Paikuse Vallavolikogu — Seljametsa Lasteaed-Algkooli põhimääruse kinnitamine — KO, 50, 771

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195) paragrahvi 12 lõigete 3 ja 4 ning koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387) paragrahvi 9 lõigete 2 ja 3 alusel Paikuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Seljametsa Lasteaed-Algkooli põhimäärus (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 15. mai 2000. a määrusega nr 10 SELJAMETSA LASTEAED-ALGKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Seljametsa Lasteaed-Algkool (edaspidi kool) on munitsipaalharidusasutus, mille tegevuse eesmärk on võimaldada noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist ning õpilastele põhihariduse omandamist, tagada kõigile valla lastele hariduse kättesaadavus ja koolikohustuse täitmine. 2. Kooli asukoht on Seljametsa küla, Paikuse vald, Pärnumaa. 3. Kooli teeninduspiirkonna kinnitab Paikuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu). 4. Kooli peamine ülesanne on suunata õpilasi kujunema arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama sobiva elukutse, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 5. Koolil on oma eelarve, pitsat ja sümboolika. 6. Kool juhindub haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. 7. Käesoleva põhimääruse muutmine toimub valla põhimääruse ja muude õigusaktidega ettenähtud üldises korras. II. STRUKTUUR 8. Kool jaguneb struktuurilt lasteaiaosaks, mis moodustub liitrühmast, ning kooliosaks, mis koosneb kuuest klassist, millest osa vajadusel omavahel liidetakse. 9. Koolijuhi ettepanekul ja ära kuulates pereabikomisjoni seisukoha, moodustab vallavalitsus vajadusel sobitusrühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed koos teiste lastega, või erirühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed. Samas korras toimub kõne-, meele-, keha- ja käitumishälvetega laste klassi, psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi, abiklassi, liitpuudega laste klassi ning toimetulekuklassi moodustamine. 10. Laps võetakse sobitus- või erirühma, kõne-, meele-, keha- ning käitumishälvetega laste klassi, psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi, abiklassi, liitpuudega laste klassi ja toimetulekuklassi vastu haridusministri määrusega kehtestatud korras lapsevanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. 11. Kooskõlastatult vallavalitsusega ja kohalikest vajadustest lähtuvalt osutab kool tasulisi teenuseid valla lastevanematele (laste õhtune hoid, lastevanemate koolitus jne). 12. Laste arv rühmas ja klassis ning olme- ja töötingimused lasteasutuses peavad vastama kehtivatele normidele. 13. Vastavalt vajadusele võivad koolis suvekuudel osavõtjate kulul töötada laagri- ja mängurühmad lastele ning suvekursused täiskasvanutele. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 14. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab riiklikule alushariduse raamõppekavale. Kooliosas on õpingute alusdokumendiks riiklikule õppekavale vastav õppekava. Õppekavad kinnitab kooli juhataja. 15. Koolis ei võeta kooli õppekava ulatuses õppetasu. 16. Koolis toimub õppetegevus päevases õppevormis. 17. Õppekirjanduse valib õpetaja Haridusministeeriumi heakskiidetu hulgast. Pedagoogil on õigus valida õppemeetodeid. 18. Koolis on õppekeeleks eesti keel. A-võõrkeeleks on inglise keel, B-võõrkeeleks vene keel. 19. Koolis võib õpetada valik- ja vabaaineid õpetaja koostatud, ainekomisjoniga kooskõlastatud ning koolijuhi poolt kinnitatud ainekava alusel. 20. Lisaks põhiõppele töötavad koolis koduuurimis-, loodussõprade, muusika- ja näitering. Vajadusel on võimalus luua juurde täiendavaid huviringe. 21. Õppetöö kestuse, õppeperioodid, õpilaste teadmiste hindamise süsteem ja muud õppe- ja kasvatuskorraldustega seotud küsimused lahendatakse vastavalt kehtestatud korrale. 22. Õppe- ja kasvatustöö valdkonda kuuluvad traditsioonid on: – kooli aastapäev; – riiklikud tähtpäevad; – rahvakalendri järgimine; – emadepäev; – lõpuaktus; – värvide päevad; – triibupäev; – ruudupäev. 23. Lasteasutusse võetakse lapsi vastu lapsevanema sellekohase avalduse alusel. Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus. Õpilaste vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 24. Lasteaial on tegevus- ja päevakava, mille kinnitab juhataja. 25. Laste ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades ning lähtudes lasteaia õppekavast koostab lasteaed koos eripedagoogi ja tervishoiutöötajaga iga rühma kohta oma õppe- ja päevakava. 26. Lasteaia õpetajal on õigus valida alternatiivmetoodikate vahel pedagoogilise nõukogu loal. 27. Õppe- ja kasvatustööd juhib ja koordineerib pedagoogiline nõukogu, mille koosseisu kuuluvad lasteaia pedagoogid. IV. ÕPILASED JA LAPSEVANEMAD 28. Õpilased on kohustatud: 28.1. osalema õppetöös; 28.2. õppima oma võimete kohaselt; 28.3. end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 28.4. suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt; 28.5. hoidma loodust; 28.6. täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest. 29. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. 30. Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet. 31. Õpilasel on õigus: 31.1. õppida individuaalprogrammi järgi haridusministri kehtestatud korras; 31.2. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 31.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 31.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, rajatisi, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid; 31.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 31.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja volikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 31.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 31.8. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lasteorganisatsioonide poole. 32. Lastel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele hariduse omandamisel. 33. Laste õiguste kaitse tagab kooli juhataja hoolekogu abiga. 34. Õpilase meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 35. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 36. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad kehtestatud korras. 37. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 38. Lapsevanemal on õigus: 38.1. tuua lasteaiaosas käivat last lasteasutusse ja viia sealt ära vanemale sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides; 38.2. nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks, kasvamiseks ja teadmiste omandamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 38.3. tutvuda kooli õppekava ning lasteaia õppe- ja päevakavaga; 38.4. saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta; 38.5. pöörduda ettepanekutega kooli pedagoogide, juhataja või hoolekogu poole. 39. Lapsevanem on kohustatud: 39.1. looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ning alus- ja alghariduse omandamiseks; 39.2. kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; 39.3. täitma kooli kodukorra nõudeid. V. KOOLITÖÖTAJAD 40. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 41. Kooli personali koosseisu määrab haridusministri määratud miinimumkoosseisust, valla eelarve võimalustest ja vallavolikogu või -valitsuse õigusaktidest lähtudes kooli juhataja. 42. Kooli juhataja valib personali vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud kvalifikatsiooni normidele ja koosseisudele, arvestades konkreetseid vajadusi ning lähtudes klasside ja rühmade komplekteerimisest. 43. Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli juhataja. 44. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töökorraga, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 45. Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel põhinevas koostöös laste ja nende kodu, muu personali, hoolekogu, vallavolikogu ja -valitsusega. Muud töötajad tagavad asutuse majandamise ja abi pedagoogidele. 46. Pedagoogil ei ole õigust keelduda talle määratud pedagoogiliste ülesannete täitmisest (laste nõustamine, abistamine, ainekavade ja materjalide koostamine, tundideks ettevalmistamine jne). Töötajalt ei ole õigus nõuda töölepingus või ametijuhendis fikseerimata ülesannete täitmist. 47. Õpetajate, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhataja konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu juhataja ettepanekul. 48. Õpetajate ning eripedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridusministri määrusega kinnitatud tingimuste ja korra alusel. 49. Kooli personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet perekonna kohta. 50. Kooli personal on kohustatud andma Paikuse valla sotsiaalosakonna juhatajale viivitamata teavet, kui lapse kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. 51. Kooli personal vastutab laste elu, tervise ja turvalisuse eest nende lasteaias viibimise ajal vastavalt lasteaia kodukorrale. 52. Pedagoogid nõustavad laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes. 53. Tervishoiualaselt teenindab kooli personali hulka kuuluv või muudel alustel teenust osutav tervishoiutöötaja vallaarsti ettepanekul kooli juhataja otsusel. 54. Kooli tervishoiutöötaja: 1) jälgib laste tervist, lähtudes sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõudest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti; 2) koostab sotsiaalministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteaia päevakava, mille kinnitab juhataja; 3) kontrollib laste toitlustamise vastavust sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste toitlustamise nõuetele; 4) nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes. VI. JUHTIMINE 55. Kooli juhib juhataja. Juhataja ülesanne on tagada asutuse tulemuslik töö ja kodukord, juhtida lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja rahandustegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja vallavalitsusega. Juhataja kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Juhataja on kooli seaduslik esindaja. Juhataja võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 56. Juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 57. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 58. Juhatajaga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Juhatajaga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik. 59. Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 60. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 61. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister. 62. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. 63. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on koostöös kooli pedagoogide, volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonidega jälgida ja mõjutada kooli õppe- ja kasvatustegevust, et see vastaks laste arengule ja huvidele, ning aidata kaasa kooli tegevuseks paremate tingimuste loomisele. 64. Hoolekogusse kuuluvad volikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel, kusjuures ühe hoolekogu liikme nimetab vallavalitsus. Esindajad valitakse hoolekogusse ning esitatakse vallavalitsusele kinnitamiseks iga õppeaasta esimesel kuul. 65. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud ei toimu harvemini kui üks kord kvartalis. Hoolekogu tegutseb haridusministri kehtestatud korras. 66. Juhataja on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VI. KOOLI VARA, MAJANDAMINE JA ASJAAJAMINE 67. Kooli vara moodustavad Paikuse valla poolt koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. 68. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine peab toimuma volikogu kehtestatud korras heaperemehelikult ja säästlikult. Kooli vara kasutamise ja käsutamisega seotud lepingud tuleb enne sõlmimist vallavalitsusega kooskõlastada. 69. Kooli eelarve on osa valla eelarvest ning selle tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 70. Kooli juhataja koostab kooli eelarve kava, esitab selle hoolekogu heakskiidul vallavalitsusele ning osaleb sõnaõigusega eelarv arutelul. 71. Valla eelarvest finantseeritava personali põhipalgad kehtestab vallavalitsus. 72. Kool peab ja arhiveerib oma dokumente ise. VII. KOOLI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 73. Volikogu otsusel korraldab kooli ümber või lõpetab kooli tegevuse vallavalitsus. 74. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 75. Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse haridusministrile, maavanemale, õpilastele, vanematele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 76. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses.