Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid

Muudetud järgmiste määrustega: (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 3.12.2003 nr 252 (RTL 2003, 124, 2006) 13.12.2003 Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579) § 7 lõike 3 alusel. 1. peatükk EHITUSMATERJALI JA -TOOTE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE JA TÕENDAMINE §1. Ehitustoote ja -materjali nõuetele vastavuse tõendaja Ehitustoote ja -materjali (edaspidi ehitustoode) nõuetele vastavust tõendab: 1) ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja (edaspidi tootja) või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses (edaspidi tarnija), andes välja vastavusdeklaratsiooni; 2) tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, andes välja ehitustoote vastavussertifikaadi. §2. Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine (1) Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine põhineb kas: 1) tootja poolsel ehitustoote tootmise pideval sisemisel kontrollil (edaspidi tehase tootmisohje) ja tootja poolt läbi viidud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel (edaspidi tõendamissüsteem 4) või 2) tehase tootmisohjel ja tunnustatud katselabori poolt teostatud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel (edaspidi tõendamissüsteem 3) või 3) tehase tootmisohjel, tootja poolt läbi viidud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel ning tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase tootmisohje hindamise alusel välja antud tootmisohje sertifikaadil (edaspidi tõendamissüsteem 2) või 4) tehase tootmisohjel, tootja poolt läbi viidud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel ja tootja poolt tehasest võetud tootenäidiste katsetamisel vastavalt ette kirjutatud katsetusplaanile ning tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase tootmisohje hindamise alusel välja antud tootmisohje sertifikaadil koos tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva hindamise ja tunnustamisega ning tunnustatud asutusena tegutseva inspekteerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva järelevalvega (edaspidi tõendamissüsteem 2+) või 5) tehase tootmisohjel, tootja poolt tehasest võetud tootenäidiste katsetamisel vastavalt ette kirjutatud katsetuste plaanile, tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt teostatud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel ning tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase hindamise alusel välja antud ehitustoote vastavussertifikaadil koos tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva hindamise ja tunnustamisega ning tunnustatud asutusena tegutseva inspekteerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva järelevalvega (edaspidi tõendamissüsteem 1) või 6) tehase tootmisohjel, tootja poolt tehasest võetud tootenäidiste katsetamisel vastavalt ette kirjutatud katsetuste plaanile, tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt teostatud esmasel ehitustoote tüübikatsetusel ning tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase tootmisohje hindamise alusel välja antud ehitustoote vastavussertifikaadil koos tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva hindamise ja tunnustamisega ning tunnustatud asutusena tegutseva inspekteerimisasutuse poolse tehase tootmisohje pideva järelevalvega, kusjuures täiendavalt toimub pisteliste kontrollimiste kaudu tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt ehitustoote tootmis- või turustamiskohalt või ehitusplatsilt võetud näidiste kontrollkatsetamine tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt (edaspidi tõendamissüsteem 1+). (2) Lõike 1 punktides 3–6 nimetatud toiminguid tegev tunnustatud asutusena tegutsev katselabor ja tunnustatud asutusena tegutsev inspekteerimisasutus tegutsevad tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse nimel või tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse osana. (3) Ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamiseks ettenähtud tõendamissüsteem ja hindamisele kuuluvad omadused on määratud harmoneeritud standardis, tehnilises tunnustuses ja käesoleva määruse 3. peatükis. §3. Vastavusdeklaratsioon (1) Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda. (2) Ehitustoote vastavusdeklaratsioon antakse tootele, mis on