Tõrva Linnavolikogu — Tõrva linna põhimääruse kinnitamine — KO, 51, 790

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Tõrva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tõrva linna põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tõrva Linnavolikogu järgmised õigusaktid: 2.1. 20. jaanuari 1994. a volikogu istungil kinnitatud Tõrva põhimäärus; 2.2. 10. aprilli 1997. a otsusega kinnitatud «Tõrva Linnavolikogu reglemendi kinnitamine». 2.3. 9. veebruari 1999. a määruse nr 1 «Linnaametnike sotsiaalsed garantiid» punkt 1. 3. Määrus jõustub alates 1. aprillist 2000. a. Volikogu esimees Ludmilla MELTSA Lisa Tõrva Linnavolikogu 14. märtsi 2000. a määrusele nr 7 TÕRVA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tõrva linna põhimääruse eesmärk Tõrva linna põhimääruses sätestatakse Tõrva Linnavolikogu ja Tõrva Linnavalitsuse, nende komisjonide ning Tõrva linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Tõrva linna omavalitsusorganid 2.1. Tõrva linna omavalitsuse esinduskoguks on Tõrva Linnavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Tõrva linna hääleõiguslike elanike poolt. 2.2. Tõrva linna omavalitsuse täitevorganiks on Tõrva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. 3. Tõrva linna sümbolid Tõrva linna sümbolid on ajalooline lipp ja vapp. 4. Tõrva linna lipp ja vapp 4.1. Tõrva linna lipp ja vapp on kinnitatud Eesti Vabariigi riigiministri poolt 24. juulil 1992. a (kiri nr 2-1/141 24.07.1992. a nr 000198). 4.2. Tõrva linna lipp on oranž (Pantone Orange 021 (C-0, M-51, Y-87, K-0)) ja roheline (Pantone 356 (C-100, M-0, Y-91, K-27)) (all) vahekorras 1:2 mõõtmetega 105×165, laiuse ja pikkuse vahekord 7:11. 4.3. Tõrva linna vapil on sinisel kilbil hõbedane müüritud kolmeastmelise püramiidi kujuline tõrvasulatamise ahi, millelt kerkib hõbedane suitsupilv. Ahju alaosas asuv poolkaare kujuline avaus ja suitsupilve südamikus olev leek on punased. 4.4. Tõrva linna lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab linnavalitsus. 5. Tõrva linna elanik 5.1. Tõrva linna elanik on isik, kes elab alaliselt või peamiselt Tõrva linnas. 5.2. Volikogu korraldab Tõrva linna territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluse algatamine toimub käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Küsitluse korraldamise ja selle toimumise viisi otsustab volikogu. 6. Tõrva linna aukodanik Tõrva linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule Tõrva linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. Tõrva linna aukodaniku statuudi kehtestab volikogu. II. VOLIKOGU 7. Volikogu ja volikogu liige 7.1. Volikogu valitakse vabadel valimistel Tõrva linna hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 7.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 7.3. Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.4. Volikogu liikmele võib maksta hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 7.5. Volikogu tööga seotud asjaajamist korraldab linnakantselei. 8. Volikogu ainupädevus 8.1. Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, teiste seadustega ja linna õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. 9. Volikogu õigusaktide algatamise õigus 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu komisjonil; 9.1.2. volikogu liikmel; 9.1.3. linnavalitsusel; 9.1.4. linnapeal; 9.1.5. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras. 10. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 10.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse linnakantseleis ja Tõrva Linnaraamatukogus hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast õigusakti vastuvõtmist. 10.2. Õigusakti ärakirjale märgitakse selle linnakantseleist väljastamise kuupäev käesoleva põhimääruse punkti 44 alapunktis 4 sätestatud korras. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse linnakantseleis. 10.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva punkti lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes. 10.4. Volikogu õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või õigusaktis eneses sätestatud jõustumise tähtajal. 10.5. Linnakantseleis on igaühel õigus tutvuda volikogu õigusakti või volikogu istungi protokolliga. 11. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll 11.1. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist linnavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 11.2. Volikogu liige võib esitada arupärimise linnavalitsusele või selle liikmele ja linnasekretärile või vastavale ametiisikule tema võimkonda kuuluva küsimuse osas. 11.3. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. 11.4. Arupärimisele vastatakse kirjalikult arupärijale või avalikult volikogu istungil. 11.5. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, edastab arupärimise viivitamata adressaadile. 11.6. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus arupärimisele kahe nädala jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. 12. Volikogu esimees ja aseesimees 12.1. Volikogu esimees täidab talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Lisaks eespool loetletule volikogu esimees: 12.1.1. koostab volikogu istungi päevakorra projekti: 12.1.2. jälgib arupärimistele ja isikute avaldustele vastamist; 12.1.3. otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes. 12.2. Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ja täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 12.3. Volikogu esimehe koht on palgaline, kui volikogu ei otsusta teisiti. 12.4. Volikogu esimees on kohustatud määrama kindla vastuvõtuaja linnavalitsuses vähemalt üks kord nädalas ja seda järgima. 13. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 13.1. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. 13.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 13.2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 13.2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 13.2.3. nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu. 13.3. Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 13.4. Nimekirjade sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, mis valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 13.5. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 13.6. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 13.7. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel volikogu. 13.8. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 13.9. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaatidest vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. 13.10. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 14. Volikogu komisjon 14.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad ja kinnitab komisjonide põhimäärused. 14.2. Volikogu moodustab ajutisi komisjone üksikküsimuste läbitöötamiseks. 14.3. Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. 14.4. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 14.5. Ettepaneku komisjoni liikmete ja arvu kohta teeb komisjoni esimees. 14.6. Volikogu alatise komisjoni tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja tema ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. 15. Volikogu komisjoni töökord 15.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või aseesimehe osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. 15.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja korraldab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. 15.3. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. 15.4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused. 15.5. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 15.6. Protokoll peab olema hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest esitatud linnakantseleile, kes edastab need komisjoni otsuses märgitud adressaatidele. Protokolle säilitatakse linnakantseleis. Protokollid avalikustatakse linnakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. 16. Komisjoni pädevus 16.1. Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 16.1.1. volikogu õigusaktide projektid; 16.1.2. linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 16.1.3. isikute avaldused; 16.1.4. muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldakonnale. 16.2. Komisjonil on õigus: 16.2.1. algatada volikogu õigusaktide projekte; 16.2.2. teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 16.2.3. saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 16.2.4. kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. 17. Asjade menetlemine komisjonis 17.1. Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende registreerimist linnakantseleis. 17.2. Materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. 17.3. Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. 18. Komisjoni tegutsemisvõimetus 18.1. Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisega käesolevas põhimääruses sätestatud tähtajal või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul. 18.2. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis. 19. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas. 20. Revisjonikomisjon 20.1. Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 20.2. Revisjonikomisjon koostab oma tööplaani iseseisvalt. Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu. Revisjonikomisjoni täpsem töökorraldus sätestatakse tema põhimääruses. 20.3. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) igapäevast tööd, kuid kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrolli teostavale isikule kontrollimiseks vajalikud tingimused. 20.4. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 20.4.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 20.4.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist. 20.4.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 20.4.4. teha linnavalitsusele ettepanekuid ja kohustuslikke ettekirjutusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 20.5. Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja asutuste juhte. 21. Volikogu istung 21.1. Volikogu töövorm on istung. 21.2. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus kuu teisel teisipäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. 21.3. Erakorralise volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või linnavalitsus. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kustutatakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist linnakantseleis. 21.4. Korralise ja erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 21.5. Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 21.6. Volikogu liige teatab eelnevalt oma puudumisest volikogu istungilt linnakantseleisse. 22. Istungi kokkukutsumine ja päevakord 22.1. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele välja saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks tähtajaks (vähemalt neli päeva enne istungit) peab olema volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide projektidega ning muude vajalike materjalidega kättesaadav linnakantseleis. 22.2. Samaks ajaks peab olema linnakantseleis teadetetahvlil välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. 22.3. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks kooskõlastatult linnavalitsusega volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need volikogu õigusaktide projektid, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse punktile 29. 