Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri — KO, 53, 807

Kehtiv Kuressaare linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on kinnitatud Kuressaare Linnavalitsuse 31. oktoobri 1994. a määrusega nr 117. Tulenevalt 12. märtsil 1999. a avaldatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tuleb vastav eeskiri viia kooskõlla vastu võetud seadusega ning kinnitada Kuressaare Linnavolikogu poolt. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) paragrahvi 3 lõike 3 ja paragrahvi 8 lõike 4, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri vastavalt lisale. 2. Kuressaare Linnavalitsusel tunnistada kehtetuks linnavalitsuse poolt vastu võetud õigusaktid linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise kohta. 3. Määrus jõustub 15. juunil 2000. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 25. mai 2000. a määrusega nr 12 KURESSAARE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE NING ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra Kuressaare linna territooriumil. 1.2. Mõisted 1.2.1. allklient – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid kliendi vahendusel nendevahelise kokkuleppe kohaselt; 1.2.2. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.3. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.4. ehitis – hoone või rajatis; 1.2.5. fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti reovesi; 1.2.7. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee ja sademete ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.9. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 1.2.10. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovivõrk, ehitiste sisekanalisatsioon, heitvee mõõtesõlm) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.11. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.12. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovitorustikud, ehitiste siseveevärk jne) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.13. klient – juriidiline või füüsiline isik, kes on vee-ettevõttega sõlminud teenuslepingu; 1.2.14. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 1.2.15. liitumispunkt – ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 1.2.16. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.17. paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud heitvete äravool üleujutusriskita; 1.2.18. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.19. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.20. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.21. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.22. reovesi – olmes või tootmises tekkiv kahjutuspiiri ületavalt rikutud heitvee alaliik, mis kuulub täiendavale maksustamisele; 1.2.23. sademetevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja tinglikult puhta vee kanaliseerimiseks; 1.2.24. sademetevesi – vihmavesi, sulamisvesi ja muu maa- või ehitiste pinnal esinev vesi; samuti drenaaživeed allmaaehitiste juurest (tinglikult puhas vesi); 1.2.25. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.26. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.27. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitvee mõõtesõlm; 1.2.28. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee- või heitvee ja sadevee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.29. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.30. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.31. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.32. ühiskanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee, sade- ja drenaaživee kanaliseerimiseks; 1.2.33. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.34. ühisveevärgi vesi – ühisveevärgist vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel võetav vesi; 1.2.35. ühisveevärk – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.36. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised heitvee ning sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon peab tagama arendamise kavaga määratud kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab Kuressaare Linnavalitsus, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 1.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab tagama võrdsed tingimused sellega liitujatele ja klientidele. 1.3.4. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama seadusega kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 1.3.5. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee ja sademetevee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. 1.3.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.7. Ühisveevärgist vee võtmine, v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks, ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 1.3.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja Kuressaare Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra» kohaselt vee-ettevõtjale liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient linnavolikogu poolt kehtestatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kuni kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kruntide suuruse ja piiride muutmisel detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.17 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.8. Kinnistute ja soojustrasside kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 1.4.9. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee, sh soojustrassi drenaaživee, ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt linnavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 2.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.2. Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõttele esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. 2.3. Taotluse vorm, mille valmistab ette vee-ettevõte, peab sisaldama: 2.3.1. isikuandmeid; 2.3.2. andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 2.3.3. andmeid olemasoleva ja kavandatud hoonestuse kohta; 2.3.4. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 2.3.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heit- ja sadevee koguse ja reostusastme kohta; 2.3.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 2.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta. 2.4. Vee-ettevõte vaatab liitumise taotluse läbi 14 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused). 2.5. Liitumistingimustes näidatakse: 2.5.1. liitumispunktid; 2.5.2. lubatavad veevõtu ja heitvee ning sadevee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 2.5.3. tehnilised erinõuded; 2.5.4. liitumistingimuste kehtivusaeg; 2.5.5. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2.6. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on vee-ettevõttel õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. 2.7. Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega. 2.8. Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ning kasutusele võtmine toimub Kuressaare linna planeerimis- ja ehitusmääruse kohaselt. 2.9. Vee-ettevõttel on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. 2.10. Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata. 2.11. Vee-ettevõttel on õigus liitumisleping lõpetada: 2.11.1. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2.11.2. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 2.11.3. muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel. 2.12. Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. 2.13. Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. 2.14. Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt. 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 3.1. Üldosa 3.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ning sadevete ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõte vastavalt teenuslepingule. 3.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. 3.1.3. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid (hoovivõrkude teostusjoonis jne). 3.1.4. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks kahe nädala jooksul pärast avalduse kättesaamist. 3.