorda täpselt, kuna sisse on arvatud ka hooldekodude elanike ränded, kelle rändekäitumine pole iseseisev. 1998. aastal vähenes rahvastik rände kaudu 15 inimese võrra. Maakonda lahkus 24 ning mujale Eestisse samuti 24 inimest. Sisse rändas samal ajal 33 inimest, maakonnast 20 ja mujalt 13. Iive Aasta Sünnid Surmad Loomulik iive 1995 21 16 5 1996 11 19 –7 1997 18 16 2 1998 8 12 –4 Sündivus vallas on väga kõikuv, ebapüsivust põhjustab ilmselt suhteliselt väike rahvaarv. 5. Maakasutus Kärla valla kogupindalast (21 773 ha) moodustavad – metsad 62% (13 335 ha), millest 1190 ha on põline riigimets, – haritav maa 16% (3600 ha), – looduslik rohumaa 18% (3942 ha), – ülejäänu on õue- ja muu maa. 6. Loodusvarad Valla territooriumil leidub lubjakivi, liiva, savi, kruusa, ravimuda (Mullutu laht), turvast. Karjäär Põhimaavara Kaasnev maavara Pindala (ha) Aktiivne tarbevaru (tuh m³) Aktiivne reservvaru (tuh m³) Prognoosvaru (tuh m³) Ooremaa ehituskruus ehitusliiv 38,96 261 716 134 Kärla ehitusliiv 26,25 5 632 Kogula ehituslubjakivi 83,3 1719 5346 Kaarmise puisteliiv 1000 Valla territooriumil asub ka perspektiivne Kasesoo turbamaardla (115,49 ha), kus maavaraks on vähe- ja hästilagunenud turvas (aktiivne reservaru 330 tuh t), kaasnevaks maavaraks on järvelubi (prognoosvaru 428 000 m³). Metsavarad Põlise riigimetsamaa mahaarvutamisel metsamaast on metsamaa pindala vallas 12 170 ha. Kui aastaseks juurdekasvuks 1 ha kohta võtta 2 tm, on valla lubatud aastaseks raiemahuks 24 340 tm. 1997. a raiusid omanikud ja õigustatud subjektid aastas 4435 tm, seega on raiepotentsiaal üle viie korra suurem. Levinumad on männikud (~50%), kuusikud (~20%) ja kaasikud (~20%), levinud on ka kinnikasvanud puisniidud. Kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi domineerivad vallas mustika ja pohla, sinilille, pohla-sinilille ning naadi kasvukohatüübid. Põhjavesi Põhjaveehorisont toitub valla lääne- ja põhjaosas asuvalt Saaremaa keskkõrgustikult. Kärla valla ühiskaevud toituvad siluri veehorisondi ülemisest veerikkamast osast, üksiktarbijate puur- ja salvkaevud toituvad põhjaveest ning osaliselt pinnaseveest. 7. Looduskaitse Kärla valla looduskaitsealused territooriumid ja üksikobjektid: Territoorium/objekt Asukoht Kärla park Kärla Jõempa kurisud Jõempa–Kandla lähedal Merikotka pesitsusala Kogula peakraavi ja Pühajõe suudme vahelisel alal Nõmpa pappel Nõmpa küla Sassi tamm Paiküla Karujärve pooppuu Kärla–Karujärve maantee ääres Tuiu haab Kandla I küla Perspektiivne kaitseala on Kandle maastikukaitseala. 8. Keskkonnakaitse Potentsiaalsed punktreostuse allikad Väetisehoidlad – endine väetisehoidla Kogula–Mõnnuste maantee ääres Niida–Kasesoo maaparandusehitise läänepiiril; – väetisehoidja Sauvere töökoja juures. Ühislaudad Sõnnikureostust võib esineda järgmistes lautades: Mõnnuste lehmalaut, Kirikuküla lehmalaut (paikneb alvaril), Kogula lehmalaut, Sauvere keskuse lehmalaut, Jõempa lehmalaut. Kirikuküla seafarmis esineb lägareostust. Lautade juures paiknevad silohoidlad, mis on ohtlikud orgaanilise reostuse seisukohalt. Loomade matmispaigad Valla territooriumil on kaks loomade matmispaika: Paiküla lõunapiiril (suletud) ja Kärla–Anijala maanteest 300 m põhjapool. Prügimäed Vallas on üks töötav prügimägi – Paevere prügila Mõnnuste külas Kuressaare–Kihelkonna mnt ääres, mis paikneb alvaril ja on põhjavee reostuskaitstuselt kaitsmata alal. Reoveepuhastid Vallas on kolm reoveepuhastit: Kärlas, Sõmeral ja «Estagari» tsehhis (vt Vesi). Tamponeerimata puurkaevud Paiknevad tegutsemise lõpetanud farmide juures. Kuna seal tootmistegevust ei toimu, on ka reostusoht väiksem. Kütusehoidlad ja bensiinijaamad 1994. a seisuga oli vallas 14 kütusehoidlat, ohtlikumad neist olid Estagari, Dejevo sõjaväeosa ja Oriküla sideväeosa kütusehoidla. Tänaseks päevaks on kütusehoidlaid Kärla vallas kaks – Kärla bensiinijaam ja «Estagari» masuudihoidla. Katlamajad Vallas on viis kivisöe baasil ja üks masuudi baasil töötavat katlamaja (vt Energia- ja soojamajandus). Vesi Põhja- ja pinnavesi Põhjavesi on valla põhja-, lääne- ja lõunaosas hüdrogeoloogiliselt suhteliselt kaitstud. Tihedalt asustatud kesk- ja idaosas aga valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Tänu ekstensiivsele põllumajandusele ei esine pindalalist põhjavee reostumist. Kärla valla ühiskaevude vesi vastab keemiliselt koostiselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Ebameeldivust võib tekitada kohatine kõrge rauaühendite sisaldus. 1994. a andmetel oli 10 üksiktarbijate kaevudest reostunud ja halva kvaliteediga 25 (põhjuseks lämmastikuühendid). Reostuse põhjustajaks võib pidada ebasanitaarset ümbrust (kuivkäimlate lekkimine, läheduses laut või sõnnikuhunnik), õhukese pinnakattega alade «niisutamist» sealägaga või sõnnikupatareide ladustamist sinna. Põhjaveele kujutavad suuremat või väiksemat ohtu kõik eespool nimetatud potentsiaalsed punktreostusallikad. Siiani mõjutab Estagaris toimunud kütuseleke Mõnnuste küla põhjaosa kaevuvett. Pinnaveekogudest on kõige suurema koormuse all Kärla jõgi. Reoveepuhastus Kärla vallas on kolm reoveepuhastusseadet: – Kärla aleviku bioloogiline puhasti, mis ei tööta efektiivselt ja vajaks rekonstrueerimist. Kärla reoveepuhastiga on ühendatud kolm paljukorterilist elamut ja kõik administratiivhooned. Edaspidi oleks vaja kanaliseerida kogu alevik. Puhasti paikneb põhjavee reostuskaitstuselt kaitstud alal; – Sõmera reoveepuhasti rekonstrueeriti 1996. a. Puhastiga on ühendatud Sõmera hooldekodu ravikorpused ja administratiivhooned ning paljukorterilistes majades elavad elanikud. Vaja oleks kanaliseerida Metsa tänava eramute piirkond. Puhasti paikneb põhjavee reostuskaitstuselt kaitsmata alal; – Estagari bioloogiline rõngaspuhasti. Probleemiks on agari pleegitusvesi, mis läbib väheefektiivse ja ülekoormatud klooripüüdja. Puhastusseade paikneb alvaril, mis on põhjavee reostuskaitstuselt täiesti kaitsmata. Õhk Õhureostusprobleeme vallas ei esine. Potentsiaalsed õhureostusallikad on katlamajad. Pinnasereostus Pinnasereostuse potentsiaalsed allikad on kütusehoidlad. 