Meremäe Vallavolikogu — Põhikirjade ja kontrollimiste aluste kinnitamine — KO, 47, 726

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 37, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni põhikiri. 2. Kinnitada volikogu sotsiaalkomisjoni põhikiri. 3. Kinnitada volikogu revisjonikomisjoni kontrollimiste läbiviimise alused. 4. Määrus jõustub 15. mail 2000. a. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusega nr 10 MEREMÄE VALLA EELARVE- JA MAJANDUSKOMISJONI PÕHIKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Eelarve- ja majanduskomisjoni moodustab volikogu volituse kehtivuse ajaks. 1.2. Komisjoni koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 1.3. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees või aseesimees, kes valitakse volikogu liikmete hulgast. 1.4. Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 1.5. Komisjoni koosseisu võib muuta mõjuvatel põhjustel esimehe või liikme ettepanekul. II. ÜLESANDED 2.1. Komisjon nõustab volikogu valla eelarve koostamise, kinnitamise ja muutmise küsimustes vastavalt valla põhimäärusele, teeb koostööd valla hallatavate asutustega, esitab volikogule ja vallavalitsusele arvamusi ja ettepanekuid eelarve täiendavate tulude leidmiseks, valmistab ette ja vaatab läbi otsuse projekte. 2.2. Kontrollib vallavalitsuse tegevust maareformi ja looduskaitsega seotud küsimustes, vaatab läbi vastavaid otsuseprojekte. 2.3. Osaleb valla varade müügi ja ostuga seotud küsimuste ettevalmistamises. 2.4. Osaleb vallavalitsuse poolt juhitava majandustegevuse valdkonna küsimustes, nõustades ja informeerides volikogu ülesannete andmisel ja täitmisel, ettevõtetele soodustuste andmisel ja kohalike maksude kehtestamisel, tegeleb kommunaal- ja majandusprobleemide lahendamisega. 2.5. Komisjonil on õigus kaasata oma ülesannete täitmisse konsultatiivliikmeid, spetsialiste ja eksperte, kooskõlastades eelnevalt vallavalitsuse ja volikoguga nende töö tasustamise võimalused. III. TÖÖKORRALDUS 3.1. Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. 3.2. Komisjoni koosolek on volikogu liikmetele avalik. 3.3. Ettepanekut koosoleku kokkukutsumiseks võivad teha veel komisjoni liige, vallavalitsus volikogu arutelu vajavate probleemide ilmnemisel. 3.4. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. 3.5. Komisjon võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega. 3.6. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või esimehe poolt määratud liige), kes ka protokollib koosolekut. IV. KOMISJONI LIIKMETE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Kohustused on: 4.1. Aktiivselt osaleda komisjoni töös. Õigused: 4.2. Teavitada vallavalitsust ja volikogu komisjoni töö valdkonda kuuluvatest probleemidest. 4.3. Esitada oma eriarvamust. 4.4. Enesetaandamine komisjonist tervislikel, suure töökoormuse või muudel mõjuvatel põhjustel. Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusega nr 10 MEREMÄE VALLAVOLIKOGU SOTSIAALKOMISJONI PÕHIKIRI I. KOMISJONI EESMÄRK JA ÜLESANDED 1.1. Komisjoni eesmärk on anda hinnanguid ja teha ettepanekuid vallavolikogule ja vallavalitsusele valla sotsiaalhoolekannet puudutavates küsimustes. 1.2. Vallavolikogus arutusele tulevate valla sotsiaalhoolekandega seonduvate küsimuste ettevalmistamine. 1.3. Avalduste läbivaatamine ja ettepanekute tegemine volikogule toetuste määramiseks. 1.4. Aidata valla sotsiaaltöötajal välja selgitada lastega perede, vanurite ja invaliidide abistamise vajadus. 1.5. Komisjonile laekunud avalduste läbivaatamine, neile optimaalse lahendi leidmine. 