Rägavere Vallavolikogu — Rägavere valla põhimääruse muutmine — KO, 50, 778

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755), Rägavere Vallavolikogu määrab: 1. Teha Rägavere valla põhimääruses (kinnitatud 22. märtsi 1994. a otsusega nr 48, muudetud 26. märtsi 1997. a määrusega nr 1) (RTL 1997, 89, 529) järgmised muudatused vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Kinnitada Rägavere valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 3. Avaldada Rägavere valla põhimääruse terviktekst koos muudatuste ja täiendustega Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Kinnitatud Rägavere Vallavolikogu 17. märtsi 2000. a määrusega nr 8 RÄGAVERE VALLA PÕHIMÄÄRUS Kinnitatud Rägavere Vallavolikogu 22. märtsi 1994. a otsusega nr 48, muudetud 26. märtsi 1997. a määrusega nr 1, muudetud 17. märtsi 2000. a määrusega nr 8 I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Rägavere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Rägavere valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, riigiorganite, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel ja valla omavalitsusorganid. 3. Omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. võimaluse korral valla elanikele ja ettevõtetele soodsamate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktidele 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Vallal võivad olla oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 13.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 13.4. Kui riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. 13.5. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga. 13.6. Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.2. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maakonna maa-ametiga. 15.3. Rägavere vald piirneb idast Ida-Virumaa Sonda vallaga, põhjast Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallaga, läänest Lääne-Virumaa Sõmeru ja Vinni vallaga ja lõunast Lääne-Virumaa Vinni vallaga. 16. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Ulvi külas. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 18.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 18.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõtetesse ja -asutustesse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega munitsipaalettevõtte või -asutuse tööd. 18.6. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada munitsipaalettevõtete ja -asutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu kehtestatud korras. 18.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.8. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu sekretäri kaudu pikemaajalistest kui üks kuu vallast eemalviibimistest. 18.9. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus, maksuinspektsiooni vms organi antud erivolitus või eriluba, siis tegutseb ta talle volituse või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 18.10. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 18.11. Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 18.12. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791;2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 18.13. Käesoleva punkti alapunktis 12 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.14. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.2. tagasiastumisega; 19.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Rägavere vallas; 19.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 19.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.8. tema surmaga. 19.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva punkti alapunktis 1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 19.3. Käesoleva punkti alapunktis 1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 19.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva punkti alapunktides 1.3, 1.4 ja 1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 19.5. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 19.6. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 19.7. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1.1. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 19 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud ametikohtadele valimise või kinnitamisega; 20.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 20.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu sekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 20.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates. 20.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 20 alusel määratud isik. 21.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu pädevus 23.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 23.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 23.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 23.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 24. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 24.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.4. koormiste määramine; 24.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 24.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 24.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 24.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 24.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 24.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 24.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 24.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 24.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmetele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 24.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituste maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 24.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine valla liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituste määramine; 24.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.23. valla esindamise korra kehtestamine; 24.24. valla poolt äriühingu ja sihtkapitalide asutamise, lõpetamise ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 24.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja või esindajate valimine; 24.27. kohtukaasistujate valimine; 24.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 24.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku kuulutamine; 24.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 24.34. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruste kinnitamine; 24.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 24.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 24.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 25. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 25.1. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist, vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja Ulvi Raamatukogus, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 25.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 25.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 25.4. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 25.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 25.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. 25.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberikandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26. Informatsiooni kättesaadavus 26.1. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallavalitsuses ja Ulvi Raamatukogus (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. 26.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu kehtestatud korras. 26.3. Elanikeregistris olevad andmed on kättesaadavad ainult vallavanema või vallasekretäri loal, kirjaliku avalduse alusel. 26.4. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse kehtestatud korras. 27. Õigusaktide täitmise kontroll 27.1. Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 27.2. Volikogu ja valitsuse istungitel antakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta vastavalt käesolevas põhimääruses või vastavas reglemendis sätestatud korrale. 27.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 27.4. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehe kaudu. 27.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 27.6. Volikogu otsusel tuleb vastus esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 27.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 28. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 28.1. Volikogu liige informeerib tööandjat vähemalt kaks tööpäeva ette volikogu tööga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töövabastusest. 28.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 29. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 30. Valitsuse mõiste Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 31. Vallavanema valimine 31.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 31.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 31.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 31.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 31.5. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 31.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 31.7. Igal volikoguliikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 31.8. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 32. Vallavalitsuse moodustamine 32.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 32.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 32.3. Valitsusse peab kuuluma vallavanem. 32.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 32.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 32.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 32.7. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. 32.8. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33. Valitsuse volituste tähtaeg 33.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 33.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 33.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu määratud vallavalitsuse liige. 33.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 33.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, sh vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 33.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või neile avaldatakse umbusaldust, väheneb valitsuse koosseis kuni uute liikmete kinnitamiseni. 33.9. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 34. Vallavalitsuse pädevus 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 34.1.2. teostab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 34.1.6. vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks kohtus. 34.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei antud volikogu volitust. 34.3. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus. 34.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi kodukorra. 35. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 35.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 35.2. Volikogul on õigus valitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada. 35.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 35.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 35.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning siis on nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 35.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 36. Valitsuse liikmete vastutus 36.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. 36.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. 36.3. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 36.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Vallavalitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 36.5. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mida ei ole enne valitsuse istungit tutvustatud vallavanemale või tema äraolekul tema asendajale, kui eelnevalt määratud asendaja ei osalenud istungil. Oma seisukohast teatab vallavanem viivitamatult sellise määruse või korralduse vastuvõtmisest teadasaamise järel volikogu esimehele ja vallasekretärile. Kui vallavalitus ei tühista määrust või korraldust ega muuda seda vastavalt vallavanema ettepanekule ühe nädala jooksul vallavanema poolt seisukoha esitamisest, kutsub volikogu esimees viie päeva jooksul kokku volikogu istungi. 37. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 37.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 37.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 37.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 37.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja Lisas, jõustuvad need kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. 37.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 37.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 38. Õigusaktide algatamise õigus 38.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 38.2. Käesoleva punkti alapunktis 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 38.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 38.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 38.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 39.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 39.2. Taotluse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui Eesti Vabariigi seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja valitsuse määruses muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. 39.3. Õigusakti ärakirjale lisatakse taotluse esitamise koht ja kuupäev. 39.4. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 39.5. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast, millest alates taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 39.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 40. Munitsipaalomand 40.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 40.2. Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 41. Majandustegevus 41.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 41.2. Valla ametiasutuste hallatava asutuse asutamise ja selle lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja muudab volikogu vallavanema ettepanekul. 41.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingutele on õigus alla kirjutada vallavanemal vastavalt Rägavere valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. 42. Maksud ja koormised 42.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. 42.2. Volikogu võib kehtestada määrusega koormisi: 42.2.1. füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks, 42.2.2. füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks; 42.2.3. koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord; 42.2.4. isik, kel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel; 42.2.5. koormiste täitmise kontroll lasub vallavalitsusel; 42.2.6. koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse; 42.2.7. koormistena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse; 42.2.8. koormis ei või olla lepingu objektiks. 43. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 43.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 43.2. Volikogu teeb arengukava ja selle eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil. 43.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 43.4. Arengukava on aluseks: 43.4.1. vallaeelarve koostamisele; 43.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks muude rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 43.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 43.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 44. Valla eelarve 44.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 44.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 44.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse stendil vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 44.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 45. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 45.1. Eelarve täitmise aruande kinnitamine. 45.1.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta (jõustub 1. jaanuaril 2001. a). 45.1.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallalehes. 45.2. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 45.3. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. VI. TÖÖKORRALDUS 46. Volikogu töökorraldus 46.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Volikogul on õigus moodustada ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 46.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valitsus koostöös volikogu sekretäriga. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 47. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 47.1. Volikogu esimehe valimine. 47.2. Volikogu aseesimehe valimine. 47.3. Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine. Uue vallavanema valimine. 47.4. Revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. 47.5. Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine (miinimum kolmeliikmeline). 47.6. Uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 48. Volikogu esimehe ülesanded 48.1. Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. 48.2. Esindab vallavolikogu. 48.3. Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele. 48.4. Korraldab volikogu komisjonide tööjaotust. 48.5. Koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid. 48.6. Esitab istungite päevakorraprojektid. 48.7. Osaleb valitsuse istungitel. 48.8. Võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused. 48.9. Osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 48.10. Täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 49. Volikogu esimehe valimine 49.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. 49.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 49.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad vallavolikogu liikmete küsimustele. 49.4. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel. 49.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 49.6. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. 49.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele esitamise järjekorras. 49.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 49.9. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 49.10. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 49.11. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 49.12. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 49.13. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 49.14. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 50. Volikogu esimehe asendamine 50.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 50.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu sekretär või selleks eelnevalt määratud isik. 50.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 51. Volikogu kokkukutsumine 51.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 51.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. 51.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 51.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 51.5. Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 52. Küsimuste arutelu volikogus 52.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 52.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 52.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 52.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 52.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 52.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 52.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. 52.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 53. Hääletamine volikogus 53.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 53.2. Hääletamine volikogus on avalik. 53.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 53.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 53.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 24.1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24, 30 jt seadusega ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 54. Umbusaldusmenetlus volikogus 54.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 54.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 54.3. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 54.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 55. Volikogu komisjonid 55.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 55.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 55.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 55.4. Komisjoni likvideerimine ja ümberkorraldamine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni või volikogu esimehe ettepanekul. 55.5. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. 56. Komisjoni töökord 56.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. 56.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 56.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa pooled komisjoni liikmetest peale esimehe ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. 56.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuseprojektid võetakse vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. 56.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 56.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelul. 56.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 57. Komisjoni esimees 57.1. Komisjoni esimees: 57.1.1. juhib komisjoni tööd; 57.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojekti; 57.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 57.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 57.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 57.3. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide ümberkorraldamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 57.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 57.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 58. Revisjonikomisjon 58.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 58.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 58.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 58.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 58.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 58.3.3. valla ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 58.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 58.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 58.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 58.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 58.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 58.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 59. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 59.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 59.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 59.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 59.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 59.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 59.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 60. Valitsuse töö korraldamine 60.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 60.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 60.3. Vallavalitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 60.4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 60.5. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 61. Valitsuse otsustusvõimetus 61.1. Kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses põhimääruse ja reglemendiga ettenähtud korras. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. 61.2. Volikogu lahendab oma määruse või korraldusega küsimusi, mis käesoleva põhimäärusega või volikogu määruse või otsuse alusel kuuluvad lahendamisele valitsuse poolt, kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu. 61.3. Valitsuse liikme(te) pikemaajalise äraoleku korral haiguse, komandeeringu vms tõttu võib volikogu vallavanema ettepaneku alusel ajutiselt täiendada valituse koosseisu ajutiste liikmetega. Ajutiste valitsuse liikmete volitused lõpevad äraoleva(te) valitsuse liikme(te) tagasitulekul. 62. Valitsuse istungi töökord 62.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 62.2. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 62.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 62.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 62.5. Vallavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 63. Vallavanema ülesanded 63.1. Korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 63.2. Esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega või volikogu antud pädevusele. 63.3. Annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 63.4. Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. 63.5. Esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. 63.6. Esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 63.7. Esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte või -asutuse põhikirja ja munitsipaalettevõtte või -asutuse juhi kandidaadi. 63.8. Kehtestab valla haldusaparaadi töökorra. 63.9. Esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta. 63.10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri. 63.11. Täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu või valitsuse pandud ülesandeid. 64. Vallavanema asendamine 64.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema asetäitja. 64.2. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem. 64.3. Kui vallavanem ja asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 65. Istungi ja koosoleku protokoll 65.