1969. a toimus avarii Estagari kütusehoidlas, kus kütus imbus pinnasesse ja reostas ka põhjavett. Dejevo sõjaväeosa ümbruses on 300 m2 suurusel alal õlilaigud, kus on 174 m3 (u 31 t) kütusega läbiimbunud liiva-kruusa. Oriküla sideväeosa alal on 800 m2 (u 1 500 t) saastunud pinnast. Õhukaitseväeosa maa-aluses kütuselaos on reostunud pinnast 120 m3 (u 310 t). Orikülas on nimetatud reostused eriti ohtlikud, kuna seal pinnakate praktiliselt puudub. Tänaseks päevaks on need reostatud pinnased kas kohapeal komposteeritud või veetud Kuressaare komposteerimisväljakutele. Prügimajandus Prügi kogub vallas munitsipaalettevõte AS Termer ja Sõmera asulas Sõmera hooldekodu. Prügi veetakse Paevere prügilasse, mis paikneb alvaril ja on põhjavee reostuskaitstuselt kaitsmata alal. Vallas ei toimu jäätmete sorteerimist ja töötlust. Olemas on konteinerid klaas- ja plastpudelite ning vanade patareide kogumiseks. Jäätmed kuuluvad enamuses olmejäätmete klassi. Asutused käitlevad oma ohtlikke jäätmeid iseseisvalt. Elanikonnalt kogutakse ohtlikke jäätmeid keskkonnaameti poolt tellitud autoga üks kord aastas. Vallal puudub jäätmekäitluseeskiri ja prügimajanduse arengukava. 9. Muinsuskaitse Kärla valla muinsuskaitseobjektid: Objekt Asukoht Kiviaja asulakoht Hirmuste küla Linnus «Lihulinn» Kandla küla Kivikalme «Kalmumägi» Karida küla Kivikalme «Kalmunurk» Karida küla Kivikalme Kogula küla Kultusekivi «Hallikivi» Kogula küla Kabeliase Kõrkküla küla Kärla kirikuaed Kärla alevik Kivikalme Paiküla küla Kivikalme «Paiküla kalmumännik» Paiküla küla Kivikalme Sauvere küla 10. Infrastruktuurid Energia- ja soojamajandus Kärla aleviku paljukorterilised elamud ja kõik administratiivhooned on tsentraalküttel. Sooja vee andmine on lahendatud igasse korterisse või hoonesse paigaldatud elektriboileritega. Valla munitsipaalasutusel AS Termeril on katlamajad Kärlal ja Sõmeral, mis töötavad kivisöe baasil. Kuni 1999. aastani töötas Kärla katlamaja puiduhakkel, kuid seoses Kuressaares uue puiduhakkel töötava katlamaja käikuandmisega kadus tooraine. Katlamajad on ka Sõmera hooldekodul (kivisöel töötav), AS Estagaril (masuudil töötav) ja Kogula hooldekodul (kivisöel töötav). Elanikonnale müüvad soojust ainult AS Termeri katlamajad. AS Termeri katlamajade aastane maht on 8500 MWh. Elektrikütet kasutatakse peale sooja vee tootmise veel spordihallis. Alternatiivenergiat ei kasutata. Potentsiaali oleks tuuleenergiale endises Dejevo sõjaväeosas. Veemajandus ja kanalisatsioon 1994. a andmetel oli Kärla valla asutustel ekspluatatsioonis 26 kaevu. Enamus ühiskasutuses olevatest puurkaevudest (20 tk) asuvad pumbamajas või kaanega kaetud šahtis (3 tk). Kõik asutuste kaevud toituvad Maasi–Sauvere veehorisondist ja nende tootlikkus kõigub suurtes piirides: 0,04 (Sauvere töökoda) kuni 16,5 (Sõmera asula) l/s. Vesi on üldiselt puhas ja vastab joogiveele kehtestatud nõuetele. Ebameeldivust võib tekitada rauaühendite kohatine kõrgenenud sisaldus. Veetrasside kogupikkus ca 5 km. Kanalisatsioonitrasside kogupikkus ca 4,5 km. Elanikkonnast on vee- ja kanalisatsioonivõrku ühendatud Kärla paljukorterilised elamud ja mõned eramud ning Sõmera paljukorterilised elamud ning üksikud eramud. Üksiktarbijate kaevusid on umbes 380, mis toituvad siluri põhjaveehorisondi ülemisest veerikkamast osast. Suur osa vee- ja kanalisatsioonitorustikust on amortiseerunud. Vaja oleks välja ehitada kogu alevikku hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Eramute kogumiskaevude tühjendamist saab tellida AS Termerist. Teed ja transport Kärla valla teedevõrgu kogupikkus on ca 60 km riigiteid ja 118 km vallateid, sh mustkattega – 7,0 km kruuskattega – 84 km parendatud pinnasteid – 16 km pinnasteid – 11 km. Sildu ja viadukte on kokku 25. Valda läbib 8 maakondlikku teed: Kuressaare–Kihelkonna–Veere, Randvere–Mustjala–Tagaranna, Üru–Pidula, Kärla–Karujärve, Sõmera–Kärla–Uduvere, Käesla–Viidu–Karala, Tehumardi–Kogula, Kaarma–Sauvere. Lisaks sellele jäävad täielikult valla territooriumile Kärla–Sauvere, Karida–Kärla, Kärla–Mõnnuste–Kihelkonna mnt, Hirmuste–Käesla bussiliinid. Vallasisene bussiliiklus on korraldatud õppeperioodil. Käigus on kaks bussiliini – Kõrkküla–Käesla–Ulje–Kogula–Kuuse–Kärla ja Sauvere–Nõmpa–Kandla–Jõempa–Kärla. Bussid on käigus tööpäevadel kaks korda päevas. Kuressaarde väljub Kärlalt buss 7 korda päevas. Otseühendus on Kihelkonna vallakeskusega. Halb on bussiliiklus Sauvere ja Kuressaare vahel. Kärla–Sauvere vahel on 1999. a sügisest bussiliin Mustjala–Sauvere–Kärla–Lümanda–Läätsa. Kärla–Kõrkküla–Käesla vahel puudub pärast kooliperioodi bussiliiklus. Tänavavalgustus Tänavavalgustus on Kärlal ja Sõmeral. Elekter Elektrivõrkude süsteem kuulub Saarte Elektrivõrkudele. Vallale kuuluvad vaid tänavavalgustusliinid. Side Telefonside on Kärla vallas hea. Tänaseks päevaks on täidetud Kärla valla telefonside arengukava aastateks 1997– 2000 ning kõik soovijad on ühendatud telefonivõrku. Jätkub telefonside digitaliseerimine. Interneti-ühendus on olemas Kärla põhikoolil (sissehelistamisega). Kavas on Interneti püsiühenduse sisseviimine kooli, raamatukokku, vallavalitsusse. Kogu valla territoorium on kaetud EMT ja Radiolinja mobiilside levikualaga. Väljastatud on luba Q-GSM masti püstitamiseks. Vallas on oma postkontor. Post jõuab Kärlale kell 10.30. Pärastlõunaks on post laiali veetud küladesse. Kärlalt Tallinna jõuab kiri kahe päevaga. Heakord ja haljastus Kärlal hooldab parki (4,4 ha) ja haljasalasid (ca 2 ha) üks haljastustöötaja. Kirik hooldab oma haljasalasid ise. Samuti hooldab Sõmera hooldekodu oma haljastust ise. Nii Kärla surnuaeda (1,28 ha) kui ka Mõnnuste surnuaeda (1,4 ha) hooldab kumbagi üks inimene. Teede korrashoiu (lumekoristus, langenud puud) eest kannab hoolt POÜ Kärla. Elamumajandus Elamuehituseks ei ole vallas välja kujunenud prioriteetset piirkonda. Ehitatakse kogu valla territooriumil. Vallas ei kehti enam RPI Eesti Maaehitusprojektis koostatud Saare maakonna Kärla aleviku generaalplaan (1991). Kuna planeering on vananenud, arutatakse kõik planeeringualased küsimused (suured ehitusobjektid, tootmishooned, jne) eraldi läbi volikogus või vallavalitsuses. 11. Majandusstruktuur Hõive Vallas tegutseb kokku 23 ettevõtet, oluline tööandja on ka vallavalitsus. Väga tähtis roll valla tööandjana on riiklikul sektoril, kuna valla territooriumil asuvad kaks riiklikult finantseeritavat hooldekodu – Kogula ja Sõmera, kus töötab vastavalt 26 ja 100 valla elanikku. Lisaks annab riiklikest asutustest tööd Kihelkonna metskond – seitse inimest ja Kärla sidejaoskond – viis inimest. Kärla Vallavalitsus annab tööd kokku 74 inimesele, sh kooliõpetajad, muusikakooli õpetajad, lasteaiakasvatajad, vallavalitsuse ametnikud jt. Erasektorist on tähtsaimad tööandjad AS Estagar (37 töötajat), Kärla Põllumajandusühistu (15) ja AS Tansar (12). Valla hõive on omapärane, kus väga suure osa annab riiklik sektor, mille tõttu on vallas stabiilsus majanduslike vapustuste suhtes suurem. Tööealisi elanikke (18–56/61) on 838 ehk 54,8% valla elanikest. Kokku töötab vallas 670 inimest, neist 597 palgatööl, 29 oma talus, 5 oma ettevõttes, 38 oma abimajapidamises ja 1 vabakutselisena. Väljaspool valda töötab 126 inimest. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid tööealisi elanikke on 469, sh töötuid 58. Tööpuuduse protsent hetkel (aug 1999) on 8,6. Ettevõtlus Kärla valla ettevõtlus on mitmekesine. Positiivne on see, et kasutatakse hästi ära valla mitmekesist loodusvarade potentsiaali – mets, dolomiit, kruus, pilliroog. Problemaatiline on aga see, et ettevõtluse areng on viimastel aastatel takerdunud – pole tekkinud uusi ettevõtteid. Arvestades valla loodusvarasid on võimalik puidutööstuse areng. Samuti võiks enam areneda teenindus ja eriti turismimajandus. Mitmed valla ettevõtted tegutsevad tooraine varumise ja selle esmase töötlemisega. Tegeldakse puidu varumise ja töötlemisega (Kihelkonna metskond, OÜ Kipu). Samuti tegeldakse katuseroo varumise ja katuste ehitamisega (AS Tansar) ning dolomiidi kaevandamise ja töötlemisega (AS Saaremaa Kivitööstus). Tootmisettevõtetest on tähtsaim AS Estagar, mis tegeleb kondiitritoodete tooraine ja maitseainete tootmisega. Puidutöötlemisettevõtetest asuvad vallas OÜ Paadla Pesa, mis valmistab palkmaju ja OÜ Elona Puit, mis valmistab puidust suveniire. Teenindusettevõtetest asuvad vallas maamõõduteenust pakkuv OÜ Gromaticus. Kaubandusega tegelevad OÜ Helery, OÜ Lükit, Saaremaa Tarbijate Ühistu ja OÜ Sõmera Kaubandus. Toitlustuse ja majutusega tegelevad OÜ Gelom, OÜ Kipu. Meelelahutusüritusi korraldab OÜ Paadla Viljaait. Kärla alevikus asub ka AS Sar-Bens´i bensiinijaam. Kauplused asuvad Kärla alevikus, Sõmera asulas, Kõrkküla ja Sauvere külas. Valla äärealasid teenindab kauplusbuss. Põllumajandusettevõtetest töötavad hetkel OÜ Ääre – seakasvatus ja Kärla Põllumajandusühistu – piimakarjakasvatus. Eksisteerib ka kaks tootmistalu, kes tegelevad piimakarjakasvatusega. Ülejäänud põllumajandustootmine tuleks klassifitseerida kui elanike abimajapidamised. Valla teenindamisega tegeleb AS Termer, kelle vastutusel on sooja- ja veemajandus, prügimajandus, valla teede korrashoid ja karjääride haldamine. 12. Kultuur Klubid Kärla vallas on neli klubihoonet – Sauvere, Kõrkküla, Sõmera ja Kärla. Kasutuses on neist kaks viimast: Sõmera klubi kuulub Sõmera hooldekodule ja Kärla klubi haldab vallavalitsus. Raamatukogu Kärla valla raamatukogu asub Kärla alevikus. Raamatukogu on samuti olemas Kärla põhikoolil. Seltsitegevus Seltsidest on registreeritud Käesla Maanaiste Selts, asutatud 1996. a. Taidlusringidest tegutsevad Kärla koguduse naiskoor ja segaansambel Ü. Vallaste juhendamisel. Samuti valla segarahvatantsurühm «Tõmba, Jüri» (asutatud 1994) ja naistantsurühm (asutatud 1996, juhendaja V. Varilepp). Tegutseb kapell «Kärla» (asutatud 1976, juhendaja A. Levisto). Taidlusringe tegutseb ka Kärla Põhikooli juures. Ringid tegutsevad oktoobrist maini. Seltsilise tegevusena toimuvad regulaarselt mälumängud. Üritused Aastas toimub kolm suurt kontserti Sõmera klubihoones: vabariigi aastapäeva kontsert, taidlejate kevadkontsert ja koolilaste kevadkontsert. Traditsiooniline on valla jaanituli, kus toimub Rammumehe valimine, ja Kärla valla lipupäev, mis toimub iga aasta 6. detsembril. Põhikoolis on suurürituseks perepäev, kus osalevad paljud valla elanikud. Sport Kärla alevikus asub suur kaasaegne spordihoone, mis valmis 1998. a. Spordihoones tegutsevad mitmed treeningrühmad. Plaanis on spordikompleksi edasiarendamine välisväljakute ja staadioni näol. Spordiüritustest toimuvad koos ümbruskonna valdadega Viidumäe mängud. Vaba aja veetmine Vaba aja veetmine ja kultuuriürituste külastamine pole probleem, kuna Kuressaare linn asub lähedal ja ühendus sellega on hea. Kontserte ja etendusi toimub aastaringselt, peamiselt on kavas lasteetendused. Noorte vaba aja veetmise võimalustena on olemas diskod Lia baaris Kärlal, seda nädalavahetustel. Söögikohtadena on vallas Kärla spordihalli söökla, Lia baar Kärlal, Paadla viljaait, Kase puhkeküla ja Karujärve kämping. Ööbida saab Kärla vallas Kase puhkekülas, Karujärve kämpingus, Männi turismitalus, Enriku puhkemajas, Kärla kiriku pastoraadihoones. 13. Haridus Kärla põhikool Kärla põhikool asub Kärla alevikus. Koolihoone vanem osa on ehitatud aastal 1912 ja uuem osa 1973. a. Koolis õpib 211 õpilast üheksas klassikomplektis. Koolis töötab 16 õpetajat. Valla lapsi veavad kooli koolibussid. Kärla kooli peamised tegevussuunad lähiaastatel on: – uue tunnijaotusplaani koostamine; – uue õppekava koostamine; – kooli ainekavade koostamine; – kooli ruumilise jaotuse ümberplaneerimine; – infotehnoloogia juurutamine kooliellu. Prognoos: Õppeaastal 2002/2003 suureneb Kärla põhikooli õpilaste arv 235-ni. Järgnevatel aastatel hakkab arv langema, kuna kooli hakkavad lõpetama ärkamisaja aastakäikude lapsed, kus õpilaste arv ületab kooli alustavate õpilaste arvu ligi kahekordselt. Õpilaste arv põhikoolis jääb 200 ringi. Kärla lasteaed Kärla lasteaed asub Kärla alevikus. Lasteaia hoone valmis 1977. a ja oli projekteeritud neljale rühmale. Lasteaias käis 1. mai 1999. a seisuga 66 last. 1. septembril 1999. a avatakse neli lasteaiarühma. Lasteaias töötab 15 töötajat, neist seitse pedagoogi-kasvatajat ja kolm kasvataja-abi. Prognoos: 1. septembril 1999. a tuleb lasteaeda 63 last. Laste arv vallas väheneb. Ilmselt väheneb rühmade arv lasteaias. Samuti vabaneb osa ruume, mida võiks kasutada teisel otstarbel. 14. Sotsiaalhoolekanne Vallavalitsus pakub abivajajatele järgmisi sotsiaalteenuseid: koduhooldus, sotsiaalnõustamine, sotsiaaltoetused, eestkoste korraldamine, inva- ja abivahendite vahendamine, abi küttepuude muretsemisel, abi eluaseme korrashoiuga seotud probleemide lahendamisel, hooldusasutusse suunatava vanuri abistamine, hädaabitööde korraldamine. Makstakse sotsiaaltoetusi, neist riiklikud on toimetulekutoetus, täiendav toetus, telefonikompensatsioon, transpordikulude kompensatsioon. Valla eelarvest makstavad toetused on imikupaki toetus, koolitoidu maksumuse kompenseerimine, toetus hoolduskulude katteks ja toetus lasteaialaste toidukulude katteks. 