Kaiu Vallavalitsus — Kaiu valla põhimäärus — KO, 49, 760

Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9, Kaiu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kaiu valla põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Kaiu Vallavolikogu 20. märtsi 1998. a määrus nr 20. 3. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Lembit ARRO Kinnitatud Kaiu Vallavolikogu 3. märtsi 2000. a määrusega nr 8 KAIU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. Valla põhimääruse mõiste Kaiu valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kaiu valla omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, nende suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Kaiu valla omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja võimalusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel ning rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kaiu vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Kaiu valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – Kaiu valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Vallaelaniku mõiste 6.1. Kaiu valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Kaiu vallas. 6.2. Muudel isikutel on vallas viibides Eesti Vabariigi elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse või valla omavalitsusorganite õigusaktidega kehtestatud piirangud. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada Kaiu vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning valla teede korrashoidu juhul, kui need ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada Kaiu vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, huvialakooli, raamatukogude, rahvamajade, hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustavad ja korraldavad valla omavalitsusorganid kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on neile pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi otsustada ega korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on neile pandud seadusega; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Valla omavalitsusorganite õigusaktid kehtivad Kaiu valla haldusterritooriumil. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas oma pädevuse piires esindavad volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Valla suhted teiste kohalike omavalitsustega 10.1. Kaiu valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 10.2. Vallal on õigus sõlmida lepinguid omavalitsusüksuste liitudega. 10.3. Lepinguid teiste omavalitsusüksustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste kohustuste või muude ülesannete täitmiseks. 11. Valla osalemine rahvusvahelises suhtlemises 11.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide omavalitsusüksustega. 11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus. 11.3. Lepingud kinnitab volikogu. 12. Valla sümboolika 12.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. 12.2. Vapi kirjeldus. Kaiu valla vapil on hõbedase kaldpalgiga vasakult poolitatud rohelise kilbi ülemisel ja alumisel väljal hõbedane heraldiline okaspuutaim. Palgil laineline roheliste lehtede ja kolme punase marjaga jõhvikataim. 12.3. Lipu kirjeldus. Ristkülikukujuline roheline lipp on diagonaalselt poolitatud lipu lehviva otsa ülemisest nurgast vardapoolse otsa alanurgani ulatuva valge triibuga, mille laius 1,5 ühikut. Ülemisel ja alumisel rohelisel väljal on valge heraldiline okaspuutaim. Lipu normaalmõõtmed on 150 × 100 cm, pikkuse ja laiuse suhe on 9 : 6 (3 : 2) ühikut. 12.4. Vapi seletus. Okaspuutaimed – valla metsarohkus (Kõrvemaa); jõhvikataim marjadega – valla laialdased (jõhvika)sood; roheline – looduse sümbol; tähistab ka lootust ja igavesti korduvat eluringi; hõbe – puhtuse ja valguse sümbol. 13. Valla sümboolika kasutamise kord 13.1. Kaiu valla vappi kasutatakse vallavalitsuse dokumendiplankidel ja pitsatil, samuti valla piiritähistel. 13.2. Punktis 13.1 loetlemata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 13.3. Kaiu valla lipp lehvib vallavalitsuse hoone juures lipumastis alaliselt, välja arvatud riiklikel lipupäevadel, mil masti heisatakse riigilipp. 13.4. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga. 13.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida ning selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusorganil on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse. 15. Valla piir. Valla administratiivkeskus 15.1. Kaiu vald asub Rapla maakonna idaosas 261 km² suurusel maa-alal. Edelast piirneb vald Kehtna vallaga, loodest Juuru vallaga, lõunast Käru vallaga, kirdest Harju maakonna Kõue vallaga ja kagust Järva maakonna Väätsa vallaga. 15.2. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel valla vapi kujutisega piiritähisega. 15.3. Valla koosseisu kuuluvad: Kaiu alevik, Karitsa, Kasvandu, Kuimetsa, Oblu, Põlliku, Suurekivi, Tamsi, Toomja, Tolla, Vahastu, Vana-Kaiu ja Vaopere küla. 15.4. Valla piiride muutmine toimub pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades, seadusega sätestatud korras. 15.5. Valla piir looduses määratakse kooskõlas asjaomase naabervalla omavalitsusorganitega. 15.6. Valla administratiivkeskus asub Kaiu alevikus Kasvandu tee 17. II. VALLAVOLIKOGU 16. Vallavolikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Vallavolikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes osutus valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 17.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsuse alusel palgaline. 17.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 17.6. Kui volikogu liikmel on Vabariigi Valitsuse korraldus, maksuameti jms organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 17.7. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 17.8. Kui volikogu liige ei ole nõus vastuvõetud otsustusega, on tal õigus esitada eriarvamus, mis fikseeritakse volikogu istungi protokolli ning see avalikustatakse koos vastava määruse või otsusega. 17.9. Volikogu liige ei tohi osa võtta üksikakti arutamisest ja otsustamisest, kui otsus mõjutab oluliselt tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: 1) täisühing, mille osanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; 2) usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; 3) osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; 4) aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; 5) tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; 6) muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelvalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või hõimlane. 17.10. Käesoleva paragrahvi lõikes 17.9 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kaiu vallas; 18.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 18.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Kaiu valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 18.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.8. tema surmaga. 18.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi punktis 18.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate Kaiu valla valimiskomisjonile. 18.3. Käesoleva paragrahvi punktis 18.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 18.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi punktides 18.1.3, 18.1.4 ja 18.1.8. sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 18.5. Käesoleva paragrahvi punktides 18.1.5, 18.1.6 ja 18.