1.6. Komisjon teeb koostööd teiste komisjonide ja ühiskondlike organisatsioonidega juhul, kui lahendust nõudvad probleemid vajavad selleks ühtset seisukohta. II. KOMISJONI KOOSSEIS 2.1. Komisjoni koosseisu kuulub viis liiget. 2.2. Komisjoni esimehe ettepanekul kinnitab komisjoni koosseisu vallavolikogu volikogu volituste perioodiks. 2.3. Lahkunud komisjoni liikme asemele esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks uus liige. III. KOMISJONI TÖÖ PÕHIPRINTSIIBID Komisjon juhindub oma töös: 3.1. Vabariigi Valitsuse seadusandlikest aktides;t 3.2. maavanema korraldustest; 3.3. vallavolikogu määrustest ja otsustest; 3.4. vallavalitsuse määrustest ja korraldustest; 3.5. komisjoni põhikirjast; 3.6. komisjoni protokollilistest otsustest. IV. KOMISJONI TÖÖVORM 4.1. Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. 4.2. Komisjoni koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus. 4.3. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest 4.4. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 4.5. Komisjoni otsused esitatakse volikogule ettepanekuna kinnitamiseks. 4.6. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, kes ka protokollib koosolekut. 4.7. Komisjonil on õigus: 4.7.1. Kutsuda toetuse taotlejaid komisjoni koosolekule selgituse saamiseks. 4.7.2. Kontrollida oma otsuste täitmist. V. KOMISJONI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1. Komisjoni liikme kohustus on: 5.1.1. aktiivselt osaleda komisjoni töös; 5.1.2. teavitada komisjoni kaudu vallavalitsust ja volikogu oma piirkonna probleemidest; 5.1.3. olla konfidentsiaalne komisjoni koosolekul arutusel olnud küsimustes ja vastuvõetud otsustes. 5.2. Komisjoni liikmel on õigus: 5.2.1. esitada komisjonile ettepanekuid valla sotsiaalhoolekande olukorra parandamiseks ja väärnähtuste kõrvaldamiseks; 5.2.2. olla eriarvamusel komisjoni koosolekul otsustamisel olevates küsimustes; 5.2.3. tutvuda isiklikult komisjoni koosolekute protokollidega; 5.2.4. enesetaandamisele komisjoni tööst tervislikel või perekondlikel põhjustel. Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusega nr 10 MEREMÄE VALLAVOLIKOGU REVISJONIKOMISJONI KONTROLLIMISTE LÄBIVIIMISE ALUSED I. ÜLDEESKIRI 1.1. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele moodustab volikogu oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon on Eesti Vabariigi seadustele alluv majanduskontrolli teostav valla organ, kes kontrollib valla raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust ning valla vara säilimist. 1.2. Revisjonikomisjon juhindub kontrollimisel nendest Eesti Vabariigis kohaldatavatest normatiivaktidest, mis reguleerivad kontrollitavate asutuste finantsmajandustegevust, valla põhimäärusest ning revisjonikomisjoni metoodilistest juhenditest. II. KONTROLLIMISTE ORGANISEERIMINE JA ETTEVALMISTAMINE 2.1. Kontrollimised organiseerib ja viib läbi revisjonikomisjon tööplaani alusel. Plaanivälised kontrollimised algatab revisjonikomisjoni esimees. Plaaniliste kontrollimiste aeg teatakse üldjuhul ettevõttele, asutusele või organisatsioonile vähemalt kümme päeva ette. Plaanivälistest kontrollimistest ette ei teatata. 2.2. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavad kontrollimised toimuvad kirjalikult vormistatud ühekordse ülesande alusel, mille kinnitab volikogu oma otsusega. Ülesandel näidatakse ära kontrolliv objekt, kontrolöride nimed ja kontrolli lõpetamise tähtaeg. Kontrolli lõpetamise tähtaja pikendamise otsustab revisjonikomisjon oma otsusega. Plaanivälised kontrollimised otsustab revisjonikomisjon oma otsusega. 