1998. a said toetusi kokku 162 valla elanikku. Kärla vallas on üks sotsiaalhooldustöötaja. Avahooldusteenust vajab vallas üheksa vanurit, keda käiakse aeg-ajalt kodus hooldamas – tuuakse koju toiduaineid ja ravimeid, koristatakse, tuuakse tuppa kütet ja vett, abistatakse asjaajamisel. 15. Tervishoid Kärla alevikus asub dr Merle Ansperi perearstikabinet. Perearst töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ja tema palgal on lastearst ning kaks medõde. Perearst teenindab ka Kärla põhikooli õpilasi (profülaktiline töö, abi traumade korral). Paadlas on velskri vastuvõtt kolm korda nädalas. Hambaravi eraarst käib neli korda kuus. Perearstikabinetti pöördus 1998. a 5283 patsienti (2248 last), neist 713 inimesele tehti koduvisiit. Keskmiselt külastas iga inimene arsti 2,76 korral aastas. Kroonilistest haigustest põetakse kõige enam südame-veresoonkonna haigusi ja ägedatest haigustest hingamiselundite haigusi. Traumasid oli 144, neist lastel 50. 16. Korrakaitse Kärla vallas töötab konstaabel, kelle tegutsemispiirkonda kuulub lisaks Kärla vallale ka Kuressaare vald. Võrreldes teiste Saare maakonna valdadega on kuritegevuse tase vallas suhteliselt kõrge. Enamus toimepandud kuritegusid on salajased vargused, järgnevad kaklused ja huligaanitsemine. Suvekuudel toimub palju kuritegusid Karujärve kämpingus (vargused). Kuritegevuse vähendamiseks on vallavalitsus rakendanud öise alkoholimüügi keelu, mis kehtib kella 24.00–6.00. Vallas on palju illegaalse alkoholi müügipunkte, mida ei suudeta kontrolli alla võtta. Kuritegevuse liik 1995 1996 1997 1998 1999 I pa Kuritegusid 30 25 21 16 12 Avastatud 11 9 9 Avastamise % 52,3 56,3 75 Problemaatiline on alaealiste kuritegevus – Saare Politseiprefektuuri noorsoopolitseis on arvel 6 alaealist, neist kahele vabadusekaotuslik karistus katseajaga. 17. Reformid Omandi- ja maareform Hetkel on Saare Maakatastris registreeritud 212 füüsilise isiku kinnistut ja 21 juriidilise isiku kinnistut, mis on umbes kolmandik maareformi käigus moodustatavate kinnistute üldarvust. Maareformi kulgu takistab kõige enam inimeste maksujõuetus ja huvipuudus. Üks põhjustest on kahtlemata põllumajanduse madalseis. Haldusreform Saare maakonnas on haldusreform käivitunud ja esimesed omavalitsused ühinenud. Ilmselt lähiajal Kärla vald ühinemist ja piirimuutusi ei kavanda, kuna vald on tugeva keskusega ja selgete piiridega. Tulevikus on siiski võimalik ühinemine Kuressaare suunas (Kaarma vallaga). Planeeringud Vallal üldplaneeringut ei ole. Enam ei kehti ka Kärla alevikku ja Sõmera hooldekodu hõlmav «Kärla 1991», mis on koostatud PRI Eesti Maaehitusprojektis. Kuna antud planeering on vananenud, siis arutatakse kõik planeeringualased küsimused (suured ehitusobjektid, tootmishooned jne) eraldi läbi volikogus või vallavalitsuses. Kavas on valla üldplaneeringu koostamine. 18. Valla juhtimisstruktuur Kärla Vallavolikogu on 11-liikmeline. Volikogul on neli komisjoni: – revisjonikomisjon; – haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon; – sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; – eelarve ja majanduskomisjon. Kärla Vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kümme ametnikku.

19. Koostöö ja välissidemed Kärla vallal on sõprusvallad Soomes – Lemu ja Askaiste vald. Sõprus- ja koostööleping on alla kirjutatud 1998. a. Momendil toimuvad kaks koostööprojekti: a) õpilasvahetus Lemu ja Kärla kooli viiendate klasside vahel ja b) partnerlussuhted Askaiste valla vanadekodu ja Sõmera vanadekodu vahel. Järgmine suurem koostööprojekt on Kärla valla planeering, mille koostamist abistavad Lemu ja Askaiste vald. Kärla vald on Saaremaa Omavalitsuste Liidu liige, mille raames toimub koostöö teiste Saare maakonna valdadega. 20. Eelarved 1998–1999 Tulud Kulud 1998 1999 1997 1998 1999 Maksud Volikogu 37 997 59 795 72 800 Üksikisiku tulumaks 2 230 681 2 400 000 Valitsemine 1 476 062 1 329 905 1 589 000 Maamaks 515 621 420 000 Omavalitsusliit 15 000 Ressursimaks 100 000 Politsei 6716 4915 10 000 Segatulud Kantseleitasu 5085 Lasteaed 1 136 049 1 143 319 1 204 640 Põhikool 1 061 211 1 049 012 1 251 500 Tulu varadelt Muusikakool 252 345 240 853 247 760 Vallasvara müük 25 250 Veemaks 8697 Raamatukogu 122 265 138 443 141 100 Maavarad 51 149 Klubi 133 054 122 556 165 800 Renditasud 70 000 Kino 13 322 8183 14 000 Omanikutulu 5146 Usuasustused 12 000 12 000 Pärandvara 793 Piirkondlikud kultuuriüritused 13 063 5338 15 000 Muud kultuuriüritused 16 000 Finantstulud P. Süda stipendium 12 000 Pangaintressid 9403 Kooli söökla 377 500 Laekumised majandustegevusest Haridusasutuste omatulu 216 523 294 430 Sport 19 679 206 104 20 000 Kultuuriasutuste omatulu 7148 7000 Spordiinvesteeringud 301 124 4 983 593 Spordiasutuste omatulu 15 713 50 000 Spordibaasid 593 000 Laekumised majandustegevusest 8393 2000 Avaliku kasutamise tasu 490 Ambulatooriumi kommunaalkulud 18 143 13 144 22 400 Tasu mitmesuguste teenuste eest 17 868 5000 Vallaarst 6914 6623 6620 Laekumised teistelt omavalitsustelt 57 302 30 000 Sotsiaalhooldusabi 28 907 24 267 20 000 Laekumised sihtasutustelt 5813 5200 Sotsiaalteenused Sotsiaaltoetus 3048 3638 Kultuurkapitalilt 2000 27 727 10 000 Muudelt avalik-õiguslikelt asutustelt 1496 Vanadekodu 30 373 504 558 528 200 Toimetulekutoetus 487 598 Dotatsioon 2 438 000 2 845 000 Telefonitoetus 1486 M/k toetusfond 194 037 Transpordikulude hüvitus 25 632 Üldtüüpi hooldekodude toetus 478 100 453 200 Munitsipaalkoolide õpilaste sõidusoodustused 87 572 100 500 Teistele o/v-le (kohamaksud) 187 675 217 309 250 000 Elamumajandus 46 331 42 129 25 000 Toetused riigilt Tänavavalgustus 28 693 36 472 50 000 sh teede remont 123 000 Kalmistud 37 714 30 546 48 000 koolilaste toetus 34 000 Heakord 31 361 116 275 50 000 muusikakool 45 000 Vallateed 189 875 82 139 200 000 Autobuss 2428 Investeeringud 3 000 000 Sõjaväearvestus 10 800 Õpilasliin 127 363 171 705 180 000 Kultuuriministeerium 10 000 Statistikaamet – rahvaloendus 7200 Laenuintressid Toimetulekutoetus 487 599 sh lühiajaliselt laenult 10 802 Transpordikulude hüvitus 25 632 pikaajaliselt laenult (krediitiasut.) 