22.4. Volikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 22.5. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 22.5.1. volikogu liikmed; 22.5.2. linnavalitsus või linnapea; 22.5.3. komisjonid. 23. Hääletamine volikogus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. 23.2. Volikogu liikmel on õigus hääletada poolt, vastu või jääda erapooletuks. 23.3. Volikogu liige hääletab isiklikult. 23.4. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 23.5. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab isikuvalimistel iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, kuid enne hääletamist kuni 2 minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 23.6. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 23.7. Poolthäälteenamuse all tuleb mõista hääletustulemust, kus poolt on rohkem kui vastu, erapooletud arvesse ei lähe. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab istungi juhataja hääl. 23.8. Mitme ettepaneku korral pannakse need konkureerima. Konkureerimisel saab iga volikogu liige hääletada ühe ettepaneku. Kui esimese korraga ei saa ükski ettepanek nõutavat häälte arvu, siis järgneb teine hääletamine kahe enim hääli saanud ettepaneku vahel. 23.9. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 24. Salajane hääletamine 24.1. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. 24.2. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid allkirja vastu. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. 24.3. Igal volikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti. 24.4. Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega. 25. Küsimuste arutelu volikogus 25.1. Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja fonosalvestusi võib teha volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. 25.2. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 25.3. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees. Esimehe äraolekul juhib istungit volikogu aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimeeste äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 25.4. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 25.4.1. kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu teatamine; 25.4.2. kutsutud külaliste tutvustamine; 25.4.3. teiste istungist osavõtjate nimetamine; 25.4.4. päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 26. Volikogu õigusaktide projektide esitamine 26.1. Volikogu õigusakti projekti autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Projekti autor või volikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. 26.2. Volikogu õigusakti projekti arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. 26.3. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti projekti, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekannete ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. 26.4. Arupärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus arupärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. 26.5. Volikogu istungil on sõnaõigus ainult volikogu liikmetel, linnapeal, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril, viimaste ettepanekul teistel linnavalitsuse töötajatel, samuti teistel istungile kutsutud isikutel. 27. Volikogu istungi läbiviimine 27.1. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 27.1.1. ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 27.1.2. küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 27.1.3. sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt 5 minuti jooksul; 27.1.4. repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 27.1.5. päevakorra igas küsimuses on paragrahvi 29 lõikes 4 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 27.1.6. ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Projekti autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua; 27.1.7. ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 27.1.8. istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 27.1.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale üks minuti lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega; 27.1.10. pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. 27.2. Volikogu võib vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmetel õigus taotleda vaheaega. Valimisliidu esindajate taotlused kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 28. Volikogu istungi protokoll 28.1. Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu protokollid peavad olema kättesaadavad linnakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile. 29. Volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamine 29.1. Volikogu õigusaktide projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks komisjonid, samuti linnavalitsus, linnapea, volikogu või volikogu liige. 29.2. Esitatud õigusakti projektile määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. 29.3. Volikogu õigusakti projekt peab olema läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis. Komisjoni seisukoht projekti kohta esitatakse vajadusel volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda projekti lülitamist volikogu istungi päevakorda. 29.4. Korrektselt vormistatud õigusakti projekt peab olema esitatud linnakantseleisse hiljemalt kuus päeva enne istungi algust. Projektile peab olema lisatud õiend, mis sisaldab järgmisi andmeid: 29.4.1. projekti esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning isikud, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 29.4.2. põhjendused projekti vastuvõtmise vajaduse kohta; 29.4.