valmistatud samasugustel tingimustel samas tootmiskohas. (3) Ehitustoote vastavusdeklaratsioon võib põhineda lisaks tehase tootmisohjele kas tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt väljaantud tootmisohje sertifikaadil või ehitustoote vastavussertifikaadil või tunnustatud asutusena tegutseva katselabori katseprotokollil. (4) Lisaks lõikes 3 nimetatule võib vastavusdeklaratsiooni väljaandmisel lähtuda Tervisekaitseinspektsiooni otsusest ehitustoote terviseohutuse kohta. (5) Ehitustoote vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave: 1) tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nimi ja aadress; 2) andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; 3) viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; 4) eritingimused ehitustoote kasutamisel; 5) tunnustatud asutuse nimi ja aadress, kui vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aluseks on ehitustoote vastavussertifikaat, tootmisohje sertifikaat või katseprotokoll; 6) vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja nimi ja ametikoht; 7) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht; 8) vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja allkiri. (6) Ehitustoote vastavusdeklaratsioon või käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–7 nimetatud andmed peavad olema eestikeelsed. §4. Ehitustoote vastavussertifikaat (1) Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. (2) Ehitustoote vastavussertifikaadi väljastab tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, kui ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine toimub tõendamissüsteemide 1 või 1+ kohaselt ja ehitustoode vastab nõuetele. (3) Ehitustoote vastavussertifikaat võib põhineda tunnustatud asutusena tegutseva katselabori katseprotokollil ja inspekteerimisasutuse inspekteerimisaruandel (4) Ehitustoote vastavussertifikaadis peab sisalduma: 1) tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse nimi ja aadress; 2) tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nimi ja aadress; 3) andmed ehitustoote kirjeldamiseks nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; 4) viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; 5) eritingimused ehitustoote kasutamisel; 6) vastavussertifikaadi number; 7) vastavussertifikaadi kehtivuse piirangutingimused ja vajadusel kehtivusaeg; 8) vastavussertifikaadi väljaandja esindaja nimi ja ametikoht; 9) vastavussertifikaadi väljaandmise kuupäev; 10) vastavussertifikaadi väljaandja esindaja allkiri. (5) Ehitustoote vastavussertifikaat või käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–9 nimetatud andmed peavad olema eestikeelsed. §5. Tootmisohje sertifikaat (1) Tootmisohje sertifikaat tõendab tootja tehase esmase ülevaatuse läbiviimist ja tootja poolt teostatava ehitustoote tootmise pideva nõuetele vastava sisemise kontrolli olemasolu. (2) Tootmisohje sertifikaadi väljastab tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, kui ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine toimub tõendamissüsteemide 2 või 2+ kohaselt. (3) Tootmisohje sertifikaadis peab sisalduma: 1) tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse nimi ja aadress; 2) sertifitseerimisasutuse otsus, mis antakse tõendamissüsteemi 2 korral tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase tootmisohje hindamise põhjal ja tõendamissüsteemi 2+ korral tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase esmase ülevaatuse ja tehase tootmisohje hindamise põhjal, millele lisandub tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolne tehase tootmisohje pidev hindamine ja tunnustamine ning tunnustatud asutusena tegutseva inspekteerimisasutuse poolne tehase tootmisohje pidev järelevalve; 3) tootja nimi ja aadress; 4) andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; 5) viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; 6) eritingimused ehitustoote kasutamisel; 7) sertifikaadi number; 8) sertifikaadi kehtivuse piirangutingimused ja vajadusel kehtivusaeg; 9) sertifikaadi väljaandja esindaja nimi, ametikoht; 10) sertifikaadi väljaandmise kuupäev; 11) sertifikaadi väljaandja esindaja allkiri. (4) Tootmisohje sertifikaat või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 kuni 10 nimetatud andmed peavad olema eestikeelsed. 