Kõue Vallavolikogu — Kõue valla põhimääruse uue redaktsiooni ja vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 52, 794

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37,558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõikest 9, Kõue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõue valla põhimääruse uus redaktsioon ja vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu 26. veebruari 1998. a määrus nr 22. 3. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Toivo TRUSS Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a määrusega nr 5 KÕUE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kõue valla põhimääruse eesmärk Kõue valla põhimääruses sätestatakse Kõue valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Kõue valla kohalik omavalitsus 1. Kõue valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi lähtudes elanike huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. 2. Kohalikku omavalitsust teostavad Kõue vallas vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. § 3. Kõue valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kõue vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev, lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Kõue valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Kõue vald kohaliku omavalitsuseüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Kõue vald kohaliku omavalitsuseüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise kooskõlas Kõue valla arengukava ja eelarvega. 3. Kõue valda, kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kõue Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. § 5. Kõue valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 1. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest ühistransporti ja tänavate-teede korrashoidu ning territooriumide planeerimist. 2. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, koolide, raamatukogude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 5. Omavalitsusüksuse ülesanne on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 6. Omavalitsusüksus täidab talle seadusega pandud või lepinguist tulenevaid riiklikke kohustusi. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigi eelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Kõue valla eelarve Kõue vallal on käesolevast põhimäärusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Kõue valla omavalitsusorganid 1. Kõue vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitud esinduskogu. 2. Kõue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 8. Kõue valla omavalitsusorganite suhete alused riigi ja kohalike haldusorganite ja kohtuorganitega 1. Kõue valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi ja kohalike haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 2. Kõue valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. § 9. Kõue valla sümbolid Kõue valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud ja kooskõlastatud vastavalt seadusele. § 10. Asjaajamise keel Kõue valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kõue valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 11. Kõue valla piir 1. Kõue valla piir on kooskõlastatud Harju Maavalitsuses 16. jaanuaril 1992. a ja kantud riigi maakatastri kaardile vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele. 2. Kõue valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. 3. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. II. KÕUE VALLA ELANIK § 12. Kõue valla elaniku mõiste Kõue valla elanik on isik, kes elab püsivalt Kõue valla territooriumil. § 13. Kõue valla elaniku valimisõigus Täisealisel Kõue valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 14. Kõue Vallavolikogu valimine 1. Vallavolikogu valimistel on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Kõue vallas ja on vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse. 2. Hääleõiguslik on samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Kõue vallas ning on vallas kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse. 3. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt valimiste aasta 1. augustil on kantud valijate arvestuse pidamiseks asutatud riiklikku registrisse Kõue vallas ja valdab eesti keelt valimisseaduses sätestatud tasemel. 4. Vallavolikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest. III. KÕUE VALLAVOLIKOGU § 15. Kõue Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. 3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad pärast valimistulemuste väljakuulutamist valimiskomisjoni poolt hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste päeva. § 16. Kõue Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, vallavolikogu töökorrast ja valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda. 4. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhul. § 17. Kõue Vallavolikogu ainupädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ning valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.3. koormiste määramine; 1.4. toetuste andmise korra kehtestamine; 1.5. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.6. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine, 1.7. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.8. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.9. osavalla moodustamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.10. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 1.11. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.12. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 1.13. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.14. vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamine, valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest; 1.15. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 1.16. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.17. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.18. volikogu esimehele hüvituse määramine; 1.19. valla esindamise korra kehtestamine; 1.20. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.21. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.22. kohtukaasistujate valimine; 1.23. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 1.24. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 1.28. üdplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.29. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 1.30. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning põhimääruste kinnitamine; 1.31. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.32. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.33. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 18. Kõue Vallavolikogu struktuur 1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu komisjonide kaudu. 2. Vallavolikogu moodustab kohustuslikult vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 3. Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallasekretär. § 19. Kõue Vallavolikogu esimees Kõue Vallavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Kõue valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) täidab muid seaduse alusel ja vallavolikogu töökorraga talle pandud ülesandeid. § 20. Kõue Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. 2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehekandidaatide ülesseadmine: 2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 2.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, ei tohi nad kandideerida samale ametikohale kolme kuu jooksul. § 21. Kõue Vallavolikogu komisjonid 1. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevuse valdkonnad, kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. 2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni(v.a revisjonikomisjon) peab kuuluma vallavalitsuse või tema allasutuse esindaja. 3. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. 5. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst. § 22. Kõue valla revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas valla majandustegevuse otstarbekust ja kooskõla vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatuga, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 3. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus paneb revisjonikomisjoni akti vallavolikogus arutamisele akti saamisele järgneval vallavolikogu istungil. 4. Revisjonikomisjonil on õigus saada tööks vajalikku teavet ja dokumente. 5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 23. Kõue Vallavolikogu istung 1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolinikest. 2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 3. Vallavolikogu istungi päevakorra koostab vallavolikogu esimees või aseesimees ning see kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. 4. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. 5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega, käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimuste otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallasekretär tagab istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse vallavolikogu töökorras ettenähtud alustel. 7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokollide vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu töökorras sätestatud alustel. § 24. Kõue Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine ja nende jõustumine Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. IV. KÕUE VALLAVALITSUS § 25. Kõue Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kõue omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määruste ja otsustega seotud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ja samuti valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse teenistuse korra. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 5. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud korda. § 26. Kõue Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja liikmed. 2. Vallavalitsuse kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. 3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 27. Kõue Vallavalitsuse kinnitamise kord 1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 3. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 4. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub vallavalitsuse liikmekandidaat, kes saab vallavolikogu häälteenamuse. 6. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 28. Kõue Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja vallavolikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega pole antud riigi või vallavolikogu ainupädevusse. 2. Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse valla raamatukogudes. Vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 4. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asetäitja, kelle määrab vallavanem käskkirjaga. 5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab peale vallavanema osa pool vallavalitsuse koosseisust. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. § 29. Kõue vallavanem 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Kõue valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning vallavolikogu kehtestatud korrale ning juhib vallavalitsuse ja selle aparaadi tööd. 2. Vallavanem: 2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepaneku selle muutmiseks; 2.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 2.5. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalallasutuse juhi kandidaadi; 2.6. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 3. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. § 30. Kõue vallavanema valimise kord 1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast. 2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Vallavanemakandidaadi ülesseadmine 3.1. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed, protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, ei tohi nad edasi kandideerida samale kohale vallavolikogu koosseisu volituste vältel. § 31. Kõue vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 3. Vallasekretär annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele. 4. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist. 5. Vallasekretär korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja avalikustamist, saadab õiguskantslerile valla õigusloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. 6. Vallasekretär esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid. 7. Vallasekretär ei või asendada vallavanemat ja tal peab olema kutsetunnistus. 8. Vallasekretäri võib asendada tehniline sekretär, kellel on vallasekretäri kutsetunnistus. V. KÕUE VALLA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 32. Kõue valla kohaliku omavalitsuse teenistus 1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Kõue valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses. 3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avaliku teenistust reguleeriva seaduse ning tööseadusandluse alusel. VI. KÕUE VALLA ÕIGUSAKT § 33. Kõue valla omavalitsusorganite õigusaktid 1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. Vallavolikogu esimees ja vallavanem annavad oma volituste piires käskkirju. 3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras. 4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu töökorras ettenähtud korras. Seadusega ja teiste õigusloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 34. Õigusaktide algatamine Kõue valla elanike poolt 1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada vallavolikogu määruste või otsuste, vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmine, muutmine või tühistamine. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud algatus vormistatakse kirjalikult vastava projektina ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, edastab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul koos omapoolse seisukohaga vallavolikogule. § 35. Kõue Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded 1. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud vallavolikogu esimees või aseesimees. 2. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem ja vallasekretär. 3. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla raamatukogudes. Üldise tähtsusega määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Määrused jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 4. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 5. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast nende avalikustamist valla raamatukogudes ja vallavalitsuse kantseleis, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 6. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse aktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. 7. Vallavolikogu määrused ja vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. VII. KÕUE VALLAVARA § 36. Vallavara mõiste 1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 3. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 37. Vallavara valdus 1. Vallavara valdajad on vallavolikogu, vallavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutused. Vallale kuuluvad ettevõtted, asutused ja muud organisatsioonid on vallavara valdajateks oma põhimääruse järgi. 2. Vallavara valdajaks võib seaduses ja vallavolikogu kehtestatud korras olla kolmas isik. 3. Vallavara valdajad peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning on vastutavad vallavara säilimise eest. § 38. Kõue valla eelarve 1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Eelarve koostamise korra kehtestavad vallavolikogu ja seadus. 3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks selleks otstarbeks ettenähtud summade piirides. 4. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 5. Valla eelarve projekti koostamise aluseks on valla arengukava. Eelseisva aasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal määrab vallavalitsus iga valla ametiasutuse jaoks tema kulude piirsumma. Arvestades etteantud piirsummasid koostab valla ametiasutuse juht koostöös hoolekoguga alaeelarve projekti, mis esitatakse vallavalitsusele. Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus pearaamatupidaja juhtimisel. Vallavalitsus esitab eelarve projekti valla finants- ja eelarvekomisjonile. Koostöös teiste vallavolikogu alatiste komisjonidega esitab finants- ja eelarvekomisjon heakskiidetud eelarve projekti vallavolikogule. 6. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. § 39. Kõue valla majandustegevus 1. Valla majandustegevus on: 1.1. osalemine ettevõtluses; 1.2. tehingud vallavaraga; 1.3. ajutiselt vabade vahendite paigutamine intressi saamiseks. 2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid seaduses ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 40. Kõue valla kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VIII. KÕUE VALLA ARENGUKAVA § 41. Kõue valla arengukava mõiste 1. Valla arengukava on dokument, milles on sätestatud Kõue valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks, kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab olema arengukava kavandatud selleks perioodiks. 3. Arengukava projekt esitatakse vallavolikogule pärast vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides läbiarutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele valla raamatukogudes. 4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse vallavalitsuse kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. 5. Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides kinnitab vallavolikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks valla raamatukogudes ja vallavalitsuse kantseleis. 6. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. § 42. Kõue valla üldplaneering 1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 2. Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad, mille kehtestab ja tühistab volikogu. § 43. Ehitustegevus Kõue vallas 1. Ehitustegevuseks on: 1.1. ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 1.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allehitamise teel; 1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 1.5. ehitise lammutamine. 2. Ehitustegevuse aluseks on valla üldplaneering ja detailplaneeringud. Ehitustegevust reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega ja muude Eesti Vabariigi ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. § 44. Kõue valla kultuuriväärtuste kaitse 1. Kõue omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras vallavalitsuse ettepanekul. § 45. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada terviklik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. IX. KÕUE VALLA VÄLISSUHTED Kõue omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku kasulikku ja huvipakkuvat koostööd kõikide omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. Valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale ja täiendavad kulutused vallaeelarvest. X. KÕUE VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 46. Kõue valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval. KINNITATUD Kõue Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a määrusega nr 5 KÕUE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Vallavolikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna, volikogu tööorganid on alalised komisjonid. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab valla kantselei. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele ja vallavalitsusele. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. Eeltoodud punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Eeltoodud punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. Eeltoodud punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. Eeltoodud punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. Eeltoodud punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub valla põhimääruses sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, volikogu õigusaktide projektide menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. kinnitab volikogu alaliste komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 2.2.8. pikendab otsuste, määruste projektide menetlemise tähtaega volikogus; 2.2.9. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.10. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.11. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Volikogu esimees määrab enda äraolekul aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 3. Volikogu liige 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.4. kuuluda komisjonide koosseisu; 3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.6. esineda volikogu istungil kõnega või avalduse, protesti ja sõnavõtuga (repliigiga) kohalt ja esitada küsimusi; 3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast. 3.2. Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 4. Komisjon 4.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 4.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud valla põhimääruses. 4.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 4.4. Volikogu alatine komisjon: 4.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 4.4.2. töötab välja tegevuskavad; 4.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste projekte; 4.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud vallavolikogu otsuste ja määruste projektide kohta; 4.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 4.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 4.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 4.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 4.7. Komisjoni esimees: 4.7.1. juhib komisjoni tööd; 4.7.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 4.7.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4.7.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4.7.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 4.7.6. juhatab komisjoni koosolekut. 4.8. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 4.9. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 4.10. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks koosoleku juhataja hääl. 4.11. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala nõuniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 4.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. 4.13. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valla õigusaktide vastuvõtmisel. 4.14. Komisjon annab tehtud tööst volikogu ees aru vähemalt üks kord aastas. 4.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 5. Volikogu õigusaktide algatamine 5.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 5.1.1. volikogu liikmel; 5.1.2. volikogu komisjonil; 5.1.3. vallavalitsusel; 5.