2.3. Kontrollimise läbiviimise aja, viisi ja ulatuse määrab revisjonikomisjoni esimees oma äranägemisel, lähtudes kontrollülesande täitmise mahukusest ja kontrollitava tegevuse iseärasustest. 2.4. Kontrollimise läbiviimisele konkreetsel objektil eelneb ettevalmistusperiood, mis sisaldab järgmisi ülesandeid: 2.4.1. informatsiooni kogumine kontrollitava objekti töökorralduse ja finantsmajandustegevuse kohta, et hinnata tema tulemuslikkust ning määratleda olulised tegevusalad; 2.4.2. kontrolli eesmärgi ja ulatuse määramine; 2.4.3. eelanalüüsi teostamine, et määrata kontrollimiseks kasutatav lähenemisviis ning uurimuste loomus ja suurus; 2.4.4. kontrollimise planeerimisel märgitud eriliste probleemide esiletõstmine ning nende analüüs; 2.4.5. kontrollimise programmi koostamine, kus määratletakse kontrollimisele kuuluvate põhiküsimuste ring, metoodika ja tähtaeg; 2.4.6. kontrollijate tutvustamine kontrollimise ulatuse, eesmärkide ning hinnangu kriteeriumidega ja igale kontrollimisest osavõtjale konkreetse ülesande määramine. 2.5. Kontrollimise käigus võib revisjonikomisjoni esimees vastavalt vajadusele muuta kontrollimise programmi. III. KONTROLLIMISE LÄBIVIIMINE 3.1. Kontrollimise alustamisel esitatakse kontrollitava asutuse juhile kirjalik ülesanne ja tutvustatakse kontrolli läbiviimise kava. Samas lahendatakse kontrollialaseks tööks vajaliku ruumi eraldamise küsimus. 3.2. Kontrollimise algstaadiumis analüüsitakse eelkõige kontrollitava asutuse tegevust, mille korraldatus ja kvaliteet on üks tähtsamaid kontrolli läbiviimise ulatuse ja viisi kriteeriume, kontrollitava objekti tegevust tema põhikirjaliste funktsioonide täitmise seisukohalt, samuti tutvutakse audiitorkontrolli ja muude kontrollialaste materjalidega (kui sellised on olemas). Seejärel, vastavalt vajadusele, analüüsitakse üksikasjalikult finantsmajanduslikku tegevust aruannete, eelarve ja teiste dokumentide alusel ning antakse hinnang raamatupidamise arvestuse ja aruandluse, asjaajamise ja materiaalsete väärtuste säilimise seisukorra kohta. 3.3. Kontrollimise käigus osutatakse erilist tähelepanu alljärgnevale: 3.3.1. valla asutuste tegevuse sisekontrolli olukord ja tulemuslikkus; 3.3.2. vallaeelarvest tehtud eraldiste, assigneeringute ja laenude kasutamise seaduslikkus, sihipärasus, otstarbekus ja efektiivsus; 3.3.3. majanduslike tehingute otstarbekus; 3.3.4. finantsdistsipliinist kinnipidamine valla ja omavahendite kulutamisel ning kulutuste säästlikkus; 3.3.5. rahaliste ja muude materiaalsete vahendite säilitamine; 3.3.6. raamatupidamise arvestuse ja aruandluse õigsus ning bilansside koostamisel kehtestatud korrast kinnipidamine. 3.4. Asutuse tegevuse ja finantsmajanduslike operatsioonide seaduslikkus, sihipärasus, otstarbekus ja efektiivsus määratletakse lähtudes järgnevatest kriteeriumidest: 3.4.1. seaduslikud, kui need ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kohaldatud normatiivaktidega ning vallavolikogu määruste ja otsustega; 3.4.2. sihipärased, kui vallaeelarvest tehtud eraldised, assigneeringud ja laenud on kasutatud nende seadusliku sihituse järgi konkreetsete ülesannete täitmiseks; 3.4.3. otstarbekad, kui need on suunatud valla majandusliku tegevuse seisukohalt vastavate määruste ja otsuste elluviimisele; 3.4.4. efektiivsed, kui on tagatud sellised finantsmajanduslikud näitajad, majanduslikkus, säästlikkus ja rentaablus arvestades valla majanduse huve ja töötajate sotsiaalset kaitset. Efektiivsuse määramisel osutatakse tähelepanu ka selliste üksikasjade selgitamisele, nagu ebaratsionaalsed tegevusvormid, isikute töö omavaheline kattumine ja ressursside ebaratsionaalne kasutamine. 