Kohtla Vallavolikogu — Kohtla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 47, 734

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 punkti 1, Kohtla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Etti KAGAROV Lisa Kohtla Vallavolikogu 4. mai 2000. a määrusele nr 13 KOHTLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Kohtla vallas. 1.2. Eeskiri sätestab Kohtla valla nõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti nõuete rikkumise korral. 1.3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Kohtla valla asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatavad mõisted: Jäätmeks nimetatakse inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained ja nende jäägid: – olmejäätmed – inimtegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid; – erandlikud olmejäätmed – reovesi, reovee puhastusseadmete jääkmuda, kuivkäimlate jäätmed ja nendega võrreldavad jäätmed; – koduse majapidamise jäätmed, biojäätmed – taimse või loomse päritoluga jäätmed; – ohtlikud jäätmed – mürgisuse või muude omaduste tõttu raskesti ohutuks tehtavad või muul moel keskkonnale eriti kahjulikud jäätmed; – riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, samuti jäätmed, mis ei ole ohtlikud, aga nõuavad erikäitlust; – taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena või kasutada neis sisalduvat energiat, kasutada neid uuesti või kasutada neid muul moel (papp, paber, kartong, jõupaber, pakendid, sh klaas, plastmass, metallijäätmed, puidujäätmed, biojäätmed – komposteeritavad jäätmed; välja arvatud loomakorjused); – probleemjäätmed – olmeseadmed (telerid, raadiod, külmikud, pliidid jms), mööbel ja muud rasked või suuremõõtmelised jäätmed; – pinnase ülejääk – ehituse või sellega võrreldava tegevuse tõttu tekkinud ja seal kasutamata jäänud pinnas või ehitusjäätmed, samuti teelt ära veetud lumi; – jäätmekogumise vahendid – kastid, konteinerid, mahutid jm, kuhu kogutakse kinnistul tekkinud jäätmed; – jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; – jäätmekäitluskoht – jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või korraldamiseks tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis; – jäätmekäitlusettevõte – spetsialiseerunud ettevõte, kelle ülesanne on jäätmete äravedu, kogumine, ladustamine ja matmine ning kellel on oma tegevuseks jäätmeluba; – jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; – kinnisasja omanik – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala valdav füüsiline või juriidiline isik; – vedelad jäätmed – igasuguses vedelas olekus jäätmed, k.a reoveed, kuid v.a setted; – purgimiskoht – vedelate jäätmete mahapanekukoht; – prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, k.a ettevõttesisesed ladustuspaigad. 3. Üldnõuded 3.1. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud omama jäätmemahuteid või kasutama ühismahuteid. 3.2. Kõik jäätmeluba omavad jäätmete tekitajad ja kinnisasja omanikud on kohustatud säilitama viie aasta jooksul dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid vallavalitsuse nõudel kontrollimiseks. 3.3. Jäätmevaldajad ja kinnisasja omanikud on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmehoolduslepingu või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkinud jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Kui jäätmevaldaja ja kinnisasja omanik on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema prügiurn. Avaliku ürituse paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes korrastab järgmiseks päevaks kogu ürituse paiga territooriumi ja organiseerib tekkinud jäätmete käitluse. 3.4. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada kogumisvahenditesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 3.5. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada kogumisvahendite ning jäätmete säilivus- ja hoiukoha korrashoid. 3.6. Jäätmete käitlemine ja põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. 3.7. Jäätmevaldaja on kohustatud: 3.7.1. rakendama võimalusi jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamiseks ning korraldama jäätmete taaskasutamist; 3.7.2. korraldama jäätmete käitlemist (koguma, sorteerima ja ära vedama) või andma need kindlaksmääratud korras üle. 4. Jäätmekäitlus 4.1. Kinnistu omanik on kohustatud jäätmed sorteerima. Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse teistest eraldi. Eriti ohtlike ja kõrgohtlike jäätmete (elavhõbedat sisaldavad aparaadid, neoonvalguslambid, taimekaitsevahendid, pliiakud, Cd, N, Hg sisaldavad patareid jms) ladustamisel tuleb täita neile kehtestatud erinõudeid (ohtlike olmejäätmete kogumispunktid). 