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest kaks nädalat ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud ühe nädala jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 3.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 3.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 3.1.7.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 3.1.7.2. kinnistu piiri muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse puhul, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3.1.7.3. ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta; 3.1.7.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast; 3.1.7.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 3.1.7.6. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 3.1.8. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 3.1.9. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 3.1.10. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 3.1.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused linnavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise lepinguga. 3.1.12. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega (allkliendiga), sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele (allkliendi kokkulepe). Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. 3.1.13. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 3.1.14. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee ja sadevee üle on linnavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3.1.15. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmed kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee ja sadevee koguse ning reoainete kohta seoses kliendiga sõlmitud lepingu täitmisega. 3.1.16. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks linnavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee ning sadevee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata (punktid 3.2.9; 3.4 ; 3.5.2). 3.1.17. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 3.1.18. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena, kui avarii ei ole toimunud vee-ettevõtja süül. 3.1.19. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel kooskõlastab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisikuga. 3.1.20. Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel linnavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 3.1.21. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 36 tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks. 3.1.22. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 3.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 3.2.1. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt kehtestatud joogivee standarditele. Vee kvaliteeti kontrollib vee-ettevõtja ise, tellides perioodiliselt analüüse tunnustatud laborist ja tervisekaitsetalitus. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 3.2.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmisseadmetega ja omal kulul. 3.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga kliendi poolt esitatava taotluse põhjal. 3.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab vee-ettevõte. 3.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Tuletõrjehüdrantidest kustutusvee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 3.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust enne veemõõdusõlme. 3.2.7. Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 3.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmumisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.2.9. Eeskirja punktide 3.2.6, 3.2.7 ja 3.2.8 nõuete eiramise korral kliendi poolt on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule ilma etteteateta. Nõuete eiramise kohta koostatakse vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt või linnavolikogu volitatud isiku poolt protokoll. 3.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 3.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 3.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee ning sademetevee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 3.3.1.2. sademetevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 3.3.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpoolasuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. 3.3.3. Vastutus ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest on sätestatud eeskirja punktides 3.1.18 ja 3.1.19. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu. 3.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Järelevalvet purgimiskohtades korraldab vee-ettevõtja. 3.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 3.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab Keskkonnaministeeriumi määruses esitatud ohtlikke aineid või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 3.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 3.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 3.3.6.4. radioaktiivseid aineid; 3.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 3.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 3.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 3.3.7. Ühiskanalisatsiooni kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 ºC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5. 3.3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 3.3.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 3.3.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga. Ülereostuse eest tasutakse täiendavalt kooskõlas linnavalitsuse poolt kinnitatud juhendile. 3.3.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 3.4. Omavolilised ühendused 3.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 3.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 3.4.2.1. koostatakse vee-ettevõtja poolt sellekohane akt või linnavolikogu volitatud isiku poolt protokoll ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 3.4.2.2. kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale maksta saamata jäänud tasu vastavalt eeskirja punktides 3.5.3, 3.5.4 ja 3.5.6 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. 3.4.3. Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse välja ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks 6 kuud. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest 1 kuu. 3.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti kümnekordsest mahust. 3.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 3.5.1. Omavolilisteks veekasutusteks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil: 3.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 3.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlmele vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 3.8.9 toodud juhul; 3.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 3.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 3.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 3.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 3.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 3.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 3.5.2. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse vee-ettevõtja poolt akt või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane protokoll ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 3.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale saamata jäänud tasu toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Toru läbilaskevõime on vastavalt: siseläbimõõt 15 mm – 7,6 m3/d; 20 mm – 13,6 m3/d; 25mm – 42,4 m3/d; 30 mm – 61,0 m3/d; 40 mm – 108,5 m3/d ja 50 mm – 254,3 m3/d. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse eelnevale tasu selle kanaliseerimise eest. Arvutamisel lähtutakse vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust. 3.5.4. Eeskirja punktis 3.5.3 toodud saamata jäänud tasu määra võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 3.5.5. Kui omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 3.1.16, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3.5.6. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktis 3.5.3 toodu alla, määratakse saamata jäänud tasu linnavalitsuse poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 3.6. Keelatud ühendused 3.6.1. Kinnistu veevärk peab olema ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii selle normaal- kui ka alarõhu korral. Ühendusi, mis eeltoodule ei vasta, loetakse keelatud ühendusteks. 3.6.2. Keelatud ühendusteks on ka: 3.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademetevee kanalisatsiooni; 3.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 3.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja poolt akt või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane protokoll. 3.6.4. Eeskirja punktides 3.6.1; 3.6.2.1; 3.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 3.6.2.3 ja 3.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 3.1.16. 3.6.5. Eeskirja punkti 3.6.2 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale saamata jäänud tasu: 3.6.5.1. eeskirja punktis 3.6.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktis 3.5.3 toodud arvestuskorrale ja punktis 3.4.3 toodud perioodi eest (tõendite puudumise korral kuni kuus kuud); 3.6.5.2. eeskirja punktis 3.6.2.4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 3.6.6. Eeskirja punktis 3.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijategrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja punkti 3.4.3 kohaselt (s.o tõendite puudumise korral kuni kuus kuud). 3.6.7. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenev kahju kliendi või kinnistuomaniku poolt. 3.7. Ajutised torustikud 3.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 3.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. 3.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 3.7.4. Liitumispunktis ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 3.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. 3.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm. 3.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 3.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses kehtivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 3.8.2. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud: 3.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 3.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele kehtestatud nõuetele; 3.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud nii teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni, kui ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3.8.2.4. tagama linnavolikogu volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 3.8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 3.1.16: 3.8.3.1. kui rikutakse eeskirja punktide 3.8.2.1 kuni 3.8.2.3 nõudeid; 3.8.3.2. kui klient ei ole taganud eeskirja punkti 3.8.2.4 kohast juurdepääsu. 3.8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses linna heakorra eeskirjaga, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 3.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraani, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas üleujutus. 3.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 3.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 3.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 3.8.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 3.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 3.8.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 3.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta, kandes paigaldamiskulud, järgmistel juhtudel: 3.8.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 3.8.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 3.8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 3.8.11. Linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust. 4. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 4.1. Vee mõõtmine 4.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 4.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul läbima ühe veemõõtesõlme. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal, taotleja poolt esitatud põhjendatud taotluse olemasolul. 4.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. 4.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kui: 4.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 4.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 4.1.4.3. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 4.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumise tingimustele. 4.1.6. Veemõõtesõlme ruumi, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik vee-ettevõttest väljastatud liitumistingimuste kohaselt. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 4.1.7. Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme, viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt. 4.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest. 4.1.9. Klient peab tagama: 4.1.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 4.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 4.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 4.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. 4.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab arvesti vee-ettevõtja tasuta. 4.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 4.1.9.3 ja 4.1.9.4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule, teatades sellest kirjalikult ning koostades nõuete rikkumise kohta akti. 4.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. 4.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 4.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 4.2. Veearvestus 4.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 4.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus linnavolikogu poolt kinnitatud tarbimisnormide järgi. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 4.2.3. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 4.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut (arvestus toru läbilaskevõime järgi). 4.2.5. Kui eeskirja punkti 4.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. 4.2.6. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 4.2.7. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 4.2.8. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 4.2.9. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 3.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 4.3. Heitvee mõõtmine 4.3.1. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 4.4.1 ja 4.4.2 toodud juhtudel. 4.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. 4.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulu. 4.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 4.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 4.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni. 4.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. 4.3.7. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. 4.4. Heitvee arvestus 4.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 4.4.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 4.2.3 sätestatud korras. 4.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 3.5.3 sätestatut (tasu arvestus toru läbilaskevõime järgi). 4.4.5. Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 5. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 5.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest, sh. vee(heitvee)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 5.2. Arve saanud klient on kohustatud selle tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel võib vee-ettevõtja nõuda viivist tasumata arve summast vastavalt punktile 5.3, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 5.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 5.4. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 5.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. 5.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Kirjalikud pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 5.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks tasumata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 3.1.16 kohaselt. 6. LÕPPSÄTTED 6.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtinud vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. 6.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.