Ülenurme Vallavolikogu — Ülenurme Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 50, 781

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 34, paragrahvi 23 punktist 6 ning juhindudes põhikooli- ja gümnaasimiseadusest (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195), Ülenurme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Ülenurme Gümnaasiumi põhimäärus uues redaktsioonis. 2. Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 19. augusti 1997. a määrus nr 25 «Ülenurme Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 20. mail 2000. a. Volikogu esimees Aavo LANG Kinnitatud Ülenurme Vallavolikogu 16. mai 2000. a määrusega nr 8 ÜLENURME GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Ülenurme Gümnaasium (edaspidi ÜLG) on Ülenurme vallale kuuluv haridusasutus. 2. ÜLG on asutatud Ülenurme Keskkooli reorganiseerimise teel. 3. Kooli aadress on Tartu mnt 5, Ülenurme alevik, Ülenurme vald, 61701 Tartumaa. 4. ÜLG koosneb põhikoolist (6–9 klass) ja gümnaasiumist (10–12 klass). 5. Kool koostab oma õppekava lähtuvalt riiklikust õppekavast. 6. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. 7. Koolil on oma teeninduspiirkond, mille kinnitab vallavalitsus. 8. Oma tegevuses juhindub ÜLG põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 9. ÜLG-l on oma pitsat ja sümboolika. 10. Kooli õppe- ja suhtlemiskeel on eesti keel. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 11. ÜLG eesmärk on õpilasekeskse ja lapsesõbraliku koolimiljöö tagamine, humaanse maailmavaate kujundamine, maaõpilasele linnaõpilasega võrreldes võrdväärse hariduse andmine. Isiksuse kujundamine, kes arendab ennast pidevalt, tuleb toime oma elu ja tööga, aitab kaasa oma riigi arengule ja tunneb ennast Eesti Vabariigi kodanikuna. 12. ÜLG ülesanne on paindliku õppeplaani alusel nõutava tasemega üldhariduse andmine põhikooli õpilastele, sügavama hariduse omandamise võimaldamine gümnaasiumis keelte, reaalainete, emakeele ja kirjanduse, filosoofia, loodusainete, kehalise kasvatuse ja informaatika kaudu. 13. ÜLG-s töötavad allstruktuurid, mis ei ole vastuolus gümnaasiumi eesmärkide ja ülesannetega (muusika süvaklassid põhikoolis, spordiklubid, aineringid, huvialaklubid jne). III. ÕPPETÖÖ- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 14. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval. 15. ÜLG õppeplaanide alusel on võimalik saada süvendatud õpetust keeltes, reaalainetes, emakeeles ja kirjanduses, muusikas, kehalises kasvatuses, informaatikas. 16. Vastavalt õpilaste soovidele avatakse valik- ja vabaainete arvelt mõningates ainetes klassidevahelised rühmad täiendavaks õppeks ja tsükliõppeks ning erandkorras gümnaasiumi õpilastele individuaalse õppe programme. 17. Tartu maakonna teiste piirkondade õpilaste ÜLG-sse vastuvõtu korra kehtestab vallavalitsus. 18. Kõik õpilased saavad võimaluse tööks arvutitega. 19. Õppetöö kestvus, õppeperioodid, õpilaste teadmiste hindamise süsteem ja muud õppe- ja kasvatustööga seotud küsimused lahendatakse vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. 20. Õppeaasta algab 1. septembril. 21. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Lõpueksamid on riigi- ja koolieksamid. Riigieksamite õppeained, vormi ja aja kehtestab haridusminister. Kool võib korraldada põhikoolis ja gümnaasiumis üleminekueksamid või hindelisi arvestusi. IV. ÕPILASKOND 22. ÜLG põhikooli võetakse vastu kõik Ülenurme valla teeninduspiirkonna õpilased ja neile tagatakse võimalused põhihariduse omandamiseks vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. 23. Gümnaasiumiklassidesse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel konkursi korras. 24. Gümnaasiumiklassidesse võivad konkureerida kõik Tartu maakonna põhikoolide lõpetanud ja vastavalt soovidele väljastpoolt Tartu maakonda. V. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 25. Õpilane on kohustatud: 25.1. täitma kooli kodukorda; 25.2. osalema õppetöös: õppima vastavalt võimetele, end arendama ja oma teadmisi täiendama; suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ja nende varasse; hoidma loodust, riigi- ja vallavara; osalema kooli heaks tehtavas töös. 26. Õpilaste tunnustamine ja karistamine toimub vastavalt haridusministri poolt kehtestatud korrale ja koolisisesele juhendile. 27. Õpilase poolt koolile tekitatud kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või neid asendavad isikud. 28. Õpilasel on õigus: 28.1. valida vastavalt huvidele ja võimetele valik- ja vabaaineid, individuaalprogramme, eksameid ning hindelisi arvestusi; 28.2. saada õppeprogrammides ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tarifitseeritud tööaja piires; 28.3. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 28.4. osaleda väljaspool kooli ühiskondlikes liikumistes ja seltsides, mis on inim- ja loodussõbralikud; 28.5. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 28.6. kasutada klassivälises töös tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe- spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 28.7. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest; 28.8. saada sõidu- jm soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud korras; 28.9. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 28.10. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. 29. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 30. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. VI. KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 31. Koolis töötavad pedagoogid ja teised töötajad. 32. ÜLG töötajate koosseisu määrab kindlaks direktor tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 33. Pedagoogidena võivad töötada isikud, kellel on vastav haridus ja ettevalmistus. 34. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga. 35. Haldus- ja abitöötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilimine. 36. Kooli töötajate ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööseadusandlusega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega. 37. Töölepingud kooli töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 38. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. VII. KOOLI JUHTIMINE 39. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 40. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 41. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi ja kinnitab ametisse konkursi võitnud isiku. Konkursi läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 42. Töölepingu direktoriga sõlmib vallavanem või tema volitatud ametiisik konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Töölepingu peatab, muudab või lõpetab vallavanem või tema volitatud isik. 43. Direktoril on asetäitjad, kes juhivad ja koordineerivad õppe-metoodilist tegevust, õpetajate täiendõpet ja kooli majandustegevust. 44. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 45. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 46. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 47. Vallavalitsus moodustab hoolekogu, kelle ülesanne on luua vajalikud tingimused kooli edukaks tööks ja jälgida kooli õppe- ja kasvatustööd. 48. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 49. Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VIII. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE 50. Koolil on oma eelarve Ülenurme valla eelarves. 51. Kool võib omada pangakontot. 52. Kooli vara moodustavad koolile Ülenurme valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 53. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavalitsus. 54. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtfondidest, annetustest ning kooli põhitegevusega seotud teenuste osutamisest. Teenuste osutamise korra kehtestab vallavalitsus. 55. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. 56. Kooli pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. 57. Vallavalitsus võib volikogu otsusel kohaliku eelarve summadest suurendada eelarvelist töötasusummat. 58. Kooli finantsmajanduslikku tegevust revideerib vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon. 59. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. IX. KOOLI SIDEMED JA VÄLISSUHTED 60. ÜLG omab õppe-metoodilisi sidemeid Tartu Ülikooli vastavate kateedrite ja õppetoolidega ning töötab nendega lepingulises vahekorras. 61. ÜLG omab iseseisvaid rahvusvahelisi sidemeid välisriikide koolidega. X. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 62. Kooli dokumentatsiooni peetakse Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras. 63. Kooli korraldab ümber või kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus. 64. Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: – koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; – suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; – ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; – muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 65. Kooli tegevus lõpetatakse, kui: – riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; – kooli ei ole võimalik finantseerida; – kõik koolitusload on tühistatud; – teistel seadusega ettenähtud juhtudel. 66. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 67. Kooli ümberkorraldamise otsusest või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.