Antsla Vallavolikogu — Antsla valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 50, 762

Aluseks võttes haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) paragrahvi 2 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Antsla valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 24. aprilli 1996. a määrus nr 7 «Koerte ja kasside pidamise eeskirjade kinnitamine Antsla valla territooriumil». 3. Avaldada antud määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2000. a. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Kinnitatud Antsla Vallavolikogu 16. mai 2000. a määrusega nr 11 ANTSLA VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Antsla valla haldusterritooriumil. 2. Eeskiri kehtib Antsla valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kes omavad koera või kassi. 3. Eeskirja rakendatakse kõigi Antsla valla haldusterritooriumil asuvate või viibivate koerte ja kasside suhtes. Eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED 4. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163), veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953; 1998; 13, 163; 1999, 58, 608), jahikorralduse seadusest (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843), teistest õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. Koerte ja kasside pidamisel peavad nende omanikud arvestama kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga. 5. Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ja ei ole seotud olukorraga, kus koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 6. Koera või kassi omanik kohustub oma hoolealuse vaktsineerima marutaudi vastu looma kolmandaks elukuuks ning edaspidi teostama iga-aastast vaktsineerimist ja täitma teisi veterinaarianõudeid. Koerte ja kasside pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 7. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti. Omanik kohustub oma hoolealuste tekitatud reostuse kohe koristama. 8. Üldkasutatavates hoonetes on koerte ja kasside viibimine keelatud. III. KOERAOMANIKU KOHUSTUSED 9. Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kaelarihmaga, mille külge on kinnitatud plaat koeraomaniku nime ja aadressiga või koera registreerimisnumber. 10. Omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et koer sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaselanikele ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 11. Kui koera peetakse lahtiselt tarastatud territooriumil ja kui ketis või koeraaias peetav koer võib juhuslikult lahti saades inimest oma territooriumil rünnata, tuleb territooriumi sissepääsule paigutada silt tekstiga «Kuri koer» või «Ettevaatust, koer», samuti tuleb tagada operatiivtalituste ja postiljonide tööülesannete täitmine. 12. Kortermajades võib koera pidada ainult ühistrepikoja teiste elanike kirjalikul nõusolekul. 13. Avalikesse kohtadesse tohib koeri viia ainult rihma otsas ja vajadusel suukorviga, samuti on suukorv kohustuslik ühistranspordis või kui koeraomanik jätab koera rihmaga kinnitatult avalikku kohta ilma järelevalveta. Koera on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamutest ja teedest eemal asuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimest või teist looma. 14. Kui koer on hammustanud inimest või teist looma, peab koeraomanik sellest kohe teatama veterinaartalitusse või arstile ja järgima ettekirjutusi koera seisundi jälgimisel. 15. Koera võib viia üldkasutava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak jms) ainult ruumi või territooriumi valdaja loal, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. IV. JÄRELEVALVETA, HULKUVAD JA OMANIKUTA KOERAD NING NENDE SUHTES RAKENDATAVAD MEETMED 16. Järelevalveta koeraks loetakse koera, kelle kaelarihmal on omaniku andmed või registreerimisnumber, kuid kelle omanik oma tegevusetuse või tegevusega rikub käesolevat eeskirja, mille tagajärjel koer pääses hulkuma või ründas inimest või looma. 17. Hulkuvaks koeraks loetakse kaelarihmaga, kuid ilma omaniku andmete või registreerimisnumbrita koera, kelle omanikku on võimalik kindlaks teha, samuti järelevalveta koera, kes pidevalt hulgub ja kelle omanik korduvalt on rikkunud käesolevat´eeskirja. 18. Omanikuta koeraks loetakse koera, kellel puudub kaelarihm või kelle omanikku ei õnnestu kindlaks teha. 19. Järelevalveta koer, kes hulgub, püütakse võimalusel omaniku kulul kinni või informeeritakse omanikku, et ta võtaks oma koera kontrolli alla. 20. Hulkuv koer püütakse võimalusel omaniku kulul kinni ja omanikku karistatakse rahatrahviga halduskorras. 21. Järelevalveta või hulkuv koer, kes ründab inimesi või loomi ja keda ei ole võimalik kinni püüda, hukatakse. Samuti hukatakse järelevalveta või hulkuvad koerad, kelle omanikud ei ole mõjuva põhjuseta oma koerale kolme päeva jooksul järele tulnud. 22. Omanikuta koera, kes hulgub või ründab inimesi ja loomi, võib hukata kohe pärast seda, kui on selgunud, et tal puudub kaelarihm või tema omanikku pole võimalik välja selgitada ja koera pole võimalik kinni püüda. 23. Järelevalveta, hulkuva või esialgselt omanikuta koera hukkamine ei vabasta koeraomanikku käesoleva eeskirja rikkumise puhul halduskaristusest. 24. Inimesi ründava, omaniku kontrolli alt väljunud koera või marutaudi kahtlusega haige koera või kassi võib hukata kohapeal, samuti võib hukata koera kohapeal, kui järelevalveta, hulkuv või omanikuta koer ründab koerapüüdjat. Hukkamiseks tuleb valida viis, mis valmistaks loomale võimalikult vähem kannatusi. 25. Eespool nimetatud juhtudel on koerte hukkamise ja püüdmise õigus politseinikel, Antsla Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikutel ning jahimeestel. 26. Hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. 27. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise. V. VASTUTUS JA KONTROLL 28. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 29. Eeskirja täitmist kontrollima, õiguserikkumise asja arutama ja halduskaristust määrama on volitatud politseiametnikud, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud ja Antsla Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud. 30. Eeskirja täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele Antsla Vallavolikogu määrusega.