56 105 Elekterside 1486 pikaajal. laenult (eraõig. asut.) 4292 pikaajal. laenult (rahandusmin) 8758 Lühiajaline laen krediidiasutustelt 500 000 Pikaajaline laen krediidiasutustelt 1 200 000 Laenud Pikaajaline laen eraõiguslikelt lühiajaline laen 500 000 krediidiasutustelt 343 340 pikaajaline laen (krediidiasut.) 598 340 pikaajaline laen (rahandusmin.) 35 970 Laenud, intressid kokku 53 542 136 185 Tulud kokku 12 530 007 7 132 730 Toetusfondi tagasimaks 183 900 Kulude katteks suunamata aasta Reservfond 150 000 alguse jääk 41 158 Kassatagavara 80 000 Kulud kokku 5 402 553 12 300 229 7 589 835 Tulude ülekaal kuludest 229 778 Kulude katteks suunamata 41 158 Kassatagavara aasta algjääk 80 000 II. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 1. Asend Geograafiliselt on Kärla vallal Saaremaal keskne asend. Vald on selgelt piiritletud ja tugeva keskusega (Kärla). 20 kilomeetri kaugusele jääb Kuressaare linn, millega on hea bussiühendus. Asendi omapäraks on otsese ühenduse puudumine merega. Valda katab tihe teedevõrk. Põhjarannikule süvasadama ehitamisel võib Kärla valda hakata läbima transiitliiklus. 2. Loodus ja keskkonnaseisund Valla maastik on Saaremaale tüüpiline, seega esteetiliselt nauditav. Eksisteerib kauneid loodusobjekte ning haruldasi ja õrnu kooslusi (alvarid, loopealsed) ning puhkemajandusliku väärtusega piirkondi (Karujärv). Loodusvaradest leidub kruusa, liiva, lubjakivi, turvast ja vähemal määral ravimuda; 60% territooriumist on kaetud metsaga. Põhjaveevarud on piisavad, kuid nõrgalt kaitstud. Hajareostust ei esine, pigem lähtub keskkonnareostus üksikutest punktreostusallikatest (laudad, katlamajad, endised sõjaväebaasid, prügila). Õhusaastatust ei esine, pinnasereostust leidub endistes sõjaveebaasides. Reostuse vähendamiseks ja ärahoidmiseks tuleb keskkonnanõuetele vastavalt välja ehitada vajalikud infrastruktuurid – reoveepuhasti, reovee- ja joogiveetrassid, katlamajad. 3. Rahvastik Rahvastiku vanusstruktuur on soodne – Kärla vallas on tööealiste % kogu rahvastikust suurim Saaremaal. Prognooside kohaselt jääb rahvaarv vallas lähiaastatel stabiilseks ning laste arv märkimisväärselt ei vähene. Vallas on olemas vajalik haritud personal (lasteaed, kool, hooldekodud). Tööpuudus ei ole suur. 4. Majanduskeskkond Valla mitmekesine majandusstruktuur on stabiilse majanduselu aluseks. Vallas on tugev riiklik sektor hooldekodude näol. Säilinud on põllumajandus. Elanikele on kättesaadavad esmased teenused. Transiitliikluse tekkimine vallas võib pakkuda võimalusi uute töökohtade loomiseks eelkõige kaubanduses ja teeninduses. Võimalik on turismi arendamine. 5. Sotsiaalne keskkond Vallas on tugev lasteaed ja põhikool, mis võimaldab anda nõuetele vastavat haridust. Sotsiaalhoolekannet toetab riiklike hooldekodude olemasolu, kust vajadusel saab vajalikke teenuseid tellida. Soodsad tingimused on spordiga tegelemiseks, kuna äsja valmis uus spordihall. Puuduvad vaid korralikud välisväljakud. Vallas käib aktiivne kultuurielu, tegutsevad mitmed ringid. Toimib perearstisüsteem. Päästeteenistus on hästi kättesaadav tänu Kuressaare lähedusele. Turvalisuse paremaks tagamiseks oleks vallas vaja luua konstaabli koht. 6. Infrastruktuurid Vallas on hea teedevõrk ja suhteliselt heas korras teed. Infrastruktuuride rekonstrueerimine ja korrastamine vajab ulatuslikke investeeringuid. Lähiaastatel tuleb lahendada reoveepuhasti, veetrasside ja katlamajade küsimused. Telefonside on tagatud kõigile soovijatelele, mobiilsidega on kaetud kogu valla territoorium. Puudub pidev Interneti-ühendus, kuid selle lahendamiseks on juba samme ette võetud. III. ARENGUVISIOONID 2015 JA 2006 2015 Aastaks 2015 on Kärla vald ühinenud naabervaldadega. Kärla valla territoorium on suure valla üks osa. Kärla alevik jääb oluliseks kohalikuks keskuseks, kus on kättesaadavad esmased teenused. Kärlale jääb kohalike küsimustega tegelev vallavalitsuse esindus. Oluliseks lüliks inimeste ja vallavalitsuse vahel saavad külavanemad. Kärla alevik jääb oluliseks haridus-, kultuuri- ja spordikeskuseks. Olemas on oma tugev põhikool, lasteaed, kultuurimaja, spordihall ning välisväljakud. Kärla valla territoorium on populaarne elamispiirkond. Kärla valla elanikkond on tihedalt seotud Kuressaare linnaga. Aktiviseerub elamuehitus Kuressaare lähedases piirkonnas. Majanduse aluseks on kohalikul toorainel põhinev väikeettevõtlus, loodussäästlik põllumajandus ning turism. Majandusstruktuuris muutuvad olulisemaks turismiga seotud valdkonnad: toitlustus, majutus jt teenindussfäärid. Kärla valla territoorium on oluline puhkepiirkond, kus on atraktiivsed vaba aja veetmise võimalused. Turism on keskkonnasõbralik ja kohalikke traditsioone arvestav. Tähtsuse säilitab riiklik sektor hooldekodude näol. Järgides keskkonnanõudeid on välja arendatud kõik infrastruktuurielemendid. Valda läbib oluline transiidikoridor, mis lähtub Saaremaa põhjaranniku süvasadamast. Likvideeritud on nii loodusele kui inimesele ohtlikud reostusobjektid. Kõikides eluvaldkondades võetakse arvesse keskkonnasäästlikke põhimõtteid. 2006 Kärla vald on säilitanud iseseisva omavalitsusüksuse staatuse. Valmistatakse ette ühinemist naaberomavalitsustega. Kärla vald on kompaktne, tugeva keskuse ja selgete piiridega. Vallas puuduvad mahajäänud kandid. Ääremaadel on keskusega hea ühendus. Valla tiheasustusalad oluliselt ei laiene, pigem areneb vallas hajaasustus ja taastatakse endisi talukohti. Kärla vallas on võimalik saada kvaliteetset põhiharidust kaasaegsetes tingimustes. Olemas on lastesõbralik lasteaed. Vallas käib aktiivne kultuurielu mitmete ringide ja üritustega. Vallas on head tingimused professionaalse kultuuri esitamiseks. Vallal on oma kultuuri- ja (või) spordiüritus, mille kaudu tutvustatakse valda ka väljaspool maakonda. Kärla valla elanikud tegelevad aktiivselt spordiga. Loodud on võimalused nii saalis kui väljas harjutamiseks. Vallas on turvaline elada; Kärlal on avatud konstaablipunkt. Kärla alevikus on nõuetekohase asukohaga perearstikeskus ja olemas hambaravikabinet. Elanikkonnale on tagatud sotsiaalteenused, millest mitmeid pakuvad riiklikud hooldekodud. Kärla vallas on mitmekesine majandusstruktuur, mis toetub kohalikule toorainele. Säilinud on põllumajandus. Kärla alevikus on korralik kaubanduskeskus. Oluline majandusharu on turism ja sellega seotud teenindusettevõtted. Tõstetakse esile olulisemaid vaatamisväärsusi nagu Karujärv ja Lihulinn. Seoses Saaremaa süvasadama rajamisega tunnevad ettevõtjad huvi