2. peatükk VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID §6. Vastavushindamise protseduurid Vastavushindamisel kasutatakse järgmisi protseduure: 1) tootja või tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt teostatud ehitustoote esmased tüübikatsetused; 2) tootja või tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt vastavalt katsetuste plaanile tehasest võetud ehitustoote näidiste katsetamine; 3) tootja või tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt tootmis- või turustamiskohast või ehitusplatsilt võetud ehitustoote näidiste kontrollkatsetused; 4) tootja või tunnustatud asutusena tegutseva katselabori poolt tarnimiseks valmisolevast või tarnitud saadetistest võetud ehitustoote näidiste katsetamine; 5) tehase tootmisohje hindamine; 6) tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt teostatud tehase või tehase tootmisohje esmaülevaatus; 7) tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt tehase tootmisohje pidev hindamine; 8) tunnustatud asutusena tegutseva inspekteerimisasutuse poolt tehase tootmisohje üle pideva järelevalve teostamine. §7. Katsetamine (1) Tüübikatsetuseks on tehnilises kirjelduses määratletud terviklik ehitustoote katsete või teiste protseduuride kogum, mis määrab kindlaks ehitustoote tüüpi esindavate tootenäidiste omadused. (2) Ehitustoote katsetamisel teostatakse katsed ehitustoote või selle katseetaloniga, sõltuvalt katsetatavatest omadustest. §8. Ehitustoote proovide võtmine (1) Tõendamissüsteemides 4, 3, 2 ja 2+ nimetatud juhtudel vastutab tootja ehitustoote esmase tüübikatsetuse puhul katsetamiseks võetavate ehitustoote proovide võtmise eest kooskõlas tehnilises kirjelduses ette nähtud eeskirjadega. (2) Tõendamissüsteemides 1 ja 1+ nimetatud juhtudel vastutab tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus või tema poolt delegeerituna tunnustatud asutusena tegutsev inspekteerimisasutus katsetamiseks võetavate ehitustoote proovide võtmise eest esmase tüübikatsetuse puhul kooskõlas tehnilises kirjelduses ette nähtud eeskirjadega. (3) Lisaks tunnustatud asutusena tegutsevale sertifitseerimisasutusele võib lõikes 2 nimetatud juhul vastutada katsetamiseks võetavate ehitustoote proovide võtmise eest tootja, kui see on tehnilises kirjelduses ette nähtud. §9. Tehase esmaülevaatus Tehase esmaülevaatuse käigus hindab tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus tootja poolt teostatavat ehitustoote tootmise pidevat sisemist kontrolli eesmärgiga teha kindlaks, kas selline kontroll võimaldab toota ehitustoote tehnilises kirjelduses määratletud omadustega ehitustoodet. §10. Tehase tootmisohje (1) Tootmisohje all mõeldakse tootja poolset pidevat sisemist tootmise korraldamist ja kontrolli selle üle. Kõik tootja poolt kasutusele võetud mõisted, nõuded ja normid dokumenteeritakse süstemaatiliselt põhimõtete ja menetluste kirjeldusena. (2) Tootmisohje ühendab tegevuse tehnilised võtted ja kõik abinõud toote tehnilisele kirjeldusele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks. Tootmisohje toimivus saavutatakse mõõteseadmete ja -vahendite, toormaterjalide ja koostisosade, protsesside, masinate, tootmisseadmete ja valmistoodete kontrollimise ja/või katsetamisega ning saadud tulemuste kasutamisega. 3. peatükk ERI LIIKI EHITUSTOODETE VASTAVUSHINDAMISE TÕENDAMISSÜSTEEMID JA KONTROLLITAVAD OMADUSED 1. jagu Raudbetoonelemendid, betoonisegu ning nende täitematerjalid §11. Raudbetoonelemendid (1) Raudbetoonelement käesoleva määruse tähenduses on raudbetoontoode, mis on vormitud raske-, normaal-, kerg-, või autoklaavsest mullbetoonist ja kivistunud väljaspool lõppkasutuskohta. (2) Kergbetoon käesoleva määruse tähenduses on betoon, mille kuivtihedus on mitte rohkem kui 2000 kg/m3 ja mille täitematerjaliks on kasutatud kas täies ulatuses või osaliselt kergtäitematerjale. (3) Autoklaavne mullbetoon käesoleva määruse tähenduses on mullilise struktuuriga betoon, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel vee ja gaasi(vahu)tekitajaga ning mille kivistamine toimub põhiliselt autoklaavimise teel. (4) Raudbetoonelementide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (5) Etteantud konstruktsiooniga raudbetoonelementide puhul on kontrollitavad omadused toote nõuetele vastavushindamisel järgmised: 1) betooni survetugevus; 2) sarrusterase tõmbetugevus, voolupiir; 3) mõõtmed, sarruse ja kinnitusosade paigutus. (6) Kergbetoonist ja autoklaavsest mullbetoonist raudbetoonelementide puhul on kontrollitavad omadused lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 märgitud omadustele niiskusmahukahanemine ja tihedus. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 kuni 4 ja lõikes 6 märgitud omadustele on raudbetoonelementide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) sarruse pingestus; 2) veepidavus; 3) õhumüra heliisolatsioon; 4) löögimüra heliisolatsioon; 5) soojapidavus; 6) vastupidavus kemikaalidele; 7) külmakindlus; 8) tulepüsivus; 9) reaktsioon tulele. (8) Etteantud tehniliste parameetritega raudbetoonelementide puhul on kontrollitavaks omaduseks kandevõime. Nõuetele vastavushindamisel lähtutakse selle kontrollimisest katsetamise või arvutuse teel. (9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 märgitud omadusele on etteantud tehniliste parameetritega raudbetoonelementide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) veepidavus; 2) õhumüra heliisolatsioon; 3) löögimüra heliisolatsioon; 4) soojapidavus; 5) vastupidavus kemikaalidele; 6) külmakindlus; 7) tulepüsivus; 8) reaktsioon tulele. §12. Betoonisegu (1) Betoonisegu käesoleva määruse tähenduses on valmissegatud betoon, mida tarnib isik, kes ei ole betoonisegu kasutaja. (2) Betoonisegu nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Etteantud omadustega betoonisegu kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on töödeldavus/konsistents ja betooni survetugevus. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud omadustele on betooni kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) mahukahanemine; 2) kloriidide sisaldus; 3) tõmbetugevus; 4) ohtlike ainete eraldumine; 5) tihedus/heliisolatsioon; 6) tihedus/soojapidavus; 7) külmakindlus; 8) õhusisaldus; 9) vastupidavus sulfaatidele; 10) vastupidavus karboniseerumisele; 11) vastupidavus sooladele; 12) vastupidavus kulumisele. (5) Etteantud koostisega betoonisegu kontrollitavaks omaduseks nõuetele vastavushindamisel on tema koostis. §13. Täitematerjalid (1) Täitematerjal käesoleva määruse tähenduses on betooni, mördi või asfaltsegu täitematerjal, nagu näiteks killustik, filler, liiv, kruus või sõelmed. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud loetelule loetakse täitematerjaliks ka avalikult kasutatavate teede ehitamisel kasutatavat killustikku, fillerit, liiva, kruusa või sõelmeid. (3) Kui täitematerjali kasutusala ohutusnõuded on olulised nagu näiteks kandekonstruktsioonide valmistamisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutusala korral, toimub täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (4) Täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel, toimub tõendamissüsteemi 4 kohaselt. (5) Killustiku kontrollitavad omadused nende nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) peenosiste sisaldus. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 märgitud omadustele on killustiku kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) kulumiskindlus; 2) purunemiskindlus; 3) veeimavus; 4) kloriidide sisaldus; 5) võimalik reaktsioon leelise toimele; 6) radioaktiivne emissioon; 7) külmakindlus; 8) terakuju. (7) Filleri kontrollitav omadus nõuetele vastavushindamisel on terakoostis. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 märgitud omadusele on filleri kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) tühiklikkus; 2) hüdrofoobsus; 3) savi- ja tolmusisaldus; 4) savimineraali Al2O3+Fe2O3 sisaldus. (9) Liiva ja sõelmete kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis ja peenusmoodul; 2) peenosiste sisaldus; 3) huumuse sisaldus. (10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 märgitud omadustele on liiva ja sõelmete kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) saviosiste sisaldus; 2) filtratsioonitegur. (11) Kruusa kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) peenosiste sisaldus. (12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 märgitud omadustele on kruusa kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel: 1) veeimavus; 2) purustatud pindadega terade ja ümardunud terade sisaldus; 3) huumuse sisaldus; 4) purunemiskindlus; 5) külmakindlus. 