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud võimalikud katteallikad. Kui projekt eeldab rahataotlust, siis vaadatakse see volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus. 29.5. Projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne ja sellele peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused või arvamused (k.a linnavalitsuse seisukoht, komisjoni(de) seiskoht). 29.6. Volikogu õigusakti projekti, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon esitada volikogu istungile muudetud kujul, märkides ära tehtud muudatused. 29.7. Päevakorda esitatud ja paljundatud projekti kohta võib esitada paljundatult alternatiivprojekti enne volikogu istungi algust. Sel juhul otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas jätta küsimus päevakorda või suunata arutamiseks koos projektiga vastavasse komisjoni. III. LINNAVALITSUS 30. Linnavalitsus ja selle koosseis 30.1. Linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja muude volikogu õigusaktidega. 30.2. Linnavalitsuse koosseisus on linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse koosseisu suuruse määrab volikogu. 30.3. Linnapea valib ja nimetab ametisse volikogu. 30.4. Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu. 31. Linnapea pädevus ja valimine 31.1. Linnapea juhib linnavalitsust. Linnapea esindab Tõrva linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes riigiorganite- ja asutustega, teiste isikutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes volikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras. 31.2. Linnapea: 31.2.1. korraldab linnavalitsuse tööd ja juhatab linnavalitsuse istungit; 31.2.2. esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse uue koosseisu ja teeb ettepaneku selle muutmiseks; 31.2.3. kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele; 31.2.4. nõuab linnavalitsuse liikmetelt seletusi nende tegevuse kohta; 31.2.5. nimetab kooskõlastatult linnavalitsusega ametisse linna ametiasutuste juhid; 31.2.6. esitab volikogule ettepaneku linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamise kohta; 31.2.7. annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi; 31.2.8. täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 31.3. Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea. 31.4. Linnapea valimine 31.4.1. Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 31.4.2. Linnapea kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanekud kas suuliselt või kirjalikult. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 31.4.3. Linnapea valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 31.4.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 31.4.5. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 31.4.6. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 31.4.7. Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 31.4.8. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 32. Linnavalitsuse kinnitamine 32.1. Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. 32.2. Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 32.3. Linnapea poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks linnavalitsuse liikmekandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga linnavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 32.4. Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 32.5. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 32.6. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. 32.7. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub linnavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. 32.8. Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnapea ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme. 33. Linnavalitsuse pädevus 33.1. Linnavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse, samuti küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 33.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavalitsus, kui volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. 33.3. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning elanike kaasamise kaudu. 33.4. Linnavalitsuse liikmete tööjaotus ja abilinnapea asendamise kord kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega. 34. Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded 34.1. Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse linnakantseleis ja Tõrva Linnaraamatukogus hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähendust omavad määrused avaldatakse määruses sätestatud juhtudel kohalikus ajalehes. 34.2. Linnavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. 34.3. Nõuded linnavalitsusele esitatavate õigusaktide ja muude materjalide projektide vormi ja esitamise tähtaja kohta kehtestab linnavalitsus oma reglemendis. 35. Linnavalitsuse istung 35.1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. 35.2. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul abilinnapea. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. 35.3. Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval. 35.4. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. 35.5. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja. 35.6. Linnavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. 35.7. Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea või teda asendav isik ja protokollija. Protokollid säilitatakse linnakantseleis. 35.8. Linnavalitsuse istungi täpsema ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab linnavalitsus oma reglemendis. 36. Linnavalitsuse komisjon 36.1. Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks komisjone. 36.2. Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. 36.3. Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjon töösse võib kaasata vastava valdkonna asjatundjaid. IV. MAJANDUS JA EELARVE 37. Munitsipaalomand ja majandustegevus 37.1. Tõrva linna munitsipaalomandiks on Tõrva linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara). 