Vasalemma Vallavolikogu — Vasalemma valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 53, 811

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1 ning võttes arvesse Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonna esitatud ettepanekud, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Vasalemma valla jäätmehoolduseeskiri (lisa) 2. Määrus jõustub alates 1. juunist 2000. a. Volikogu esimees Jüri TOMINGAS Lisa Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 23. mai 2000. a määrusega nr 12 VASALEMMA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 2. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Vasalemma valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Vasalemma vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 4. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Vasalemma valla haldusterritooriumil tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 5. Jäätmehooldust Vasalemma vallas korraldab Vasalemma Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Vasalemma valla põhimäärusele. II. MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 6.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 6.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 6.3. biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; 6.4. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 6.5. heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; 6.6. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 6.7. jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 6.8. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 6.9. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 6.10. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 6.11. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 6.12. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 6.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 6.14. jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; 6.15. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 6.16. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 6.17. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 6.18. klaaspakendjäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; 6.19. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 6.20. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 6.21. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 6.22. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 6.23. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 6.24. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: 6.24.1. ohtlike jäätmete prügilateks; 6.24.2. tavajäätmete prügilateks; 6.24.3. püsijäätmete prügilateks; 6.25. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 6.26. reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; 6.27. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 6.28. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 6.29. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 6.30. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 6.31. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 6.32. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 6.33. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 6.34. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 7. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik või valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 8. Kõik Vasalemma valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 9. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 9.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 9.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 10. Vasalemma Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 11. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Vasalemma Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 12. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 13. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 14. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 15. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 15.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 15.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 15.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 16. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 17. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 17.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 17.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 17.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 17.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 18. Jäätmete kogumisvahendid 18.1. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18.2. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 18.2.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 18.2.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 18.2.3. tuleohu vältimist; 18.2.4. võimaliku lekke vältimist. 18.3. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 18.3.1. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; 18.3.2. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 18.3.3. kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; 18.3.4. sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 18.4. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 18.5. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 18.6. Olmejäätmete kogumise anumad peavad olema suletavad sobivas suuruses kaantega. 18.7. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 18.8. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 18.9. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 18.10. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületaks piirnorme: 18.10.1. 0,1 m3 – 50 kg; 18.10.2. 0,8 m3 – 400 kg. 18.11. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 18.12. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 18.13. Jäätmete kogumisanumaid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrahoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. 18.14. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 18.15. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 19. Tavajäätmete liigitus ja kogumine 19.1. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Vasalemma Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 19.1.1. Klaaspakendid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti sõltumata klaaspakendite kogusest. Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada eri mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 19.1.2. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 19.1.3. Kuum tuhk temperatuuriga üle 40 °C kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 19.1.4. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 19.1.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 19.1.6. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 19.1.7. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 19.2. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 19.2.1. ohtlikke jäätmeid; 19.2.2. üle 40 °C kuuma tuhka; 19.2.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 19.2.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 19.2.5. käimlajäätmeid; 19.2.6. kogumiskaevude setteid; 19.2.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 19.2.8. radioaktiivseid jäätmeid; 19.2.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 19.2.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 19.2.11. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 19.3. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 19.3.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 19.3.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 19.3.3. komposteerimisväljakud; 19.3.4. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 20. Jäätmete vedu 20.1. Kogutud jäätmeid tohib vedada ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. 20.2. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 20.2.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 20.2.2. järgima jäätmete vedamisel kõiki seadusandlusega sätestatud nõudeid; 20.2.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta transporditud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 20.3. Jäätmevedu teostav ettevõte on kohustatud: 20.3.1. vedama jäätmeid kehtiva seadusandlusega sätestatud korras; 20.3.