3.5. Kontrollimise läbiviimiseks on revisjonikomisjoni liikmetel oma ülesannete täitmisel õigus: 3.5.1. nõuda finants- ja majandustegevust kajastatavate algdokumentide, arvestusregistrite, bilansside ja aruannete, eelarvete, lepingute, käskkirjade, korralduste, muude õigusaktide asjakohase kirjavahetuse ja muude asjaajamisdokumentide esitamist; 3.5.2. takistamatult pääseda ruumidesse materiaalsete väärtuste olemi väljaselgitamiseks ja kontrollida sularaha ja väärtpaberite olemasolu; 3.5.3. saada asutuse juhilt ning teistelt töötajatelt suulisi ja kirjalikke selgitusi ning õiendeid küsimuste kohta, mis on seotud kontrollimisega; 3.5.4. kehtestatud korras võtta välja dokumente või saada nende tõestatud koopiaid (ärakirju) nende lisamiseks revideerimisaktile; 3.5.5. teha asjaosalistele ettepanekuid kontrollimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning finantsmajandustegevuse täiustamiseks. 3.6. Algdokumentatsiooni ja arveregistrite kontrollimine toimub vastavalt vajadusele valikulise või täieliku kontrolli meetodil. Valikulise kontrolli meetodi puhul kontrollitakse osa raamatupidamise algdokumentidest ja kirjetest (kuu, kvartal). Kui valikulisel kontrollimisel avastatakse seaduserikkumisi, siis rakendatakse täielikku kontrolli, kus kontrollimisele kuuluvad kõik dokumendid ja kirjed kogu perioodi eest ning andmete võrdlemine aruannetega. 3.7. Kui kontrollimise ülesanne näeb ette rahaliste või muude materiaalsete väärtuste ootamatut inventeerimist, siis pärast kontrollitava asutuse juhi tutvustamist kontrolli ülesandega, alustab kontrollija kohe koos kontrollitava objekti ametiisikutega inventeerimist materiaalselt vastutavate isikute juuresolekul. Kohese inventeerimise võimaluse puudumisel objektiivsetel põhjustel pitseeritakse rahaliste ja teiste materiaalsete väärtuste hoiukohad kuni kontrollimise võimaluse tekkimiseni. Kui kontrollimisel pitseeritakse dokumendid, asjad või ruumid, koostatakse sellekohane akt, kus märgitakse pitseerimise põhjus ja aeg, pitserite nimetus ja arv, pitseeritud asjade või ruumide nimetus, arv ja asukoht. Samuti märgitakse, kelle hoiule või järelevalvele on pitseeritud asjad või ruumid antud ning kelle käes on pitsat ja võtmed. Aktile kirjutavad alla pitseerimise protseduuri läbi viinud ja selle juures viibinud isikud (k.a töötaja, kelle järelevalvele või hoiule on pitseeritud asjad või ruumid jäetud). 3.8. Töötajad, kelle tegevust kontrollimine puudutab, on kohustatud viibima nende vastutusel olevate materiaalsete väärtuste inventeerimise ja kontrollmõõtmiste juures ning tutvuma kontrollimisel koostatud esmas- ja koondaktide selle osaga, mis käsitleb nende tegevust, ning dokumentide ja aruannetega, mille alusel kontrollija on teinud järeldused nende tegevuses fikseeritud puuduste, eeskirjade rikkumiste ning kuritarvituste kohta ning neil on õigus esitada seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse kontrollimismaterjalidele. 3.9. Kontrollitava asutuse finantsmajandustegevuses avastatud puudustest ja rikkumistest informeerib kontrollija kontrollitava objekti juhti kontrollimise ajal, et kohe oleks võimalik kasutusele võtta meetmed puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks edaspidises tegevuses, valla vahendite säilimise tagastamiseks ning materiaalse kahju hüvitamiseks. 