investeerimisvõimaluste vastu vallas. Tiheasustusalade teed ja tänavad on mustkattega. Välja on arendatud Kärla – Sõmera vaheline jalakäijate- ja jalgrattatee. Kärla alevik ja Sõmera asula on pimedal ajal hästi valgustatud. Teedel on olemas vajalikud viidad. Kärla alevik ja Sõmera asula on ühendatud ühtsesse joogivee- ja kanalisatsioonivõrku, olemas on nõuetele vastav reoveepuhasti. Kärlal ja Sõmeral on lahendatud soojamajanduse probleemid; katlamajad töötavad kasutades maksimaalselt kohalikku toorainet. Lahendatud on prügimajandusega seotud probleemid ja likvideeritud potentsiaalsed punktreostusallikad. Kõikides eluvaldkondades võetakse arvesse keskkonnasäästlikke põhimõtteid. Vallas on olemas kaasaegsed infotehnoloogia võimalused. Interneti püsiühendus on koolis, vallamajas, raamatukogus. Igal valla elanikul on võimalik kasutada Internetti valla infokeskuses. IV. ARENGUPRIORITEEDID I. Ettevõtluse ja põllumajanduse edendamine II. Kaasaegse arstiabi pakkumine III. Sotsiaalhoolekande parem korraldamine IV. Kaasaegse hariduse pakkumine, spordi- ja kultuurielu aktiviseerimine V. Turismipotentsiaali ärakasutamine VI. Infrastruktuuride korrastamine VII. Valla teedevõrgu korrashoid ja transpordiühenduste parandamine VIII. Valla heakorra parandamine ning keskkonnaprobleemide lahendamine IX. Turvalise elukeskkonna pakkumine X. Omavalitsuse töö tõhustamine ja elanike kaasamine V. PRIORITEETSED TEGEVUSED I. Ettevõtluse ja põllumajanduse edendamine 1. Kärla valla üldplaneeringu koostamine 2. Investeeringute valda meelitamine 2.1. Kärla valla vabadest tootmispindadest ja ressurssidest andmebaasi loomine 2.2. Välja töötada selge investeeringute pingerida (loetelu) 2.3. Ettevõtjatele suunatud reklaami avaldamine 2.4. Valla kodulehel ettevõtlusalase info avaldamine 3. Ettevõtlusalase koolituse pakkumine 3.1. Saare maakonna koolitusvõimaluste tutvustamine 3.2. Ettevõtlusalaste materjalide muretsemine infokeskusesse 3.3. Turismialase koolituse organiseerimine 3.4. Ümber- ja täiendõppe soodustamine; 3.5. Informatsiooni levitamine alternatiivpõllumajanduse võimalustest 4. Ettevõtlike ja haritud noorte valda meelitamine 4.1. Soodustuste tegemine elamispinna muretsemisel 4.2. Atraktiivsete töökohtade loomine 5. Metsamajandusliku tegevuse arendamine vallas, metsaressursi parem ärakasutamine vallas. 5.1. Metsaühistu loomise võimalus II. Kaasaegse arstiabi pakkumine 6. Perearstikabinetile nõuetele vastava asukoha leidmine 7. Statsionaarse hambaravikabineti loomine 7.1. Ruumide leidmine 7.2. Hambaarsti leidmine 8. Kooli arstikabineti loomine 9. Apteegi (taas)loomine Kärlale III. Sotsiaalhoolekande parem korraldamine 10. Koduhooldussüsteemi korraldamine 10.1. Teenuse ostmine hooldekodudelt 11. Tööpuuduse minimiseerimine 11.1. Info levitamine olemasolevatest töökohtadest maakonnas IV. KAASAEGSE HARIDUSE PAKKUMINE, SPORDI- JA KULTUURIELU AKTIVISEERIMINE 12. Valla oma kultuuri- või spordiürituste organiseerimine 12.1. Ideekonkursi korraldamine 12.2. Raha taotlemine fondidest ürituste korraldamise toetamiseks 12.3. Tervislike eluviise propageerivate ürituste korraldamine ja tervisekasvatuse teostamine 12.4. Olemasolevate ürituste (motokross, …) kaasfinantseerimine 13. Koolihoonele kapitaalremondi tegemine 14. Lasteaia kapitaalremondi tegemine 15. Raamatukogust kaasaegse infokeskuse kujundamine 15.1. Interneti püsiühenduse loomine 15.2. Ruumide leidmine 15.3. Riist- ja tarkvara muretsemine 16. Kultuuri- ja spordi sihtasutuse loomine 17. Soome sõprusvaldadega kultuuri ja sõprussidemete loomine 18. Kultuuriasutuste olukorra hindamine ja prioriteetsete valimine 19. Spordihoone jõusaali ja majutuskohtade sisustamine 20. Välisväljakute rajamine V. TURISMIPOTENTSIAALI ÄRAKASUTAMINE 21. Turismi reguleerimine ja selle potentsiaali väljaselgitamine 21.1. Valla turismiarengukava koostamine 21.2. Turismialase infopäeva-seminari korraldamine 22. Valla reklaamimine 22.1. Voldiku koostamine ja avaldamine 22.2. Kodulehekülje koostamine 22.3. Infotahvlite paigaldamine tähtsamatele teedele 23. Vaatamisväärsuste parem eksponeerimine 23.1. Vaatamisväärsuste korrastamine; 23.2. Viitade paigaldamine; 24. Loodus- ja taluturismi propageerimine 24.1. Matkaradade väljatöötamine, ehitamine ja reklaamimine VI. INFRASTRUKTUURIDE KORRASTAMINE 25. Soojamajanduse renoveerimine 25.1. Soojamajanduse arengukava koostamine 25.2. Kohaliku tooraine kasutamisvõimaluste väljaselgitamine 26. Reoveepuhastusseadmete ja joogiveetrasside rekonstrueerimine 26.1. Veevärgi (kanalisatsiooni ja joogivee) arengukava koostamine 26.2. Konkurss parima võimaliku reoveepuhastussüsteemi väljaselgitamiseks ja ehitamiseks VII. VALLA TEEDEVÕRGU KORRASHOID JA TRANSPORDIÜHENDUSTE PARANDAMINE 27. Teede remont ja korrashoid 27.1. Teede remont 27.2. Viidamajanduse korrastamine 27.3. Tähistada valla piirid üldkasutatavatel teedel 27.4. Tänavavalgustuse arendamine 28. Tiheasustusaladel mustkattega teede ehitamine 28.1. Jõe ja Metsa tn ehitus 29. Jalakäijate- ja jalgrattateede tegemine Sõmera ja Kärla vahele 30. Püsiva bussiühenduse loomine Kärla ja kaugemate külade vahel 30.1. Sauvere ja Kärla vahele aastaringse bussiühenduse loomine VIII. VALLA HEAKORRA PARANDAMINE NING KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 31. Prügimajanduse korraldamine ja toimiva süsteemi loomine 31.1. Kärla valla jäätmemajanduskava koostamine 31.2. Konkurss jäätmekogumisettevõtetele 32. Endistele sõjaväebaasidele kasutuse leidmine ja seal keskkonnaohutuse tagamine 32.1. Oriküla sõjaväebaasi omandiküsimuse lahendamine 33. Iga-aastase valla heakorra konkursi läbiviimine 34. Kärla pargi korrastamine 35. Mahajäetud tamponeerimata puurkaevude ja teiste potentsiaalsete punktreostusallikate likvideerimine 35.1. Mahajäetud tamponeerimata puurkaevude likvideerimise toetamine 36. Kontrolli tõhustamine loodusvarade tarbimise üle 36.1. Keskkonna abiinspektori tegevuse toetamine IX. TURVALISEMA ELUKESKKONNA PAKKUMINE 37. Valla konstaabli koha loomine 37.1. Selgitustöö prefektuuris 37.2. Politseinikule elamispinna pakkumine 38. Konstaablipunkti rajamine 38.1. Ruumide leidmine konstaablipunktile 39. Kohaliku päästeteenistuse parem tehniline varustamine 39.1. Sõprusvaldadelt kasutatud päästetehnika muretsemine X. OMAVALITSUSE TÖÖ TÕHUSTAMINE JA ELANIKE KAASAMINE 40. Valla juhtide ja elanike vahelise suhtlemise parandamine 