2. jagu Tsement, ehituslubi ja teised hüdraulilised sideained §14. Tsement (1) Tsemendi nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1+ kohaselt, kusjuures tsemendi, välja arvatud hariliku tsemendi partii tarnimisel võib tarnitava tsemendi nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimuda tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (2) Tsemendi kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) eelsurvetugevus; 2) normsurvetugevus; 3) tardumise algus; 4) lahustumatu jääk; 5) kuumutuskadu; 6) mahupüsivus; 7) SO3 sisaldus; 8) kloriidide sisaldus. [RTL 2003, 124, 2006 - jõust. 13.12.2003] §15. Ehituslubi (1) Ehituslubi käesoleva määruse tähenduses on lubjakivi põletamisel saadud mineraalne sideaine, mida kasutatakse ehitustootes või ehitises. (2) Ehituslubja nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2 kohaselt. §16. Hüdrauliline teesideaine (1) Hüdrauliline teesideaine on sideaine, mida kasutatakse teekatendi aluse üla- ja alakihtide ehitamiseks, samuti aluspinnase stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks. (2) Hüdraulilise teesideaine nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Hüdraulilise teesideaine kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised 1) survetugevus; 2) peenus; 3) tardumise algus; 4) mahupüsivus; 5) SO3 sisaldus. 3. jagu Sarrusteras §17. Sarrusteras (1) Sarrusterase nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt, kusjuures sarrusterase partii tarnimisel võib tarnitava sarrusterase nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimuda tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (2) Sarrusterase kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) tõmbetugevus; 2) voolavuspiir; 3) tõmbetugevuse ja voolavuspiiri suhe; 4) pikenemine; 5) painutatavus; 6) keevitatavus; 7) ristlõiked. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud omadustele on sarrusterase kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) pinna geomeetria; 2) väsimustugevus. 4. jagu Müüritise toote §18. Müüritise tooted (1) Müüritise tooted käesoleva määruse tähenduses on tehases valmistatud silikaat-, keraamilised või betoonkivid ja -plokid, samuti sillused ning looduskivist plokid. (2) Müüritise toodete, välja arvatud silluste, nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Silluste nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (4) Müüritise toodete, välja arvatud silluste, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) survetugevus; 2) mõõdupüsivus. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud omadustele on müüritise toodete, välja arvatud sillused, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) niiskuseimavus; 2) tihedus/õhumüra isolatsioon; 3) soojustakistus; 4) külmakindlus; 5) reaktsioon tulele; 6) tulepüsivus; 7) veeimavus; 8) veeaurujuhtivus. (6) Silluste kontrollitav omadus nõuetele vastavushindamisel on läbipaine koormatuna. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud omadusele on silluste kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) tihedus/õhumüra isolatsioon; 2) veeaurujuhtivus; 3) soojustakistus; 4) külmakindlus; 5) reaktsioon tulele. 5. jagu Soojusisolatsioonitooted §19. Soojusisolatsioonitooted (1) Soojusisolatsioonitoode käesoleva määruse tähenduses on tehases valmistatud orgaanilisest või anorgaanilisest materjalist, sealhulgas vahtplastist või vahtklaasist soojust isoleerivate omadustega toode. (2) Soojusisolatsioonitoodete nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. (3) Soojusisolatsioonitoote kontrollitavad omadused toote nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) reaktsioon tulele, nagu näiteks süttivustundlikkus, soojuseraldus, tuleleviku kiirus, mürgiste gaaside eraldumine põlemisel ja põlevate tilkade/osakeste tekkimine; 2) ohtlike ainete emissioon; 3) soojaerijuhtivus. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud omadustele on soojusisolatsioonitoote kontrollitavad omadused vajadusel järgmised: 1) veeläbilaskvus; 2) õhumüra isolatsiooniindeks; 3) löögimüra isolatsiooniindeks; 4) survetugevus/koormustaluvus; 5) painde/tõmbetugevus; 6) vastupidavus bioloogilistele mõjudele; 7) vastupidavus UV kiirgusele; 8) vastupidavus ilmastikule; 9) vastupidavus külmutamisele; 10) vastupidavus sulatamisele; 11) vastupidavus vananemisele; 12) mõõtmed; 13) tihedus; 14) veeaurujuhtivus. [RTL 2003, 124, 2006 - jõust. 