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 18.6. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 19. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.2.2. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 19.2.3. nimetamisega prokuröriks; 19.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 19.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.3. Käesoleva paragrahvi punktis 19.2.2 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitsuse eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnistamiseni. 19.4. Käesoleva paragrahvi punktis 19.2.1 ja 19.2.3 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 19.5. Käesoleva paragrahvi punktis 19.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 19.6. Käesoleva paragrahvi punktides 19.2.5 ja 19.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme päeva jooksul volikogule. 19.7. Käesoleva paragrahvi punktis 19.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 19.8. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Vallavolikogu asendusliige 20.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. 20.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 20.3. Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks astuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 20.4. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused algavad vastava volikogu otsuse vastuvõtmisest. 20.5. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 20.6. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad, arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 20.7. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 21. Vallavolikogu pädevus 21.1. Volikogu pädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude (isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuse maks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks) kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, vallavanemale, või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 21.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 21.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 22. Vallaelanike küsitluse läbiviimine 22.1. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 22.2. Küsitluse läbiviimise vajalikkuse otsustab volikogu volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 23. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 23.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 23.2. esindab Kaiu valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu kehtestatud korras; 23.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 23.4. esindab halduskohtumenetluse seaduse paragrahvi 14 lõike 5 alusel valda halduskohtus; 23.5. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist ning täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 24. Vallavolikogu esimehe asendamine 24.1. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees. 24.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest kõige pikema volikogu staažiga kohalolev volikogu liige. 24.3. Vallavolikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. 24.4. Vallavolikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. 25. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 25.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 25.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 25.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 25.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 25.5. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 26. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 26.1. Vallavolikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. 26.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 26.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seda volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 26.4. Pärast nimekirja sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugeja. Häältelugeja valmistab volikogu liikmete juuresolekul ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise, mille käik fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 26.5. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud vallavolikogu liige. 26.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. 27. Vallavolikogu komisjon 27.1. Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevusvaldkonnad. 27.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni (v.a revisjonikomisjon) võib kuuluda vallavalitsuse esindaja. Komisjoni liikmed võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 28. Volikogu alatise komisjoni töökord 28.1. Volikogu alatine komisjon: 28.1.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ning teeb volikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 28.1.2. töötab välja tegevuskavad; 28.1.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 28.1.4. esitab arvamuse talle volikogu, volikogu esimehe või vallavalitsuse poolt läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 28.1.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 28.1.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 28.1.7. lahendab muid temale volikogu või volikogu esimehe antud ülesandeid; 28.1.8. esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 28.2. Komisjoni esimees: 28.2.1. juhib komisjoni tööd; 28.2.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 28.2.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 28.2.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 28.2.5. juhatab komisjoni koosolekut; 28.2.6. kirjutab alla komisjoni koosoleku protokollile. 28.3. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. 28.4. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 28.5. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 29. Revisjonikomisjon 29.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu kinnitatud põhikirja alusel. 29.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kaks korda aastas: 29.2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 29.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 29.2.3. valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 29.2.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 29.2.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 29.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 29.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 29.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 30. Vallavolikogu fraktsioon 30.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. 30.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogu otsusega. 30.3. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 30.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 30.5. Fraktsiooni sisemise töökorralduse kehtestab fraktsioon. 31. Vallavolikogu istung 31.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu koosseisust. 31.2. Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni vanim volikogu liige. 31.3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. 31.4. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud või vallavolikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu poolthäälteenamusega. 31.5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 21.2, 21.4, 21.6, 21.8–21.11, 21.15, 21.16, 21.18 ja 21.24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole vallavolikogu koosseisust). 