4.2. Jäätmed laaditakse kogumisvahenditesse nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 4.3. Kogumismahutina võib kasutada konteinereid ja jäätmekotte. 4.4. Kogumisvahendeid tuleb kasutada nii, et ei toimuks ümbruse risustamist, tuleb vältida kogumisvahenditesse sademete ja loomade pääsemist. 4.5. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna: – tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid; – ohtlikke jäätmeid; – käimlate või kogumiskaevude jäätmeid; – raskeid aineid ja esemeid, mis takistavad jäätmete laadimist ja äravedu. 4.6. Punktis 4.5 märgitud jäätmed peab jäätmevaldaja transportima iseseisvalt või laskma viia ettenähtud kohtadesse, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad ja kogumispunktid. 4.7. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 4.8. Kogumisvahenditesse pandud tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 4.9. Vanametall tuleb anda üle selle kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 4.10. Metalli vastuvõtt on lubatud ainult selle omandiõiguse tõestuse olemasolu korral. 4.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda erikonteineritesse ja anda prügilasse. 4.12. Jäätmete kogumisvahendi asukoht ja selle ümbrus peavad vastama sanitaarnõuetele. 4.13. Jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtmete või muu põhjuse tõttu paigutada kogumisvahenditesse, võib asetada ka nende vahetusse lähedusse. 4.14. Kogumisvahendeid, mis ei vasta nõuetele, ei tühjendata organiseeritud prügivedamisel. 4.15. Jäätmed, mis võivad põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale või levitavad haisu, peab jäätmevaldaja likvideerima kohe. 4.16. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud sõlmima jäätmete äraveoks lepingu jäätmekäitlusettevõttega või vedama ise jäätmed üldprügilasse või käitluskohta. 4.17. Lahtises autos või traktorikärus jäätmete veol tuleb koorem katta. 5. Jäätmete komposteerimine ja põletamine 5.1. Lubatud on põletada paberi- ja puidujäätmeid. Lahtises tules on lubatud põletada oksi ja risu väikestes kogustes vaikse ilmaga, kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool jäätmeomaniku kasutuses olevat territooriumi on keelatud. Autokummide, kummist jäätmete, plastmasside ja õlide põletamine on keelatud. 5.2. Aiamaal tohib sõnnikut laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab olema sõnnik komposteeritud ja kaetud mulla või kilega. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa laotamisel põldudele tuleb jälgida üldisi vee ja keskkonnaameti veekaitse juhendeid, kuid ka tervisekaitseameti määrusi. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 6. Vedelate jäätmete käitlemine 6.1. Vedelate jäätmete kogumise kaevud peavad olema projektidele vastavad ning põhjavee reostuse vältimiseks vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 6.2. Kogumiskaevud tühjendatakse vastavalt nende täitumisele. 6.3. Ligipääs kaevudele peab olema vaba ja luugid ei tohi olla kinni kaetud. 6.4. Kogumiskaevude jäätmed tuleb toimetada puhastusseadmetesse või selleks ettenähtud käitluskohtadesse. 7. Ohtlikud jäätmed 7.1. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmetest, vältides nende segunemist käitlemisel. Ohtlikele jäätmetele peavad olema eraldi suletavad kogumisvahendid. 7.2. Jäätmetekitaja on kohustatud ohtlike jäätmete tekkimisel kinni pidama neile kehtestatud erinõuetest. 7.3. Ohtlikke jäätmeid tohib käidelda isik või äriühing, kellel on vastav litsents. 7.4. Jäätmevaldaja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käsitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8. Kontroll ja vastutus 8.1. Kinnisasja omanik peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 8.2. Jäätmete tekitaja ja kinnisasja omanik vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätme-hooldusettevõttele. 8.3. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Kohtla Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 8.4. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 8.5. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 8.6. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 8.7. Kui keskkonnareostajat pole võimalik kindlaks teha, kõrvaldab reostuse maa omanik. 7.8. Kui reostatud kinnisasja omanik ei likvideeri reostust, siis korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kohtla vald.