Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 49, 750

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõelähtme valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrus nr 18 «Jõelähtme valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 8. septembri 1994. a määrus nr 7 «Jõelähtme valla kui avalik-õigusliku isiku esindamise kord». 4. Käesolev määrus koos lisaga saata Riigikantseleile avaldamiseks. 5. Käesolev määrus jõustub 15. mail 2000. a. Volikogu esimees Ardo LASS Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 25. aprilli 2000. a määrusega nr 3 JÕELÄHTME VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Jõelähtme valla põhimäärus Jõelähtme valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste ja kohalike asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla kohalik omavalitsus 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, või -algatuse teel. 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 5) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Jõelähtme Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 4.3. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) vallasisest ühistransporti; 8) valla teede ja tänavate korrashoidu. 6.2. Valla ülesanne on samuti korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul, kui need on valla omanduses. 6.3. Lisaks punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Seadusega vallale pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 7.1. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadusel ja lepingul. 7.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 8. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 8.1. Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõtetel. 8.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi. 9. Valla sümbolid 9.1. Vallal on oma lipp ja vapp. 9.2. Valla vapil on kujutatud hõbedast liiliat, mis asub punasel hõbedase lainelõikelise piidaga kilbil. 9.3. Valla lipul on kujutatud valget liiliat punasel taustal. Lipu vardapoolses küljes on lainelõikeline valge osa. Valla lipu ja vapi kavandid on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogu poolt 5. mail 1992. a. 9.4. Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning kirja- ja üldblankettidel; 2) vallavalitsuse poolt väljastatavatel dokumentidel, valla asutuste dokumentidel, valla trükistel ja meenetel; 3) muudel juhtudel võib valla vappi kasutada vallavalitsuse loal. 9.5. Valla lipu võib heisata: 1) vallavalitsuse hoonetel ja ametiruumides; 2) valla ja riiklikel tähtpäevadel, vallas toimuvatel pidulikel üritustel; 3) teistel vallavalitsuse poolt lubatud juhtudel ja kohtades. 9.6. Valla lippu ja vappi kasutatakse valla esindamisel väljaspool selle piire ning valla poolt korraldatavatel avalikel üritustel. 9.7. Valla sümboolika kujundeid võib kasutada meenetel, mille kavandid ning kasutamise korra ja tingimused kinnitab volikogu. 10. Valla teenetemärk 10.1. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib füüsilisele isikule anda valla teenetemärgi. 10.2. Teenetemärk seatakse sisse volikogu otsusega.Volikogu kinnitab ka teenetemärgi statuudi ja kavandi. 11. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS 12. Valla piir 12.1. Valla piir (sh merepiir) määratakse seaduses sätestatud korras. 12.2. Valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud käesoleva põhimääruse lisas. 12.3. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või Jõelähtme Vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 12.4. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 12.5. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras. 12.6. Valla piir looduses tähistatakse kõigil valda suubuvatel üldkasutatavatel teedel. 13. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Jõelähtme külas. Administratiivkeskuse asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus, asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Keskuse asukoha muutmise taotleja peab volikogule esitama asukoha muutmisega seotud kaalutlused ja eelarve. III. VALLAELANIK 14. Vallaelaniku mõiste Jõelähtme valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Jõelähtme valla territooriumil. 15. Vallaelaniku valimisõigus Jõelähtme valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. VOLIKOGU 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu 16.1. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 16.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 16.3. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 16.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. 16.5. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu istungil volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige, väljaspool istungeid teostatavates toimingutes aga volikogu poolt määratud volikogu liige. 16.6. Volikogu pädevus Jõelähtme valla esindamisel: Volikogu esindab Jõelähtme valda: – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 kohaselt volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; – suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; – suhetes poliitiliste parteide, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 17. Volikogu valimise kord 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks valla ajalehes kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast. 17.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis, lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ja volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samal päeval lõpevad volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 18.3. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Jõelähtme valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.4. Volikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. 18.5. Volikogu liikme volituste peatumise ajaks, samuti volituste ennetähtaegsel lõppemisel, asendab teda seaduse alusel valitud volikogu asendusliige. 18.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.7. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 18.8. Volikogu liikmed informeerivad vallavalitsust pikemaajalisest kui ühenädalasest eemalviibimisest Jõelähtme vallast. 18.9. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 18.10. Volikogu esimehe või ühe aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 18.11. Volikogu liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 18.12. Eelolevas punktis sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks on vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.13. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Jõelähtme vallas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. 20. Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 21.6. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast.Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 22. Volikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkonna piiride ja valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osaluse otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kinnitamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 22.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu struktuur 23.1. Volikogu töövorm on istung. 23.2. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse valla elu probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks.Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 23.3. Volikogu võib istungi päevakorra projekti ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 23.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagavad vallavalitsuse kantselei ja volikogu sekretär. 24. Volikogu esimees 24.1. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist; 2) esindab Jõelähtme valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 24.2. Volikogu esimehe asendamine toimub käesoleva põhimääruse punktides 16.4 ja 16.5 sätestatud korras. 24.3. Volikogu esimees esindab Jõelähtme valda: – suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; – suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; – suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; – suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; – volikogu pädevuse piires suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega; – muudel volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras, arvestades teise osapoole esindatust. 24.4. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu poolt volitatud isik, kui esindamise funktsioon ei ole delegeeritud vallavanemale. 25. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord 25.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 25.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 25.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 25.4. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 25.5. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 25.6. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 25.7. Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. 26. Volikogu komisjon 26.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ajutisi komisjone. 26.2. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast, teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 26.3. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe asetäitja ja vajadusel sekretäri. 26.4. Volikogu komisjoni ülesanne on volikogu istungil otsustamisele tulevate küsimuste eelnev läbiarutamine ja oma soovituste esitamine. 26.5. Komisjoni töövorm on koosolek. 26.6. Komisjoni tegevuse alused ja täpsem töökorraldus on sätestatud Jõelähtme Vallavolikogu töökorras. 27. Volikogu revisjonikomisjon 27.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 27.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 27.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustes ja otsustes sätestatule; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste raamatupidamise õigsust ja valla enamusosalusega äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 27.4. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 27.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 27.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 28. Volikogu istung ja õigusaktide vastuvõtmine 28.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees. 28.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 28.3. Volikogu istungi päevakorra projekt arutatakse läbi eestseisuses. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungil arutusele tulevad küsimused ning kutse peab volikogu liikmetele olema teatavaks tehtud hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 28.4. Volikogu arutab istungi päevakorras märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 28.5. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 28.6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 28.7. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 22 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 28.8. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustakse salajasel hääletamisel. 28.9. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu sekretär tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 28.10. Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste tegemise ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Jõelähtme Vallavolikogu töökorras. V. VALLAVALITSUS 29. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 29.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab praktilise tegevusega ülesandeid, mis volikogu määruste ja otsustega, teiste õigusaktidega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele ja mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 29.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 29.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja vallaelanike kaasamise kaudu. 29.3. Vallavalitsus juhib valla asutuste tegevust, samuti osaleb valla enamusosalusega äriühingute juhtimises. 29.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 29.5. Vallavalitsus esindab Jõelähtme valda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 30 vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel. Vallavalitsuse liikmed esindavad Jõelähtme valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt vallavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele oma pädevuse piires, kui vallavanem ei ole andnud lisavolitusi. 30. Vallavanema valimise kord 30.1. Vallavanemaks võib volikogu valida 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 30.2. Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 30.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 30.4. Vallavanemakandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 30.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi. 30.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 30.7. Pärast nimekirja sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel hääletamiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. 30.8. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 30.9. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. 30.10. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 31.2. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) annab vallavalitsuse ja tema osakondade sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne liikme ametist vabastamiseks; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi või teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks; 8) täidab muid talle seadusega või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 31.2. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. 31.3. Vallavanema pädevus Jõelähtme valla esindamisel. Vallavanem esindab Jõelähtme valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust: – suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministri, ministeeriumide ja riiklike ametitega, muude riiklike asutustega; – suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; – suhetes Harju Maavalitsusega; – suhetes äriühingutega, mittetulundusühingutega, sihtasutustega ja muude juriidiliste isikutega; – suhetes füüsiliste isikutega; – suhetes ajakirjandusega; – volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; – muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 32. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted 32.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 32.2. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 32.3. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 32.4. Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse korraga täies koosseisus. Vajadusel muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. 32.5. Volikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. 32.6. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses olemise ajaks. 33. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 33.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 34. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 34.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 34.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 35. Vallavalitsuse töökord 35.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungeid juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. Istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. 35.2. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool tema koosseisust. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 35.3. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 35.4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. 36. Valla kantselei 36.1. Vallavalitsuse töö tagab vallakantselei. 36.2. Kantselei palgafondi kinnitab volikogu ning kantselei teenistujate koosseisu komplekteerib vallavanem koos vallasekretäriga. 36.3. Kantselei töökorralduse kinnitab vallavalitsus. 37. Vallasekretär 37.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 37.2. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 37.3. Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tööd ning korraldab vallavalitsuse kogu asjaajamist kooskõlas seaduste, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega; 3) tagab vallavalitsuse õigusaktide ja muu dokumentatsiooni vastavuse seadustele nii sisu kui vormi poolest, annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja tegevuse avalikustamist; 5) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 6) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 7) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) täidab muid kohustusi, mis tulenevad seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest valla õigusaktidest. 37.4. Vallasekretäri asendaja määrab vallavanem oma käskkirjaga. VI. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 38. Valla asutused 38.1. Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 38.2. Valla kohaliku asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla kohaliku asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla kohaliku asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 39. Valla avalik teenistus 39.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 39.2. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 39.3. Avalikku teenistust omavalitsuses reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 40. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 40.