40.1. Ettevõtjate ja vallavalitsuse ümarlaua loomine 40.2. Toimiva külavanemate institutsiooni käivitamine 40.3. Elanikele nende õiguste pidev selgitamine ajalehes 41. Vallavalitsuse hoone remont VI. TEGEVUSKAVA 2000–2002 Tegevus Aeg Investeeringud aastate lõikes Rahaallikad Vastutaja 1999 2000 2001 2002 1. Kärla üldplaneeringu koostamine 2000–2001 100 000 100 000 eelarve, sõprusvallad volikogu 2. Kärla valla vabadest tootmispindadest ja ressurssidest andmebaasi loomine 2000 eelarve valitsus 3. Saare maakonna koolitusvõimaluste tutvustamine 1999–... sots. amet 4. Ettevõtlusalaste materjalide muretsemine 1999–... valitsus 5. Vallale vajalikele spetsialistidele elamispinna muretsemine 1999–... valitsus 6. Hoolekande teenuse ostmine hooldekodudelt 1999–... sots. amet 7. Info levitamine vabadest töökohtadest maakonnas 1999–... sots. amet 8. Valla kultuuri- või spordiürituse ideekonkursi korraldamine 1999 spordi- ja kultuurijuhid 9. Raha taotlemine ürituste korraldamiseks 1999–... fondid spordi- ja kultuurijuhid 10. Olemasolevate ürituste spondeerimine 1999–... eelarve valitsus 11. Koolihoone kapitaalremont 2001–… 100 000 5 200 000 4 500 000 RIP, eelarve valitsus 12. Raamatukogusse Interneti püsiühenduse loomine 2000 11 000 AEF, eelarve valitsus 13. Raamatukogu/ infokeskusele ruumide leidmine 2001 valitsus 14. Raamatukogusse teise töötaja töölevõtmine 2000 50 000 eelarve valitsus 15. Riist- ja tarkvara muretsemine 1999 16 000 AEF, eelarve valitsus 16. Kultuuri ja spordi sihtasutuse loomine 2001 100 000 eelarve s/a nõuk., valitsus 17. Kultuuriasutuste olukorra hindamine ja prioriteetsete valimine 2001 valitsus 18. Spordihoone jõusaali ja majutuskohtade sisustamine 2001–2002 100 000 100 000 eelarve, fondid spordijuht 19. Valla turismiarengukava koostamine 2000 valitsus 20. Valda tutvustava voldiku avaldamine 2000 10000 eelarve valitsus 21. Valla kodulehekülje koostamine 2000 10000 eelarve valitsus 22. Infotahvlite paigaldamine 2001 10 000 eelarve valitsus 23. Soojamajanduse renoveerimine sh soojamajanduse arengukava koostamine kohaliku tooraine kasutusvõimaluste väljaselgitamine 1999–... 95 000 100 000 100 000 100 000 Termer Termer 24. Veevärgi arengukava koostamine 2000 Termer Termer 25. Reoveepuhastusseadmete, kanalisatsioonitrasside ja joogiveetrasside rekonstrueerimise tasuvusuuring 2002 100 000 eelarve, sõprusvallad valitsus 26. Teede remont ja korrashoid, sh 1999–... 200 000 200 000 200 000 200 000 riik, eelarve valitsus viidamajanduse korrastamine 1999–... eelarve, riik valitsus tänavavalgustuse arendamine 2000–... 50 000 50 000 50 000 eelarve, riik valitsus Jõe ja Metsa tn ehitamine 2001–2002 100 000 100 000 riik, eelarve valitsus 27. Valla jäätmemajanduskava koostamine 2000 valitsus 28. Iga-aastase valla heakorrakonkursi korraldamine 1999–... 5000 5000 5000 5000 eelarve maa-amet 29. Keskkonna-abiinspektori tegevuse toetamine 1999–... eelarve valitsus 30. Sõprusvaldadelt kasutatud päästetehnika muretsemine 2002 sõprusvallad valitsus 31. Ettevõtjate ja vallavalitsuse ümarlaua loomine 1999–... 1000 eelarve, ettevõtjad eelarve, ettevõtjad 32. Külavanemate institutsiooni käivitamine 2000–... valitsus, volikogu 33. Vallavalitsuse remont 2001–2002 200 000 300 000 laen valitsus, volikogu Kasutatud materjalid Saare Maakonna Keskkonnaosakond. Kärla valla telefonside arengukava. Kärla valla veekaitseskeem, AS Maves, Tallinn 1994. Regionaalne areng ja vabaharidus, Avatud Hariduse Liit, Tartu 1996. Saare maakonna Kärla aleviku generaalplaan, RPI Eesti Maaehitusprojekt, Tallinn 1991. Saare maakonna maakonnaplaneering, Saare Maavalitsus, Kuressaare 1998. Saaremaa koguteos, 1934. Lisa «Kärla valla arengukava 2000–2002» juurde A. ARENGUKAVA ÕIGUSLIK ALUS Valla arengukava koostamise kohustus ja arengukava ülesanded on sätestatud mitmes Eesti Vabariigi seadusandlikus aktis. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahv 9 ütleb, et: Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla- ja linnaeelarve seaduses (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40), kus: paragrahv 8 sätestab, et laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse vaid arengukavas määratletud investeeringuteks; paragrahv 11 ütleb, et eelarve projekti koostab valla- või linnavalitsus arvestades arengukava. Kärla valla põhimääruse paragrahvi 41 kohaselt on arengukava valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade seisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalusega. Paragrahv 42 sätestab arengukava vastuvõtmise ja muutmise. B. SWOT-ANALÜÜS Infrastruktuurid tugevused nõrkused – korralik telefonside – kõik infrastruktuurikomponendid olemas – infrastruktuurid valla kontrolli all – käimas on elektriliinide renoveerimine – amortiseerunud reoveepuhastusseadmed, trassid – Kärla korterelamute küttesüsteemid (nii elektri- kui keskküte) – tagasi kivisöeküttele üleminek – elektri halb kvaliteet – post jõuab hilja kätte – raadiotelefonsidega Interneti-ühendus halb – ei saa sooritada pangatehinguid Interneti kaudu võimalused ohud – ühine reoveepuhasti Kärla, Sõmera ja Estagari baasil – joogivee- ja kanalisatsioonitrasside ühendamine ühtsesse võrku – Sõmerasse kahe katlamaja asemel üks korralik – kasutusele võtta biomassi-energia – Interneti-punktide loomine – Interneti-pangandus, lehtede lugemine jne – planeeringuga lahendada komplekselt kommunikatsioonivõrgud – teenindusettevõtte monopoolne olukord – keskkonnasõbraliku katlamaja ehitamine raskendatud tooraine puuduse tõttu (hakkepuit) – probleemid maaomanikega infrastruktuuride rajamisel Päästeteenistus, korrakaitse tugevused nõrkused – hea päästeteenistuse kättesaadavus (Kuressaarest, Kihelkonnalt) – valla päästeteenistuskava olemasolu – vabatahtlik tuletõrjekomando + Sõmera hooldekodu tuletõrje – 24–06 alkoholimüügikeeld – kiirabi kiire kättesaadavus – Kärlas kolm hüdranti – puudub valla konstaabel – politsei järelevalve, ennetava korrakaitse puudumine – kohaliku professionaalse päästeteenistuse puudumine – päästeteenistuse kohalejõudmine võtab aega võimalused ohud – konstaablipunkti avamine – oma konstaabli saamine valda – turvateenistuste abi kasutamine – informatsiooni olemasolu kuritegevuse (salaviinamüük) kohta – Karujärv + kolm baari tekitavad kuritegevust – salaviina müük vallas – noorte üle puudub järelevalve – baarides puudub kontroll – alaealised tarbivad alkoholi – olemasolevat infot ei saa politsei kasutada (avaldusi ei kirjutata) Ettevõtlus, põllumajandus tugevused nõrkused – palju vabu hooneid – Kuressaare lähedus – suured ja riiklikud tööandjad – mitmekesiste loodusressursside olemasolu – säilinud kaks põllumajandusühistut – (vabad) hooned amortiseerunud – talupidajate passiivsus – killustatud (spetsialiseerumata) talupidamine – «õpitud abitus» võimalused ohud – reklaamida vabu tootmispindu – süvasadama positiivne mõju valla majanduselu arenemisele – alternatiivne põllumajandus – metsade parem majandamine – spetsialiseerumine ja koostöö põllumajanduses – ettevõtluse arendamine kohapeal – sihtasutus, laenuühistu – töötuse kasv – vaba elamispinna puudus – riigi põllumajanduspoliitika – inimeste vähene ettevõtlikkus – toiduainetetööstuse monopolid – kvalifitseeritud tööjõu puudus Transport, teed tugevused nõrkused – hea teedevõrk – hea ühendus Kuressaarega – õpilastranspordi olemasolu – Kärla bensiinijaam – bussiühenduse puudumine Kärla ja kaugemate külade vahel suveperioodil (nt Sauverega) – õpilastranspordi sesoonsus – bussipargi vananemine – tiheasustusaladel kruusateed – veotransportteenuse puudumine – vandalism bussipaviljonide kallal võimalused ohud – Kuressaare–Kihelkonna mnt tähtsuse tõus süvasadama ehitamisel – Kuresaare–Kihelkonna mnt renoveerimine – riigi rahad (valla) teede renoveerimiseks – asulateedele tolmuvaba kõvakatte rajamine – Kooli tn väljaarendamine – tänavavalgustuse kaasajastamine – viidamajanduse kaasajastamine – eralennuväli Kogulas – purilennundus Kogulas – Kuresaare–Kihelkonna mnt ülekoormamine – õhusaaste, prügi teede ääres – liiklusohutuse kahanemine Valla haldamine, haldusreform tugevused nõrkused – tugev keskus, kompaktsus – geograafiline asend – Sõmera asula kohapealne toimetulek – ajalehe olemasolu – Sauvere (ja Paadla) ääremaastumine – Sõmera elanike passiivsus – spetsialistide tegevuse killustatus – vallavolikogu komisjonide vähene tegevus (eelarvekomisjon) – vallaelanike passiivsus valitsemisest osavõtmisel – info-, arutelupäevade puudumine võimalused ohud – ühinedes suurem eelarve – ühinemine Kuressaare ja Kaarmaga – ühinedes parem spetsialiste palgata – spetsialistide täienduskoolitus – ümarlaud valla ettevõtete juhtidega – valla kodulehekülg – Interneti-punktid üle valla – ühinemisel ääremaastumine – demokraatia vähenemine kohapeal, kui ühinetakse – ei suudeta spetsialiste palgata – info ei liigu Keskkond ja heakord tugevused nõrkused – üldine keskkonnaseisund hea – puuduvad väga ohtlikud punktreostusallikad – metsade rohkus – veekaitseskeemi olemasolu – Karujärve kontrollimatu «tarbimine» (skuutrid, vähipüük jne) – prügikastide vähesus – Kärla jõe äärsed reostusallikad – põhjavee reostuskaitstus tiheasustusaladel halb – pinnase- ja õhureostus Kärla sigalast – vanade tootmishoonete halb heakord – metsade ebakvaliteetne majandamine omanike poolt – puisniitude kinnikasvamine – Kärla jõgi orgaaniliselt reostunud – vanad sõjaväebaasid (esteetiline aspekt ja pinnasereostuse seisukohalt) võimalused ohud – maakonna keskkonnaosakonna suurem kontroll – maa tagastamine omanikele – ise valvavad oma maad – jäätmemajanduskava loomine – jäätmeveoteenuse ostmine maakonna prügifirmalt – pargi korrastamine – korralik heakorratöötaja ja tehnika – töötute kasutamine heakorratöödel – jäätmete sorteerimine – koostöö Kihelkonna vallaga Dejevo sõjaväeosa korrastamiseks – mahajäetud tamponeerimata kaevud – eraomanike vähesus – tagastatud metsade rüüsteraided – katlamajade õhureostus (tagasi söele) – kanalisatsiooni puudumine Jõe tn ääres – reostab Kärla jõge Turism tugevused nõrkused – Karujärv turismiobjektina – Lihulinn turismiobjektina – keskne asukoht Saaremaal – hea olemasolev teedevõrk – turismimarsruudid läbivad valda – mere puudumine – reklaami vähesus (puudumine) – viitade puudumine üldiselt ja turismiobjektidele – vaatamisväärsuste vähene eksponeerimine – reklaam ja korrashoid – mitmekesise, kvaliteetse teenuse puudumine turistile – konstaablipunkti puudumine – turismi sesoonsus võimalused ohud – mere puudumine – ürituste korraldamine Lihulinnas, Karujärvel – matkaradade ehitamine, ökoturism – reklaambrošüürid – suunatud (kontrollitud) turism – taluturismi arendamine – olemas talispordiks maastikud – ei kasutata ära soodsat asukohta – «metsik» turist – kallid hinnad Saaremaal – kuritegevus, konstaabli puudumine Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne tugevused nõrkused – arsti ja personali olemasolu – kaasaegne perearsti kabinet – hambaarsti kabineti olemasolu – Sõmera vanadekodu – info jõudmine vallavalitsusse ja toimiv sotsiaalhoolekanne – sotsiaalhoolekande hea koostöö kooliga – Paadlas velskri olemasolu – perearsti kabineti nõuetele mittevastav asukoht – kooli arstikabineti puudumine – hambaarsti puudumine (üks kord nädalas on vähe) – ressursi puudumine kaugemate külade koduhoolduseks – kaugemal elavad inimesed ei saa arstiabi kätte – apteegi puudumine – Sauveres velskri puudumine võimalused ohud – hooldekodudest hoolekandeteenuste ostmine – viidad perearstikeskusele, velskrile – apteegi puudumine – väljaspool tööaega puudub arstiabi (kiirabi ei taha teenindada) – puuduvad suunavad viidad arstile ja velskrile – palju kindlustamata inimesi Haridus, kultuur, sport tugevused nõrkused – üks tugev kool vallas – üks lasteaed – asutuste lähedus – spordihoone – kohaliku haritud kaadri olemasolu – suhteliselt suur järelkasv olemas – õpilasstranspordi olemasolu – koostöö valdkondade vahel – aktiivne ringitegevus – valla ajaleht (kõigile avatud) – kiriku olemasolu – pikk päev kaugemal elavatel lastel – samas valdkonnas omavaheline konkurents ja juhtimise killustatus – vahendite nappus spordihoone sisustamiseks – personali vanus – bussiliiklus dikteerib laste päevakava – vähe täiskasvanuid spordib – teatri- ja kontserdisaali puudumine – valla oma suur-, spordiürituse puudumine – Interneti-ühenduste vähesus – vähene seltsitegevus – oma kirikuõpetaja puudumine võimalused ohud – täiskasvanute (täiendus)koolitus – Sõmera klubi kasutuselevõtmine – valla suurürituse korraldamine – Interneti-ühenduste loomine fondide rahastamisel – pastoraadihoone parem kasutamine – lastepäevakeskus – välisväljakute rajamine – ei suuda Sõmera klubi ülal pidada – pastoraat ei majanda end – hoonete remondiks puuduvad vahendid