3.10. Kui kontrollimine asutuses on takistatud kontrollitavate isikute poolt, katkestab kontrollija oma tegevuse ja teatab sellest kirjalikult kontrollitava objekti juhile, nõudmisega takistuste kõrvaldamiseks kontrollija poolt kehtestatud tähtajaks. Nimetatud olukorrast teatab kontrollija ka revisjonikomisjoni esimehele või revisjonikomisjoni esimehe asetäitjale. 3.11. Revisjonikomisjoni töötajad ja kaasatud spetsialistid võivad neile kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada vaid revisjonikomisjoni tööülesannete täitmise huvides ning hoiavad neile teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladusi ning tagavad kodanike konstitutsioonilised õigused. 3.12. Revisjonikomisjoni töötajad kannavad oma ametikohustuste täitmisel vastutust Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras. IV. KONTROLLIMISE TULEMUSTE VORMISTAMINE JA ESITAMINE 4.1. Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille õigsuse eest vastutab aktile allkirja andnud revisjonikomisjoni liige. Kui kontrollimise käigus on ilmnenud olulisi seaduserikkumisi ning nende kõrvaldamiseks ja süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks on tekkinud viivitamatu vajadus enne kontrollimise lõppu, koostatakse eraldi vaheakt. Vaheakt koostatakse ka kontrollitava asutuse tegevuse üksikutes lõikudes inventeerimise, kontrollmõõtmiste või muude kontrollimiste faktiliste tulemuste kohta. Vaheaktide sisu ei korrata üldaktis, kuhu lülitatakse ainult eriti tähtsad kontrollimise tulemuste andmed, need lisatakse üldaktile. 4.2. Kontrollimise tulemused esitatakse, lähtudes kontrollimiseks püstitatud konkreetsetest ülesannetest. Akti sissejuhatavas osas märgitakse kontrollitava asutuse nimetus, tema alluvus või valitsemisalasse kuuluvus, kontrollimise sisu (ülesanne), kontrollijate nimed ja ametid, kontrollitava objekti juhi ja pearaamatupidaja nimed kontrollitaval perioodil, kontrollimise kestus ja ulatus. 4.3. Sõltuvalt kontrollimise ülesandest ja tulemustest kajastatakse aktis järgmised põhilised momendid: – sisekontrolli tegevus; – Eesti Vabariigis kohaldatavatest normatiivaktidest ning vallavolikogu määrustest ja otsustest kinnipidamine; – valla eelarvest saadud eraldiste planeerimine ja jaotamise põhjendatus; – majanduslike tehingute ja lepingute otstarbekus; – valla raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkus, sihipärasus ja efektiivsus; – raha ja materiaalsete väärtuste säilimine; – raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasus; – muud finantsmajanduslikud küsimused. 4.4. Materiaalse kahju ilmnemisel näidatakse aktis täielikult kogu summa, selle tekkimise lähtekohad ning seaduserikkumisi soodustanud tegurid, samuti vastutavate isikute nimed ja ametinimetused. Kõrvalekaldumised normatiivaktidest ning ilmnenud väärnähted kirjeldatakse aktis üksikasjalikult. 4.5. Akti lõpuosas antakse hinnang kontrollitava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevuse kohta kontrollimise tulemustest lähtudes. Vajaduse korral esitatakse soovitused valla raha ja materiaalsete väärtuste otstarbekamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks. 4.6. Aktile kirjutavad alla kontrollijad, vaheaktidele otsesed kontrollijad ja kontrollitava töölõigu eest vastutavad ametiisikud. 4.7. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 4.8. Kontrollijad teevad vastavalt vajadusele kontrolli tulemuste põhjal ettepanekuid valla normatiivaktide täiendamiseks või täpsustamiseks. 4.9. Revisjonikomisjon jälgib kahju tekkepõhjuste väljaselgitamist ning selle hüvitamist. Vajaduse korral viiakse ettevõttes, asutuses või organisatsioonis läbi järelkontroll.