Albu Vallavolikogu — Albu valla põhimäärus — KO, 48, 735

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Albu valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted riigiorganitega ja teiste omavalitsusüksustega. § 2. Albu valla kohalik omavalitsus (1) Albu valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Albu valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Albu vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Albu valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Albu valla kohalik omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Albu valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. (2) Albu vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Albu vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Albu valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Albu valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Albu valla õigusaktides sätestatud korras. § 5. Albu valla omavalitsusorganid Albu valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Albu valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Albu valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) vallasisest ühistransporti; 9) vallateede korrashoidu. (2) Albu valla ülesanne on samuti korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, algkooli, põhikooli, raamatukogude, rahvamajade, sotsiaalse varjupaiga ning teiste vallavalitsuse hallatavate asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Albu vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Albu vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (5) Seaduste täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses, vallavalitsus paragrahvi 25 lõikes 3 sätestatud ulatuses. § 7. Albu valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Albu valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Albu valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Järva Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. § 8. Albu valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Albu valla omavalitsusorganid võivad Albu valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti olla osanikuks, aktsionäriks, asutajaks või liikmeks nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes, sihtasutuses või mittetulundusühingus. § 9. Albu valla sümbolid (1) Albu valla sümbolid on vapp ja lipp (2) Albu valla vapiks on kaldjaotusega vasakult poolitatud roheline-kuldne kilp, mille ülemisel, rohelisel väljal kuldne rõngasrist ja alumisel, kuldsel väljal kaks rohelist tammelehte. Albu valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Albu valla lipp on vardapoolsest alanurgast diagonaalselt poolitatud, mille ülemisel, rohelisel väljal kuldne rõngasrist ja alumisel, kollasel väljal kaks rohelist tammelehte. Vallalipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3 ja normaalsuurus 100×150 cm. Albu valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 10. Albu valla sümbolite kasutamise kord (1) Albu valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei, vallavalitsus hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Albu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Albu valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja trükistel; 3) Albu Vallavalitsuse hoonel, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel ja valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 võib Albu valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Valla lipp heisatakse 1) alaliselt Albu Vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. (5) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna või omavalitsusüksuse lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (7) Vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (8) Albu valla sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 11. Albu valla maskott (1) Albu valla maskotiks on «SUMMI». (2) «SUMMIS» on kõrvutatud mesilase tarkus, töökus, visadus ja vastupidavus vallarahva iseloomuomadustega. Maskoti kujund on õmmeldud inimfiguurile ning kasutatud kollase ja musta värvitooniga materjali. (3) Valla maskotti kasutatakse vallas toimuvatel kultuuri- ja spordiüritustel. (4) Väljaspool valda toimuvatel kultuuri- ja spordiüritustel võib valla maskotti kasutada vallavalitsuse loal. § 12. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Albu valla omavalitsusorganites ja vallavalitsuse hallatavates asutustes on eesti keel. 2. peatükk ALBU VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 13. Albu valla piir (1) Albu valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Albu valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Albu valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Albu valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. (5) Albu vald piirneb Ambla, Lehtse, Anija, Kõue, Paide ja Roosna-Alliku vallaga. § 14. Albu valla haldusjaotus Albu valla haldusjaotusesse kuuluvad Ageri, Ahula, Albu, Järva-Madise, Kaalepi, Lehtmetsa, Mägede, Mõnuvere, Neitla, Orgmetsa, Peedu, Pullevere, Seidla, Soosalu, Sugalepa ja Vetepere külad. § 15. Albu valla administratiivkeskus Albu valla administratiivkeskus asub Järva-Madise külas. 3. peatükk VALLAELANIK § 16. Vallaelaniku mõiste Albu valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Albu vallas või kes elab alaliselt või peamiselt Albu vallas. § 17. Vallaelaniku valimisõigus Albu valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 18. Muude isikute õiguslik seisund Albu vallas Muudel isikutel on Albu vallas viibides Albu valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Albu valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 4. peatükk VALLAVOLIKOGU § 19. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. § 20. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 21. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määrades ja korras. (4) Vallavolikogu esimehe või vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsuse alusel olla palgaline. (5) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. (7) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (9) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või nimetatavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kaudu vallavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. § 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Albu vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käeoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates vallavolikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate vallavolikogule. § 23. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse või sellega võrdsustatud teenistusse; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad tegevust kuni uue valitsuse kinnitamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate vallavolikogule. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vallavolikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle vallavolikogule. § 24. Volikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui vallavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse vallavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 25. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) Albu valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Albu valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Albu valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) Järva Maakohtu kaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 29) Albu valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 26. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. Vallavolikogu võib vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada vallavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise tagab vallakantselei. § 27. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab valla volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Albu valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus; 8) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 28. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 29. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni, maakomisjoni, keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone. (2) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Albu valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ja aseesimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab vallavalitsus. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (6) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartali jooksul. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala ametniku ja vallasekretäri seisukoha arutatava küsimuse kohta. (7) Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogu esimehele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks ja teise komisjoni kaasamiseks või 3) vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallakantseleis. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõtte protokollist. (9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (11) Vallavolikogu komisjoni liikmete, v.a vallavalitsuse ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras. (12) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (13) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. § 30. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Vallavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. Revisjonikomisjoni teenindab vallavalitsuse kantselei. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõigetes 5–12 sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahviga 31 ja muude Albu valla õigusaktidega sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 31. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 30 lõikes 4 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tööd. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavalitsusega vallavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada vallavolikogu esimehele vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. § 32. Vallavolikogu komisjonide tegevusvaldkonnad (1) Majanduskomisjoni tegevusvaldkonnad on vallaeelarve ettevalmistamine, valla perspektiivne areng, elamu- ja kommunaalmajandus, ühis- ja õpilastranspordi korraldamine, vallateede korrashoid, ehitustegevus, ettevõtlus, turism, infotöötlus, kodanikukaitse, haljastus ja reklaam ning muud majandusküsimused. (2) Maakomisjoni tegevusvaldkonnad on maareformi läbiviimisega seotud küsimuste lahendamine, munitsipaalmaa kasutamise korraldamine, maa sihtotstarbelise kasutamise jälgimine, maakasutuse korraldamine kuni maa omandiõiguse vormistamiseni ning muud maaküsimused. (3) Keskkonnakomisjoni tegevusvaldkonnad on keskkonnakaitse, jäätmehooldus, loodusressursside kasutamine, säästva arengu kavandamine, kaitstavate loodusobjektide seisukorra jälgimine, heakord, veevarustus- ja kanalisatsioon ning muud keskkonnaküsimused. (4) Sotsiaalkomisjoni tegevusvaldkonnad on sotsiaalabi ja -teenused, vanurite hoolekanne, tervishoid, tarbijakaitse ja muud sotsiaalküsimused. (5) Kultuuri- ja hariduskomisjoni tegevusvaldkonnad on haridus (sh huviharidus), kultuur, noorsootöö, sport, kultuurimälestiste seisukorra jälgimine ning muud kultuuri- ja haridusküsimused. § 33. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku vallavolikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit ajalehes, milles vallavolikogu avaldab oma ametlikke teateid, teade istungi toimumise aja ja koha kohta. Istungi päevakord on kättesaadav vallavalitsuses. (6) Vallavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 34. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul või kui vallavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab vallavolikogu istungit aseesimees või vallavolikogu esimehe poolt määratud vallavolikogu liige. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (4) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem ja vallasekretär. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. (6) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (7) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised. (8) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks vallavolikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (9) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (10) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (11) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (12) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 35. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. § 36. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe tema kohustustest vabastamise. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema ametist või vallavalitsuse liikme tema kohustustest vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (6) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 37. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. § 38. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 39. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. 5. peatükk VALLAVALITSUS § 40. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides kohaliku omavalitsusüksuse täitevorganile pandud ülesandeid ja lahendab kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, kui vallavolikogu on nende lahendamise delegeerinud vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. § 41. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 lõigetes 3–6 sätestatud tähtaegadel. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 42. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Albu valda ja vallavalitsust vastavalt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 lõike 1 punktis 2 toodud juhud. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme kinnitamiseks, vallavalitsuse liikme kohustusest vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 43. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja teised vallavalitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgalised vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka vallavalitsuse ametniku. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Palgalised vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. § 44. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 45. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses uue vallavalitsuse liikmete kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. § 46. Uute vallavalitsuse liikmete kinnitamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme kohale kinnitatakse uus kandidaat vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 43 sätestatud korras. § 47. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 48. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 49. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja pädevuse kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (4) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 50. Vallakantselei (1) Vallakantselei põhiülesanne on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine ning vallavolikogu ning tema komisjonide asjaajamise korraldamine ja majanduslik teenindamine. (2) Vallakantselei teenistujate koosseisu komplekteerib vallavanem koos vallasekretäriga. § 51. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (lõike teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a). 6. peatükk VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 52. Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused (haridus-, spordi-, tervishoiu, hoolekande- ja muud asutused), mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla ametiasutus on vallavalitsus. Valla ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse käesolevas põhimääruses. (3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Valla asutusel on oma eelarve, Albu valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma arveldusarve ja sümboolika. (5) Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. § 53. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Ametnike sotsiaalsed garantiid on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 54¹. 7. peatükk KÜLAVANEMAD § 54. Külavanem (1) Küla elanikud võivad küla esindamiseks valida külavanema. (2) Kui külas ei valita külavanemat, võib küla esindaja nimetada vallavalitsus. 8. peatükk VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 55. Vallaeelarve sisu (1) Albu vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 56. Eelarve avalikustamine Albu valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse paragrahvis 79 sätestatud korras. § 57. Vallaeelarve tulud ja kulud (1) Vallaeelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega vallale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Vallaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 58. Vallaeelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Vallaeelarve projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja ametiasutuse hallatavad asutused ning vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Albu valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 15. novembriks. (3) Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogu majanduskomisjonile hiljemalt 15. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) vallavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu majanduskomisjon, vähemalt vallavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas majanduskomisjon) või vähemalt 1/3 vallavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 58 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 60. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti vallaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud kulutusi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Vallaeelarve täitmise käiku arutatakse vallavolikogu majanduskomisjonis vähemalt kord kvartalis, vajadusel vallavolikogus. (5) Vaba jäägi suunamise otsustab vallavolikogu. (6) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. (7) Eelarveaastaks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad laekuvad. (8) Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru oma asutuse eelarveliste vahendite kasutamise kohta. (9) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks ja informeerib sellest vallavolikogu üks kord kvartalis. (10) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks vallavolikogule. (11) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (12) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (13) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks. § 61. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 62. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Albu valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. 9. peatükk VALLAVARA § 63. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Albu vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 64. Vallavara omandamine (1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Valla poolt omandatav vara loetakse vallavara valitseja valitsemisalas olevaks. § 65. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Albu valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitseja on vallavalitsus. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla ametiasutuse hallatavad asutused, kellele Albu valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Vallavara valitseja ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitseja ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 66. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või vallavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise vallaavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Teise vallavara valitsema volitatud asutuse kasutusse antakse vallavara tasuta ja tähtaega määramata. (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 67. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) vara on vajalik heategevusele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 68. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seadusega ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 69. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine vallavalitsuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Albu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Albu vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Albu valla omavalitsusorganid ja vallavalitsuse hallatavad asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitseja võib oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. § 70. Munitsipaalvaru (1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Albu valla haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. 10. peatükk ALBU VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 71. Albu valla arengukava mõiste (1) Albu valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 72. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Albu valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (3) Detailplaneering on seadusele ja Albu valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Albu valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Albu valla ehitusmääruse. (5) Albu valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja Albu valla ametiasutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 73. Valla ehitustegevus (1) Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seadusega ja Albu valla õigusaktidega sätestatud korras. § 74. Kultuurimälestiste kaitse (1) Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Albu vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset. § 75. Keskkonnakaitse (1) Albu valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. (2) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Albu valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ning muudes Albu valla õigusaktides. 11. peatükk VÄLISSUHTED § 76. Albu valla välissuhete korraldamise alused (1) Albu vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. (3) Albu valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 77. Albu valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Vallavolikogu ja vallavalitsus osalevad valla arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusüksustega. (2) Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Albu vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. 12. peatükk ALBU VALLA ÕIGUSAKTID § 78. Albu valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Albu valla haldusterritooriumil seadusega ja Albu valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Albu vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Albu valla haldusterritooriumi. § 79. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määrus loetakse avalikustatuks tema väljapanemisega vallakantseleis ja valla raamatukogudes. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu määrused saadetakse õiguskantslerile. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Jõustunud vallavolikogu otsused avalikustatakse ajalehes, milles Albu vald avaldab oma ametlikke teateid ja väljapanemisega vallakantseleis. (5) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (6) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks. (8) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 80. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse määrused saadetakse õiguskantslerile. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Albu vald avaldab oma ametlikke teateid. (5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 81. Albu valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Albu valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras. (2) Albu valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 13. peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL § 82. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 83. Muudatuste taotlemine Albu valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 14. peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 84. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päevast 15. peatükk PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE § 85. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks: 1) Albu Vallavolikogu 8. oktoobri 1993. a otsusega kinnitatud «Albu valla põhimäärus»; 2) Albu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Albu valla revisjonikomisjoni põhimäärus»; 3) Albu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Albu valla majanduskomisjoni põhimäärus»; 4) Albu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Albu valla sotsiaalkomisoni põhimäärus»; 5) Albu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Albu valla maakomisjoni põhimäärus»; 6) Albu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsusega kinnitatud «Albu valla keskkonnakomisjoni põhimäärus»; 7) Albu Vallavolikogu 25. aprilli 1996. a määrusega nr 8 kinnitatud «Albu valla sümbolid ja nende kasutamise kord»; 8) Albu Vallavolikogu 22. mai 1998. a määrusega nr 8 kinnitatud «Albu valla maskoti statuut». § 86. Põhimääruse avaldamine Avaldada käesolev põhimäärus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. § 87. Põhimääruse jõustumine Käesolev põhimäärus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Lisa 1 Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määrusele nr 11 Albu valla vapp

Vapi kirjeldus Kaldjaotusega vasakult poolitatud roheline-kuldne kilp. Ülemisel, rohelisel väljal kuldne rõngasrist; alumisel, kuldsel väljal kaks rohelist püstist tammelehte. Lisa 2 Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määrusele nr 11 Albu valla lipp

Lipu kirjeldus Vardapoolsest alanurgast diagonaalselt poolitatud ristkülikukujulise lipu ülemisel, rohelisel väljal kollane rõngasrist; alumisel, kollasel väljal kaks rohelist tammelehte. Lipu normaalmõõtmed 100×150 cm; laiuse ja pikkuse suhe 2:3.