Oisu Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 48, 745

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37, jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 ning lähtudes asjaolust, et Oisu valla jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitati 12. aprilli 2000. a Järva maavanemale muutmis- või täiendusettepanekute tegemiseks ning maavanema ettepanekud on arvesse võetud, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oisu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2. mail 2000. a. Volikogu esimees Jaanus MARRANDI Lisa Oisu Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde OISU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Oisu valla territooriumil: – olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, hoidmist, vedu, ladustamist, matmist ja taaskasutamist; – jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses; – jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 1.2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Oisu vallas. 1.4. Mõisted Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on määratletud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine» (RT I 1998, 103, 1705); Tavajäätmed – jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete nimistusse. Olmejäätmed – kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, milles võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed, näiteks mööbliesemed, jalgrattad, televiisorid, olmetehnika, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmikud, autoosad jne. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus (st jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade hooldus. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine ja sorteerimine nende veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (ladustamine, matmine). Komposteerimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel. Jäätmeluba – on nõutav jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning tavajäätmete veoks teenustööna (vastavalt jäätmeseaduse paragrahv 30). Jäätmeloa taotlused esitatakse vallavalitsusele, kes lisab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need keskkonnateenistusele, kes annab jäätmeloa. Jäätmevaldaja – jäätmete tekitaja või jäätmehoolduslepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või seda tegevust vahendav isik. Territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik ja maa-ala haldaja. 2. Jäätmehoolduse üldnõuded 2.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja, kes vastutab ka territooriumi korrashoiu eest, välja arvatud juhul, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 2.2. Avalikesse kohtadesse korraldab jäätmete kogumisvahendi paigutamist territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja veo. 2.3. Kõik Oisu vallas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad vastavalt võimalustele vältima jäätmete teket, vähendama jäätmete hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. Nende eesmärkide saavutamiseks: – rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas võimalikult suures osas jäätmete taaskasutamist; – toota ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad või mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; – kõik Oisu vallas tegutsevad juriidilised isikud on kohustatud sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega, seda lepingut arvestatakse tegevusloa väljaandmisel; – Oisu vallas tegutsevad ettevõtted on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust; – kui füüsilisest isikust jäätmetekitaja pole sõlminud jäätmekäitluslepingut, on ta kohustatud ise jäätmeid käitlema – koguma, vedama ja ladustama ainult ametlikesse prügilatesse. 2.4. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul või selle käivitamisel on jäätmevaldaja kohustatud koguma taaskasutatavad jäätmed tavajäätmetest eraldi ja panema vastavasse kogumiskonteinerisse ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 2.5. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 3. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 3.1. Jäätmevaldaja ja territooriumi valdaja kohustused: – koguda oma territooriumil tekkinud jäätmed ning teavitada territooriumil asuvaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; – omada individuaalset kogumisvahendit või kasutada jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega; – korraldada jäätmete üleandmist jäätmekäitlusettevõttele või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga. 3.2. Kogumisvahendina võib kasutada: – kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; – sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt. 3.3. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 3.4. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: – ohtlikke jäätmeid; – ilma eraldi jäätmekotita vedelaid ja määrivaid jäätmeid; – taaskasutatavaid jäätmeid, millele on käivitatud liigiti kogumissüsteem; – ehitusprahti ja kive; – mahukaid jäätmeid; – kuuma tuhka, sütt või põlevaid esemeid. 3.5. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 3.6. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud piirdega (aed, hekk vms). Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs kogumisvahendile peab olema talvel lumest puhas. 3.7. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritud. 3.8. Liigiti kogumissüsteemi käivitamisel on jäätmetekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha ja eraldi kogutavate jäätmeliikide kohta saab vallavalitsusest. 3.9. Klaastaara tuleb viia üldkasutatavatesse klaasikonteineritesse või klaastaara vastuvõtupunkti. Värviline ja värvitu klaas tuleb paigutada eraldi konteineritesse, kusjuures enne tuleb klaastaaralt eemaldada metallist korgid ja kaaned. 3.10. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 3.11. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 3.12. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib territooriumi valdaja loal paigutada selleks ettenähtud kohta, viia mahutitesse või vedada prügilasse, kusjuures mahutitesse viidav tuhk peab olema jahtunud (alla 40 ºC) ning olema tihedas ja vastupidavas pakendis. 3.13. Ehitus- ja lammutusjäätmeid ning pinnase ülejääke tuleks võimalusel kasutada teede, platside ja kaeviste täiteks. Nende jäätmete väljaviimisel jäätmevaldajale kuuluva maaüksuse piiridest tuleb nende ladustamine kooskõlastada vallavalitsusega, et maksimaalselt rakendada jäätmete taaskasutamisvõimalusi. 3.14. Mahukad jäätmed veab jäätmetekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 3.15. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 3.16. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 3.17. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 4. Jäätmete äravedu 4.1. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 4.2. Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest on vabastatud jäätmevaldaja, kes veab oma jäätmed ise ladustamiskohta. Jäätmevaldajal peab olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta ladustajale (käesolevat punkti rakendatakse pärast Oisu valla prügilate sulgemist). Transpordil peavad jäätmed olema pakitud või koorem kaetud. Jäätmete veol tekkinud keskkonnareostuse peab likvideerima jäätmete vedaja. 4.3. Vallavolikogu otsusega võidakse kehtestada Oisu valla haldusterritooriumil kinnisasja omanikule reaalkoormatisena perioodilised rahalised maksed või nõuda kinnisasja omanikult nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks vallas (juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240). 5. Jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine 5.1. Jäätmeid (v.a. ohtlikke jäätmeid) võib Oisu valla territooriumil ladustada ainult Äiamaa prügilas. Pärast selle prügila sulgemist tuleb juhinduda käesoleva eeskirja punktist 4.2. 5.2. Muudes kohtades jäätmete ladustamine ja matmine (v.a. komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusjäätmetega) on keelatud. 5.3. Keelatud on prügilasse ladustatud jäätmete ilma vastava loata sorteerimine, laiali ajamine, eemaldamine ja põletamine. 5.4. Aiajäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida, kusjuures: – kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimese tervisele; – komposteerimiskoht ei tohiks olla lähemal kui 15 meetrit salvkaevust ja 30 meetrit puurkaevust; – komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis – kuni 10 meetrit veepiirist; – komposteerimiskoht võib paikneda krundi piiril (kuni 5 meetrit piirist) vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul. 5.5. Ühe surnud looma (või mitme väikelooma) või selle jäänused võib matta territooriumi valdajaga kooskõlastatult järgides veekaitse nõudeid. Kahe või enama looma või loomsete jäätmete matmiskohad kinnitatakse vallavalitsuse poolt kooskõlastatult keskkonnateenistusega. Loomsete jäätmete matmine on keelatud pärast loomsete jäätmete käitlemistehase käikuminemist. Matmiskohad renoveeritakse nende kasutajate kulul. 5.6. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 5.7. Sõnniku, läga, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades peab järgima väetamise ja reovee-sette kasutamise korda (väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine (RTL 1994, 35, 1205); reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri (RTL 1999, 156, 2189)): – Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ladustatakse külmunud maaga perioodil mõnda puhastusseadmesse selle omaniku loal, külmumata maaga perioodil ka põllule künni alla, välja arvatud põllumaale, kus kasvatatakse köögivilju ja marju. Tahkeid jäätmeid komposteeritakse kooskõlas väetamise ja reoveesette kasutamise korraga. – Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Sellel põllumaal on aasta jooksul keelatud inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja kasvatamine. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. – Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde üle viie loomühiku, peab olema rajatud keskkonnanõuetele vastav sõnnikuhoidla, kusjuures elamutest kuni 300 meetri kaugusel sõnniku säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud. – Keelatud on laotada sõnnikut, läga, virtsa ja reoveesetteid külmunud maale või lumele, samuti liigniiskele või üleujutatavale maale. – Kui sõnniku, läga, virtsa ja reoveesette laotamist teostatakse teenustööna, peab seda teenust osutaval isikul olema vastav vallavalitsuse luba. 5.8. Inertsete ehitus- ja lammutusjäätmete ning pinnase ladustamisel väljapoole jäätmevaldajale kuuluva maaüksuse piire tuleb nende ladustamine kooskõlastada vallavalitsusega. Võimalusel tuleks neid jäätmeid kasutada teede, platside ja kaeviste täiteks. 5.9. Saepuru ja muud puidujäätmed võib põletada küttekolletes või komposteerida või ladustada prügilas. 6. Jäätmete põletamine 6.1. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides oksi ja risu. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 6.2. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Oisu Vallavalitsusega ning Järvamaa Päästeteenistusega. 7. Järelevalve ja vastutus 7.1. Kõik jäätmevaldajad ja territooriumi valdajad peavad täitma käesolevat eeskirja. 7.2. Jäätmevaldajad ja territooriumi valdajad vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.3. Jäätmevaldaja on kohustatud oma kulul kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed, jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja -kahjustused. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise territooriumi valdaja, kandes ka reostuse likvideerimisega seotud kulud. 7.4. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad vallavolikogu määratud ametiisikud, kellele on kohustatud kõik isikud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 7.5. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 7.6. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 7.7. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat. Käesolevat punkti rakendatakse pärast Oisu valla prügila sulgemist.