31.6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallavolikogu istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei vastavalt kehtestatud töökorrale. 31.7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 32.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 32.2. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa vallavolikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 32.3. Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 32.4. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad uue vallavanema valimiseni ja valitsuse liikmete kinnitamiseni. 32.5. Umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse liikmele vabastatakse ta valitsuse liikme kohustustest. 33. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine, jõustumine ja tühistamine 33.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale ning nende algatamise õigus on: 33.1.1. vallavolikogu komisjonil; 33.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 33.1.3. vallavolikogu liikmetel; 33.1.4. vallavanemal; 33.1.5. vallavalitsusel; 33.1.6. Riigikogul, Riigikohtul ja Vabariigi Valitsusel; 33.1.7. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Kaiu valla elanikel. 33.2. Vallavolikogu õigusaktid ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja protokollid Kaiu valla raamatukogudes. Volikogu protokoll pannakse vallamajas üldiseks tutvumiseks välja hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast istungi toimumist. 33.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Kaiu valla lehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamise kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 33.4. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 33.5. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 33.6. Igaühel on õigus taotleda volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 33.7. Kui volikogu jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. III. VALLAVALITSUS 34. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 34.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 34.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 34.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 34.3. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra. 34.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 34.5. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud korda. 35. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 35.1. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel. 35.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. 35.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 35.4. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 35.5. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. 36. Vallavalitsuse kinnitamise kord 36.1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 36.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel. 36.3. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise ja muudatusi vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 36.4. Vallavalitsuse liige vabastatakse teenistusest tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse põhjal või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 37. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 37.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja vallavolikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega pole antud riigi või vallavolikogu ainupädevusse. 37.2. Vallavalitsuse töövorm on istung. 37.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 37.4. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 37.5. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 37.6. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 37.7. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär. 37.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 37.9. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud töökorra alusel. 38. Vallavalitsuse õigusaktid, jõustumine ja tühistamine 38.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 38.2. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Määruses fikseeritud juhtudel avaldatakse määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus või kohalikus ajalehes. 38.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 38.4. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. 38.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 38.6. Igaühel on õigus taotleda vallavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 38.7. Kui vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 39. Vallavanem 39.1. Vallavanem: 39.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 39.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 39.1.3. sõlmib valla nimel lepinguid; 39.1.4. esindab halduskohtumenetluse seaduse paragrahvi 14 lõike 5 alusel valda halduskohtus; 39.1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 39.1.6. esitab volikogule kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 39.1.7. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse asutuste juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta; 39.1.8. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 39.1.9. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 39.1.10. annab volikogule kaks korda aastas aru valla hetkeolukorrast; 39.1.11. täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 39.2. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 40. Vallavanema valimise kord 40.1. Vallavanema valib vallavolikogu kuni kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile. 40.2. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 40.3. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 40.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 40.5. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 40.6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. 40.7. Vallavanema volitused algavad valituks osutumise momendist. 41. Vallasekretär 41.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 41.1.1. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabatiigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 41.1.2. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 41.2. Vallasekretär: 41.2.1. juhib vallakantselei tegevust; 41.2.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 41.2.3. korraldab vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 41.2.4. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 41.2.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 41.2.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 41.2.7. hoiab valla vapipitsatit; 41.2.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 41.2.9. täidab teisi talle seadusega, valla põhimäärusega või valitsuse töökorraga pandud ülesandeid; 41.2.10. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 41.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 42. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur 42.1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad vallavalitsuse kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. 42.2. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö tehniline tagamine. 43. Vallavalitsuse kantselei ülesanded 43.1. Vallavalitsuse kantselei ülesanded on: 43.1.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile või nõunikule või vastavale spetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 43.1.2. tagada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollimine; 43.1.3. vormistada vallavolikogu ja -valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 43.1.4. tagada protokollide ja õigusaktide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 43.1.5. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine; 43.1.6. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 43.1.7. vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine; 43.1.8. tõendite ja õiendite väljastamine; 43.1.9. valla registrite pidamine; 43.1.10. passitöö, kaitseväearvestus; 43.1.11. perekonnaseisualane töö; 43.1.12. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 43.1.13. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 43.1.14. personalialane töö vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema korraldustele; 43.1.15. vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 44. Kohaliku omavalitsuse asutused ja nende moodustamise kord 44.1. Valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud vallaasutused. 44.2. Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu: 44.2.1. valla ametiasutusteks on vallavalitsus ja vallakantselei; 44.2.2. valla ametiasutusel on oma põhimäärus, eelarve ja pitsat ning dokumendiplangid; 44.2.3. valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu; 44.2.4. valla asutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. 44.3. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest: 44.3.1. vallaasutuse juht võetakse tööle konkursi korras, ametisse kinnitab vallavalitsus; 44.3.2. vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavalitsus eelarves ettenähtud kulude piires; 44.3.4. vallaasutusel on oma eelarve. Vallaasutusel võib olla oma nimetusega pitsat, dokumendiplangid ning oma sümboolika. 45. Kohaliku omavalitsuse teenistus 45.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 45.2. Kohaliku omavalitsuse teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 45.3. Kohaliku omavalitsuse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 45.4. Ametnik on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 45.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 45.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 45.7. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 45.8. Kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. 46. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed tagatised 46.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 46.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 46.1.2. tema enda algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 46.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 46.2. Punktis 46.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 46.2.1. vabastatakse ametist isiku algatusel (v.a tervislikel põhjustel); 46.2.2. valitakse või kinnitatakse ametisse volikogu poolt uueks tähtajaks; 46.2.3. vabastatakse ametist umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. V. VALLAVARA 47. Vallavara mõiste 47.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 47.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 47.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse ühtset ja avalikku registrit. 47.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. VI. VALLA EELARVE 48. Valla eelarve sisu 48.1. Vallal on vallavolikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 48.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 49. Valla eelarve tulud ja kulud 49.1. Valla eelarve tulud on: 49.1.1. laekumised maksudest; 49.1.2. laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 49.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 49.1.4. laenud ja intressid; 49.1.5. muud laekumised. 49.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 49.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 49.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 49.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 49.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 49.3. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 50. Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 50.1. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 50.2. Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja jõustumise sätestab valla eelarve menetlemise kord. 51. Valla majandustegevus 51.1. Valla majandustegevus on: 51.1.1. osalemine ettevõtluses; 51.1.2. tehingud vallavaraga; 51.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulude saamiseks; 51.1.4. osalemine fondides ja sihtkapitalides. 51.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 52. Kohalikud maksud Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. 53. Koormised Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. VII. VALLA ARENGUKAVA 54. Valla arengukava mõiste 54.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Kaiu valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 54.2. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 55. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 55.1. Vallavolikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. 55.2. Vallavolikogu korraldab arengukava projekti avaliku väljapaneku vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehakse arengukavas vajalikud parandused ja täiendused. 55.3. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse kohalikus ajalehes. 55.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 56. Valla planeerimine 56.1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. 56.2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 56.3. Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu oma otsusega. 57. Vallaehitus 57.1. Vallaehitus on: 57.1.1. ehitise püstitamine maa peale ja maapõue; 57.1.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 57.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 57.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 57.1.5. ehitise lammutamine. 57.2. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja selle alusel kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vallaehitust reguleeritakse Eesti Vabariigi õigusaktide ja vallavolikogu kinnitatud korra alusel. 58. Valla kultuuriväärtuste kaitse 58.1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine. 58.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. 59. Keskkonnakaitse 59.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 59.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 59.3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirja, valla ehitusmääruse või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. VIII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 60. Õigusaktide algatamise õigus 60.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kolme kuu jooksul. 60.2. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 60.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või vallavalitsuses. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA 61. Valla suhted riigiorganitega 61.1. Valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 61.2. Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 61.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning muude riigi õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 62. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 62.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 62.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 62.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.