13.12.2003] 6. jagu Katusekatted §20. Katusekattematerjalid (1) Katusekattematerjalid käesoleva määruse tähenduses on tehases toodetud siledad või profileeritud plaadid, rullkatted ning katusekivid. (2) Katusekattematerjalide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (3) Siledate ja profileeritud plaatide ning katusekivide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) mehaaniline tugevus; 2) veeläbilaskvus; 3) mõõtmete ja kuju hälbed veeläbilaskvuse seisukohalt. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 3 märgitud omadustele on siledate ja profileeritud plaatide ja katusekivide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) katusekatte vastupidavus välisele tulele; 2) auruläbilaskvus; 3) asbesti emissioon; 4) löögikindlus; 5) vastupidavus UV kiirgusele; 6) vastupidavus ilmastikule; 7) vastupidavus vananemisele; 8) vastupidavus korrosioonile; 9) vastupidavus külmutamisele-sulatamisele. (5) Rullkatete kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) reaktsioon tulele; 2) veeläbilaskvus; 3) tõmbetugevus; 4) pikenemine; 5) painutatavus madalal temperatuuril. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 märgitud omadustele on rullkatete kontrollitav omadus nõuetele vastavushindamisel vajadusel naela läbitõmbetugevus. 7. jagu Puittooted §21. Ülekandeliinide puitpostid (1) Ülekandeliinide puitpostide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. (2) Ülekandeliinide puitpostide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on tugevus ja jäikus. §22. Puidupõhised plaadid (1) Puidupõhised plaadid käesoleva määruse tähenduses on nii vineeritud kui ka muu kattekihiga kaetud ning ka lõppviimistluseta plaadid kasutamiseks kandvate või mittekandvate tarindite elementidena sise- või välistingimustes. (2) Puitplaatide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 või 3 kohaselt. (3) Puitplaatide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) tugevus ja jäikus paindel plaadi pinna suunas ja plaadi pinnaga risti, survel, tõmbel ja nihkel; 2) liimühenduse nihketugevus; 3) liimühenduste delaminatsioon; 4) tulepüsivus. §23. Teehoiutöödes kasutatavad puittooted (1) Teehoiutöödes kasutatavad puittooted käesoleva määruse tähenduses on avalikult kasutatavate teede teehoiutöödel kasutatavad toed, piirded ja liiprid. (2) Teehoiutöödes kasutatavate puittoodete nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 või 2+ kohaselt. (3) Liiprite ja tarindusohutusele mittearvutatavate puittoodete nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (4) Teehoiutöödes kasutatavate puittoodete, mida käesoleva paragrahvi lõige 3 ei hõlma, nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. (5) Teehoiutöödes kasutatavate puittoodete kontrollitavad omadused nende nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) survetugevus piki- ja ristikiudu; 2) tõmbetugevus pikikiudu. 8. jagu Teedematerjalid §24. Bituumensideained (1) Bituumensideaine käesoleva määruse tähenduses on sitke, pehme, vedel või polümeeridega modifitseeritud naftabituumen, põlevkivibituumen või naftabituumenemulsioon, mis on ette nähtud kasutamiseks asfaltsegudes ja pindamisel. (2) Naftabituumeni, põlevkivibituumeni ja naftabituumenemulsiooni nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Naftabituumeni, mille kasutusala on asfaltbetoonsegude valmistamine või bituumenstabiliseerimine, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) penetratsioon; 2) kinemaatiline ja dünaamiline viskoossus; 3) pehmenemistäpp ning murdumistäpp. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud omadustele on naftabituumeni kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) massi muutus pärast kuumutamist; 2) jääkpenetratsioon pärast kuumutamist; 3) pehmenemistäpp pärast kuumutamist; 4) viskoossuse tegur pärast kuumutamist; 5) leektäpp; 6) lahustuvus tolueenis; 7) parafiini sisaldus; 8) elastne taastuvus. (5) Põlevkivibituumeni, mille kasutusala on pindamine, mustsegude valmistamine või bituumenstabiliseerimine, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) tingviskoossus; 2) kinemaatiline viskoossus; 3) pehmenemistäpp; 4) pehmenemistäpi tõus pärast kuumutamist. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud omadustele on põlevkivibituumeni kontrollitavad omadused nõutele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) penetratsioon; 2) murdumistäpp; 3) leektäpp; 4) jääkpenetratsioon; 5) lahustuvus tolueenis; 6) vees lahustuvate ühendite sisaldus. (7) Bituumenemulsiooni, mille kasutusala on pindamine, mustsegude valmistamine või bituumenstabiliseerimine, kontrollitav omadus nõuetele vastavushindamisel on tingviskoossus. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 märgitud omadustele on bituumenemulsiooni kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) püsivus; 2) jääk sõelal; 3) lagunemisindeks; 4) destillatsioonijääk; 5) destillatsioonijäägi penetratsioon või kinemaatiline viskoossus; 6) õlidestillaadi sisaldus pärast destillatsiooni. §25. Asfaltbetoonsegud (1) Asfaltbetoonsegu käesoleva määruse tähenduses on tihe asfaltbetoonsegu, poorne asfaltbetoonsegu, killustikmastiksasfaltsegu, dreenasfaltbetoon, kergasfaltbetoon ja valuasfalt. (2) Asfaltbetoonsegude nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Tiheda ja kergasfaltbetoonsegu, mille kasutusala on katete ehitus, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) sideaine sisaldus; 3) jäävpoorsus; 4) veepüsivus; 5) Marshalli stabiilsus ja voolavus. (4) Poorse asfaltbetoonsegu, mille kasutusala on katete ehitus, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) sideaine sisaldus; 3) jäävpoorsus; 4) Marshalli stabiilsus ja voolavus. (5) Killustikmastiksasfaltsegu, mille kasutusala on katete ehitus, kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) sideaine sisaldus; 3) jäävpoorsus; 4) veepüsivus. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 märgitud omadustele on killustikmastiksasfaltsegu kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) kulumiskindlus naastrehvide toimel; 2) deformatsioonikindlus. (7) Dreenasfaltbetoonsegu kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) sideaine sisaldus; 3) jäävpoorsus. (8) Valuasfaltsegu kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) terakoostis; 2) sideaine sisaldus. 9. jagu Geotekstiilid §26. Geotekstiilid (1) Geotekstiil käesoleva määruse tähenduses on sünteeskiust materjal, mida kasutatakse teede, raudteede, vundamentide, mullete, drenaaži, erosioonitõkete, mahutite, tammide, kanalite, tunnelite, allmaarajatiste ehitamisel vedelike või gaaside tõkestamiseks, kaitsekihi moodustamisel, dreneerimisel, filtreerimisel või armeerimisel. (2) Geotekstiilide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 2+ kohaselt. (3) Geotekstiilide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on järgmised: 1) vastupidavus; 2) tõmbetugevus; 3) vee läbilaskvus. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud omadustele on geotekstiilide kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel vajadusel järgmised: 1) bioloogiline lagunevus; 2) ava suurus; 3) torketugevus; 4) trapetsrebimistugevus. 10. jagu Liikluskorraldusvahendid §27. Liikluskorraldusvahendid (1) Liikluskorraldusvahendid käesoleva määruse tähenduses on liiklusmärkide reflekteeruvad osad. (2) Liikluskorraldusvahendite nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (3) Liikluskorraldusvahendite kontrollitavad omadused nõuetele vastavushindamisel on nende kattematerjali fotomeetrilised ja kolorimeetrilised omadused. 11. jagu Kipstooted §28. Kipstooted (1) Kipstooted käesoleva määruse tähenduses on kipsplokid ja kipskrohv. (2) Kipstoodete nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. (3) Kipstoodete kontrollitav omadus nõuetele vastavushindamisel on tuleohutus. 12. jagu Põrandakattematerjalid §29. Põrandakattematerjalid (1) Põrandakattematerjalid käesoleva määruse tähenduses on jäigad, elastsed ja tekstiilist põrandakattematerjalid. (2) Põrandakattematerjalide nõuetele vastavuse hindamisel ja tõendamisel lähtutakse nende tuleohutuse ja terviseohutuse nõuetest. (3) Põrandakattematerjalide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. 