Torgu Vallavolikogu — Torgu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste kinnitamine [määrus nr 1-3/1] — KO, 47, 722

Torgu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste kinnitamine Torgu Vallavolikogu 24. aprilli 2000. a määrus nr 1-3/1 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 6, Torgu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Torgu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused (lisatud). 2. Lugeda kehtetuks Torgu Vallavolikogu 12. mai 1997. a määrus nr 2 «Torgu valla munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». 3. Määrus jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Aaro TÕNISOTS Kinnitatud Torgu Vallavolikogu 24. aprilli 2000. a määrusega nr 1-3/1 TORGU VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORRA ALUSED I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev Torgu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused (edaspidi kord) sätestavad Torgu valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra üldised alused. Eraldi haldusaktidena on vallavara kasutamise kord, vallavara võõrandamise kord, vallavara omandamise ja mahakandmise ning rahaliste kohustuste võtmise kord ning vallavara registri pidamise kord. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse, omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse ja teiste õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Torgu valla (edaspidi vald) kui avalik-õigusliku isiku (kes osaleb tsiviilõigussuhetes juriidilise isikuna) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Õiguslikult on vallavara vallale kuuluv omandiõigus, samuti valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 2.3. Vallale kuuluv kinnisomand võib olla kitsendatud seadusjärgselt, kohtuotsuse või tehinguga. 2.4. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale investeerimiseks vallavarasse, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Valla tervikvara 3.1. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamise võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. 4. Valla kinnisvara 4.1. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. 4.2. Valla kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. 5. Valla vallasvara 5.1. Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad valla vallasvara. 5.2. Omandiõigus valla asutustele, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osatähed, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse valla vallasvaraks. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused on kohustatud tagama vallavara arvestuse pidamise ühtses vallavara registris. Vallavara registrisse kantakse vallale kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.2. Vallavara register asutatakse ja registripidaja määratakse volikogu sätestatud korras. 6.3. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamise kord kehtestatakse volikogu kinnitatud korra alusel. 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandatakse valla kogukonna huvides. 7.2. Vallavara omandamise korra kehtestab vallavolikogu vastava haldusaktiga. 8. Kinnistusraamatusse kandmine 8.1. Vallale kuuluv tsiviilkäibes olev kinnisasi (eraasi) kantakse kinnistusraamatusse. 8.2. Vallale kuuluv kinnisasi, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt (avalik asi), kantakse kinnistusraamatusse, kui seda koormatakse teisele isikule kuuluva asjaõigusega. 8.3. Valla kasuks seatud servituudid, hoonestusõigus, reaalkoormatised, ostueesõigus ja pandiõigus kantakse kinnistusraamatusse. 9. Varaliste kohustuste võtmine Vallale rahaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu. 10. Vallavara kasutamine majandustegevuses 10.1. Valla majandustegevus on: – teenuste osutamine valla hallatavate asutuste kaudu; – osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; – tehingud vallavaraga; – vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; – muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 10.2. Vald osaleb ettevõtluses ja mittetulundusühingutes, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast. 10.3. Valla osaluse vajaduse ja ulatuse äri- ja mittetulundusühingus otsustab vallavolikogu, kui osalus ületab 50 000 krooni, ja vallavalitsus, kui osaluse ulatus on kuni 50 000 krooni. 10.4. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 10.5. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning aktsiaseltsi põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 10.5.1. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- ja liikmeõigusi valitsuse nimetatud isik. 10.6. Volikogu, valitsus ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid. 10.7. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega valla õigusaktidega sätestatud korras. II. VALLAVARA VALDAMINE 11. Vallavara valduse mõiste Valdus on tegeliku võimu teostamine vallale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 12. Vallavara valdajad 12.1. Vallavara valitsejad on vallavolikogu ja vallavalitsus. 12.2. Vallavara valitsema volitatud asutused on valla hallatavad asutused, kellele valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. 12.3. Vallavara valdajaks võivad olla kolmandad isikud tehingu või haldusakti alusel, kusjuures kaudseks valdajaks jäävad kolmandale isikule valduse üle andnud, punktides 12.1 ja 12.2 märgitud isik. 12.4. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 13. Vallavara valduse jaotus 13.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul korra punktides 12.1 ja 12.2 nimetatud valdajate vahel, lähtudes sellest, milline vara on valdajatele vajalik nende ülesannete täitmiseks. 13.2. Kinnisasja valduse üleandmise ühelt korra punktis 12 nimetatud valdajalt teisele otsustab iga kord vallavolikogu, vallasasja üleandmise aga vallavalitsus. 13.3. Vallavara valduse üleandmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, milles märgitakse andmed üleandja, vastuvõtja, üleandmise õigusliku aluse, üleantava vara koosseisu ja maksumuse kohta. III. VALLAVARA KASUTAMINE 14. Vallavara kasutamine Kasutus on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituudi ja reaalkoormatiste teostamine. 