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 20.3.3. koguma kokku konteineri tühjendamisel või veo käigus lendunud või maha pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostused; 20.3.4. mitte kahjustama oma tegevuse käigus jäätmete kogumiskonteinereid; 20.3.5. paigutama tühjendatud jäätmekonteineri tagasi selle esialgsesse kohta; 20.3.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja transpordiks kohaldatud sõidukeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise veol; 20.3.7. korraldama jäätmete vedu elanikkonda vähem häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja transport elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–7.00. 20.4. Jäätmevedu teostav ettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 20.4.1. tühjendatava konteineri mass ületab punktis 18.10 sätestatud piirväärtused või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 20.4.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 20.5. Jäätmevedu teostava ettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 20.6. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 20.7. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed ladestamiskohta, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 21. Jäätmekäitlus territooriumil 21.1. Kompostimine 21.1.1. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates-kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 21.1.2. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid komposteerida kompostorites või Vasalemma Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 21.1.3. Toidujäätmeid tohib aastaringselt komposteerida ainult soojustatud kompostorites. 21.2. Heitveesetted ja fekaalid 21.2.1. Valla kanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 21.2.2. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 21.2.3. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 21.2.4. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib komposteerida ainult Vasalemma Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 21.2.5. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse vastavalt vajadusele. 21.2.6. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 21.2.7. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 21.2.8. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 21.3. Põletamine 21.3.1. Puidujäätmeid, mis sisaldavad liimi, lakki, värvi ja immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 21.3.2. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 21.3.3. Kinnistu piires on küttekoldeväliselt lubatud põletada väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga kuivi oksi ja risu. 21.3.4. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 21.3.5. Kõik punktis 22.3 mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Vasalemma Vallavalitsusega ning Harjumaa Päästeteenistusega. 22. Ladestamine 22.1. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 22.2. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikul olmejäätmete ladestusplatsil või olmeprügilas. 22.3. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 22.4. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 22.5. Prügilasse ei tohi ladestada: 22.5.1. vedeljäätmeid; 22.5.2. prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; 22.5.3. nakkusttekitavaid haigla- ja loomakliiniku jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; 22.5.4. teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (nt laboratooriumijäägid jt); 22.5.5. terveid ja peenestatud autorehve; 22.5.6. jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 22.6. Prügilas vastuvõetavate jäätmete detailne loetelu määratakse koostöös Vasalemma Vallavalitsuse ja prügila haldajaga. 22.7. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 22.8. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Avastatud, prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada. 22.9. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 22.10. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 22.11. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 22.12. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 23. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale: 23.1. HI – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; 23.2. H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 23.3. H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (kaasa arvatud eriti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; 23.4. H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C; 23.5. H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 23.6. H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; 23.7. H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; 23.8. H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 23.9. H8 – sööbivad ained ja valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; 23.10. H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 23.11. H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 23.12. H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; 23.13. H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; 23.14. H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel muud ained, millel on mis tahes punktides H1–H12 loetletud omadused; 23.15. H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. 24. Vasalemma Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 25. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 26. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 27. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 28. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 29. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist teostab ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 30. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 31. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 32. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 33. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 34. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Vasalemma Vallavalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 35. Ohtlike jäätmete ajutine säilitamine 35.1. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Vasalemma Vallavalitsusega. 35.2. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 35.3. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 35.4. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 35.5. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 35.6. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 36. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 37. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 38. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Vasalemma Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need Harju maavanemale. 39. Jäätmeloa annab Harju maavanem. 40. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 41. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 42. Vasalemma vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Vasalemma vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Vasalemma Vallavalitsusele. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID VASALEMMA VALLAS 43. Jäätmekava Vasalemma Vallavalitsus koostab oma arengukava osana Vasalemma valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise (jäätmeseaduse paragrahv 10). 44. Ettevõtete jäätmekava Vasalemma valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Vasalemma Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 45. Avariiskeemid Vasalemma valla haldusterritooriumil asuval jäätmekäitlusettevõttel peab olema avariisituatsioonide likvideerimise projekt, mille kooskõlastuse vajaduse määrab vallavalitsus. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 46. Vasalemma Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 47. Käesoleva eeskirja mittetäitmise ja sellega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt kehtivatele seadustele. 48. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 49. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida reostuse likvideerimise kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Vasalemma Vallavalitsus.