13. jagu Sise- ja välisseina kattematerjalid §30. Sise- ja välisseina kattematerjalid (1) Sise- ja välisseina kattematerjalid käesoleva määruse tähenduses on rullkatted, plaadid või vooderdusmaterjalid. (2) Sise- ja välisseina kattematerjalide nõuetele vastavuse hindamisel ja tõendamisel lähtutakse nende tuleohutusest ja terviseohutusest. (3) Sise- ja välisseina kattematerjalide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt. 14. jagu Ehitise tuleohutussüsteemid §31. Ehitise tuleohutussüsteemid (1) Ehitise tuleohutussüsteemid käesoleva määruse tähenduses on ehitisse püsivalt paigaldatavad tulekahjusignalisatsiooni- ja tulekustutussüsteemid. (2) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemide komponendid käesoleva määruse tähenduses on suitsu-, temperatuuri- ja leegiandurid, keskseadmed ja tulekahju teatenupud. (3) Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi komponentide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. (4) Tulekustutussüsteemid käesoleva määruse tähenduses on sprinkler- süsteemid, vooliksüsteemid, pulberkustutussüsteemid, gaaskustutussüsteemid ja tuletõrje hüdrandid. (5) Sprinklersüsteem käesoleva määruse tähenduses on nõuetekohastel vahekaugustel ja kõrgustel paigaldatud automaatne sprinkleripeadega varustatud veetorustiku süsteem, mis on ette nähtud tulekahju avastamiseks, lokaliseerimiseks või kustutamiseks vee andmisega. (6) Sprinklersüsteemi komponendid käesoleva määruse tähenduses on sprinkleripea, kuiva või märja sprinklersüsteemi häireklapid ja vesiajamiga häireseadis. (7) Vooliksüsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekustutussüsteem, mille üheks komponendiks on lamevoolikuga varustatud vooliksüsteem või voolikupooliga pooljäik voolik. (8) Pulberkustutussüsteem käesoleva määruse tähenduses on automaatselt või käsijuhtimisel töötav kustutusseadmestik, milles kustutusaineks on pulber. Kustutusaine suunatakse konteinerist joatorru jäiga või painduva torustiku abil, kui joatoru ei ole kinnitatud vahetult konteineri külge. (9) Gaaskustutussüsteem käesoleva määruse tähenduses on tulekustutussüsteem, milles kustutusaineks on gaasiline aine, mis pidurdab põlevaine ja hapniku keemilist reaktsiooni. (10) Gaassüsteemi komponentideks on gaasi madala või kõrgsurve ventiilid, nende juhtseadmed, kontrollventiilid, tagasilöögi klapid, mitteelektriliselt töötavad ohutusseadmed ja tühjendamisotsikud. (11) Tuletõrje hüdrant käesoleva määruse tähenduses on survestatud magistraalvõrguga püsivalt ühendatud tulekahju kustutamiseks kasutatav hüdrant, mis asukohaga allpool maapinda on kaevuluugi all varustatud ekspluatatsioonivahenditega või maapealsena omab üht või enamat väljavooluava. (12) Tulekustutussüsteemide komponentide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. 14. jagu Ehitise tulepüsivuse seisukohalt muud olulised ehitustooted või nende elemendid §32. Ehitise tulepüsivuse seisukohalt muud olulised ehitustooted või nende elemendid (1) Ehitise tulepüsivuse seisukohalt muud olulised ehitustooted või nende elemendid käesoleva määruse tähenduses on kipsplaadid, läbiviigu materjalid, sulguvad tuletõkestid ning tarindite kaitsekihtide materjalid nagu tuletõkkevärvid, -võõbad ja -mastiksid. (2) Ehitise tulepüsivuse seisukohalt muude ehitustoodete või nende elementide nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 3 kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud tooted. (3) Tuletõkkeuste nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine toimub tõendamissüsteemi 1 kohaselt. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED §33. Määruse kehtetuks tunnistamine Käesoleva määruse jõustumisest tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 20. juuni 2001. a määrus nr 67 «Tee-ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine» (RTL 2001, 78, 1071). §34. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva määruse §-d 15, 21, 22, 26, 29 ning § 31 lõiked 7 ja 8 jõustuvad Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (Protocol of Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel toodete osas, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga, olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem. (3) Ehitustoote vastavuse hindamisel ja tõendamisel võib lähtuda harmoneeritud standardist või ehitustoote tehnilisest tunnustusest või käesoleva määruse nõuetest seni, kuni jõustub Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokoll (Protocol of Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) toodete osas, mida nimetatud protokolli lisad käsitlevad, või muu vastavasisuline välisleping või Eesti ühineb Euroopa Liiduga, olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub varem.