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tema tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 40.2. Punktis 41.1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel (välja arvatud punkti 41.1 alapunktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse ametisse volikogu poolt uueks tähtajaks. 40.3. Vallavalitsuse liikmele, kes on ühtlasi avalikus teenistuses valla ametiasutuses ja jätkab teenistust ka pärast tema vabastamist vallavalitsuse liikme kohalt, punktis 41.1 ettenähtud hüvitist ei maksta. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 41. Valla eelarve 41.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 41.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 42. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 43. Eelarve tulud ja kulud 1. Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 44. Eelarve projekti koostamine 44.1. Valla eelarve projekti koostab Jõelähtme valla arengukava arvestades vallavalitsus ja esitab selle koos lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 44.2. Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 5) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 45. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 45.1. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 45.2. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 45.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 46. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 46.1. Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus vallavolikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. 46.2. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. 46.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 46.4. Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 46.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse punktides 45 ja 46 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades punktis 47.4 toodud erisusi. 47. Eelarve täitmine 47.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu sätestatud korras. 47.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule. 47.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 47.4. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse analoogselt valla õigusaktidega. 48. Kohalikud maksud 48.1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 48.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 49. Koormised 49.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 49.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 49.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 49.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 49.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Jõelähtme valla õigusaktidega sätestatud korras. 49.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 49.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 49.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA 50. Vallavara mõiste 50.1. Vallavara on Jõelähtme valla kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 50.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, samuti vara kohta arvestusregistri pidamise korra kehtestab volikogu. 51. Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 51.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 51.2. Valla asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja vallaasutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 51.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 51.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus on lisaks vallale ka teisi aktsionäre või osanikke, samuti juhul kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 51.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmivad valla nimel volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt volitatud esindaja. IX. VALLA ARENGUKAVA 52. Jõelähtme valla arengukava mõiste 52.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 52.2. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 52.3. Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. 52.4. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne nende vastuvõtmist analoogselt valla õigusaktidega. 52.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja vajadusel võtab vastu otsuse selle muutmise kohta. 52.6. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. X. VÄLISSUHTED Jõelähtme vallal on õigus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses üksikliikmena või omavalitsuste liitude kaudu, samuti arendada kasulikke koostöösidemeid välisriikide omavalitsusüksuste ja nende ühendustega. XI. VALLA ESINDAMINE 53. Valla esindamise mõiste Valla esindamise all käsitletakse Jõelähtme valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Jõelähtme valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 54. Valla esindamise õiguslikud alused Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused ja käesolev põhimäärus. 55. Jõelähtme valla kui omavalitsusüksuse esindajad on: – vallavolikogu; – volikogu esimees; – vallavalitsus; – vallavanem. Kokkuleppel võivad esindusorganid esindada Jõelähtme valda ühiselt. 56. Valla esindamine avalikel üritustel Avalikel üritustel Jõelähtme vallas või väljaspool valda esindavad valda volikogu esimees ja vallavanem. 57. Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt 57.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema esindusorgani ühise delegatsiooni. 57.2. Volikogu delegatsiooni koosseisu kinnitab volikogu. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavanem oma käskkirjaga. Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu, vallavalitsuse esindajate osas vallavanem oma käskkirjaga. XI. VALLA ÕIGUSAKTID 58. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 58.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 58.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 58.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Jõelähtme valla haldusterritooriumil. 59. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 59.1. Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist vallamaja ruumides asuvatel stendidel ja valla raamatukogudes. 59.2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 59.3. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast neile allakirjutamist. 59.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 59.5. Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 59.6. Volikogu määrused ja otsused on vallavalitsuse ruumides asuvatel stendidel väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad volikogu sekretäri juures. 59.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 59.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 59.9. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 59.10. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 59.11. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. XII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 60. Õigusaktide algatamise õigus 60.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nende esitamisest 60.2. Volikogu või vallavalitsuse õigusakti vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri, ja esitatakse vallavalitsusele. 60.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. 60.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või vallavalitsuse istungil. 61. Muudatuste taotlemine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides 61.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 61.2. Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 62. Vallaelanike küsitluse läbiviimine 62.1. Vallale olulistes küsimustes on volikogul õigus korraldada Jõelähtme valla territooriumil vallaelanike küsitlus. 62.2. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 62.3. Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. XIII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE 63. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine 64.1. Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega. 63.2. Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuse tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 63.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval. Lisa Jõelähtme valla põhimääruse juurde JÕELÄHTME VALLA PIIRI KIRJELDUS Jõelähtme vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Balti mere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega, idast 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga, lõunast 20 km ulatuses Raasiku vallaga, lõunast ja läänest 8 km ulatuses Rae vallaga, läänest 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Valla ringpiir on kokku 122 km. Valla pindala on 210 km2. Jõelähtme valla territooriumil on järgmised saared: Rammu (96,6 ha) koos Laiakari (0,2 ha) ja Allu (0,7 ha) saarega, Koipsi (33 ha), Rohusaar (10,1 ha), Umbloo (0,5 ha), Põhja-Malusi (4,3 ha), Lõuna-Malusi (3,0 ha) ja Vahekari (2,0 ha).