Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina Vallavolikogu töökorra kehtestamine — KO, 53, 812

Vastseliina Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vastseliina Vallavolikogu töökorra uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 29. mai 1995. a otsus nr 42. 3. Määrus jõustub 10. mail 2000. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Lisa Vastseliina Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusele nr 12 VASTSELIINA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755), valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna, volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab valla kantselei. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste tegemisel trükitakse töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele ja vallavalitsusele. 1.6. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1.6.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 1.6.2. nimetamisega prokuröriks; Eeltoodud alapunktides 1.6.1 ja 1.6.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 1.6.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; Sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 1.6.4. nimetamisega vallaametnikuks; Sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 1.6.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 1.6.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; Sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 1.6.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. Alapunktides 1.6.5 ja 1.6.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 1.7. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.7.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; Sätestatud asjaolude teatavakssaamisest saadab vallasekretär vastava teate valla valimiskomisjonile. 1.7.2. tagasiastumisega; Sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 1.7.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Vastseliina vallas; 1.7.4. nimetamisega kohtunikuks; 1.7.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 1.7.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 1.7.7. teovõimetuks tunnistamisega; 1.7.8. surmaga. Alapunktides 1.7.3, 1.7.4, 1.7.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vastava teate volikogule. Alapunktides 1.7.5 ja 1.7.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. II. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub valla põhimääruses sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, volikogu õigusaktide menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. kinnitab volikogu alatiste komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 2.2.8. pikendab otsuste, määruste eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 2.2.9. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.10. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.11. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul. III. VOLIKOGU LIIGE 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.4. kuuluda komisjonide koosseisu; 3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.6. esineda volikogu istungil kõne, avalduse, protesti või sõnavõtuga (repliigiga) kohalt ja esitada küsimusi; 3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast. 3.2. Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. IV. KOMISJON 4.1. Volikogu moodustab alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 4.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud valla põhimääruses. 4.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 4.4. Volikogu alatine komisjon: 4.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 4.4.2. töötab välja tegevuskavad; 4.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 4.4.4. avaldab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud vallavolikogu otsuste ja määruste eelnõude kohta; 4.4.5. kontrollib volikogu otsuste ja määruste täitmist; 4.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 4.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 4.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 4.7. Komisjoni esimees: 4.7.1. juhib komisjoni tööd; 4.7.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 4.7.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4.7.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4.7.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 4.7.6. juhatab komisjoni koosolekut. 4.8. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 4.9. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartalis, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 4.10. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 4.11. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala nõuniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 4.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. 4.13. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valla õigusaktide vastuvõtmisel. 4.14. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst. 4.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 4.16. Komisjonide organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vastava komisjoni esimees koostöös valla kantseleiga. V. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 5.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 5.1.1. volikogu liikmel; 5.1.2. volikogu komisjonil; 5.1.3. vallavalitsusel; 5.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 5.1.5. vallaelanikul seaduses sätestatud korras. 5.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. Kõik küsimused (v.a organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha võtmiseks. 5.3. Volikogu õigusakti eelnõu peab olema kooskõlastatud vallasekretäriga ja sellele peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõud põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 5.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja kooskõlastatuna vallasekretäriga. 5.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes selle kohe registreerib. 5.6. Samal päeval edastab vallasekretär eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele. 5.7. Volikogu esimees koostab nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest volikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja ja ettekandjad. 5.8. Vallasekretär väljastab otsuse eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele neli päeva enne istungi algust. Eelnõud väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. VI. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 6.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 6.2. Volikogu korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus, välja arvatud puhkusekuud. Volikogu esimees võib volikogu kokku kutsuda ka sagedamini. 6.3. Volikogu võidakse kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 6.4. Volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse kutse volikogu liikmele neli päeva enne volikogu istungit ning avaldatakse teade vallavalitsuse stendil. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 6.5. Uue volikogu koosseisu kutsub kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Vastseliina valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. VII. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 7.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim volikogu liige. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 7.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 7.3. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja teised kirjaliku kutsega istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. 7.4. Volikogu istungi kestus on üldjuhul neli tundi. Vajadusel pikendatakse istungi kestust volikogu otsusega. VIII. ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE JA AVALDUSTE ÄRAKUULAMINE 8.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. 8.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt, seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 8.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 8.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega. 8.5. Päevakorrapunkti «Jooksvad küsimused» teemad esitab istungi juhataja päevakorra kinnitamisel ja need hääletatakse päevakorda eraldi poolthäälteenamusega. 8.6. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, see lisatakse protokollile. IX. KÜSIMUSE ARUTAMINE ISTUNGIL 9.1. Projektid pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 9.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 9.2.1. valla eelarvet; 9.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 9.2.3. arengukava; 9.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist väärtusega üle saja tuhande krooni; 9.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 9.3. Õigusakti eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 9.4. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Õigusakti eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 9.5. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 9.5.1. ettekanne ja kaasettekanne kümme minutit; 9.5.2. sõnavõtt kolm minutit; 9.5.3. repliik kaks minutit; 9.5.4. lõppsõna kolm minutit. 9.6. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või ilmselt kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 9.7. Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele samas päevakorrapunktis üle kahe korra küsimuse esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 9.8. Soovist esineda sõnavõtuga kohalt annab volikogu liige, vallavalitsuse liige ja istungile kutsutud isik käega märku. 9.9. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. X. HÄÄLETAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 10.1. Volikogu teeb oma otsused hääletamise teel. 10.2. Pärast läbirääkimiste lõpetamist ja parandusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda kuni viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 10.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 10.4. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Isikuvalimiste korral toimub salajane hääletamine. 10.5. Salajase hääletamise korral moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. 10.6. Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja. XI. ISTUNGI LÕPETAMINE 11.1. Volikogu istung lõpeb päevakorrapunktide ammendumisel. 11.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorraprojekti esimesteks punktideks. XII. ARUPÄRIMINE 12.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 12.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil. XIII. UMBUSALDUSE AVALDAMINE 13.1. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele ja volikogu komisjoni esimehele. 13.2. Kirjalik avaldus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 13.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 13.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 13.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses esineda kõnega. 13.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. 13.7. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 13.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 13.10. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema teenistusest vabastamisele ning vallavalitsuse liikmest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 13.11. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. XIV. VOLIKOGU LIIKME ENESETAANDAMINE 14.1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 14.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või teine volikogu liige. 14.3. Enesetaandamisest on volikogu liige kohustatud teatama kirjalikult enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 14.4. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. XV. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 15.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 15.2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Vastseliina valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Vastseliina valla haldusterritooriumi. 15.3. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Vastseliina valla raamatukogudes, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 15.4. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjale ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär. XVI. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 16.1. Volikogu istung protokollitakse. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. 16.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse ja teiste kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, arutelu käigus tehtud otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv ning andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta, samuti eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 16.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 16.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 16.5. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele tutvumiseks vallavalitsuses ja valla raamatukogudes.