15. Vallavara kasutamise otstarve Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omadustele jaguneb vallavara kasutusotstarbe järgi: 15.1. avalikud asjad; 15.2. valla valitsemiseks kasutatavad asjad; 15.3. tulu saamiseks ja sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutatavad asjad. 16. Avalikud asjad 16.1. Avalikeks asjadeks on vallavara, mis oma ühiskondliku iseloomu tõttu on kasutatav kõigi poolt, nagu teed, pargid jne. Seaduses sätestatud juhtudel võib avalikuks otstarbeks määrata valla omandis olevat eraasja. 16.2. Vallavolikogu võib kehtestada avalike asjade kasutuseeskirja, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatud kasutusviisi eest. 16.3. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata avalikuks otstarbeks kasutamiseks vallavolikogu otsuse alusel. 17. Valla valitsemiseks kasutatavad asjad 17.1. Valla valitsemiseks kasutatavateks asjadeks on vallavara, mis on vajalik vallavara valitsejale avaliku võimu teostamiseks. 17.2. Valla valitsemiseks kasutatavate asjadena käsitatakse ka vallavara, mis on vajalik vallavara valitsema volitatud valla hallatavatele asutustele nendele pandud ülesannete täitmiseks. 17.3. Valitsemise otstarbeks kasutatavat vallavara kasutatakse vastavalt valla põhimäärusele, valla asutuste põhimäärustele, käesolevale korrale jt õigusaktidele. 17.4. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele, sellise vara edasise kasutamise otsustab vastavalt määratud pädevusele kas vallavalitsus või -volikogu. 17.5. Tervikvarana käsitatava vajaliku vallavara ajutine kasutamine tulu saamiseks või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 18. Vallale tulu saamiseks ja sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutatavad asjad 18.1. Asju, mis ei ole avalikud ega kasutatavad valitsemise otstarbel, kasutatakse tulu saamiseks või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel. 18.2. Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete alusel. 18.3. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse rendile, koormatakse kasutusvaldusega või kasutatakse seda muul tulutooval viisil, mis ei ole vastuolus seadusega. 19. Vara rendile andmine 19.1. Rendisuhte puhul kasutab rentnik lepingu alusel tasu eest vallavara. 19.2. Vallavara rendile andmise korra kehtestab vallavolikogu. 20. Kasutusvalduse seadmine 20.1. Kasutusvaldus koormab vallale kuuluvat asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. 20.2. Vallavara koormamise kasutusvaldusega otsustab igal konkreetsel juhul vallavolikogu. 20.3. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusse. 21. Vallavara tasuta kasutusse andmine Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada andmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. IV. VALLAVARA KÄSUTAMINE 22. Käsutamise mõiste 22.1. Käsutamine on vallavara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine piiratud asjaõigusega. 22.2. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine kolmanda isiku poolt seoses iganemisega. 23. Vallavara võõrandamine 23.1. Vallavara võib võõrandada, kui: – vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; – vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; – vara on vajalik riigile või teistele avalik-õiguslikele isikutele nende seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; – vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või vallale kahjulik; – vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides; – vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; – muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 23.2. Vallavara võõrandamise korra kehtestab vallavolikogu. 24. Vallavara erastamine 24.1. Vallavara erastatakse erastamisseaduse, eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse alusel. 24.2. Vallavara erastamise otsustab ja erastamise korraldaja määrab iga kord vallavolikogu. 25. Munitsipaalmaa hoonestusõigusega koormamine ja rendile andmine 25.1. Munitsipaalmaa antakse teise isiku käsutusse, kui seda ei ole otsustatud võõrandada või see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks. 25.2. Munitsipaalmaad koormatakse hoonestusõigusega, kui sellel on maaga püsivalt ühendatud ehitis või sellel on planeeringuga ette nähtud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis. 25.3. Munitsipaalmaa antakse rendile maaga mittepüsivalt seotud ehitiste püstitamiseks või muuks mööduvaks otstarbeks. 25.4. Hoonestamata munitsipaalmaa antakse teise isiku kasutusse avaliku suulise või kirjaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega enampakkumise või otsustuskorras. 25.5. Munitsipaalmaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise otsustab vallavolikogu. 25.6. Munitsipaalmaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise tähtaeg ei või olla üle 50 aasta. 26. Koormamine reaalservituudiga 26.1. Kinnisasja koormamine reaalservituudiga toimub vallavolikogu igakordsel otsusel valla territooriumi või selle osa kohta kehtestatud planeeringutest lähtudes ja kinnisasjade otstarbekama kasutamise huvides. 26.2. Reaalservituudi munitsipaalmaale ei või seada tähtajaga üle 50 aasta. 27. Koormamine teiste piiratud asjaõigustega 27.1. Kinnisasja koormamine reaalkoormatisega toimub vallavolikogu igakordsel otsusel. 27.2. Kinnisasja pantimine ei ole lubatud. 27.3. Vallasasja pantimise otsustab vallavolikogu, kui pandi esemeks on hoone, hoone osa, rajatis või muu vara, mille harilik väärtus on suurem kui 50 000 krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. 28. Vallavara mahakandmine Vallavara mahakandmise korra kehtestab vallavolikogu. 29. Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumine Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest või kohtuotsusega väljamõistetud nõude täitmisele pööramisest loobuda vallavolikogu igakordsel otsusel, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni, muudel juhtudel otsustab küsimuse vallavalitsus. V. LÕPPSÄTTED 30. Vallale oluliste tööde tegemiseks kuulutab vallavalitsus välja vähempakkumise.