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 5.1.5. vallaelanikul seaduses sätestatud alusel ja korras. 5.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti projekt. Kõik küsimused (v.a organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. 5.3. Volikogu õigusakti projektile peavad olema lisatud seletuskiri või projekti põhistatavad dokumendid ning projekti esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Projekt peab olema viseeritud ja seletuskiri allakirjastatud esitaja poolt. 5.4. Projekt ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Projekti teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja. 5.5. Nõuetekohaselt vormistatud projekt koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes selle kohe registreerib. 5.6. Samal päeval esitab vallasekretär projekti läbivaatamiseks volikogu esimehele. 5.7. Volikogu esimees koostab nõutavas korras ettevalmistatud projektidest volikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja ja ettekandjad. 5.8. Vallasekretär väljastab otsuse projektid koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele neli päeva enne istungi algust. Projektid väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. 6. Volikogu istungi kokkukutsumine 6.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 6.2. Volikogu korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Volikogu esimees võib volikogu kokku kutsuda ka sagedamini. 6.3. Volikogul on õigus määrata endale suvepuhkus. 6.4. Volikogu võidakse kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 6.5. Volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse teade neli päeva enne volikogu istungit vallavalitsuse stendil, kus volikogu avaldab oma ametlikke teateid, kus on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 7. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 7.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim volikogu liige. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 7.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 7.3. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja teised kirjaliku kutsega istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu otsustab istungi juhataja. 8. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ärakuulamine 8.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. 8.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt, seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 8.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 8.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega, kui hääletamist nõutakse. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega. 8.5. Päevakorrapunkti «Jooksvad küsimused» teemad esitab istungi juhataja päevakorra kinnitamisel ja need hääletatakse päevakorda eraldi, poolthäälteenamusega. 8.6. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse protokollile. 9. Küsimuse arutamine istungil 9.1. Projektid pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 9.2. Mitmele lugemisele tuleb panna projektid, mis käsitlevad: 9.2.1. valla eelarvet; 9.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 9.2.3. arengukava; 9.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist väärtusega üle saja tuhande krooni; 9.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 9.3. Õigusakti projekti lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 9.4. Projekti esitaja võib projekti tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Õigusakti projekti ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 9.5. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 9.5.1. ettekande ja kaasettekande pikkuse määrab istungi juhataja; 9.5.2. sõnavõtt kolm minutit; 9.5.3. repliik kaks minutit; 9.5.4. lõppsõna kolm minutit. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 9.6. Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele samas päevakorrapunktis üle kahe korra küsimuste esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 9.7. Soovist esineda sõnavõtuga kohalt annavad volikogu, vallavalitsuse liige ja istungile kutsutud isikud märku käega. 9.8. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 10. Hääletamine volikogu istungil 10.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes võetakse otsustusi vastu hääletamise teel juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 10.2. Pärast läbirääkimiste lõpetamist ja parandusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti projekti hääletamisele. Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda kuni viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 10.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 10.4. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Isikuvalimiste korral toimub hääletamine hääletamissedelitega volikogu poolt kehtestatud korras. 10.5. Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja. 11. Istungi lõpetamine 11.1. Volikogu istungi lõpetab juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 11.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorraprojekti esimesteks punktideks. 12. Arupärimine 12.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 12.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil. 13. Umbusalduse avaldamine 13.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele ja volikogu komisjoni esimehele. 13.2. Kirjalik avaldus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 13.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 13.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 13.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viieteist minuti ulatuses esineda kõnega. 13.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. 13.7. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 13.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 13.10. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 13.11. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustest vabastamise. 14. Volikogu liikme enesetaandamine 14.1. Volikogu liige võib taandada ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 14.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või teine volikogu liige. 14.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamisel ei osale. 15. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 15.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 15.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Kõue valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kõue valla haldusterritooriumi. 15.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 15.4. Vallavolikogu vastuvõetud määrused ja otsused jõustuvad neist sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana paberkandjal Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt. 15.5. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär. 16. Volikogu istungi protokoll 16.1. Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Helisalvestused säilitatakse kuus kuud. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. 16.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse ja teiste kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, arutuse käigus tehtud otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv ning andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta, samuti eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 16.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 16.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 16.5. Volikogu istungi protokoll peab olema kättesaadav igaühele tutvumiseks.