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 65.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 65.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 65.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 65.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 65.6. Vallavalitsuse või volikogu istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema tehtud igaühele kättesaadavaks seitsme päeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. 65.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 65.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 65.9. Protokollid peavad olema alla kirjutatud kuue päeva jooksul. 66. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 66.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarve aasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 66.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 66.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 66.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale, valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 67. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed 67.1. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 67.2. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitus. 68. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 68.1. Volikogult volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 68.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras. 68.3. Tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 68.4. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 69. Valla teenistus 69.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused ja käesolev põhimäärus ja töökord. 69.2. Vallavanem ning tema abid, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 70. Vallasekretär 70.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 70.2. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäriks võib nimetada 21-aastase Eesti kodaniku. 70.3. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 70.4. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 70.5. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 70.6. Vallasekretär: 70.6.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 70.6.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 70.6.3. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 70.6.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktid ärakirja kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 70.6.5. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 70.6.6. hoiab valla vapipitsatit; 70.6.7. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest ning esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 70.6.8. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 70.6.9. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 70.6.10. kinnitab valijate nimekirja; 70.6.11. saadab üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras; 70.6.12. juhul kui vallakantselei puudub, täidab vallakantselei kohustusi; 70.6.13. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 70.7. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel, mis on eelnevalt kooskõlastatud volikogu esimehega. 70.8. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. 70.9. Vallasekretär peab vastama käesoleva punkti alapunktis 2 sätestatud tingimustele (jõustub alates 1. veebruarist 2002. a). 71. Vallakantselei 71.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 71.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 72. Vallakantselei ülesanded Vallakantselei: 72.1. kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 72.2. tagab istungite protokollilise teenindamise; 72.3. vormistab vallavalitsuse istungite protokollid ning volikogu ja vallavalitsuse muud õigusaktid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 72.4. esitab need allakirjutamiseks; 72.5. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigusaktide koopiad vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 72.6. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt korrale; 72.7. tagab posti vastuvõtmise, registreerimise, süstematiseerimise ja edastamise adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ning ajakirjade ja ajalehtede säilimise; 72.8. peab vallavalitsuse kirjavahetust; 72.9. väljastab tõendeid ja õiendeid; 72.10. peab valla registreid; 72.11. teeb passitööd, peab sõjaväearvestust; 72.12. teeb perekonnaseisualast tööd; 72.13. koostab vallakantselei pädevuses olevad statistilised aruanded ja esitab need nõutavaks tähtajaks; 72.14. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 72.15. teeb kaadritööd; 72.16. täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslikke korraldusi ning tagab tehnilise abi volikogu sekretärile tema ülesannete täitmisel. 73. Valla haldusaparaat 73.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus volikogu poolt eelarves ettenähtud vahendite piires. 73.2. Valla haldusaparaati kuulub vallakantselei, raamatupidamine, osakonnad, ametid, peaspetsialistid, nõunikud jt. 73.3. Haldusaparaadi töötajad võtab tööle vallavanem vastavalt vallasekretäri, osakonna või ameti juhi ettepanekul. 73.4. Osakondadel, ametitel ja peaspetsialistidel võib valitsuse korralduse alusel olla iseseisev asjaajamine ja arveldusarve pangas. 74. Valla ametiisikud omavalitsusteenistuses 74.1. Valla ametiisikute teenistusse võtmisel peab vallavanem eelnevalt kuulama ära vastava volikogu komisjoni või volikogu arvamuse. 74.2. Valla ametiisikute teenistusest vabastamine tööandja algatusel tuleb eelnevalt kooskõlastada vastava volikogu komisjoni või volikoguga. 74.3. Volikogu esimees otsustab, milline komisjon asja arutab või teeb seda volikogu. 74.4. Kui volikogu või selle komisjon ei ole ühe kuu jooksul talle vastava ettepaneku teatavaks tegemisest vallavanemale oma seisukohta teatavaks teinud, võib vallavanem teenistusse võtta ja vabastada ilma vastava arvamuse ja kooskõlastuseta. 75. Külavanem 75.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 75.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 75.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 75.4. Kui külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 75.5. Külavanem kutsutakse nõuandva sõnaõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 76. Koostöövormid 76.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 76.1.1. tegutseda ühiselt; 76.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 76.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 76.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite. 76.2. Käesoleva punkti alapunktis 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühis-asutuste moodustamise. 76.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. 77. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 77.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega ettenähtud korras. 77.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 77.3. Järelevalvet valla õigusloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 78. Teenistuslik järelevalve 78.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostav kontroll. 78.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 78.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 78.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 78.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 78.3. Teenistusliku järelevalve korras kehtestatud otsused peavad olema motiveeritud. 78.4. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja suhtes selguse saamiseks. 78.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 78.6. Valitsus võib tunnistada kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 78.7. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja amatiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ei vasta vallavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 78.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 78.9. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvis 189 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. IX. LÕPPSÄTTED 79. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 79.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse koosseisu häälteenamusega. 79.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast avaldamist. 79.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimäärus, mis võeti vastu 26. märtsil 1997. a., koos paranduste ja täiendustega.