37.2. Linnavara kuulub registreerimisele ühtses linnavararegistris. Linnavararegistri moodustamine ja pidamise kord sätestatakse linnavara eeskirjas 37.3. Linnavara kasutatakse linna valitsemise otstarbel ja linnale tulu saamiseks. 37.4. Linnavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Tõrva linnavara eeskirjas, mille kinnitab volikogu. 37.5. Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt Tõrva linnavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. 37.6. Tõrva linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus sõlmida Tõrva linna nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktides või asutuse põhimääruses. Tõrva linna ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse poolt sõlmitavale lepingule kirjutab alla vastava asutuse juht või tema asendaja. 38. Koormised 38.1. Kontrolli koormise täitmise üle teostab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik või asutus. Kontrolli teostamise täpsema korra sätestab linnavalitsus. 38.2. Kontrolli koormise täitmise üle teostatakse regulaarselt. Vastavas ametiasutuses töötavad ametiisikud on kohustatud andma koormise täitmise kohta selgitusi koormist täitma kohustatud isikutele ja tegema koostööd volikogu poolt koormise täitmata jätmisega seotud haldusõigusrikkumise asju arutama volitatud ametiisikutega. 39. Arengukava 39.1. Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab linnavalitsus. 39.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus Tõrva Linnaraamatukogus ja linnakantseleis. Avalikustamise ja ettepanekute tegemise tähtaja ja koha määrab volikogu, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat. Sellekohane informatsioon avaldatakse kohalikus ajalehes. 40. Tõrva linna eelarve 40.1. Tõrva linna eelarve ja selle muutmise projekti koostamist, samuti eelarve täitmise aruande koostamist korraldab linnavalitsus volikogu kehtestatud korras. 40.2. Eelarve projekt avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus, Tõrva Linnaraamatukogus ja linnakantseleis. Avalikustamise tähtaja määrab linnavalitsus, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat. Sellekohase informatsiooni avaldab linnavalitsus kohalikus ajalehes. 40.3. Vastuvõetud eelarve ja selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse punktis 10 sätestatud korras. V. TÕRVA LINNA OMAVALITSUSTEENISTUS 41. Tõrva linna ametiasutus 41.1. Tõrva linna ametiasutus käesoleva põhimääruse mõttes on volikogu poolt kehtestatud Tõrva linna ametiasutuste struktuuris sätestatud Tõrva linna eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 41.2. Tõrva linna ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tõrva linna omavalitsusteenistuses. 41.3. Ametiasutuse moodustamise, selle ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning ametiasutuse põhimääruse kinnitab volikogu. 42. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 42.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, linnapeale ja abilinnapeale ning teistele linnavalitsuse liikmetele makstakse ametist vabastamisel hüvitust järgmiselt: 42.1.1. kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kuni kaks aastat vastaval ametikohal; 42.1.2. kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat vastaval ametikohal; 42.1.3. kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. 42.2. Hüvitust makstakse linnavalitsuse reservfondist. 42.3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel. 43. Omavalitsusteenistujate õigused 43.1. Omavalitsusteenistujate suhtes võib linnavalitsus kehtestada avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. 43.2. Linnasekretäri ja linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib linnapea otsusel maksta talle hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses. 43.3. Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel võib linnavalitsus maksta vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtule kuni kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud Tõrva linna omavalitsusteenistuses vähemalt viimased kolm aastat. 43.4. Käesolevas punktis sätestatud hüvitised makstakse linnavalitsuse reservfondist. 44. Linnasekretär ja linnakantselei 44.1. Linnasekretär juhib linnakantseleid ja täidab muid talle seadusega ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 44.2. Linnakantselei on Tõrva linna ametiasutuste struktuuris sätestatud Tõrva linna eelarvest finantseeritav asutus, kes täidab linnakantselei põhimääruses sätestatud ülesandeid avaliku võimu teostamiseks. 44.3. Linnasekretär määrab linnakantselei valitsemisel olevates ruumides koha, kus avalikustatakse volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja korraldab sellekohase teate avaldamise kohalikus ajalehes. 44.4. Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avalikustamisel käesoleva põhimääruse punktides 10 ja 34 nimetatud kohtades märgib linnasekretär õigusaktide ärakirjadele nende linnakantseleist väljastamise kuupäeva. VI. TÕRVA LINNA VÄLISSUHTED 45. Tõrva linna välissuhted 45.1. Tõrva linna välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega (sõpruslinnadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. 45.2. Tõrva linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega otsustab volikogu. 45.3. Linnavalitsusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägemata kulusid. VII. TÕRVA LINNA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 46. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine 46.1. Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Põhimäärus jõustub selle kinnitamise määruses sätestatud tähtajal.