Saku Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 50, 779

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1 ning jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Saku Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Saku valla jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 13. juuni 1996. a määrus nr 13 «Saku valla jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannete Toomas TIITS Kehtestatud Saku Vallavolikogu 9. märtsi 2000. a määrusega nr 10 SAKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Saku valla haldusterritooriumil jäätmete kogumise, hoidmise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldust ning jäätmetekitaja, territooriumi valdaja ja jäätmekäitleja vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses. 2. Eeskirja ülesanne on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine, jäätmete tekke piiramine ja jäätmehoolduse olukorra parandamine, jäätmehoolduse eest tasumise reguleerimine ja jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõikidele Saku valla haldusterritooriumil asuvatele või tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Heitvee ja fekaalide käitlemine sätestatakse Saku vallas eraldi vastava korraga. II. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED 5. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 5.3. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed on kasutatud õlid ja õli sisaldavad jäätmed, kasutatud akud, mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed, lahustid, mürgised ja tõrjeained, ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed (luminofoorlambid, kraadiklaasid), raskeid metalle sisaldavad patareid, akud ja akudega seadmed (elektriline hambahari, tolmuimeja, habemeajamismasin, raadiod, kellad, taskulambid), plastmassi- ja kummijäätmed ja freoone sisaldavad seadmed (vanad külmkapid ja sügavkülmikud); 5.4. inertsed jäätmed - jäätmed, mis on kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid; 5.5. mahukad jäätmed on suuregabariidilised ja raskemad jäätmed (mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid ja kraanikausid, televiisorid ja muu olmetehnika, pliidid, külmkapid jms); 5.6. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.7. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.8. jäätmekäitleja on jäätmeluba omav või jäätmeregistris registreeritud ettevõtja, kelle tegevusalaks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, taaskasutamine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 5.9. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.10. jäätmehooldusleping on jäätmetekitaja, territooriumi valdaja, kinnisvarahooldusettevõtja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav leping, millega jäätmekäitleja võtab kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.11. jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, tavajäätmete veoks teenustööna; 5.12. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus ja/või koostis muutub; 5.13. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.14. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.15. komposteerimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 5.16. territooriumi valdaja on kinnisasja või hoonestusõiguse omanik, krundi või territooriumi kasutaja või rentnik, samuti teatud piiritletud territooriumi muul õiguslikul alusel valdav füüsiline või juriidiline isik; 5.17. krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv ja seda ümbritsev määratletud territoorium; 5.18. avalik koht – riigi või munitsipaalomandisse kuuluv territoorium, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. III. JÄÄTMETE KOGUMINE 6. Kõik Saku valla haldusterritooriumil asuvad jäätmetekitajad peavad omama jäätmemahuteid või kasutama jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid. Saku Vallavalitsusel on õigus paigaldada ühismahuteid ja sõlmida jäätmetekitajatega lepinguid nende mahutite kasutamiseks tasu eest. 7. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigaldab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes organiseerib üritusejärgselt territooriumi koristamise jäätmetest ning nende äraveo. 8. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmehoolduslepingu või vedama tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma kulul. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, peab nendevaheliste kohustuste jaotus jäätmekäitluses olema reguleeritud üüri-, rendi- või eraldi jäätmehoolduslepinguga. 9. Jäätmetekitajatel ja territooriumi valdajatel on keelatud paigutada jäätmeid väljapoole oma territooriumi, v.a juhud, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 10. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 10.1. rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks ja tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks; 10.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõtjale; 10.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 10.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Saku Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastavad dokumendid jäätmehoolduse kohta; 10.5. koostama Saku Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust. 11. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka, koguda ja sorteerida olmejäätmed, anda need eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmekäitlejale või paigutada vastava lepingu olemasolul ühismahutisse. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma Saku vallas korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba omava jäätmekäitlejaga. IV. JÄÄTMEMAHUTITELE JA NENDE ASUKOHALE ESITATAVAD NÕUDED 12. Jäätmemahutina tuleb kasutada: 12.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveo autode tõstemehhanismidega või käsitsi ja/või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 12.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 12.3. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 13. Jäätmemahutite tüübid, mahud ja minimaalne äraveo sagedus määratakse jäätmetekitaja või territooriumi valdaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitud jäätmehoolduslepingus. 14. Jäätmemahuti omanik või valdaja vastutab mahuti nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Mahutid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 15. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama, et kogumisvahendisse ei pandaks: 15.1. ohtlikke jäätmeid; 15.2. taaskasutatavaid jäätmeid, kui on paigaldatud vastavad mahutid nende kogumiseks; 15.3. vedelaid jäätmeid; 15.4. ehitusprahti ja kive; 15.5. suuregabariidilisi jäätmeid; 15.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 16. Jäätmemahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud. 17. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt jäätmemahuteid. Jäätmemahutite konkreetne arv määratakse territooriumi valdaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitavas lepingus. 18. Ühismahutite asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja Saku Vallavalitsusega. 19. Jäätmemahuti peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud tara või taimedega. Mahuti peab asuma jäätmekogumisautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs mahutile peab olema mahuti valdaja poolt talvel lumest puhastatud. 20. Jäätmetekitaja on kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms taaskasutatavad jäätmed selleks paigaldatud mahutitesse, mille asukohad määrab kindlaks Saku Vallavalitsus. 21. Mahukate jäätmete paigutamine mahutitesse on keelatud. 22. Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või -valdaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunktidesse või vastavatesse kogumismahutitesse. 22.1. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja peab oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab juriidilisest isikust jäätmetekitaja säilitama oma territooriumil. 22.2. Jäätmetekitaja, -valdaja või käitleja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma Saku Vallavalitsusele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 23. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsete jäätmetega ning samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid omavahel segada. V. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 24. Olmejäätmete äravedu Saku vallas korraldab jäätmekäitleja kooskõlastatult Saku Vallavalitsusega (korraldatud olmejäätmevedu). Jäätmete äravedu toimub mahuti valdaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitud jäätmehoolduslepingu alusel või olmejäätmete valdaja ja Saku Vallavalitsuse vahel sõlmitud ühismahuti kasutamise lepingu alusel. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Saku Vallavalitsus võib vastava taotluse alusel vabastada eelnimetatud kohustusest olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete äraveo, andes sellest nõudmisel aru Saku Vallavalitsusele. 25. Saku Vallavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid jäätmehoolduse korraldamiseks. Saku Vallavalitsusel on õigus nõuda jäätmete ühismahuti kasutamise lepingu sõlmimist ja selle lepingu alusel teenustasu olmejäätmete paigutamise eest ühismahutisse juhul, kui jäätmetekitaja ei oma vastavat jäätmehoolduslepingut või teisi dokumente, mis tõendavad tema poolt tekitatud jäätmete üleandmist vastavalt eeskirjale. 26. Olmejäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, ületäitumise vältimise eest vastutab mahuti valdaja. 27. Mahukad jäätmed veab jäätmetekitaja ise jäätmekäitluskohta või annab vastavalt lepingule üle jäätmekäitlejale jäätmekäitluskohta vedamiseks. Mahukate jäätmete äravedu toimub jäätmetekitaja või -valdaja ning jäätmekäitleja vahel selleks iga kord sõlmitud eraldi lepingu alusel, kui leping jäätmekäitleja või Saku Vallavalitsusega ei näe ette teisiti. 28. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» RTL 1994, 35, lk 1205). 28.1. Kõikide loomapidamishoonete juures, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema sõnnikuhoidla, mida tühjendatakse regulaarselt. 28.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ja kaetud mulla või kilega. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 29. Saku valla haldusterritooriumil kogutud jäätmeid käitleb jäätmekäitleja jäätmekäitluskohas ja ladustab jäätmekäitleja prügilas. 30. Jäätmete ladustamine ja matmine, v.a komposteerimine, on keelatud. 31. Pinnase täitmine ehitusprügiga on lubatud maaomaniku või territooriumi valdaja nõusolekul Saku valla keskkonnaametniku poolt iga kord väljastatud loa alusel. 32. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 32.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist; 32.2. komposteerimiskoht ei asu kehtestatud sanitaarkaitsealas või lähemal kui 10 m salv- või puurkaevust; 32.3. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis, s.o lähemal kui 10 m järvede, jõgede, veehoidlate ja kanalite veepiirist; 32.4. komposteerimiskoht on krundi piiril naaberkrundi valdaja nõusolekul. 33. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Saku Vallavalitsusega. 34. Saepuru võib põletada selleks ettenähtud küttekolletes või komposteerida vastavalt käesolevale korrale või ladustada prügilas. 35. Põllumajandusloomade või loomajäänuste matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Saku Vallavalitsusega. VII. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 36. Olmejäätmete põletamine tiheasustusega aladel on keelatud. Risu ja oksi võib vaikse ilmaga oma territooriumi piires põletada tingimusel, et järgitakse kõiki tuleohutusreegleid ning et sellega ei häirita naabreid. 37. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Harju Päästeameti ja Saku Vallavalitsusega. VIII. VASTUTUS JA KONTROLL 38. Jäätmetekitaja või -valdaja ja samuti ka territooriumi valdaja peavad tagama käesoleva eeskirja täitmise. 39. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmetekitaja või -valdaja. Kui jäätmetekitajat või -valdajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja. Kui territooriumi valdaja seda ei tee, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu Saku Vallavalitsus ning territooriumi valdaja on kohustatud tasuma kõik sellega seonduvad kulud. 40. Jäätmetekitaja või -valdaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni nende viimiseni selleks määratud kogumispunktidesse või kogumismahutitesse või kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 41. Eeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganid ning Saku Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 42. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud alustel ja kehtestatud korras. 43. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustuste likvideerimisel on nende tekitaja kohustatud tasuma kõik sellega seonduvad kulud. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. 44. Saku Vallavolikogu poolt määratud ametiisikutel on õigus kontrollida kõiki jäätmetekitajaid ja -valdajaid ning territooriumide valdajaid ja teha ettekirjutusi reostuse likvideerimiseks. Ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse jäätmetekitaja või -valdaja ning territooriumi valdaja suhtes kõiki õigusaktidega lubatud meetmeid, mis tagavad reostuse likvideerimise ning reostusega põhjustatud kahju hüvitamise. Kõik olmejäätmete tekitajad peavad Saku Vallavolikogu poolt määratud ametiisikute nõudmisel esitama käesoleva eeskirja nõuete täitmist tõendava dokumendi (jäätmehooldusleping, maksekorraldus, tšekk vms).